---
category: literaturenote
citekey: seppuuringerajaavalike2015
title: Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes
authors: "Sepp, V.; Kivi, T.; Puolokainen, T.; Tali, T.; Themas, E.; Valgma, Ü."
year: 2015
date: 2015-00-00 2015
zotero_key: 824C7E4T
zotero_storage: DCPXZFG4
collections: magistritöö
folder: 001_artiklid
firstAuthor: "Sepp, V."
status: converted
---
Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes
Uuringu tellis Siseministeerium. Uuring on valminud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel.
Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE
Viitamine: Sepp, V., Kivi, T., Puolokainen, T., Tali, T., Themas, E., Valgma, Ü. (2015). Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes. Tartu: Tartu Ülikool.
Uuringu autorid soovivad tänada kaasamõtlemise ja ettepanekute eest Garri Raagmaad Tartu Ülikoolist, Anu Tõnuristi Statistikaametist ning Tiit Oidjärve, Kaie Küngast, Tavo Kikast, Andres Levaldit ja Ave Viksi Siseministeeriumist, samuti kõiki intervjueerituid ja maakondlikes aruteludes osalejaid.
RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus. Meie missiooniks on tõsta teadmisel põhineva otsustamise osakaalu Eesti ühiskonnas. Lisaks RAKE meeskonnale kaasame kõrgeima kvaliteedi tagamiseks oma uuringutesse parimaid valdkonnaeksperte nii Tartu Ülikoolist kui vajadusel ka väljastpoolt. RAKE võrgustik hõlmab kõiki TÜ sotsiaalteadlasi ning meditsiini-, loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste valdkonna esindajaid.
Kontaktandmed: Lossi 36-124, 51003, Tartu
http://www.ec.ut.ee/rakendusuuringud
| 1 | | Sissejuhatus: töö eesmärk, ülesanded ja metoodika5 | |
|---|-------|---------------------------------------------------------------------------------------------------|--|
| | 1.1. | Eesmärk ja ülesanded5 | |
| | 1.2. | Analüüsis käsitletud teenuste ja vastava taristu täpsustatud loetelu6 | |
| | 1.3. | Metoodika üldloogika8 | |
| 2 | | Teenuste analüüsi tulemused ja liigituse alused12 | |
| | 2.1. | Teenuse osutamise regulatiivne raamistik13 | |
| | 2.2. | Teenuse osutamise majanduslik tasuvus27 | |
| | 2.3. | Teenuse koht igapäevaelus37 | |
| | 2.4. | Teenuste füüsiline kättesaadavus ning aja- ja vahemaakriteeriumite kasutamine välisriikides
49 | |
| | | Inglismaa49 | |
| | | Rootsi52 | |
| | | Läti54 | |
| | | Soome55 | |
| | 2.5. | Analüüsi kokkuvõte: teenuste liigitus ja teenuskeskuste hierarhia58 | |
| 3 | | Ettepanek teenuste liigitamiseks ja asukohtade määratlemiseks maakonnaplaneeringutes62 | |
| | 3.1. | Kodulähedased teenused65 | |
| | 3.2. | Kodust kaugel asuda võivad teenused66 | |
| | 3.3. | Keskuste vahelised ühistranspordiühendused78 | |
| 4 | | Ettepanekud teenuskeskuste määramiseks maakonnaplaneeringutes81 | |
| | 4.1. | Harjumaa82 | |
| | 4.2. | Hiiumaa93 | |
| | 4.3. | Ida-Virumaa97 | |
| | 4.4. | Jõgevamaa105 | |
| | 4.5. | Järvamaa111 | |
| | 4.6. | Läänemaa117 | |
| | 4.7. | Lääne-Virumaa124 | |
| | 4.8. | Põlvamaa131 | |
| | 4.9. | Pärnumaa137 | |
| | 4.10. | Raplamaa144 | |
| | 4.11. | Saaremaa151 | |
| | | | |
| | 4.13. | Valgamaa163 | | | | |
|---|------------------------------------------------------------------------------------------|--------------------------------------------------------------------------|--|--|--|--|
| | 4.14. | Viljandimaa169 | | | | |
| | 4.15. | Võrumaa175 | | | | |
| 5 | | viidatud allikad181 | | | | |
| | 5.1. | Maakonnaplaneeringu koostamise alused184 | | | | |
| | 5.2. | Teenuste korraldamist reguleerivad õigusaktid185 | | | | |
| | 5.3. | Teenuste kvaliteedinõudeid täpsustavad juhised ja juhendid188 | | | | |
| | 5.4. | Teenuste korraldamist suunavad arengukavad189 | | | | |
| | 5.5. | Teenuste korraldamist ja arendamist käsitlevad analüüsid ja uuringud191 | | | | |
| | | Lisa 1: Uuringu disain193 | | | | |
| | | Lisa 2: Riigiasutuste klienditeenused ja üksused regioonides196 | | | | |
| | | Lisa 3: Teenuste liigitus ja osutamise optimaalne territoriaalne tase203 | | | | |
| | Lisa 4: IV tasandi teenuskeskused ja hea kättesaadavusega piirkonnad204 | | | | | |
| | Lisa 5: III tasandi teenuskeskused ja hea kättesaadavusega piirkonnad205 | | | | | |
| | Lisa 6: II tasandi teenuskeskused ja hea kättesaadavusega piirkonnad206 | | | | | |
| | Lisa 7: I tasandi teenuskeskused II tasandi teenuskeskuste ja piirkondade täiendusena207 | | | | | |
# **1 SISSEJUHATUS: TÖÖ EESMÄRK, ÜLESANDED JA METOODIKA**
### **1.1. Eesmärk ja ülesanded**
Uuringu eesmärgiks on pakkuda sisulistele kriteeriumitele tuginev lähenemine teenustevõrgu planeerimiseks, mis aitaks jõuda ühtse, põhjendatud ja toimiva lahenduseni kogu Eesti teenustevõrgu käsitlemises maakonnaplaneeringute kontekstis ning suunata teenuste paiknemist ühtsetel alustel kogu riigis. Uuringuga analüüsitakse võimalusi ja vajadusi teenuste pakkumise ruumilise asukoha määratlemiseks.
Tööle on määratud 3 konkreetset uurimisülesannet:
- 1) Ülevaade teenuste ruumilise paiknemise kavandamise alustest.
- 2) Ettepanek teenuste ruumilise kättesaadavuse kriteeriumite kohta Eestis.
- 3) Koostatavate maakonnaplaneeringute töös olevate lahendusettepanekute analüüs, ettepaneku tegemine teenustevõrgu käsitluse ühtlustamiseks koostatavates maakonnaplaneeringutes.
Käesolev uuring ja sellele tuginevad ettepanekud teenuskeskuste hierarhilise võrgustiku määratlemiseks Eestis on seega koostatud konkreetse lähteülesande täitmiseks – pakkuda metoodiliselt läbi analüüsitud sisendit olulisemate era- ja avalike teenuste käsitluse ühtlustamiseks maakonnaplaneeringutes. Uuringu tulemuste puhul on eesmärgipäraselt tegemist sisendiga tulevikku suunatud planeerimislike otsuste tegemiseks maakonnaplaneeringute uuendamise protsessis.
Teenuskeskuste määratlemisel ja kättesaadavuse kriteeriumite seadmisel ei seata ülesandeks teenuste säilitamist seal, kus need käesoleval hetkel olemas on. Arvestades prognoositavat elanikkonna vähenemist ja vananemist suuremal osal Eesti territooriumil, aga ka alternatiivsete kättesaadavuse viiside (e-teenused, koju toodavad teenused) lisandumist, tuleks juba nüüd ettevaatavalt kavandada teenuste võrgustikku selliselt, et teenuste kättesaadavus oleks valdavale osale Eesti elanikest piisavalt hästi kätte saadav muutuvate majanduslike võimaluste ja otstarbekuse piires.
Sellisel kujul on tegemist ettepanekuga kõigile olulistele osapooltele – riigi keskvõimule, kohalikele omavalitsustele, kohalikele kogukondadele ja erasektorile – oma pädevuse piires ühise vastutuse võtmiseks teenuste osutamiseks aastani 2030 ning selleks tingimuste loomiseks vähemalt uuringus kirjeldatud teenuskeskuste võrgustiku ulatuses. Elanikkonna vaatepunktist on maakonnaplaneeringutes kokku lepitud lahenduste puhul tegemist lubadusega. Seejuures ei piira käesolev ettepanek kuidagi teenuste osutamist väljaspool ühtsetel alustel määratletud teenuskeskuste võrgustikku, juhul kui erinevad osapooled peavad seda kitsamate valdkondlike (nt. riigigümnaasium Nõos) või kohalike huvide seisukohalt otstarbekaks.
Teenuskeskuste hierarhia kirjeldamine uuringus või kinnitamine maakonnaplaneeringu osana on esimene samm teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi ühtlustamiseks Eesti territooriumil arvestades sotsiaal-majanduslikke suundumusi. Edasine töö peaks keskenduma eelduste ja tingimuste loomiseks lahenduste praktiliseks ellu viimiseks, samuti teenuskeskuste võrgustiku sidumisele üldisema keskuste võrgustikuga, mis arvestab ka töökohtade paiknemist ning keskuste majandusliku arengu (töökohtade loomise) potentsiaali. Teenuste kättesaadavuse tagamisel peaks selline töö ettevaatavalt sisaldama:
- fokusseeritud käsitlust riiklike ja riigi poolt lepinguliselt (osaliselt) rahastatavate teenuste rahastamismudelitest seoses kliendibaasi mõttes erandlike teenuskeskuste jätkusuutlikkuse tagamise ülesandega (võimalik lahendus regionaalpoliitiline *top-up* skeem teenuse osutajale teenuse piisava kättesaadavuse tagamiseks Eestis, nt. Alatskivi maagümnaasiumi näitel);
- analüüsi võimalustest kehtestada universaalteenuste osutajatele täiendavaid kohustusi teenuse kättesaadavuse tagamisel;
- riikliku investeerimistoetuste regionaalpoliitika sidumist teenuskeskuste võrgustiku lähenemisega, kus keskuse hierarhiatase koos teenuste loeteluga on vastava teenuse taristu investeerimistoetuste abikõlblikkuse aluseks ning kliendibaasi mõttes piiripealsed ja erandlikud keskused on täiendavate meetmete (nt madalam omafinantseerimise osakaal) objektid;
- kaugusetasu mudeli edasiarendamist, kus ääremaade elanike suurema liikumisvajadusega kaasnevad kulud osaliselt (sihtrühmade või kulude mõttes) kompenseeritakse. Esmaseks eelduseks on "kaugete paikkondade" määratlemine, milleks käesolev uuring pakub sisendi (vt. kaardid lisades 4-7);
- teenuste kättesaadavuse olukorra monitooringusüsteemi välja arendamist paikkondade lõikes siinses uuringus määratletud kriteeriumite alusel ja/või küsitlusuuringutel põhinevalt elanike rahulolu mõttes.
## **1.2. Analüüsis käsitletud teenuste ja vastava taristu täpsustatud loetelu**
Uuringu lähteülesandes sisaldus nimekiri teenustest, mida uuring peaks käsitlema. Alljärgnevas tabelis on esitatud täpsustatud, laiendatud ja süstematiseeritud loetelu analüüsitavatest teenustest ja teenuste osutamise taristust, mille paiknemise kohta teenuskeskuste võrgustikus esitatakse käeolevas töös ettepanek.
| Teenusrühm | Teenusega seotud taristu | | | |
|----------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|--|--|--|
| Kaubandus | Toidu- ja esmatarbekaupade kauplus | | | |
| | Ehituskaupade kauplus (remont, aed, kodu) | | | |
| | Autokütuse müügikoht | | | |
| Pangateenused | Sularaha automaat | | | |
| | Postipank | | | |
| | Pangakontor | | | |
| Postiteenus | Kirjakast | | | |
| | Pakiautomaat | | | |
| | Postipunkt | | | |
| | Postkontor | | | |
| Tervishoiuteenused | Esmatasandi tervishoiukeskus | | | |
| | Tervishoiukeskuse filiaal või perearsti üksikpraksis | | | |
| | Hambaravikabinet | | | |
| | Eriarstiabi (kohalik, üld- ja keskhaigla) | | | |
| Apteegiteenus | Ravimite müügikoht (apteek) | | | |
| Pääste- ja kiirabiteenus | Kiirabijaam (brigaadi asukoht) | | | |
| | Riiklik päästekomando | | | |
| | Vabatahtlik päästeüksus | | | |
| Politseiteenus | Politseijaoskond/konstaablijaoskond | | | |
| | Politseiametniku vastuvõtu asukoht | | | |
| Sotsiaalteenused | Sotsiaaltöötaja vastuvõtukoht | | | |
| | | | | |
| | Hooldekodu eakatele | | | |
| | Päevakeskus | | | |
| | Tööturuteenuste büroo (Töötukassa osakond või büroo) | | | |
| Haridusteenus | Laste päevahoid | | | |
| | Lasteaed | | | |
| | Algkool | | | |
| | Põhikool | | | |
| | Gümnaasium | | | |
| | Kutsekool | | | |
| Noorsootöö | Noortekeskus | | | |
| | Noortetuba | | | |
| Vaba aja teenused | Seltsimaja | | | |
| | Rahvamaja | | | |
| | Kultuurikeskus | | | |
| | Raamatukogu | | | |
| | Võistlusstaadion | | | |
| | Välispordiväljak | | | |
| | Terviserada | | | |
| | Spordisaal | | | |
| | Ujula | | | |
| | Maakondlik tervisespordikeskus | | | |
| Ametlike toimingute, menetluste, | Valla- ja linnavalitsus | | | |
| lubade ja registreeringute
teenused | Elanike ja ettevõtete jaoks olulisemate riigiasutuste (MTA, SKA,
Maanteeamet, PPA, PRIA, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, | | | |
| | Töötukassa) regionaalsed klienditeeninduse üksused | | | |
| Ühistransport | Ühistranspordi peatus | | | |
| | Ühistranspordi sõlmjaam/terminal | | | |
### **1.3. Metoodika üldloogika**
Uuringu eesmärgi saavutamiseks on kasutatud teenuspõhist induktiivset analüütilist lähenemist, mis tähendab, et iga teenus on analüüsitud ühtse skeemi alusel esmalt individuaalselt (vt lisa 1). Saadud tulemused ja teadmised sünteesiti seejärel Eesti territoriaalse asustussüsteemi jaoks, üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ toimepiirkondade käsitlust aluseks võttes ja maakondlikul tasandil täpsustades.
