# Plokk: Uurimisküsimused ja Tulemused *Koostatud: 2026-08-09 · Kaust: Doktoritöö/260809 - Valga* *Alus: Valga aruanne (2023), artikli draft (250717), kirjanduse otsing, tööriista „Liiklusatlas" loogika (kood + juhendid + API)* > See plokk on mõeldud artikli vastavate osade aluseks. Uurimisküsimused ja tulemused on sõnastatud nii, et need kajastavad nii Valga uuringu metoodikat kui ka tööriista (Liiklusatlas) tegelikku rakendusloogikat. --- ## Uurimisküsimused ### 1. Kuidas on juurdepääs tagatud? Juurdepääsu tagatust hinnatakse **teedevõrgu struktuuri** kaudu, mitte üksikute teede kaupa: - Kohalikest teedest moodustatakse **funktsionaalne võrgustik**, mille piirideks on riigimaanteed (trunk, primary, secondary, tertiary). Kohalike teede hulka arvatakse kõik maapiirkonna teenindusteed: residential, unclassified, service, track, living_street. - **Väljapääsupunktid** (exit points) on kohaliku tee ja riigitee liitumispunktid — kohaliku võrgustiku „uksed" riigimaanteele. Valga vallas tuvastati neid **1 048**. - Iga teede sõlme jaoks leitakse **lähim väljapääsupunkt** (multi-source Dijkstra, võrgustiku kauguse järgi) → igal sõlmel on tagatud (või puuduv) juurdepääs riigiteedevõrku. - **Teedegrupid** (local groups): omavahel seotud kohalike teede komponendid. Valga vallas 616 gruppi (nt VAL_0001: 228 sõlme, 37,6 km). Iga grupp on iseseisev teenindusüksus, millel on üks või mitu väljapääsu riigiteele. - **Rahvastiku jaotamine** võrgule: eluruumid (aadressiga hooned OSM/ADS/EHR) omistatakse lähimale teesõlmele (max 300 m; katastriüksuse piiri kaudu taluõuede puhul). Kalibreeritakse Rahvastikuregistri ametliku rahvaarvuga (Valga 14 813). **Vastus:** juurdepääs loetakse tagatuks, kui igal juurdepääsu vajaval objektil (eluruum) on ühendus kohaliku teedevõrgu kaudu vähemalt ühe väljapääsupunktini riigiteel. Tagatuse mõõdikud: kaugus väljapääsupunktini (impedance), teenindatavate sõlmede arv, teedegrupi struktuur. ### 2. Millised on probleemid? Probleemid tuvastatakse võrgustiku analüüsi tulemusel, kombineerides **omandisuhteid** (kataster + teeregister) ja **kasutusnõudlust** (rahvastik, liikumised): - **Juurdepääsu puudumine / lõksu jäämine:** teelõigud ja sõlmed, millel puudub igasugune ühendus väljapääsupunktini (bridge-lõigud; eraldatud komponendid). Valga vallas 194 kriitilist lõiku, lõksus jääv rahvastik 1 638 (ADS 559). - **Erateed avaliku juurdepääsu tagamisel:** juurdepääsutee läbib eraomandis olevaid kinnistuid (tüpoloogia B ja D — naaberkinnistu läbimine); omandivormi info pärineb katastriüksuste omandist (Eraomand, Riigiomand, Munitsipaalomand, Segaomand jt) ja teeregistri omandisuhetest (ms:n_omand). Tööriist kuvab iga teelõigu `omand` ja `omand_kat` (katastri fallback). - **Haavatavus:** väljapääsupunkti või teelõigu sulgumisel tekkiv ümbersõit — `mean/max detour`, `pct_severe_detour` (>2×), `daily_extra_person_km` (ühiskondlik lisakulu). Isoleeritud komponendid ainsa väljapääsuga on kõige haavatavamad. - **Ebapiisav / ebaühtlane liikluskoormuse info:** kohalike teede kohta puuduvad