**Adapter sobib väga hästi lõngade toonide võrdlemiseks** — just selles kasutuses on ta tugevam kui absoluutse värvi mõõtmisel. Aga “tõetruu ekraanil” on eraldi teema ja seda tasub ehitada andmete, mitte ainult RGB peale.

## Mida adapter annab ja mida mitte

**Annab:**
- sama lõnga eri kerade/partiide võrdlemise samas valguses;
- väikese ala (Ø10) mõõtmise — sobib kera, õmbluse, kangaproovi jaoks;
- korratava geomeetria, kui surud lehtri igal mõõtmisel ühtemoodi;
- **ΔE00** ja 8-kanalilise spektri sõrmejälje, millest saab toone rühmitada.

**Ei anna:**
- absoluutset “see on täpselt Pantone 18-1652” taset — AS7341 on 8 kanaliga, mitte spektrofotomeeter;
- garantiid, et kaks metameerset lõnga (eri spektrid, sama visuaalne toon) jäävad kogu valguses sarnaseks.

Sinu eesmärgi — **loodusvärvidega värvitud lõngade süstematiseerimine** — jaoks on see aga täiesti piisav, kui salvestad õiged asjad.

## Mida iga mõõtmise juures hoida

| Väli | Miks |
|---|---|
| `sample_id`, foto | hiljem andmebaasist otsimiseks |
| taim/osa (nt sibulakoor, madar, indigo) | rühmitamise alus |
| peits (alumiinium, raud, vask), % | mordant muudab tooni kõige rohkem |
| kiud, lõnga number, keerd | sama taim eri kiul annab eri tulemuse |
| värvipartii, kuupäev, pH, temperatuur | jälgitavus |
| seade, adapter, gain/atime, valge ref ID | et mõõtmised oleksid võrreldavad |
| toorväärtused f1–f8 + reflektaan | hiljem saab ümber arvutada, mitte ainult RGB |
| Lab, ΔE00 võrdlusaluse suhtes | sorteerimine ja “kas sama toon” |

Kõige tähtsam: **ära salvesta ainult `rgb_hex`-i.** Salvesta toorandmed + mõõtmistingimused. Siis saab hiljem ekraanil kuvada ja ümber arvutada, kui kalibratsioon paraneb.

## Kuidas ekraanil “suhteliselt tõetruult” näidata

1. **Reflektaan → D65 → sRGB** (praegune toru teeb seda) annab päevavalguse vaates õige tooni.
2. **Ekraan peab olema korralikult kalibreeritud** (või vähemalt: sRGB, max heledus, auto-heledus ja night mode väljas). Ilma selleta ei saa rääkida tõetruudusest.
3. **Valge/gamma referents ekraanil** — väike hallkaart või valge ruut kõrvuti värvinäidisega aitab silmal hinnata.
4. **Ära võrdle ekraanil absoluutset heledust** — lõnga puhul on oluline toon (hue/chroma), mitte sära.
5. Kui tahad tõsisemat täpsust: hiljem ColorChecker/plaastritega kalibreeritud CCM + monitori kalibraator (nt Datacolor Spyder). See on “hiljem” teema, aga andmemudel peaks selleks valmis olema.

## Kuidas lõngu rühmitada

- **ΔE00** võrdlusaluse (nt peitsimata lõng või eelmise partii) suhtes:
  - < 1 — silmale praktiliselt sama;
  - 1–2 — treenitud silm näeb erinevust;
  - 2–5 — lähedane, aga eristatav;
  - > 5 — selgelt eri toon.
- **8-kanalilise spektri sõrmejälg** (normaliseeritud f1–f8) — isegi kui ΔE on väike, näitab spekter, kas tegu on sama taimse koostisega või metameerse paariga.
- Hiljem saab teha klastreid (nt k-means normaliseeritud spektril) ja rühmitada “indigo”, “madar”, “sibulakoor” jne — mitte ainult hue järgi.

## Andmebaas ja vaatur (hiljem)

See on täiesti teostatav:
- ClickHouse’i uus tabel `varvus_sample` (sample_id, taim, peits, kiud, partii, toorväärtused, Lab, ΔE, foto, seansi ID).
- Veebis: swatch-grid, filter taim/peitsi/kuupäeva järgi, sorteerimine LCh järgi, **kahe proovi võrdlus** (ΔE00 + spektri overlay), eksport CSV/PDF.
- “Värvikaart” ekraanil ja vajadusel trükitud swatch-leht.

## Üks praktiline soovitus

Tee igasse mõõteseanssi **referentslõng** (peitsimata või fikseeritud standard) ja mõõda see esimesena. Siis on kõik hilisemad mõõtmised samasse seanssi taandatavad ka siis, kui LED-id vananevad või valgustus veidi muutub.

Kokkuvõttes: **adapter + reflektaan + ΔE + spektri sähvard** on loodusvärvide süstematiseerimiseks õige alus. Absoluutne värvitäpsus jääb piiratuks, aga “kas need kaks lõnga on sama tooniga ja kui kaugel need teineteisest on” — seda saab väga usaldusväärselt.