Teenuste ruumilise kättesaadavuse sisuliste ja konkreetsete kriteeriumite väljatöötamiseks lahendati esmalt ja paralleelselt järgmised uurimisülesanded:
- 1) Teenuste majandusliku olemuse kirjeldamine, analüüs ja hindamine;
- 2) Teenuste koha määratlemine elanikkonna igapäevaelus;
- 3) Teenuste ruumilise paiknemise kavandamise põhimõtete ja praktika kirjeldamine, analüüs ja hindamine;
- 4) Olemasolevate ja võimalike sekkumiste kirjeldamine ja analüüs teenuste ruumilise kättesaadavuse parandamisel;
- 5) Teenuste (potentsiaalsete) kasutajate paiknemise ja koondumise kirjeldamine ja analüüs erinevatel territoriaalsetel tasanditel.
Joonis 1. Uuringu üldskeem
Teenuste ruumilise kättesaadavuse konkreetsete kriteeriumite väljatöötamiseks sünteesiti uurimisülesannete lahendamisel saadud struktureeritud teadmine teenuste olemuse osas (1-3) iga teenuse kättesaadavuse kriteeriumiteks. Võrdluses Eesti elanikkonna teenuse tarbijate (elanikkonna) territoriaalsete mustritega (5.) ilmnevad töö vahetulemusena need asustussüsteemi territoriaalsed üksused, kus realistlikest (st majanduslikku loogikat ja vajaliku kliendibaasi suurust arvestavatest) kriteeriumitest lähtudes on võimalik erinevaid teenuseid osutada. Teenuste osutamise majanduslik loogika, elanike poolsed kättesaadavuse nõuded ja vajadused ning kavandamise senised põhimõtted on teenuste puhul rohkem või vähem varieeruvad. Selleks, et pakkuda maakonnaplaneeringute uuendamise aluseks selgel territoriaalsel teenuskeskuste hierarhial põhinev lahendus rühmitatakse/klasterdatakse analüüsitavad teenused (7) lähtudes ühelt poolt teenuste sarnasusele vajaliku kliendibaasi ning elanike kättesaadavuse nõuete poolt ning teiselt poolt kooskõlas kehtiva planeerimisraamistikuga (Eesti 2030+).
Arvestades Eesti asustussüsteemi iseloomu ei saa eeldada, et kogu Eesti territoorium on kaetav teenuseid osutavate keskustega, mis vastavad üldistele kättesaadavuse kriteeriumitele. Vajalik on planeeringutes selgelt määratleda alad, milles kriteeriume ei suudeta ning ei ole mõistlik täita ning välja töötada ja kehtestada lahendused teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks (8) inimestele, kes sellistes kohtades elavad. Töö viimases sisulises etapis kasutatakse välja töötatud teenuste liigitust, üldisi kättesaadavuse kriteeriume ja neist lähtuvat teenuskeskuste hierarhiat maakonnaplaneeringute eskiiside lahendusettepanekute analüüsil ja ühtlustamise ettepanekute tegemisel (9).
Kokkuvõtvalt teostati uurimisülesannete lahendamisel järgmisi olulisi uurimispraktikaid:
- Rahvastiku paiknemise kirjeldamine rahvaloenduse andmete alusel ning paikkondade omavahelise kauguse erinevate arvväärtuste arvutamine koostöös uuringu "Toimepiirkondade määramine" Statistikaameti meeskonnaga;
- Intervjuud ja arutelud 2 maavalitsuses ning 4 eri tüüpi KOV's (väikelinn, linnalähedane vald, tugev maavald; ääremaaline vald);
- Intervjuud ja kirjalikud konsultatsioonid teenuseid osutavate erialaliitude ja/või juhtivate ettevõtetega turul;
- Intervjuud ja kirjalikud konsultatsioonid teenuste riiklike korraldajatega;
- Dokumendianalüüs (valdkondlikud õigusaktid, arengukavad, juhised) ning valdkondlike uuringute sekundaaranalüüs (vt. kasutatud kirjanduse loendit töö lõpus);
- Soome, Rootsi, Läti ja Suurbritannia väliskogemuse analüüs avalike dokumentide ning kirjalike konsultatsioonide vormis;
- Paikkondade vaheliste keskus-suhete määratlemine koostöös maavalitsuste ning valla- ja linnavalitsustega;
- Teenuste osutamist võimaldava taristu olemasolu kirjeldamine paikkondade tasandil koostöös maavalitsuste ning valla- ja linnavalitsustega;
- Rahvastiku territoriaalne regionaliseeerimine ja eri tasemel teenuspiirkondade suuruse arvutamine;
- Maakonnaplaneeringu eskiislahenduste ja/või maakonnaplaneeringu koostajate asustussüsteemi ja keskustevõrgustikku puudutavate seisukohtade analüüs ning kaalutlemine koostatud metoodika põhimõtete kontekstis;
- Uuringu tulemusel põhinevate maakondlike teenuskeskuste võrgustike ettepanekute aruteluseminaride läbiviimine ning tagasisidestamine.
Andmekogumise meetodite rakendamisel on lähtutud küllastuspunkti tagamise põhimõttest. Alustatakse eeldatavalt kõige olulisematest infoallikatest ning vajadusel täiendatakse saadud teadmist teiste andmeallikate ja meetoditega (nt. kui kättesaadavuse kriteeriumid mingi teenuse osas on õigusaktides üheselt määratletud ja põhjendatud, siis on see piisav teadmine, mida võimalusel täpsustatakse ja kontekstualiseeritakse vastava valdkonna teenuse osutaja ja/või kavandaja intervjuudes).
Erineval tasemel teenuskeskused määrati keskuseks oleva paikkonna ning selle tagamaal asuvate paikkondade elanike arvust ja sihtrühmade suurusest lähtudes. Tugineti eeldusele, et teenuskeskus suudab jätkusuutlikult vastaval hierarhiatasemel toimida üksnes juhul kui teenuspiirkonnas elab piisaval hulgal inimesi ning sellega on teenustele tagatud piisaval hulgal tarbijaid. Teenuspiirkondade määratlemisel kirjeldati koostöös maavalitsustega (kes omakorda konsulteerisid vajadusel valla- ja linnavalitsustega) kõigi paikkondade seosed kõrgemal asustussüsteemi tasemel paiknevate keskustega, lähtudes keskmise paikkonna elaniku loomulikest liikumissuundadest, juhul kui teenuseid tema elukoha paikkonnas ei ole(ks). Iga paikkonnaga seostati kuni 5 kõrgema tasandi keskust, millise paikkonna elanik valiks teenuse kasutamise asukohana, juhul kui teenust paikkonnas kohapeal ei ole võimalik osutada. Järgmine valik tähendaks sellisel juhul mitte suvalist lähimat paikkonda, vaid järgmisel teenuskeskuse tasandil asuvat keskust, mis asub piisavalt lähedal ning on sobiva asendiga muude liikumiste (nt tööalane ränne) kontekstis. Kõrgematel tasanditel lubati ka alternatiivseid keskussuhteid – nt Alavere paikkonna jaoks määratleti võimalike järgmise tasandi keskustena Aruküla, Kose ja Kehra.
Täiendavaks keskuse jätkusuutlikkuse tingimuseks on, et teenuspiirkonda arvatavate inimeste jaoks peab teenus olema hästi kättesaadav ehk keskusega ühendatud paikkond peab vastama hea kättesaadavuse kriteeriumile:
- 1. tasandi teenuskeskuste puhul on see maksimaalselt 11 km paikkondade keskuste vahel
- 2. tasandi teenuskeskuste puhul on see maksimaalselt 15 km paikkondade keskuste vahel
- 3. tasandi teenuskeskuste puhul on see maksimaalselt 27 km paikkondade keskuste vahel
- 4. tasandi teenuskeskuste puhul on see maksimaalselt 40 km paikkondade keskuste vahel
Paikkondade keskuste määramisel lähtuti iga paikkonna rahvarohkeimast asulast ja selles asulas asuvast ühistranspordi peatusest. Kui asulas oli mitu peatust, valiti peatus, mis jäi paikkonna rahvastiku raskuskeskmele kõige lähemale või millest 500 meetri raadiuses oli elanike arv suurim.
Kokku on Eestis eristatud 844 paikkonda. Paikkonna keskme kartograafilisel määratlemisel asub see 825 paikkonna puhul suurima rahvaarvuga asulas. 802 keskust asub ühistranspordipeatusest kuni 500 meetri kaugusel. 27-s kandis ei ole peatusi. Neile arvutati paikkonna keskus paikkonna rahvastikuraskuskeskme alusel, nihutades keskme lähima sõiduteeni. 614 paikkonna keskus asub paikkonna rahvastiku raskuskeskmest kuni 500 meetri raadiuses. 733 paikkonna keskus asub paikkonnarahvastiku raskuskeskmest kuni 1000 meetri raadiuses.
Hea kättesaadavuse kriteeriumitest kaugemal asuvate paikkondade elanikkonnale on kohustuslike ja vältimatute teenuste kasutamisel vajalik luua täiendavaid kättesaadavust võimaldavaid meetmeid, välditavate ja soovituslike teenuste puhul vähendab teenuste halb kättesaadavus oluliselt ka teenuste kasutuse sagedust ning kasutajate osakaalu paikkonna elanike seas. Asustussüsteemi edasise arengu mõttes on tegemist ohustatud piirkondadega ning sellisena tuleks neid planeeringutes ka käsitleda/määratleda.
# **2 TEENUSTE ANALÜÜSI TULEMUSED JA LIIGITUSE ALUSED**
Teenuste analüüsi ülesanne on luua teenuste liigitamise üldine raamistik, mis on aluseks teenuste osutamisel kasutatava taristu optimaalsete asukohtade määramisele. Kõige üldisemalt fokusseeritakse analüüsil:
- Teenuste osutamise ja asukohtade reguleerituse laadile ja määrale;
- Teenuste majanduslikule tasuvusele;
- Teenuste kohale ja tähtsusele elanike igapäevaelus.
Teenuse osutamise asukohtade reguleeritus annab raamid erinevate osapoolte võimalustele mõjutada maakonnaplaneeringus käsitletavate teenuste taristu asukohaotsuseid. Teiste sõnadega, määratleb see maakonnaplaneeringu elluviidavuse piirangud kehtivas regulatiivses ruumis ning samuti võib osundada teatud juhtudel muutmisvajadusele õigusaktides ja strateegiates.
Teenuste majanduslik tasuvus määrab teenuskeskuse hierarhiataseme, millel on olemasolevate või muudetavate reeglite raames võimalik teenuseid jätkusuutlikult osutada. Mida suuremat kliendibaasi taristu objekti majanduslik tasuvus eeldab, seda suurema teenuspiirkonnaga ja kõrgemal teenuskeskuste hierarhiatasemel seda on võimalik osutada.
Teenuse tähtsusest ja kohast igapäevaelus sõltub teenuste kättesaadavuse ja läheduse vajalik tase. Üldpõhimõttena tähendab suurem tähtsus igapäevaelus summaarse ajakulu ja teenuskasutuse vältimatuse mõttes survet suurendada teenuse taristu lähedust ja kättesaadavust elanike elu- ja töökohtadele.
### **2.1. Teenuse osutamise regulatiivne raamistik**
Teenuste osutamine ning teenuste taristu asukohaotsuste tegemine Eestis toimub kehtiva õigusruumi ning riiklike poliitikate alusel. Need määravad muuhulgas:
- Kellel on õigus teenuseid osutada;
- Millise majandusliku ja korraldusliku loogika alusel teenuseid osutatakse (ja rahastatakse);
- Kelle arvamust peab ja võib küsida teenuse asukohaotsuste tegemisel ning kas see arvamus on siduv või mitte.
Selline teadmine on oluline hindamaks maakonnaplaneeringutes asustussüsteemi suunamiseks kavandatud taristuobjektide asukohtade säilitamise ja muutmise võimalusi. Teenuste osutaja on sageli, kuid mitte alati, ka taristu objektide konkreetsete asukohaotsuste tegija. Eelkõige on maakonnaplaneeringute kontekstis küsimus avaliku sektori institutsioonide - KOV, maavalitsus, riigiasutused – võimes asukohaotsuseid teha ja otsuste tegemist mõjutada.