loendused; kaudne koormus (`trips`, `trips_per_km`) on hinnatav gravitatsioonimudeliga, kuid absoluutne tase vajab kalibreerimist; põhimaanteedel domineerib transiit, mida lokaalne mudel ei hõlma (valideerimise piirang). - **Õiguslik-praktiline segadus:** erateed, mis on vajalikud juurdepääsude tagamiseks, ent ei ole määratud avalikuks kasutamiseks (EhS § 94); nimekirja ja tegeliku olukorra erisused (Valga: 452 teed/tänavat, 320,7 km; 93% kruusateed väljaspool linna). ### 3. Kuidas neid probleeme lahendada? (mudel) Lahenduseks on **andmemudel + tööriist**, mis ühendab teedevõrgu graafianalüüsi, omandisuhted ja kasutusnõudluse: - **Graafimudel:** teedevõrgustik = graaf (servad = teelõigud, tipud = ristmikud/ühenduspunktid), servadel impedants (teeklassi kaal: residential 4.0, track 5.0, tertiary 1.8 … trunk 1.0). - **Gravitatsioonimudel (trip distribution):** liikumised jaotatakse väljapääsupunktide vahel ilma sihtpunkti eelistuseta — iga sõlme jaoks parim väljapääs = argmin(impedance − α·ln(pop+1)), α = 1000 m; trips = 2,0 × rahvastik. - **Koormamine:** lõikude koormus = teenindatavate sõlmede tripide summa (all-or-nothing) → `trips`, `trips_per_km` iga kohaliku teelõigu kohta. - **Omandi sidumine:** iga teelõik seotakse teealuse katastriüksuse omandivormiga (Maa-ameti avaandmed) ja teeregistri omandisuhtega → tuvastatakse eraomandis olevad teelõigud avaliku juurdepääsu marsruutidel. - **Väljund:** tulemustabelid (teed, kinnistud, väljapääsupunktid, aadressid — `eraomand_eid/oid/vid/ads` loogika) + interaktiivne veebikaart (Liiklusatlas) + PDF-raport omavalitsusele → **otsustustugi** avalikuks kasutamiseks määramisel ja teehoolduse prioriseerimisel. **Vastus:** probleemide lahendamiseks töötati välja universaalne, avalikele andmetele tuginev mudel-tööriist, mis võimaldab omavalitsusel (a) tuvastada juurdepääsuta objekte, (b) leida probleemsed (eraomandis) teelõigud, (c) hinnata liikluskoormust kaudselt ja (d) määrata elamutele kõige optimaalsem juurdepääs (lühim tee / kõige vähem kinnistuid läbiv tee). --- ## Tulemused ### 1. Töötati välja analüüsimeetod Välja töötati **avalikele andmetele tuginev analüüsimeetod** kohaliku teedevõrgu ja juurdepääsetavuse hindamiseks: - **Andmeallikad (kõik avalikud):** OpenStreetMap (teed, hooned, aadressid), ADS (riiklik aadressiregister), Ehitisregister (eluruumid), Maa-ameti kataster (omand, sihtotstarve), Teeregister (teede omandisuhted), Rahvastikuregister (kalibreerimine), Transpordiameti liiklusloendus (valideerimine). - **Töövoog:** võrgustiku moodustamine (OSMnx, EPSG:3301) → klassifitseerimine (riigiteed vs kohalikud) → väljapääsupunktid (kohalik ∩ riigitee) → teenindusalad (multi-source Dijkstra) → rahvastiku jaotamine (hoonepõhine, kalibreeritud) → gravitatsioonijaotus → koormamine → haavatavusanalüüs → omandi sidumine → eksport (GeoPackage/GeoJSON/PDF). - **Valideerimine:** kaudsed hinnangud võrreldi Transpordiameti 2025. aasta loendustega (n=1556): Spearman 0,287 kõik; kõrvalmaanteedel 0,316 (log-log 0,337); teisaldatav loendus 0,379/0,387; põhimaanteedel