**Üldine teaduslik kokkuvõte – “Valga artikkel / Tulemused 2”**

---

### 1. Uurimisülesanne  
Eesmärgiks oli luua terviklik GIS‑põhine andmemudel, mis sidub **riigi teede‑ ja katastriandmed** valla administratiivsete piiridega ning rikastab need õiguslike (lepingud, alusdokumendid) ja majanduslike (maksuväärtused, kasutustasud) metaandmetega. Modelleeriti ka **teedevõrgu topoloogia**, grupi‑tasandi ühendatud komponendid, nende väljapääsude asukohad ning lühimad marsruudid eluruumide ja kriitiliste teenuste (meditsiinikeskus, kool, sotsiaalhoolekande keskus, kriisivarustus) vahel.

---

### 2. Andmeallikad  

| Allikas | Sisu | Olulised väljad |
|---------|------|-----------------|
| **Riiklik teede register** | Line‑geomeetria (road_id, road_seg_id), klassifikatsioon, liikluskoormus | `road_id`, `road_seg_id`, `length_m`, `road_class` |
| **Katastriüksuste kiht** (puhastatud ja gap‑idega täidetud) | Polygonid, omanik, kasutuskood, maksuväärtus | `parcel_id`, `owner_name`, `use_code`, `tax_value_eur` |
| **Valla piirjoon** | Administratiivne polügoon | – |
| **Lepingute register & alusdokumendid** | Hooldus‑/rent‑lepingud, kasutuspiirangud | `contract_id`, `contract_type`, `party_name`, `start_date`, `end_date`, `fee_eur_per_year` |
| **Avaliku kasutamise register** | Teede avatus / piirangukoodid | `road_use_type`, `restriction_code` |

Kõik kihid projitseeriti ühte koordinaatsüsteemi (ETRS‑89 / EPSG 3301) ning puhastati topoloogiliselt.

---

### 3. Metoodika  

| Etapp | Kirjeldus |
|-------|-----------|
| **Geomeetriline normaliseerimine** – projektsioon, topoloogia‐parandus (lüngad, kattuvused). |
| **Valla‑spetsiifiline teede eraldamine** – `INTERSECTS` analüüs valla polügooniga; osalised segmendid jagati sisemiseks/välimiseks. |
| **Katastriüksuste topoloogiline puhastus** – `ST_Union`, `Dissolve`; lünkade täitmine (gap‑parcellid). |
| **Lepingute ja alusdokumendi sidumine** – ruumiline (`INTERSECTS`) või ID‑põhine seos; duplikaatide eemaldamine, ajavahemike kontroll. |
| **Teelõikude lõikamine katastriüksuste piiril** – `line ∩ polygon`; iga teelõigule lisati `parcel_id` ja metaandmed. |
| **Indekseerimine / line‑referencing** – järjestus (`segment_index`) ja kumulatiivsed kaugused (`cum_dist_start_m`, `cum_dist_end_m`). |
| **Võrgugruppide tuvastamine** – komponentanalüüs (`local_group_id`), exit‑node’ide (riigiteede) määratlemine. |
| **Dijkstra / multi‑source shortest path** – lühimad teed tipust `exit node`ni; marsruudi rekonstrueerimine serva tasandil. |
| **Parameetrite teisendus** – kaugus → reaalne sõiduaeg, energiatarve, hoolduskulu (kasutades kiiruse‑ ja koormuste andmeid). |
| **Avaliku huvi teede klassifikatsioon** – filtrimine `road_use_type = AVH`; seoste loomine kriitiliste teenustega. |

---

### 4. Peamised tulemused  

#### 4.1 Andmemudel  
- Lõplik geomeetriline kiht: **GPKG**‑vormingus, sisaldab *valla teed*, *katastriüksuste* ja *lepingute* atribuutide ühisandmestikku.  
- Struktureeritud tabelid (CSV/Excel) – 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13, mis hõlmavad: teelõigud, katastriüksused, lepingud, grupi‑komponendid, exit‑node’id, lühimad marsruudid, parameetrite teisendused ja avaliku huvi objektide seosed.

#### 4.2 Topoloogiline puhtus  
- Kattuvate katastriüksuste arv **0** (pärast `union/dissolve`).  
- Gap‑täidetud pindala < 0,5 % kogu valla alast – täidetud automaatselt “GAP‑xxxx” parcellidega.  

#### 4.3 Teedegrupid ja väljapääsud  
| Local group | Tippude arv | Exit‑node’id | Keskmine kaugus exit’ini (m) |
|-------------|------------|--------------|-------------------------------|
| LG‑001      | 9          | N‑025, N‑087 | **1 900**                     |
| LG‑002      | 14         | 3            | 2 340                         |
| …           | …          | …            | …                             |

- Dijkstra algoritm tagas *multi‑source* lühimad teed kõigile tippudele; keskmine kaugus **≈ 1,9 km**.  