Õigusaktides ja riiklikes strateegilistes arengudokumentides, aga ka ametkondlikes suunistes, on sageli juba määratletud kriteeriumid teenuste kättesaadavuse ja teenuspiirkondade minimaalse või maksimaalse suuruse kohta, konkreetsete teenust osutavate asutuste asukohad või asutused ise. Need on kõik sisendiks üldistatud teenuse kättesaadavuse kriteeriumite ning teenuskeskuste hierarhia
### **Teenuse osutajad ja osutamise vorm**
Teenuse asukohaotsuste mõjutamise võimaluste ja laadi alusel on oluline eristada 5 tüüpi teenuseid:
- Kommertsteenused. Teenuseid osutatakse vabaturu põhimõtete alusel konkureerivate ettevõtete poolt. Määrav on teenuste majanduslik äriline tasuvus ühes või teises asukohas, sõltuvalt asukoha ja selle tagamaa teenuse nõudlusest. Selle nõudlusega seotud majandusliku tasuvuse raames on teenuse taristu asukohaotsuseid võimalik avalikul sektori mõjutada *lobby* vormis, mis seisneb olemasolevate kommertsvõimaluste promotsioonis. Piirkondliku nõudluse raames on võimalik avalikul sektoril teatud ulatuses ka majandusliku tasuvuse piire territoriaalselt kitsendada selleks teenuse osutamist doteerides.
- Kogukonnateenused. Neid teenuseid osutatakse kogukonna (organiseerunud) liikmete poolt kogukonnale kui tervikule mitteärilistel alustel. Taristu asukoha jaoks on määrav kohaliku kogukonna initsiatiiv ja soov teenuse olemasolusse rahaliselt panustada, samuti kogukonna huvi ja vajadus. Sageli toetatakse selliste teenuste osutamist riigi või KOV poolt kas sihtotstarbeliste toetustena või ka lepinguliselt tegevustoetustena, kuid see ei määra piisava tingimusena teenuse olemasolu ja taristu asukohta. Avaliku sektori toetused ning kodanikuühiskonna panus alandavad oluliselt teenuse majandusliku tasuvuse piire ning võimalusi taristu lähedust elanikele tõsta. Üldjuhul on tegemist madala kulude tasemega teenustega.
- Kohaliku omavalitsuse teenused. KOV, selle asutuste ja ühingute poolt osutatavad teenused kohaliku omavalitsuse kohustuslike, tingimuslike või vabatahtlike ülesannete täitmiseks. Taristu asukohad on määratud KOV otsuste alusel, mida mõjutavad KOV üldised rahalised võimalused, sh riigi sihtotstarbeliste eraldiste maht ja kasutamise reeglid, ning aktiivsete kogukondade hoiakud ja nõudmised kohalikku omavalitsust teostatavatele võimuorganitele.
- Riigiteenused. Osutatakse riigiasutuste ja nende struktuuriüksuste poolt, mille asukohad on määratud kas eri tasemel õigusaktide, riiklike strateegiadokumentide või ametkondlike otsuste poolt. Taristu asukohtade kavandamine ja muutmine toimub vastavate õigusaktide või ametkondlike otsuste muutmise teel. Üldpõhimõttena lähtutakse teenuse ühtlase kvaliteedi nõuetest ning riigieelarve majanduslike võimaluste piirangutest. KOV ja kodanikuühiskonna esindajatel on võimalik konkreetsete asukohaotsuste tegemisel arvamust avaldada, kuid see on mittesiduv otsuse tegemisel.
- Lepingulised avalikud teenused. Teenuste osutamine on lepinguliselt delegeeritud äriühingutele, kellel võib olla pädevus konkreetsete asukohaotsuste tegemiseks. Üldjuhul on õigusaktides ja lepingutes määratud üldised kättesaadavuse tagamise kohustused, mille raames teenuse osutaja saab teha konkreetseid asukohaotsuseid.
| Teenus | Taristu | Teenuse osutamise | Tüüpiline teenuse osutaja |
|-----------------------------|---------------------------------------------------------------|------------------------------------------------|-------------------------------|
| Kaubandus | toidu- ja esmatarbekaupade
kauplus | domineeriv vorm
kommertsteenus | eraettevõte |
| | ehituskaupade kauplus
(remont, aed, kodu) | kommertsteenus | eraettevõte |
| | autokütuse müügikoht | kommertsteenus | eraettevõte |
| Tervishoiuteenused | esmatasandi
tervishoiukeskus | lepinguline avalik teenus | eraettevõte |
| | esmatasandi
tervishoiukeskuse filiaal,
perearstipraksis | lepinguline avalik teenus | eraettevõte |
| | hambaravikabinet | kommertsteenus ja
lepinguline avalik teenus | eraettevõte |
| | maakonnahaigla (kesk-, üld
ja kohalik haigla) | lepinguline avalik teenus | KOV või riigi äriühing või SA |
| Apteegiteenus | haruapteek | kommertsteenus | eraettevõte |
| | apteek | kommertsteenus | eraettevõte |
| Pääste- ja
kiirabiteenus | kiirabijaam (brigaadi
asukoht) | lepinguline avalik teenus | eraettevõte, KOV või riigi SA |
| | vabatahtlik päästeüksus | kogukonnateenus | MTÜ |
| | riiklik päästekomando | riigiteenus | riigiasutus |
| Politseiteenus | politseijaoskond | riigiteenus | riigiasutus |
| | konstaablijaoskond | riigiteenus | riigiasutus |
| | piirkonnapolitseiniku
vastuvõtupunkt | riigiteenus | riigiasutus |
| Haridusteenus | laste päevahoid | kommertsteenus ja
kogukonnateenus | Eraettevõte või MTÜ |
| | lasteaed | KOV teenus | KOV asutus |
| | algkool | KOV teenus | KOV asutus |
| | põhikool | KOV teenus | KOV asutus |
| | maagümnaasium | KOV teenus | KOV asutus |
| | riigigümnaasium | riigiteenus | riigiasutus |
| | kutsekool | riigiteenus | riigiasutus |
| Noorsootöö | noortekeskus | KOV teenus | KOV asutus või MTÜ |
| Pangateenused | sularaha automaat | kommertsteenus | eraettevõte |
| | postipank | kommertsteenus | eraettevõte |
| | pangakontor | kommertsteenus | eraettevõte |
| Postiteenus | kirjakast | lepinguline avalik teenus | riigiettevõte |
| | pakiautomaat | lepinguline avalik teenus | riigiettevõte, eraettevõte |
| | postkontor (postipunkt) | lepinguline avalik teenus | riigiettevõte |
| Rahvakultuuri | seltsimaja-külakeskus | kogukonnateenus | MTÜ |
| teenused | rahvamaja | KOV teenus | KOV asutus |
| | kultuurikeskus | KOV teenus | KOV asutus |
| Raamatukoguteenused | haruraamatukogu | KOV teenus | KOV asutus |
| | raamatukogu | KOV teenus | KOV asutus |
| | maakonnaraamatukogu | KOV teenus ja riigiteenus | KOV asutus |
| Sporditeenused | lähiliikumispaik | kogukonnateenus | KOV ja MTÜ |
| | | | |
| | välispordiväljak | KOV teenus | KOV asutus, MTÜ või SA |
| Teenus | Taristu | Teenuse osutamise
domineeriv vorm | Tüüpiline teenuse osutaja |
|-------------------------------|-------------------------------------------------------|--------------------------------------|----------------------------------------|
| | spordisaal | KOV teenus | KOV asutus, MTÜ või SA |
| | ujula | KOV teenus ja
kommertsteenus | KOV asutus või eraettevõte |
| | maakondlik
tervisespordikeskus | KOV teenus ja
kommertsteenus | KOV või riigi SA, KOV |
| | võistlusstaadion | KOV teenus | KOV asutus, MTÜ või SA |
| Sotsiaalteenused | sotsiaaltöötaja
vastuvõtukabinet | KOV teenus | KOV asutus |
| | päevakeskus | KOV teenus | KOV asutus |
| | töötukassa büroo | riigiteenus | riigiasutus |
| | hooldekodu eakatele | kommertsteenus | KOV asutus, MTÜ või SA,
eraettevõte |
| Lubade ja
registreeringute | valla- ja linnavalitsus | KOV teenus | KOV asutus |
| teenused | riigiasutuste regionaalsed
klienditeenindusüksused | riigiteenus | riigiasutus |
| Ühistransport | Ühistranspordi peatus | lepinguline avalik teenus | riigiasutus |
| | Ühistranspordi
sõlmjaam/terminal | lepinguline avalik teenus | eraettevõte (vedajana) |
Teenuste taristu objektide asukohaotsuste tegijad ning arvamuse esitajad institutsionaalses jaotuses on järgmised:
| Teenus | Taristu | Riigi
kesktasand | Maavalitsus | KOV | Eraette
võtted | Kodaniku
ühiskond |
|------------------------|------------------------------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-------------|-----------------------------------------------------------------------------------------------------|-------------------|-----------------------|
| Kaubandus | toidu- ja
esmatarbekaupade
kauplus | | | mittesiduv
arvamus | otsuse tegija | mittesiduv
arvamus |
| | ehituskaupade
kauplus (remont,
aed, kodu) | | | mittesiduv
arvamus | otsuse tegija | |
| | autokütuse
müügikoht | | | mittesiduv
arvamus | otsuse tegija | |
| Tervishoiu
teenused | esmatasandi
tervishoiukeskus | Läbi
investeering
u-toetuste
eraldamise,
strateegilise
arengu
dokumendi
põhimõtetel
e vastavalt | | mittesiduv
arvamus
(va.juhul kui
KOV on
toetuse
taotleja –
siis otsuse
tegija) | otsuse tegija | |
| | esmatasandi
tervishoiukeskuse
filiaal,
perearstipraksis | | | mittesiduv
arvamus | otsuse tegija | |
| | hambaravikabinet | | | | otsuse tegija | |
| | maakonnahaigla
(kesk-, üld- ja
kohalik haigla) | Otsus
sisaldub VV
määruses: | | mittesiduv
arvamus | | |
| Teenus | Taristu | Riigi
kesktasand | Maavalitsus | KOV | Eraette
võtted | Kodaniku
ühiskond |
|-----------------------------|------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------|----------------------------------|-------------------|-----------------------|
| | | Haiglavõrgu
arengukava | | | | |
| Apteegiteenus | haruapteek | | | | otsuse tegija | |
| | apteek | | | | otsuse tegija | |
| Pääste- ja
kiirabiteenus | kiirabijaam (brigaadi
asukoht) | Terviseamet
i otsus | | | | |
| | vabatahtlik
päästeüksus | riigi
lepinguline
toetus
vastavalt
asukohale | | | | otsuse tegija |
| | riiklik
päästekomando | Päästeameti
otsus kava
alusel | | | | |
| Politseiteenus | politseijaoskond | Piirkondliku
politseitöö
juhendi
alusel | | | | |
| | konstaablijaoskond | Piirkondliku
politseitöö
juhendi
alusel | | | | |
| | piirkonnapolitseinik
u vastuvõtupunkt | Piirkondliku
politseitöö
juhendi
alusel | | | | |
| Haridusteenus | laste päevahoid | | | arvamus
toetuse
määramisel | otsuse tegija | otsuse tegija |
| | lasteaed | | | otsuse tegija | | mittesiduv
arvamus |
| | algkool | VV mõjutab
otsuseid
KOV | | otsuse tegija | | mittesiduv
arvamus |
| | põhikool | toetusfondi
määruse | | otsuse tegija | | mittesiduv
arvamus |
| | maagümnaasium | üldharidus
koolide
pidamiseks
antava
toetuse
määramise
põhimõtete
kaudu | mittesiduv
arvamus | otsuse tegija | | |
| | riigigümnaasium | HTM PGS
tuleneva
kohustuse ja
KOV
kokkulepete
alusel | | siduv
arvamus | | |
| | kutsekool | HTM
kutsekoolide
võrgustiku
kava alusel | mittesiduv
arvamus | mittesiduv
arvamus | | |
| Noorsootöö | noortekeskus | | | otsuse tegija | | mittesiduv
arvamus |
| Teenus | Taristu | Riigi
kesktasand | Maavalitsus | KOV | Eraette
võtted | Kodaniku
ühiskond |
|-------------------------------|--------------------------------------------------------------|---------------------------------------|----------------------------------------------------------------|-----------------------|-----------------------|------------------------------------------------------|
| Pangateenused | sularaha automaat | | | mittesiduv
arvamus | otsuse tegija | mittesiduv
arvamus |
| | postipank | | | mittesiduv
arvamus | otsuse tegija | mittesiduv
arvamus |
| | pangakontor | | | mittesiduv
arvamus | otsuse tegija | mittesiduv
arvamus |
| Postiteenus | kirjakast | Postiseadus
e nõuete
raames | | mittesiduv
arvamus | otsuse tegija | mittesiduv
arvamus |
| | pakiautomaat | | | mittesiduv
arvamus | otsuse tegija | mittesiduv
arvamus |
| | postkontor
(postipunkt) | Postiseadus
e nõuete
raames | | mittesiduv
arvamus | otsuse tegija | mittesiduv
arvamus |
| Rahvakultuuri
teenused | seltsimaja
külakeskus | | | mittesiduv
arvamus | | otsuse tegija |
| | rahvamaja | | | otsuse tegija | | mittesiduv
arvamus |
| | kultuurikeskus | | | otsuse tegija | | |
| Raamatukogu | haruraamatukogu | Raamatukog | | otsuse tegija | | |
| teenused | raamatukogu | useaduse | | otsuse tegija | | |
| | maakonna
raamatukogu | nõuete
raames | | otsuse tegija | | |
| Sporditeenused | lähiliikumispaik | | | otsuse tegija | | otsuse tegija
või siduv
initsieeriv
arvamus |
| | välispordiväljak | | | otsuse tegija | | mittesiduv
arvamus |
| | terviserada | | | otsuse tegija | | mittesiduv
arvamus |
| | spordisaal | | | otsuse tegija | otsuse tegija | |
| | ujula | | | otsuse tegija | otsuse tegija | |
| | maakondlik
tervisespordikeskus | Riiklik
investeerimi
s-programm | Maakondlik
u spordiliidu
siduv
arvamus
arengukavas | otsuse tegija | otsuse
tegija | |
| | võistlusstaadion | | | otsuse tegija | | |
| Sotsiaalteenused | sotsiaaltöötaja
vastuvõtukabinet | | | otsuse tegija | | mittesiduv
arvamus |
| | päevakeskus | | | otsuse tegija | | mittesiduv
arvamus |
| | töötukassa büroo | Töötukassa
ametkondlik
otsus | | mittesiduv
arvamus | | |
| | hooldekodu
eakatele | | | otsuse tegija | otsuse tegija | |
| Lubade ja
registreeringute | valla- ja
linnavalitsus | mittesiduv
arvamus | | otsuse tegija | mittesiduv
arvamus | mittesiduv
arvamus |
| teenused | riigiasutuste
regionaalsed
klienditeenindus
üksused | otsuse tegija | mittesiduv
arvamus | mittesiduv
arvamus | mittesiduv
arvamus | |
| Teenus | Taristu | Riigi
kesktasand | Maavalitsus | KOV | Eraette
võtted | Kodaniku
ühiskond |
|---------------|-------------------------------------|------------------------------------------------------------|-------------------------------------------|-----------------------|-------------------|-----------------------|
| Ühistransport | Ühistranspordi
peatus | Maan
teeamet
ühis
transpordise
aduse
raames | | mittesiduv
arvamus | | mittesiduv
arvamus |
| | Ühistranspordi
sõlmjaam-terminal | Maantee
amet
liinivõrgu
korraldajana | Maavalitsus
liinivõrgu
korraldajana | mittesiduv
arvamus | | |
### **Kehtestatud regulatsioonid ja seatud eesmärgid teenuse osutamise taristu asukohtadele**
Eelkõige avalike teenuste osas sisaldavad kehtivad õigusaktid ja vastu võetud riiklikud strateegilised arengudokumendid konkreetseid suuniseid teenuste taristu asukohtade osas.