negatiivne (−0,587) — transiidi piirang. ### 2. Kirjeldati probleeme ja koostati klassifikatsioon Probleemistik kaardistati ja klassifitseeriti süstemaatiliselt: - **Juurdepääsetavuse põhitüübid (A–D):** A — otsene juurdepääs riigiteele; B — juurdepääs läbi naaberkinnistu (üks tee); C — mitu teed, üks otsene; D — mitu teed, kõik läbi naaberkinnistute. Variandid B ja D vajavad servituuti/kohtulahendit. - **Probleemsete teelõikude klassifikatsioon:** kriitilised (bridge) lõigud — eraldavad sõlmi; teisejärgulised kriitilised — suur ümbersõit; isoleeritud komponendid — ainus väljapääs (lõksu jäämine); eraomandis lõigud avaliku juurdepääsu marsruudil. - **Kvantitatiivne pilt (Valga vald):** 1 048 väljapääsupunkti, 616 teedegruppi, 6 779 kohalikku teelõiku, 194 kriitilist lõiku, lõksus jääv rahvastik 1 638 (ADS 559), haavatavad väljapääsud 30 (+356 isoleeritud), lisainim-kilomeetreid ~2 248/päev. - **Avaliku huvi kriteeriumid (6):** teenindab ≥2 hoonestatud maaüksust; ühendus avalikult kasutatavate teede vahel; avalik objekt; ainuke võimalus tehnovõrgu teenindamiseks; ühistranspordi/koolibussi liin; muud kaalukad asjaolud. ### 3. Töötati välja mudel, mille abil omavalitsusel on võimalik määrata elamutele kõige optimaalsem juurdepääs - **Mudel** ühendab teedevõrgu graafi, omandisuhted ja rahvastikuandmed; on **universaalne ja dünaamiline** — kriteeriume (elamumaa olemasolu, püsielanike arv jt) saab vahetada ilma metoodilist põhialust muutmata. - **Optimaalse juurdepääsu kriteeriumid:** lühim tee (põhikriteerium) ja kõige vähem kinnistuid läbiv tee; alternatiivsete marsruutide järjestus (`shortest` = 1, 2, …) mitme väljapääsu korral. - **Rakendus:** interaktiivne veebikaart (Liiklusatlas — MapLibre + FastAPI; valla valija, kihid: riigiteed, kohalikud teed, väljapääsupunktid, teedegrupid, katastriüksused) + PDF-raport (kriitilised lõigud, koormus, omand) + masinloetavad tabelid (CSV/GeoPackage). - **Kasutus:** Valga vallas tööriist on kasutusel ning kinnitatud ekspertide ja ametnike poolt; meetod on ülekantav teistele Eesti omavalitsustele (Otepää, Võru, Tõrva analüüsitud; 79 KOV-i registris). --- ## Kuidas see ühendub eelneva materjaliga | Materjal | Panus siia plokki | |---|---| | Valga aruanne (2023) | 14-sammuline töövoog, andmemudel (13 tabelit), juhend, tüpoloogia, kriteeriumid | | Draft (250717) | Artikli struktuur, abstract'i loogika (Eesmärk/Lähenemine/Järeldused/Originaalsus) | | Liiklusatlas (tööriist + kood) | Graafi/gravitatsiooni/koormuse/haavatavuse loogika, omandi sidumine, veebirakendus, valideerimine | | Kirjanduse otsing | Õiguslik raamistik (landlocked property), võrdlus (Poola 41,2% — allikas kontrollida), uudsusväide | --- ## Märkused edasiseks - Uurimisküsimuste ja tulemuste ploki **ingliskeelne versioon** TRAS-i jaoks vormistada hiljem (struktureeritud abstract). - Kinnitus: 41,2% (40 649) Poola figuuri allikas veel lahtine — vt `Kirjanduse otsing - sarnased publikatsioonid.md`. - Tulemused vajavad täpseid arve Valga uuringust (kui on saadaval), et asendada näitlikud väärtused.