#### 4.4 Lepingute ja kasutuseinfo integratsioon  
| Road segment | Has contract? | Contract type list | Primary party | Total fee €/yr |
|--------------|---------------|--------------------|--------------|----------------|
| R01‑S001     | JAH           | Hooldus,Rent       | Valla Maanteeamet | 12 500 |
| R02‑S005     | JAH           | Ligipääs           | Metsamaja AS   | 0            |
| …            | …             | …                  | …              | …            |

- Kõik lepingud filtreeriti aktiivsete (`start_date ≤ today ≤ end_date`).  
- Duplikaatide ja konfliktsete tüüpid (nt “Hooldus” + “Keeld”) tuvastati ning logiti.  

#### 4.5 Avaliku huvi teed & kriitilised objektid  

| Tee ID | Pikkus (m) | Prioriteet | Seotud objekt |
|--------|------------|-----------|----------------|
| AVH‑001| 845,2      | Kõrge     | Meditsiinikeskus, põllumajandusmaa |
| AVH‑003| 631,0      | Kõrge     | Meditsiinikeskus |
| AVH‑006| 527,9      | Kõrge     | Kriisivarustuse ladude kompleks |
| …      | …          | …         | …                |

- Kokku **6** avaliku huvi teed (kokupikkus ≈ 3 8 km), millest **50 %** on kõrge prioriteediga.  

#### 4.6 Parameetrite teisendus ja marsruudi analüüs  
- Reaalne sõiduaeg `t_real = dist / v × (1 + 0,2·(traffic/500))`.  
- Hoolduskulu `h_corr = base_cost_m² × maintenance_factor` (PM = 1.0, KM = 1.2, TM = 1.5, KT = 2.0).  
- Energiatarve arvutati kütuse‑tarbimise ja efektiivsuse põhjal (`e_kWh = dist·fuel_consumption/100`).  

---

### 5. Järeldused  

| Punkt | Tõendus |
|-------|----------|
| **Andmete koondamine** | Integreeritud GIS‑mudel ühendab füüsilised teed, katastriüksused ja õiguslikud metaandmed ühtseks, topoloogiliselt korrektsesse andmekogumiks. |
| **Topoloogia** | Puhas võrk (kattuvad/parcellid eemaldatud, lüngad täidetud) võimaldab usaldusväärset ruumilist analüüsi ja marsruudi optimeerimist. |
| **Väljapääsu‑analüüs** | Dijkstra põhinev multi‑source lähenemine annab iga tipu jaoks objektiivse “kauguse” riigiteede (PM/KM/TM) suunas; see on aluseks hooldusprioriteetide ja infrastruktuuri arendamise planeerimisele. |
| **Lepingute sidumine** | Aktiivsete lepingute koondamine teelõikude tasandil võimaldab täpselt määrata finantskohustusi, vastutuse ja kasutuspiiranguid; konfliktide tuvastamine tagab õigusliku selguse. |
| **Avaliku huvi teed** | Kriitilised teenused (meditsiinikeskus, kool, kriisivarustus) on kaetud kõrge prioriteediga teedega; nende haldamine peab olema eelistatud rahastamise ja hoolduse osas. |
| **Parameetrite teisendus** | Lühimad marsruudid konverteeriti reaalseteks ajaks, energiatarbeks ja kuluks – võimaldab kvantifitseerida infrastruktuuri kasutusväärtust ning optimeerida investeeringuid. |

---

### 6. Soovitused edasiseks tööks  

1. **Regulaarne andmete värskendus** – korduv topoloogiline puhastus, lepingute ja kasutuseinfo ajakohastamine (aasta‑ või kvartali tasandil).  
2. **Hooldusprioriteetide rakendamine** – keskendumine “kõrge” prioriteediga teedele ning alternatiivsete marsruutide loomisele grupi‑tasandi ühenduste kaudu.  
3. **Integreerimine evakuatsiooni‑ ja kriisiplaneeringuga** – kasutada exit‑node’i ja lühimaid marsruute, et genereerida automaatseid evakueerimiskaarte.  
4. **Finantsanalüüs** – siduda `total_fee_eur_per_year` ja `h_corr` tegelike hoolduskuludega ning modelleerida kulude jaotust omanikute vahel (avalik vs eravara).  
5. **Avaliku teabe portaal** – visualiseerida GIS‑kiht “RoadNetwork_With_ExitRoutes.gpkg” koos värvikoodiga, et kodanikel oleks nähtav ligipääs kriitilistele teenustele.

---

### 7. Lõppsõna  

Käesolev uurimus demonstreerib, kuidas **integreeritud GIS‑põhine lähenemine** võimaldab siduda riiklikud teed ja katastriandmed valla tasandi õiguslike ning majanduslike metaandmetega, luua täpsed topoloogilised võrgustruktuurid, arvutada lühimad marsruudid kriitiliste teenuste suunas ning tuvastada avaliku huvi teede prioriteetsed hooldus- ja investeerimisvajadused. See raamistik on skaleeritav teiste haldusüksuste jaoks ning pakub teaduspõhist alust otsustusprotsesside, eelarveplaneerimise ja kriisihalduse optimeerimiseks.