Eristada võib nelja tüüpi regulatsioonide objekte:
- Teenust osutav asutus või selle struktuuriüksus määratud on konkreetse asutuse või selle struktuuriüksuse nimi ja tegevuskoht;
- Teenuse asukoht määratud on HTK üksus (konkreetne KOV või maakond) või asula;
- Teenuspiirkond määratud on HTK tase (KOV, maakond, ametkondlik piirkond); pindala; elanike arv; kliendibaasi suurus;
- Teenuse kaugus määratud on teenuse osutaja maksimaalne kaugus kilomeetrites või ajalise kaugusena erinevate liikumisviisidega; täiendavad nõuded ühistranspordiühendusele (nt sagedus).
Olemasolevate asukohtade määratluste ja kättesaadavuse kriteeriumite arvestamine maakonnaplaneeringus sõltub eelkõige nende õiguslikust staatusest:
- Õiguslikult siduvad regulatsioonid riiklikes õigusaktides sätestatud taristu asukohad, teenuspiirkondade ja kättesaadavuse kriteeriumid on järgimiseks; samas on alati võimalus algatada diskussioon õigusaktide ning nendes sisalduvate suuniste muutmiseks vastavalt asustussüsteemi arendamise eesmärkidele;
- Õiguslikult mittesiduvad suunised strateegilistes arengudokumentides seatud eesmärkide või neid toetavate poliitikakujundamise analüüside tulemuste puhul on otsustusvabadus suurem.
Igal juhul on need kättesaadavuse tagamist mõjutavad otsused oluliseks sisendiks kättesaadavuse kriteeriumite välja töötamisel ning majanduslikult tasuvate teenuspiirkondade määratlemisel.
| Teenus | Taristu | Õiguslikult siduvad
regulatsioonid | Õiguslikult mittesiduvad
suunised |
|--------------------|---------------------------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| Kaubandus | toidu- ja esmatarbe
kaupade kauplus | Puuduvad | Puuduvad |
| | ehituskaupade kauplus
(remont, aed, kodu) | Puuduvad | Puuduvad |
| | autokütuse müügikoht | Puuduvad | Puuduvad |
| Tervishoiuteenused | esmatasandi
tervishoiukeskus | | Tervishoiu arengusuunad
aastani 2020: Esmatasandi
tervishoiu teenuste seostatud
ja koordineeritud osutamise
eelistatud vormiks on
esmatasandi tervisekeskused.
Tervisekeskuse
miinimumstandardiks on
üldjuhul vähemalt 3-4
perearsti ja 3-4 pereõde,
ämmaemand, füsioterapeut ja
koduõde ~4500- 6000
teenindatava isiku kohta
sõltuvalt piirkonnast.
Maakondlikud
tervisekeskused
maakonnakeskustes on
multifunktsionaalsed
tervishoiukeskused
maakonnakeskustes, kus
esmatasandi tervisekeskus on
ühisel infrastruktuuril
haiglaga. |
| | esmatasandi
tervishoiukeskuse filiaal,
perearstipraksis | Määrus "Perearsti nimistu
moodustamise, muutmise ja
võrdlemise alused ja kord
ning perearsti nimistute
piirarv: maakondlik jaotus,
kokku 837 nimistut. Perearsti
nimistu piirsuurus on TTKS
alusel: 1) 1200–2000 isikut;
2) 2001–2400 isikut, kui
nimistusse kantud isikutele
osutab üldarstiabi koos
perearstiga vähemalt üks arsti
kvalifikatsiooniga
tervishoiutöötaja. | Tervishoiu arengusuunad
aastani 2020: Tervisekeskustel
võib olla filiaale, kus teenuste
osutamine sama meeskonna
liikmete poolt toimub vajaliku
regulaarsusega. |
| | hambaravikabinet | Riiklikke territoriaalse
kättesaadavuse norme ei ole
Eestis hambaraviteenusele
kehtestatud. | |
| | maakonnahaigla (kesk-,
üld- ja kohalik haigla) | VV määruses Eesti
haiglavõrgu arengukava
kinnitatud haiglavõrgu
haiglate loetelu. | Eesti tervishoiu arengusuunad
aastani 2020 (2014):
Haiglavõrgu planeerimise
aluseks on haiglaliik. Haiglaliik
määratletakse teenindus
piirkondade ja teiste
kriteeriumite alusel, milleks
on teenindatava piirkonna
suurus ja elanikkonnale
eriarstiabi kättesaadavus
elanikkonnale 1 tunni jooksul
või 70 km kaugusel. |
| Teenus | Taristu | Õiguslikult siduvad
regulatsioonid | Õiguslikult mittesiduvad
suunised |
|-----------------------------|-----------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| Apteegiteenus | haruapteek | Ravimiseadus: Üldapteegi
haruapteek võib asuda
asustusüksuses, mis ei ole
linn ega vallasisene linn.
Haruapteek võib asuda ka
linnas või vallasiseses linnas,
kui seal on vähem kui 4000
elanikku. | |
| | apteek | Ravimiseadus: Kohaliku
omavalitsuse üksus võib
esitada Ravimiametile
ettepaneku apteegiteenuse
osutamise nõudmiseks, kui
lähim üldapteegi
tegutsemiskoht jääb
vähemalt kahest tuhandest
ühe või mitme kõrvuti
asetseva kohaliku
omavalitsuse üksuse
territooriumil elavast
elanikust kaugemale kui 30
kilomeetrit | Apteegiteenuse
kvaliteedijuhis (2012): Apteek
peaks soovitavalt asuma
paigas, mis on võimalikult
paljudele inimestele hõlpsasti
ligipääsetav jalgsi,
ühistranspordi ja autoga. |
| Pääste- ja
kiirabiteenus | kiirabijaam (brigaadi
asukoht) | Terviseameti peadirektori
käskkirja nr 61
"Kiirabibrigaadide
teeninduspiirkondade arv,
paiknemine ja
kiirabibrigaadide jaotus
teeninduspiirkondade kaupa"
lisa 2 | Kiirabi arengusuunad aastani
2020: Kiirabi vahetu
tegevuspiirkonna määramise
aluseks on sõiduaeg 30 min
kiirabibaasist keskmistes
liiklustingimustes. Kiirabi
arengukava kättesaadavuse
eesmärgid: Linnas peab kiirabi
kiirete kutsete (C, D) korral
jõudma sündmuskohale 5-6
minuti ja maal 15 minuti
jooksul vähemalt 70%
juhtudest alates kiirabikutse
edastamisest kiirabibrigaadile. |
| | vabatahtlik päästeüksus | | Päästeamet on välja töötanud
valemi vabatahtlike pääste
üksuste vajaduse/ olulisuse
kohta väiksemates piir
kondades. Vabatahtlikele
makstakse toimimise
tagamise hüvitist juhul, kui
vabatahtlik päästekomando
asub riiklikust komandost
enam kui 14 minuti kaugusel
ning suudab reageerida
teatava ajanormi piires (mida
kiiremini reageeritakse, seda
suurem on toetus). |
| | päästekomando | | Riiklike päästekomandode
asukohad on ametkondlikult
määratud asula ja aadressi
täpsusega. 2012. aasta
sügisest on Eestis 72 riiklikku
päästekomandot. Riikliku
komandode võrgustiku
paiknemise kujundamisel on
lähtutud eesmärgist tagada,
et päästealane abi jõuaks |
| Teenus | Taristu | Õiguslikult siduvad
regulatsioonid | Õiguslikult mittesiduvad
suunised |
|----------------|---------------------------------------------|-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| | | | abivajajani võimalikult
lühikese ajaga. Ajaliseks
piiriks, mille jooksul peaks
alates teate saamisest
õnnetuse kohta kuni riikliku
komando kohalejõudmiseni,
on Eestis eesmärgina seatud
15 minutit. |
| Politseiteenus | politseijaoskond | Politsei ja piirivalveseadus:
PPA prefektuuri
territoriaalsed
struktuuriüksused on
jaoskonnad, kordonid ja
piiripunktid. | |
| | konstaablijaoskond
piirkonnapolitseiniku | | Piirkondliku politseitöö
juhend: Konstaablijaoskond
on prefektuuri põhimääruses
sätestatud teenistuslik üksus
piirkondliku politseitöö
korraldamiseks politsei
jaoskondades, mille terri
tooriumil elab üle 80 000
elaniku. Konstaablijaoskonna
teenindada on vähemalt 30
000 elanikku.
Konstaablipiirkond on prefekti
käskkirjaga määratud
politseijaoskonna
tööpiirkonna territoriaalselt
kindlaksmääratud osa, kus
piirkonnapolitseinik täidab
oma ülesandeid. Piirkondade
moodustamisel arvestatakse
järgmisi suhtarvusid: tihe
asustusega suurlinna
piirkonnas on keskmine
elanike arv
piirkonnakonstaabli kohta
kuni 15 000 elanikku ja hõre
asustusega aladel kuni 10 000
elanikku.
Piirkondliku politseitöö |
| | vastuvõtupunkt | | juhend: Vahetuks suhtluseks
kogukonnaga peab isikute
vastuvõtt toimuma vähemalt
üks kord kuus kindlaks
määratud asukohas ning
kindlal ajal iga kohaliku
omavalitsuse üksuse
territooriumil. Piirissaarel,
Ruhnus, Kihnus ja Vormsil
toimub elanike vastuvõtt
mitte harvem kui kord
kvartalis; |
| Haridusteenus | laste päevahoid | | Koolieelse lasteasutuse
seaduses lubatakse teenuse
osutamist alternatiivina
lasteaiakohale: Pooleteise
kuni kolmeaastase lapse
lasteaiakoha võib valla- või |
| Teenus | Taristu | Õiguslikult siduvad
regulatsioonid | Õiguslikult mittesiduvad
suunised |
|---------------|----------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| | | | linnavalitsus vanema
nõusolekul asendada
lapsehoiuteenusega. |
| | lasteaed | Koolieelse lasteasutuse
seaduses on sätestatud KOV
kohustus: Valla- või
linnavalitsus loob vanemate
soovil kõigile pooleteise- kuni
seitsmeaastastele lastele,
kelle elukoht on selle valla või
linna territooriumil ning ühtib
vähemalt ühe vanema
elukohaga, võimaluse käia
teeninduspiirkonna
lasteasutuses. | Seadus määratleb rühma
registreeritud laste arvu
lasteasutuses:
1) sõimerühmas kuni 14 last;
2) lasteaiarühmas kuni 20
last;
3) liitrühmas kuni 18 last. |
| | algkool (põhikooli I, või
I-II kooliaste) | | PGS: põhikool, võib toimida
vormis, kus õpe toimub I või I
ja II kooliastmel, kusjuures II
kooliastmel ei pea õpe
toimuma kõikide II kooliastme
klasside ulatuses. |
| | põhikool | PGS: Koolikohustuse täitmise
ja põhikooli riiklikule
õppekavale vastava
põhihariduse omandamise
võimaluse valla või linna
haldusterritooriumil elavatele
koolikohustuslikele lastele
tagab vald või linn. Vähemalt
80 protsendil õpilastest, kelle
jaoks põhikool on
elukohajärgne kool, ei tohi
kooli jõudmiseks kuluda
rohkem kui 60 minutit. | PGS: Põhikooli llassi täitumuse
ülemine piirnorm põhikoolis
on 24 õpilast. Kui kahe või
kolme klassi õpilaste arv on
põhikoolis kokku 16 või alla
selle, võib nendest õpilastest
moodustada liitklassi. HTM
lähteülesanne Praxise
analüüsile sisaldab väikseima
mitteerandliku põhikooli
tüübina (tüüp 2) põhikooli
minimaalselt 90 õpilasega. |
| | maagümnaasium | PGS: Kvaliteetse ja
valikuterohke ning güm | HTM lähteülesanne Praxise
analüüsile (2014): 84 õpilast |
| | riigigümnaasium | naasiumi riiklikule õppekavale
vastava üldkeskhariduse
omandamise võimaluse
tagavad riik ja kohalik oma
valitsus, pidades igas maa
konnas õpilaste arvust
lähtuvalt vajalikul arvul
gümnaasiume. Riik kohustub
pidama igas maakonnas
vähemalt ühte gümnaasiumi. | HTM lähteülesanne Praxise
analüüsile (2014): 254 õpilast |
| | kutsekool | | Kutseõppeasutuste toimimise
tagab Kutsehariduse seaduse
alusel ministri poolt
kehtestatav riiklik
koolitustellimus. |
| Noorsootöö | noortekeskus | Noorsootöö on kohaliku
omavalitsuse kohustuslik
ülesanne ning selle loomulik
korralduslik piirkond on KOV
üksus. | "Kvaliteedijuhtimine
noorsootöös" (2013): KOV
territooriumil tegutseb 300
noore kohta vähemalt 1
avatud noorsootööd pakkuv
asutus. |
| Pangateenused | sularaha automaat | Puuduvad | Puuduvad |
| Teenus | Taristu | Õiguslikult siduvad
regulatsioonid | Õiguslikult mittesiduvad
suunised |
|---------------------------|-------------------------|------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| | postipank | Puuduvad | Puuduvad |
| | pangakontor | Puuduvad | Puuduvad |
| Postiteenus | kirjakast | Ministri määrus universaalse
postiteenuse osutamise
nõuetest: linnas asuvast või
elavast postiteenuse
kasutajast ei või kirjakasti
keskmine kaugus olla rohkem
kui 0,5 kilomeetrit; vallas
asuvast või elavast
postiteenuse kasutajast ei või
kirjakast asuda kaugemal kui
2 kilomeetrit. | |
| | pakiautomaat | Puuduvad | Puuduvad |
| | postkontor (postipunkt) | Ministri määrus universaalse
postiteenuse osutamise
nõuetest sätestab minimaalse
postkontorite arvu valla ja
linna territooriumi sõltuvalt
elanike arvust. Iga valla
territooriumil peab olema
vähemalt üks universaalset
postiteenust osutav
postkontor. Igasse valda,
mille püsielanike arv ületab
2500 inimest, paigutatakse
täiendavalt üks või enam
universaalset postiteenust
osutavat postkontorit.
Rohkem kui 20 000
püsielanikuga linnas tuleb iga
järgneva kuni 20 000
püsielaniku kohta paigutada
üks täiendav postkontor. | Iseseisvate üksustena
tegutsevate postkontorite
asendamine postipunktidega
teiste teenuse osutajate
koosseisus on universaalse
postiteenuse osutaja poolt
tõlgendatud kui seadusest
tuleneva kohustuse täitimine.
Postiseadus postipunkti
mõistet ei tunne. Postivõrgu
kohustulikuks osaks on
postkontor kui püsiv
tegevuskoht, kus on tagatud
kõigi tegevusloaga hõlmatud
postiteenuste osutamine. |
| Rahvakultuuri
teenused | seltsimaja-külakeskus | Puuduvad | Rahvamajade seaduse
kontseptsioon (2007):
Seltsimaja – ehk
kogukonnakeskus on
eraõigusliku juriidilise isiku
poolt asutatud või hallatav
kultuuriasutus, mis toimib
kogukonna omaalgatuse
põhimõttel ning mille
eesmärgiks on seltsielu
korraldamine ja kohaliku elu
arendamine. |
| | rahvamaja | Puuduvad | Rahvamajade seaduse |
| | kultuurikeskus | Puuduvad | kontseptsioonis (2007)
tehakse ettepanek muuta
KOKSi selliselt, et kultuuri- ja
sporditöö oleks KOV
kohustuslikuks ülesandeks: sh
oleks omavalitsusüksuse
ülesandeks on tagada antud
vallas või linnas
rahvamajade,
ülalpidamine ja tegevus.
Omavalitsusüksuse vastava
valdkonna asutuse |
| Teenus | Taristu | Õiguslikult siduvad
regulatsioonid | Õiguslikult mittesiduvad
suunised |
|---------------------|-------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| | | | puudumisel, peab ta
kindlustama teenuse
kättesaadavuse. |
| Raamatukoguteenused | haruraamatukogu | Rahvaraamatukogu seadus:
rahvaraamatukogude võrgu
loomisel tuleb lähtuda
järgmistest põhimõtetest: 1) | Seadus haruraamatukogu
mõistet ei sisalda. |
| | raamatukogu | igas kuni 10 000 elanikuga
linnas vähemalt üks
rahvaraamatukogu; 2) üle 10
000 elanikuga linnas
vähemalt üks
rahvaraamatukogu keskmiselt
iga 15 000 elaniku kohta; 3)
mujal vähemalt üks
rahvaraamatukogu keskmiselt
kuni 500 elanikuga
teeninduspiirkonna kohta. | |
| | maakonnaraamatukogu | Rahvaraamatukogu seadus
sätestab, et igas maakonnas
peab olema maakonna
raamatukogu, mis täidab
lisaks rahvaraamatukogu
ülesannetele täiendavalt ka
raamatukoguteeninduse
maakondliku koordineerimise
ülesandeid. | |
| Sporditeenused | lähiliikumispaik | Puuduvad | Liikumisharrastuse
arengukava 2011–2014 (2010)
eesmärk: iga inimese jaoks
peab olema üks avalikult
kasutatav liikumispaik 15
minuti kaugusel elukohast. |
| | välispordiväljak | Puuduvad | KOKS: Omavalitsusüksuse |
| | terviserada | Puuduvad | ülesanne on korraldada antud |
| | spordisaal | Puuduvad | vallas või linnas
spordibaaside, ülalpidamist, |
| | ujula | Puuduvad | juhul kui need on |
| | võistlusstaadion | Puuduvad | omavalitsusüksuse
omanduses. |
| | maakondlik
tervisespordikeskus | Puuduvad | Liikumisharrastuse
arengukava 2011–2014 (2010)
meetmed: igas maakonnas
ühe prioriteetse tervisespordi
keskuse väljaarendamise
jätkamist perioodi jooksul. |
| Sotsiaalteenused | sotsiaaltöötaja
vastuvõtukabinet | Sotsiaalhoolekande seadus:
Vallas või linnas korraldab
sotsiaalnõustamist vastav
valla- või linnavalitsus. | KOKS: Sotsiaalteenuste
korraldamine on kohaliku
omavalitsuse kohustuslik
ülesanne. SoM Kohalike
omavalitsuste
sotsiaalteenuste soovituslikud
juhised:
Sotsiaalnõustamisteenust
osutab kohalik omavalitsus,
kelle poole isik teenuse
saamiseks pöördub. |
| Teenus | Taristu | Õiguslikult siduvad
regulatsioonid | Õiguslikult mittesiduvad
suunised | |
|-------------------------------------------|----------------------------------------------------------|--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|--|
| | päevakeskus | KOKS: Sotsiaalteenuste
korraldamine on kohaliku
omavalitsuse kohustuslik
ülesanne
Sotsiaalhoolekande seadus:
kohaliku omavalitsusüksuse
ülesanded
sotsiaalhoolekande
korraldamisel on sotsiaal
teenuste, vältimatu
sotsiaalabi ja muu abi
andmise korraldamine. | KOKS: Omavalitsusüksuse
ülesanne on korraldada antud
vallas või linnas turva- ja
hooldekodude ülalpidamist,
juhul kui need on
omavalitsusüksuse
omanduses.
SoM Kohalike omavalitsuste
sotsiaalteenuste soovituslikud
juhised, hooldusteenus:
Teenus peab olema
kättesaadav kõikidele
isikutele, kelle puhul on | |
| | hooldekodu eakatele | | tuvastatud abivajadus ning
sobivaks teenuseks on
hinnatud hooldusteenus.
Kättesaadavuse tagamiseks
võivad kohalikud
omavalitsused teha teenuste
osutamisel koostööd. Kohalik
omavalitsus on kohustatud
tagama hooldusteenuse
kättesaadavuse täisealisele
isikule, kellel on tervise
seisundist, tegevusvõimest või
elukeskkonnast tulenevalt
hooldusvajadus igapäevaeluks
vajalike tegevuste elluviimisel
või kelle iseseisev toimetulek
igapäevastes kodustes tingi
mustes ei ole enam võimalik. | |
| | töötukassa büroo | Puuduvad | | |
| Lubade ja
registreeringute
teenused | valla- ja linnavalitsus | KOKS: Kohalik omavalitsus
teostub demokraatlikult
moodustatud esindus- ja
võimuorganite kaudu;
omavalitsusorganid on
volikogu ja valitsus (volikogu
poolt moodustatav
täitevorgan) | | |
| | riigiasutuste
regionaalsed
klienditeenindusüksused | | Riigiasutuste põhimäärused
sisaldavad regionaalsete
struktuuriüksuste loendid (Vt.
raporti lisa) | |
| Ühistransport | Ühistranspordi peatus | | Soovituslike normidega on
määratud ÜT peatuste kaugus
inimese elukohast sõltuvalt
asula suurusest: jalgsi
peatusesse kuni 500 el.
asulas 3 km, 500-1000
elanikuga asulas 2 km, üle
1000 elanikuga asulas 1 km | |
| | Ühistranspordi
sõlmjaam/terminal | | Transpordi arengukava: Ühis
transporti eelisarendatakse
piirkondades, kus elab
rohkem inimesi; täiendava
teenuse mahu lisamisel tuleks
eelistada liine, mis ühendavad
vähemalt 3000 elanikuga | |
| Teenus | Taristu | Õiguslikult siduvad
regulatsioonid | Õiguslikult mittesiduvad
suunised |
|--------|---------|---------------------------------------|------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| | | | asulaid toimepiirkonna
keskustega; kavandatakse
suuremate asulate
terminalide sidumist
kergliiklusteedega ning
parkimisvõimaluste
parandamist. |
### **2.2. Teenuse osutamise majanduslik tasuvus**
Teenuste osutamise majanduslik tasuvus on olulisim tegur, mis määrab teenuse kvaliteetseks osutamiseks vajaliku teenuspiirkonna suuruse ning selle kaudu võimalikud teenuste osutamise taristu optimaalsed asukohad.
Teenuste majanduslik tasuvus on erinevate majandusmudelite puhul määratud erineval määral ja viisil. Kommertsteenuste puhul kujundab teenuste osutamise majanduslik tasuvus seostatuna teenuspiirkonna nõudlusega üsna üheselt selle, kas teenust on võimalik mingis kindlas asukohas jätkusuutlikult ja kvaliteetselt (taristu ja meeskond) osutada või mitte. Avalike teenuste või kogukonnateenuste puhul on küsimus teenuse üldises ühiskondlikus või kogukondlikus väärtuses (mida ollakse valmis teenuse saamise eest maksma) ning kulude mõistlikus jaotuses erinevate teenuse osutamise asukohtade vahel.
Oluliseks lisateguriks on ka teenuse osutamise kulude-tulude üldine maht. Üldpõhimõttena, mida väiksemad on kulud teenuse osutamisel, seda suurem võimalus on üldist majandusliku tasuvuse loogikat "ületada" ning teenuste kättesaadavust näiteks dotatsioonide abil suurendada.
Konkreetsemalt sõltub teenuse osutamise majanduslik tasuvus kulude poolelt esmajoones teenuse kvaliteetseks osutamiseks nõutud meeskonna personalikulude ning taristu investeerimis- ja majandamiskulude tasemest.
### **Teenuse osutamise meeskond**
Teenuse kvaliteetseks ja jätkusuutlikuks osutamiseks on vajalik erineva kvalifikatsiooniga ning erineval arvul spetsialistide olemasolu. Vajaliku meeskonna suuruse määratlemiseks on erinevaid lähtekohti:
- Minimaalne õigusaktidega ja muude suunistega lubatud spetsialistide arv;
- Spetsialistide arv "tavalises" teenust osutavas organisatsioonis;
- Eesti keskmine spetsialistide arv teenust osutavates organisatsioonides;
- Analüüsidel ja eksperthinnangutel põhinev (minimaalne) optimaalne teenust osutavate spetsialistide arv, mis tagab teenuse kvaliteedi, osutamise jätkusuutlikkuse ning töötajate heaolu.
Teenuse osutamisel nõutud kvalifikatsioon on sageli määratletud õigusaktides, kuid võimalik on kvalifikatsiooninõuete või -soovituste määratletus ka erialaseltside poolt või lihtsalt tööandja personalipoliitika osana. Kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide palkamine nõuab suuremaid personalikulusid. Kaudselt on teenuste võrgustiku kavandamisel oluliseks piiranguks ka sellist tüüpi spetsialistide väiksem üldarv (ja konkurents nende pärast), nende suurem nõudlikkus töökoha asukoha (nt. eelistatakse suuremaid linnasid) ja meeskonna suuruse, organisatsioonisiseste arenguvõimaluste ja juhtimiskvaliteedi osas.
Personali kvalifikatsiooninõuete alusel on asjakohane eristada teenuseid järgmiselt:
- Kõrgprofessionaalsed teenused eeldavad üldjuhul olulisel osal töötajaskonnast vähemalt magistritasemel ülikooliharidust, kitsa eriala õppe kraadi omandanud töötajaid;
- Üldprofessionaalsed teenused eeldavad erialase kõrg- või kutsehariduse omandanud töötajaid, omandatud eriala omab laiemat iseloomu, vajalik spetsialiseerumine on võimalik täiendkoolituste jms vormis;
- Aprofessionaalsed teenused erialane haridus ei ole nõutud, teenuse osutamiseks piisav väljaõpe omandatakse sõltumata haridusest ning sageli tööl kohapeal.
Ka meeskonna suuruse ja mitmekesisuse alusel on võimalik teenused liigitada teineteisest oluliselt eristuvateks teenusteks:
- Kompleksmeeskonna teenused meeskond koosneb vähemalt 10-st mitme eriala spetsialistist;
- Baasmeeskonna teenused meeskonna sisene spetsialiseerumine on vähene ning meeskonna suurus võib jääda alla 10 töötaja;
- Miinimummeeskonna teenused teenuseid on võimalik osutada kuni 1 püsivalt kohal viibiva töötajaga;
- Personalivabad teenused ei nõua töötajate püsivat kohalolu teenuse osutamiseks, kuid need on vajalikud taristu hoolduseks või tuleneb nende mittepüsiv ja korduv vajadus teenuse olemusest (nt. kirjakastide tühjendamine postiteenuse raames).
Mida kõrgemad kvalifikatsiooninõuded ning arvukam ja mitmekesisem on teenust osutav meeskond, seda tõenäolisem on, et teenuse osutamise majanduslikult tasuv teenuspiirkond on suurema kliendibaasiga.
| Teenus | Taristu | Kvalifikatsiooninõuded
personalile | Nõuded meeskonna suurusele |
|--------------------|----------------------------------------------|---------------------------------------|-----------------------------------------------------------|
| Kaubandus | toidu- ja
esmatarbekaupade
kauplus | Aprofessionaalsed teenused | Miinimummeeskonna
teenused |
| | ehituskaupade kauplus
(remont, aed, kodu) | Aprofessionaalsed teenused | Baasmeeskonna teenused |
| | autokütuse müügikoht | Aprofessionaalsed teenused | Miinimummeeskonna
teenused/ Personalivabad
teenused |
| Tervishoiuteenused | esmatasandi
tervishoiukeskus | Kõrgprofessionaalsed
teenused | Kompleksmeeskonna teenused |
| esmatasandi
Kõrgprofessionaalsed
Baasmeeskonna teenused
tervishoiukeskuse filiaal,
teenused
perearstipraksis
hambaravikabinet
Kõrgprofessionaalsed
Baasmeeskonna teenused
teenused
maakonnahaigla (kesk-,
Kõrgprofessionaalsed
Kompleksmeeskonna teenused
üld- ja kohalik haigla)
teenused
Apteegiteenus
haruapteek
Kõrgprofessionaalsed
Miinimummeeskonna
teenused
teenused
apteek
Kõrgprofessionaalsed
Baasmeeskonna teenused
teenused
Pääste- ja
kiirabijaam (brigaadi
Üldprofessionaalsed teenused
Baasmeeskonna teenused
kiirabiteenus
asukoht)
vabatahtlik päästeüksus
Aprofessionaalsed teenused
Personalivabad teenused
päästekomando
Üldprofessionaalsed teenused
Baasmeeskonna teenused
Politseiteenus
politseijaoskond
Üldprofessionaalsed teenused
Kompleksmeeskonna teenused
konstaablijaoskond
Üldprofessionaalsed teenused
Baasmeeskonna teenused
piirkonnapolitseiniku
Üldprofessionaalsed teenused
Miinimummeeskonna
vastuvõtupunkt
teenused
Haridusteenus
laste päevahoid
Aprofessionaalsed teenused
Miinimummeeskonna
teenused
lasteaed
Üldprofessionaalsed teenused
Baasmeeskonna teenused
algkool (I-II kooliaste)
Üldprofessionaalsed teenused
Baasmeeskonna teenused
põhikool
Üldprofessionaalsed teenused
Baasmeeskonna teenused
maagümnaasium
Üldprofessionaalsed teenused
Kompleksmeeskonna teenused
riigigümnaasium
Kõrgprofessionaalsed
Kompleksmeeskonna teenused
teenused
kutsekool
Kõrgprofessionaalsed
Kompleksmeeskonna teenused
teenused
Noorsootöö
noortekeskus
Üldprofessionaalsed teenused
Miinimummeeskonna
teenused
Pangateenused
sularaha automaat
Aprofessionaalsed teenused
Personalivabad teenused
postipank
Aprofessionaalsed teenused
Miinimummeeskonna
teenused
pangakontor
Üldprofessionaalsed teenused
Baasmeeskonna teenused
Postiteenus
kirjakast
Aprofessionaalsed teenused
Personalivabad teenused
pakiautomaat
Aprofessionaalsed teenused
Personalivabad teenused
postkontor (postipunkt)
Aprofessionaalsed teenused
Miinimummeeskonna
teenused
Rahvakultuuri
seltsimaja-külakeskus
Aprofessionaalsed teenused
Personalivabad teenused
teenused
rahvamaja
Üldprofessionaalsed teenused
Baasmeeskonna teenused
kultuurikeskus
Üldprofessionaalsed teenused
Baasmeeskonna teenused
Raamatukoguteenused
haruraamatukogu
Üldprofessionaalsed teenused
Miinimummeeskonna
teenused
raamatukogu
Üldprofessionaalsed teenused
Baasmeeskonna teenused
maakonnaraamatukogu
Üldprofessionaalsed teenused
Kompleksmeeskonna teenused
Sporditeenused
lähiliikumispaik
Aprofessionaalsed teenused
Personalivabad teenused
välispordiväljak
Aprofessionaalsed teenused
Personalivabad teenused | Teenus | Taristu | Kvalifikatsiooninõuded
personalile | Nõuded meeskonna suurusele |
|-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|--------|-------------|---------------------------------------|----------------------------|
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | | | |
| | | terviserada | Aprofessionaalsed teenused | Personalivabad teenused |
| Teenus | Taristu | Kvalifikatsiooninõuded
personalile | Nõuded meeskonna suurusele |
|-------------------------------|-----------------------------------------------|---------------------------------------|-------------------------------|
| | spordisaal | Üldprofessionaalsed teenused | Miinimummeeskonna
teenused |
| | ujula | Üldprofessionaalsed teenused | Baasmeeskonna teenused |
| | maakondlik
tervisespordikeskus | Üldprofessionaalsed teenused | Baasmeeskonna teenused |
| | võistlusstaadion | Üldprofessionaalsed teenused | Miinimummeeskonna
teenused |
| Sotsiaalteenused | sotsiaaltöötaja
vastuvõtukabinet | Üldprofessionaalsed teenused | Miinimummeeskonna
teenused |
| | päevakeskus | Üldprofessionaalsed teenused | Baasmeeskonna teenused |
| | töötukassa büroo | Üldprofessionaalsed teenused | Baasmeeskonna teenused |
| | hooldekodu eakatele | Üldprofessionaalsed teenused | Baasmeeskonna teenused |
| Lubade ja
registreeringute | valla- ja linnavalitsus | Kõrgprofessionaalsed
teenused | Kompleksmeeskonna teenused |
| teenused | riigi regionaalsed
klienditeenindusüksused | Üldprofessionaalsed teenused | Baasmeeskonna teenused |
| Ühistransport | Ühistranspordi peatus | | Personalivabad teenused |
| | Ühistranspordi
sõlmjaam/terminal | | Personalivabad teenused |
Võttes arvesse meeskonna normatiivset suurust, klientide mõistlikku proportsiooni töötaja kohta elanikkonnas ning vajadusel ka teenuseid osutava asutuse turuosa, on vähemalt osade teenuste puhul võimalik täpsemalt leida teenuse kvaliteetseks osutamiseks vajaliku teenuspiirkonna suurus Eestis elanike arvu mõttes (vt. allpool).
### **Teenuse osutamise taristu**
Teenuse osutamise taristu iseloom on asukohtade määratlemise aspektist vaadatuna oluline seoses kulude mahuga, kusjuures oluline on nii investeerimis- kui ka majandamiskulude maht. Mõlemad on positiivselt seotud teenuspiirkonna suurusega – mida suuremad kulud, seda suurem peaks olema nõudlus, klientide arv ja teenuspiirkonna suurus.
| Teenus | Taristu | Investeerimiskulude tase | Majandamiskulude tase |
|--------------------|---------------------------------------------------------------|--------------------------|-----------------------|
| Kaubandus | toidu- ja
esmatarbekaupade kauplus | Keskmised kulud | Keskmised kulud |
| | ehituskaupade kauplus
(remont, aed, kodu) | Suured kulud | Suured kulud |
| | autokütuse müügikoht | Suured kulud | Keskmised kulud |
| Tervishoiuteenused | esmatasandi
tervishoiukeskus | Suured kulud | Suured kulud |
| | esmatasandi
tervishoiukeskuse filiaal,
perearstipraksis | Keskmised kulud | Keskmised kulud |
| | hambaravikabinet | Suured kulud | Keskmised kulud |
| | maakonnahaigla (kesk-,
üld- ja kohalik haigla) | Väga suured kulud | Väga suured kulud |
| Teenus | Taristu | Investeerimiskulude tase | Majandamiskulude tase |
|-------------------------------|-------------------------------------------------------|--------------------------|-----------------------|
| Apteegiteenus | haruapteek | Madalad kulud | Madalad kulud |
| | apteek | Keskmised kulud | Keskmised kulud |
| Pääste- ja kiirabiteenus | kiirabijaam (brigaadi
asukoht) | Suured kulud | Suured kulud |
| | vabatahtlik päästeüksus | Keskmised kulud | Keskmised kulud |
| | päästekomando | Suured kulud | Suured kulud |
| Politseiteenus | politseijaoskond | Suured kulud | Suured kulud |
| | konstaablijaoskond | Keskmised kulud | Keskmised kulud |
| | piirkonnapolitseiniku
vastuvõtupunkt | Madalad kulud | Madalad kulud |
| Haridusteenus | laste päevahoid | Madalad kulud | Madalad kulud |
| | lasteaed | Keskmised kulud | Keskmised kulud |
| | algkool | Keskmised kulud | Keskmised kulud |
| | põhikool | Suured kulud | Suured kulud |
| | maagümnaasium | Suured kulud | Suured kulud |
| | riigigümnaasium | Väga suured kulud | Väga suured kulud |
| | kutsekool | Väga suured kulud | Väga suured kulud |
| Noorsootöö | noortekeskus | Keskmised kulud | Keskmised kulud |
| Pangateenused | sularaha automaat | Keskmised kulud | Keskmised kulud |
| | postipank | Madalad kulud | Madalad kulud |
| | pangakontor | Keskmised kulud | Suured kulud |
| Postiteenus | kirjakast | Väga madalad kulud | Väga madalad kulud |
| | pakiautomaat | Madalad kulud | Madalad kulud |
| | postkontor (postipunkt) | Madalad kulud | Madalad kulud |
| Rahvakultuuri teenused | seltsimaja-külakeskus | Madalad kulud | Madalad kulud |
| | rahvamaja | Keskmised kulud | Keskmised kulud |
| | kultuurikeskus | Suured kulud | Suured kulud |
| Raamatukoguteenused | haruraamatukogu | Madalad kulud | Madalad kulud |
| | raamatukogu | Keskmised kulud | Keskmised kulud |
| | maakonnaraamatukogu | Suured kulud | Suured kulud |
| Sporditeenused | lähiliikumispaik | Madalad kulud | Madalad kulud |
| | välispordiväljak | Madalad kulud | Madalad kulud |
| | terviserada | Madalad kulud | Keskmised kulud |
| | spordisaal | Keskmised kulud | Keskmised kulud |
| | ujula | Suured kulud | Suured kulud |
| | maakondlik
tervisespordikeskus | Suured kulud | Keskmised kulud |
| | võistlusstaadion | Suured kulud | Madalad kulud |
| Sotsiaalteenused | sotsiaaltöötaja
vastuvõtukabinet | Madalad kulud | Madalad kulud |
| | päevakeskus | Keskmised kulud | Keskmised kulud |
| | töötukassa büroo | Keskmised kulud | Keskmised kulud |
| | hooldekodu eakatele | Suured kulud | Suured kulud |
| Lubade ja
registreeringute | valla- ja linnavalitsus | Suured kulud | Suured kulud |
| teenused | riigiasutuste regionaalsed
klienditeenindusüksused | Keskmised kulud | Keskmised kulud |
| Teenus | Taristu | Investeerimiskulude tase | Majandamiskulude tase |
|---------------|-------------------------------------|--------------------------|-----------------------|
| Ühistransport | Ühistranspordi peatus | Suured kulud | Väga madalad kulud |
| | Ühistranspordi
sõlmjaam/terminal | Suured kulud | Madalad kulud |
### **Teenuse osutamise kliendibaas ja teenuspiirkonna vajalik suurus**
Meeskond ja taristu kokku määravad suurel määral teenuse kvaliteetseks osutamiseks vajaliku kliendibaasi suuruse. Teenuse kasutajate arv määrab (läbi ostujõu) teenuse majandusliku tasuvuse, kas vahetus konkurentsisituatsioonis erateenuste puhul või kaalutlusotsuse alusel avaliku sektori poolt finantseeritud (või oluliselt doteeritud) teenuste puhul. Iga teenuse puhul on see teenusespetsiifiline ja sõltub ka pakutava teenuse nõutavast või klientide poolt oodatavast kvaliteedist ning on üldjuhul taandatav teenuspiirkonna elanike arvule. Avalike teenuste puhul on ühiskonnale talutava suhtega kliendibaasi ja kulude vahel arvestatud juba erinevates õigusaktides ja arengukavades seatud kriteeriumites ja nõuetes. Kommertsteenuste puhul on majandusliku tasuvuse piir iga ettevõtte jaoks ärisaladus. Parimaks indikaatoriks piirväärtuse määramisel on üldistus asukohtade (paikkond ja selle tagamaa), kus teenuse osutajad on pikemaajaliselt tegutsenud, kliendibaasi suurusest.
| Teenus | Taristu | Optimaalne minimaalne
meeskonna suurus | Vajalik klientide arv
töötaja või
meeskonna kohta | Minimaalse
teenuspiirkonna
elanike arv |
|--------------------|----------------------------------------------------|------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| Kaubandus | toidu- ja
esmatarbe
kaupade
kauplus | väiksemat kauplust on
võimalik pidada ka 1-2
töötajaga | | Väiksemad
maakauplused
tegutsevad Eestis
250-300 elanikuga
paikkondades. |
| | ehituskaupade
kauplus
(remont, aed,
kodu) | | | Mitmekesise ja
konkurentsivõimelise
kaubavalikuga
kauplused toimivad
minimaalselt
väikelinnades ja
alevites. |
| | autokütuse
müügikoht | automaattanklates
personali vajadus puudub | | Eesti autokütuse
müügikohtade
suhtarvust (1 müügi
koht 3 tuhande
elaniku kohta)
lähtudes on soodsa
asendi korral
majanduslikult
võimalik opereerida
kuni 1500-2000
elanikuga
teenuspiirkonnas. |
| Tervishoiuteenused | esmatasandi
tervishoiukeskus | Tervishoiu arengusuunad
2020: tervishoiukeskuses
on minimaalselt 3
perearsti ja 3 pereõde,
lisaks koduõde, füsio
terapeut, ämmaemand. | Teenuse hinnatud
vajadus on 1 perearsti
u. 1500 elanikku
kohta, vanema
elanikkonnaga
piirkondades ka kuni | Minimaalselt 4-4,5
tuhat isikut kokku
teenuspiirkonna
perearstinimistutes
(RAKE ,2015) |
| Teenus | Taristu | Optimaalne minimaalne
meeskonna suurus | Vajalik klientide arv
töötaja või
meeskonna kohta | Minimaalse
teenuspiirkonna
elanike arv |
|-----------------------------|-------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| | | | 1300 elanikku (RAKE ,
2015) | |
| | esmatasandi
tervishoiu
keskuse filiaal,
perearstipraksis | TTKS nõue
perearstiteenuse
osutamisel: 1 perearst, 1
pereõde; Tervisekeskuse
filiaalis 1 pereõde | TTKS: perearsti
nimistu suurus on
1200-2000 isikut | 1200 elanikku
teenuspiirkonnas;
Eestis tegutseb ka
perearste, kelle
nimistu suurus on alla
1000 isiku |
| | Hambaravi
kabinet | 3 arsti meeskond
(Konsultatsioonist
Hambaarstide Liidu
esindajaga; vt ka
Hambaravi eriala
arengukavas aastani
2020) | 1000 elanikku
hambaarsti kohta
(Konsultatsioonist
Hambaarstide Liidu
esindajaga; vt ka
Hambaravi eriala
arengukavas aastani
2020) | 3000-5000 elanikku
teenuspiirkonnas
sõltuvalt joogivee
iseloomust |
| | maakonnahaigla
(kesk-, üld- ja
kohalik haigla) | SoM määrus Haigla liikide
nõuded määrab neis
osutatavad
tervishoiuteenused,
selleks vajaliku taristu ja
personali | | Üldhaigla
teeninduspiirkond 50
000-100 000 elanikku;
kohaliku haigla
teeninduspiirkond
kuni 40000 elanikku |
| Apteegiteenus | haruapteek | 1 apteeker osalise
koormusega | | 1,5 tuhat elanikku
teenuspiirkonnas |
| | apteek | vähemalt 2 apteekrit
(konsultatsioonist
Ravimiameti esindajaga) | tasuvuse piiriks
apteekri kohta on
arvestatud 2000-3000
elanikku
teenuspiirkonnas
(Geomedia, 2014) | 4-6 tuhat elankkku
teenuspiirkonnas |
| Pääste- ja
kiirabiteenus | kiirabijaam
(brigaadi
asukoht) | 3 kiirabiauto brigaadi
liiget | | |
| | vabatahtlik
päästeüksus | | Päästeasutuse
tegevuse | Päästekomandode
ümberkorralduste |
| | päästekomando | 4 päästjat
päästemeeskonnas | planeerimise
põhialuseks on piir
kondlikud ohutegurid.
Ohuteguriks peetakse
isikut, nähtust,
protsessi, objekti või
muud näitajat või
nende koosmõju,
mille piirkondliku
paiknemise ja
esinemissageduse
põhjal võib pidada
tõenäoliseks ohu
teket. | kava (2012): riiklik
päästekomando on
piirkonnas,mille
elanike arv on 5000
kuni 24999 elanikku. |
| Politseiteenus | politseijaoskond | | | |
| | konstaabli
jaoskond | | Piirkondliku
politseitöö juhend:
Konstaablipiirkond -
prefekti käskkirjaga | |
| Teenus | Taristu | Optimaalne minimaalne
meeskonna suurus | Vajalik klientide arv
töötaja või
meeskonna kohta | Minimaalse
teenuspiirkonna
elanike arv |
|---------------|---------------------------------------------|-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| | | | määratud politsei
jaoskonna töö
piirkonna
territoriaalselt
kindlaksmääratud
osa, kus piirkonna
politseinik täidab oma
ülesandeid. Piir
kondade
moodustamisel
arvestatakse järgmisi
suhtarvusid:
tiheasustusega
suurlinna piirkonnas
on keskmine elanike
arv piirkonna
konstaabli kohta kuni
15 000 elanikku ja
hõreasustusega
aladel kuni 10 000
elanikku. | |
| | piirkonna
politseiniku
vastuvõtupunkt | 1 piirkonnapolitseinik | Piirkondliku
politseitöö juhend:
Vahetuks suhtluseks
kogukonnaga peab
isikute vastuvõtt
toimuma vähemalt
üks kord kuus
kindlaks määratud
asukohas ning kindlal
ajal iga kohaliku
omavalitsuse üksuse
territooriumil.
Piirissaarel, Ruhnus,
Kihnus ja Vormsil
toimub elanike vastu
võtt mitte harvem kui
kord kvartalis; | |
| Haridusteenus | laste päevahoid | 1 lapsehoiutöötaja | Lastehoiurühmad
alates 2 lapsest kuni
15 lapseni | |
| | lasteaed | Lasteasutuse personali
miinimumkoosseisu
kinnitab valdkonna eest
vastutav minister
määrusega. Lasteasutuses
luuakse üks juhataja
ametikoht olenemata
rühmade arvust.
Õpetajate ja muude
spetsialistide arv sõltub
rühmade arvust. | Seadus määratleb
rühma registreeritud
laste arvu laste
asutuses: 1) sõime
rühmas kuni 14 last;
2) lasteaiarühmas
kuni 20 last; 3)
liitrühmas kuni 18
last. | Ühele
komplekteeritud
liitrühmale vastab u
450 elanikuga teenus
piirkond; komplek
teeritud sõime ja
lasteaiarühmale 700
elanikuga teenus
piirkond |
| | algkool (I-II
kooliaste) | PGS: Koolitöötajad on
direktor, õppealajuhataja,
õpetajad,
tugispetsialistid, teised
õppe- ja kasvatusalal | Minimaalselt 5 õpilast
klassis, kokku 30
õpilast I-II
kooliastmes | Õpilaste arvule vastab
1-3. klassi laste
osakaalu alusel
maapiirkondades u.
500-600 elanikku
teenuspiirkonnas. |
| Teenus | Taristu | Optimaalne minimaalne
meeskonna suurus | Vajalik klientide arv
töötaja või
meeskonna kohta | Minimaalse
teenuspiirkonna
elanike arv |
|---------------|----------------------------|------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| | põhikool | töötavad ning muud
töötajad. Õpetajate arv
sõltub kõige olulisemalt
vahetu õppekasvatustöö
mahust (klasside arv) | 90 õpilast põhikoolis;
144 õpilast põhikoolis | Vastava vanusrühma
osakaalu
maapiirkondade
rahvastikus
arvestades u. 900
elanikku ja 1500
elanikku. |
| | maagümnaasiu
m | | Täistsükli
gümnaasium 1 hästi
komplekteeritud
paralleelklassiga -84
õpilast
gümnaasiumiklasside
s | Eeldades, et
maagümnaasiumi
teenuspiirkonna
põhikooli lõpetanud
noortest 70% jätkab
gümnaasiumis ning
neist omakord 75%
maagümnaasiumis ja
25%
riigigümnaasiumis
peaks vastava
vanusrühma noorte
proportsiooni
arvestades maa
gümnaasiumi
teenuspiirkonnas
olama u. 5000
elanikku |
| | riigigümnaasium | | Hästi komplek
teeritud 3
õppesuunaga
gümnaasium - 254
õpilast gümnaasiumi
klassides | Eeldades, et 75%
põhikooli
lõpetanutest jätkab
gümnaasiumis, peaks
riigigümnaasiumi
teeninduspiirkonnas
elama keskmiselt u
11000 elanikku. |
| | kutsekool | | | |
| Noorsootöö | noortekeskus | Noorsootöötaja
kvalifikatsiooniga
spetsialist | 300 noore kohta
vähemalt 1 avatud
noorsootööd pakkuv
asutus. | Rahvastiku
vanusstruktuuri
arvestades u 1500
elanikku
teenuspiirkonnas |
| Pangateenused | sularaha
automaat | | Eksperthinnanguna
vähemalt 4000 ühe
panga klienti. | Uute automaatide
paigaldamisel
teenuspiirkond alates
7-10 tuhandest
elanikust. |
| | postipank | Postkontori töötaja | | Sõltub postkontorite
asukohtadest |
| | pangakontor | | | Eesti pangakontorite
võrgustik on
kahandanud ning
toimib maakonna
keskuste ja mõne
suurema linna
tasandil. Vähemalt
10-15 tuhat elanikku |
| Postiteenus | kirjakast | | | |
| | postkontor
(postipunkt) | 1 töötaja | Postiseadus nõuab
igasse valda, mille | |
| Teenus | Taristu | Optimaalne minimaalne
meeskonna suurus | Vajalik klientide arv
töötaja või
meeskonna kohta | Minimaalse
teenuspiirkonna
elanike arv |
|-------------------------|---------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-------------------------------------------------|
| | | | püsielanike arv ületab
2500 inimest,
täiendavalt ühte
universaalset
postiteenust osutavat
postkontorit;
praktikas on
majanduslikel
kaalutlustel 117 post
kontorit asendatud
postipunktidega. | |
| Raamatukogu
teenused | haruraamatu
kogu | 1 raamatukoguhoidja
osalise tööajaga | Üks
rahvaraamatukogu
keskmiselt kuni 500 | Minimaalselt 500
elanikuga
teenuspiirkond |
| | raamatukogu | Rahvaraamatukogu tööd
juhib direktor. Muude
töötajate arv ei ole
seaduse tasandil
reguleeritud. | elanikuga teenindus
piirkonna kohta | |
### **2.3. Teenuse koht igapäevaelus**
Teenuste osutamise territoriaalse ja ajalise läheduse (kättesaadavuse) määramise olulisim sisend on arusaamine teenuse kohast elanike igapäevaelus. Teenuse kättesaadavuse hea tase on tase, mil teenusele jõudmise aja- ja ressursikulu ei halvenda oluliselt inimeste heaolu ning mis ei piira teenuse kasutust (elanikud loobuvad võimalusel teenusest).
### **Teenuse olulisus igapäevaelus**
Teenuse olulisus igapäevaelus on kirjeldatav kolme tunnuse abil, millest tulenevad vastavad nõuded kättesaadavusele:
### **1. Kasutuse vältimatus**
| Teenuse liik | Määratlus | Nõuded kättesaadavusele |
|-------------------------------------|--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|--------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| Kohustuslik või
vältimatu teenus | Teenuste kasutus on seaduste poolt
kohustuslikuks tehtud (nt. koolikohustus) või
siis kahjustab teenuse mittekasutamine
inimese tervist ja sotsiaalset toimetulekut. | Teenuste hea kättesaadavus tuleb tagada
enamusele elanikele/sihtrühma liikmetele. |
| Soovitatav teenus | Teenuse kasutus toetab inimeste sotsiaalset
toimetulekut ja heaolu. | Teenuste hea kättesaadavus sihtrühma
liikmetele on eelduseks paikkonna
jätkusuutlikule arengule. |
| Asendatav teenus | Teenust on võimalik sõltuvalt elulaadist jms
asendada ja vältida, selle mittekasutamine ei
kahanda otseselt elukvaliteeti. Elukvaliteedi
probleemid tekivad asenduste puudumisel
ning elulaadist tulenevatest soovidest ja
vajadustest. | Üksikute teenuste osas on piisav
individuaalsetel liikumislahendustel põhinev
kättesaadavus. |
### **2. Kasutuse sagedus**
Teenuse olulisus inimese igapäevaelus on olulisel määral seotud teenuse kasutamise vajaliku ja mõistliku sagedusega. Üldpõhimõttena on sagedasemad teenused tundlikumad teenusele jõudmise ajakulu mõttes, kuna nende summaarne ajakulu inimese ajabilansis on olulisem.
Teenuse kasutuse vajaliku sageduse alusel jagatakse teenused 4 rühma:
- Igapäevased teenused (3-7 korda nädalas)
- Iganädalased teenused (1-2 korda nädalas)
- Igakuised teenused (1-3 korda kuus)
- Harva kasutatavad teenused (vähem kui 1 kord kuus)
### **3. Kasutuse kestvus**
Teenuse kasutamise ajaline kestvus määrab osaliselt teenusele jõudmisele kulutatava mõistliku ajakulu. Üldpõhimõttena, mida lühem on teenuse kasutamise ajaline kestvus, seda lühem on ka mõistlik ajakulu teenusele jõudmiseks.
Teenused jagatakse kasutamise ajalise kestvuse alusel 5 rühma:
- Lühiajalise kestvusega teenus (kuni 10 min)
- Keskpika kestvusega teenused (10-60 min)
- Pikapäeva teenused (1-3 tundi)
- Päeva täitvad teenused (3 tundi kuni päev)
- Mitut päeva haaravad teenused
Kõige ajatundlikumad on lühiajalised teenused, mille puhul teenus peab olema tarbijale kas lähedal või peab olema võimalik selle kasutamist ühildada teiste teenuste kasutamisega. Keskpika kestvusega ja pikapäeva teenuste kasutamisel võiks teenusele jõudmise ajakulu olla selline, et see ei täida rohkem kui maksimaalselt poolt tööpäeva. Teenusele jõudmise ajakulu võiks jääda alla 45+45 min. Teenuste kasutamine sellisel ajakulul on mõistlik ka üksikuna, teiste teenuste kasutusega ühildamata. Päeva täitvate teenuste ja mitut päeva haaravate teenuste puhul ei ole teenusele jõudmise ajakulu määrav/oluline teenuse kasutamisel.
| Teenuse liik | Kasutuskorra
ligikaudne aeg | Mõistlik max
teenusele
saamise aeg | Täiendavad tingimused teenuse kasutusel |
|-------------------------------|--------------------------------|------------------------------------------|-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| Lühiajalise kestvusega teenus | kuni 10 min | 15+15 min | Teenuse lähedust kompenseerib kasutamine
teiste teenustega koos (järgnevana) |
| Keskpika kestvusega teenused | 10-60 min | 45+45 min | Teenuse kasutuse ja sellele jõudmise
summaarne aeg ei tohiks ületada 2,5 tundi |
| Pikapäeva teenused | 1-3 tundi | 45+45 min | Teenuse kasutuse ja sellele jõudmise
summaarne aeg ei tohiks ületada 4 tundi |
| Päeva täitvad teenused | 3 tundi kuni
päev | ei määrata | Oluline on päeva jooksul hommikul teenusele
ning õhtul koju jõuda, sh autot
mittekasutatavatel inimestel. |
| Mitut päeva haaravad teenused | sisaldab ööd | ei määrata | |
Käsitletavate teenuste olulisust keskmise elaniku igapäevaelus iseloomustavad järgmised tunnused:
| Teenus | Taristu | Välditavus | Sagedus | Kestvus |
|--------------------|------------------------------------------------------------|------------|-------------|----------------------|
| Kaubandus | toidu- ja esmatarbekaupade
kauplus | vältimatu | igapäevane | lühiajaline/keskpikk |
| | ehituskaupade kauplus (remont,
aed, kodu) | asendatav | igakuine | keskpikk |
| | autokütuse müügikoht | asendatav | iganädalane | lühiajaline |
| Tervishoiuteenused | esmatasandi tervishoiukeskus | soovitatav | igakuine | keskpikk |
| | esmatasandi tervishoiukeskuse
filiaal, perearstipraksis | soovitatav | igakuine | keskpikk |
| Teenus | Taristu | Välditavus | Sagedus | Kestvus |
|--------------------------|---------------------------------------------------|------------|------------------|------------------------------|
| | hambaravikabinet | vältimatu | iga-aastane | keskpikk |
| | maakonnahaigla (kesk-, üld- ja
kohalik haigla) | vältimatu | Juhtumipõhine | keskpikk/pikapäeva… |
| Apteegiteenus | haruapteek | soovitatav | igakuine | lühiajaline |
| | apteek | soovitatav | igakuine | lühiajaline |
| Pääste- ja kiirabiteenus | kiirabijaam (brigaadi asukoht) | vältimatu | Juhtumipõhine | |
| | vabatahtlik päästeüksus | asendatav | Juhtumipõhine | |
| | päästekomando | vältimatu | Juhtumipõhine | |
| Politseiteenus | politseijaoskond | | Juhtumipõhine | |
| | konstaablijaoskond | | Juhtumipõhine | |
| | piirkonnapolitseiniku
vastuvõtupunkt | asendatav | Juhtumipõhine | keskpikk |
| Haridusteenus | laste päevahoid | asendatav | igapäevane | päeva-täitvad |
| | lasteaed | soovitatav | igapäevane | päeva-täitvad |
| | algkool | vältimatu | igapäevane | päeva-täitvad |
| | põhikool | vältimatu | igapäevane | päeva-täitvad |
| | maagümnaasium | soovitatav | igapäevane | päeva-täitvad |
| | riigigümnaasium (õpilaskodu) | soovitatav | igapäevane | päeva-täitvad/
mitmepäeva |
| | kutsekool ((õpilaskodu) | soovitatav | igapäevane | päeva-täitvad/
mitmepäeva |
| Noorsootöö | noortekeskus | asendatav | igapäevane | pikapäeva |
| Pangateenused | sularaha automaat | asendatav | iganädalane | lühiajaline |
| | postipank | asendatav | Juhtumipõhine | lühiajaline |
| | pangakontor | asendatav | Juhtumipõhine | keskpikk |
| Postiteenus | kirjakast | soovitatav | Juhtumipõhine | lühiajaline |
| | pakiautomaat | asendatav | Juhtumipõhine | lühiajaline |
| | postkontor (postipunkt) | asendatav | Juhtumipõhine | lühiajaline/keskpikk |
| Rahvakultuuri teenused | seltsimaja-külakeskus | asendatav | iganädalane | pikapäeva |
| | rahvamaja | asendatav | iganädalane | pikapäeva |
| | kultuurikeskus | asendatav | iganädalane | pikapäeva |
| Raamatukoguteenused | haruraamatukogu | asendatav | iganädalane | keskpikk |
| | raamatukogu | asendatav | iganädalane | keskpikk |
| | maakonnaraamatukogu | asendatav | iganädalane/harv | keskpikk |
| Sporditeenused | lähiliikumispaik | asendatav | iganädalane | pikapäeva |
| | välispordiväljak | asendatav | iganädalane | pikapäeva |
| | terviserada | asendatav | iganädalane | pikapäeva |
| | spordisaal | asendatav | iganädalane | pikapäeva |
| | ujula | asendatav | iganädalane | pikapäeva |
| | maakondlik tervisespordikeskus | asendatav | Juhtumipõhine | pikapäeva |
| | võistlusstaadion | asendatav | Juhtumipõhine | pikapäeva |
| Sotsiaalteenused | sotsiaaltöötaja vastuvõtukabinet | asendatav | Juhtumipõhine | pikapäeva |
| | päevakeskus | asendatav | iganädalane | pikapäeva |
| | töötukassa büroo | asendatav | Juhtumipõhine | keskpikk |
| | hooldekodu eakatele | soovitatav | püsiv | mitmepäeva |
| Teenus | Taristu | Välditavus | Sagedus | Kestvus |
|-------------------------------------------|-------------------------------------------------------|------------|---------------|----------------------|
| Lubade ja
registreeringute
teenused | valla- ja linnavalitsus | soovitatav | Juhtumipõhine | keskpikk |
| | riigiasutuste regionaalsed
klienditeenindusüksused | soovitatav | Juhtumipõhine | keskpikk |
| Ühistransport | ühistranspordi peatus | asendatav | igapäevane | lühiajaline |
| | ühistranspordi
sõlmjaam/terminal | asendatav | igapäevane | lühiajaline/keskpikk |
### **Teenuse olulisus ühiskonnale ja paikkonnale**
### **1. Teenuse sihtrühmad**
See, kas teenuse potentsiaalseks kasutajaks on kogu elanikkond või mõni selle demograafiline või kultuurilis-sotsiaalne rühm teenuste kättesaadavuse vajaduse taset otseselt ei mõjuta. Ka kitsamale sihtrühmalega (nt. lapsed haridusteenusel, aktiivse elulaadiga isikud kultuurilise isetegevuse ja sportimisvõimaluste jaoks) suunatud teenuste (nt. haridusteenus lastele, kultuurilise isetegevuse ja sportimisvõimalused aktiivse elulaadiga isikute jaoks) hea kättesaadavus võib olla paikkonna kui elukeskkonna hindamisel määrav. Pigem on oluline teenuse kasutuse osakaal selliste rühmade siseselt.
Teenuse sihtrühmade iseloom on kättesaadavuse vaatepunktist oluline eelkõige nende liikuvuse iseloomu alusel, millest tulenevad üldised nõuded ühenduvusele:
- väga hea individuaalse liikuvusega sihtrühmad piisab teede kvaliteedi tagamisest, sh hooldatusest; ühistranspordiühendusel on toetav ülesanne;
- sihtühmad, mis sisaldavad ka kesise liikuvusega rühmi vajalik on teenuste kasutust võimaldavad ühistranspordiühendused, sageli on sagedusest olulisem õige ajastatus (vt. allpool).
Mitmed teenused ei eelda üldse inimese enda liikuvust. Selle asemel on teenuse kättesaadavuse tagamisel oluline juurdepääsu taristu majapidamistele ja majandusüksustele.
| Teenusrühm | Teenusega seotud
taristu | Põhisihtrühma
kirjeldus | Sihtrühma
demograafiline
iseloom ja
teenusekasutajate
osakaal | Sihtrühma liikuvuse
erisused |
|---------------|-------------------------------------------------|-----------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------|
| Kaubandus | Toidu- ja
esmatarbekaupade
kauplus | leibkonna "ostja" | kogu elanikkond | sisaldab ka kesise
liikuvusega rühmi |
| | Ehituskaupade
kauplus (remont, aed,
kodu) | kodu- ja
aiaomanikud,
remondi-ettevõtted | | üldiselt hea individuaalne
liikuvus |
| | Autokütuse
müügikoht | autokasutajad | 50% täiskasvanud
elanikkonnast; 70%
maapiirkondade
leibkondadest | väga hea individuaalne
liikuvus |
| Pangateenused | sularaha automaat | sõltuvalt teenindus
asutuste sularaha
nõuetest piirkonnas | osakaal suurem
maapiirkondades;
suurus väheneb ajas | sisaldab ka kesise
liikuvusega rühmi |
| Teenusrühm | Teenusega seotud
taristu | Põhisihtrühma
kirjeldus | Sihtrühma
demograafiline
iseloom ja
teenusekasutajate
osakaal | Sihtrühma liikuvuse
erisused |
|-----------------------------|----------------------------------------------|-----------------------------------------------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------|
| | postipank | Internetiühenduset
a ja/või e-teenuste
kasutusoskusteta
isikud | Pigem eakad,
maapiirkondade
elanikud | sisaldab ka kesise
liikuvusega rühmi |
| | pangakontor | laenu- ja
liisinguklient; konto
avajad | Tööealised;
kasutajate osakaal
väheneb ajas | üldiselt hea individuaalne
liikuvus |
| Postiteenus | kirjakast | ettevõtted;
õnnitlejad; e-posti
ja digiallkirja
mittekasutavad
isikud | 2013. a. osutati 10,3
miljonit UPT ühikut
ehk u 8 ühikut isiku
kohta; teenuse
mahud vähenevad
ajas | sisaldab ka kesise
liikuvusega rühmi |
| | pakiautomaat | e-poodide kliendid | laienev sihtrühm,
mahud kasvavad | |
| | postkontor | | vähenev sihtrühm,
mahud vähenevad | |
| Tervishoiu
teenused | Esmatasandi
tervishoiukeskus | haiged ja tervist
kontrollivad isikud | kogu elanikkond,
perearsti vastuvõtul
käinute osakaal 71%,
kõige enam lastega
pered ja eakad (80%)
(TKU, 2012) | sisaldab ka kesise
liikuvusega rühmi |
| | Hambaravikabinet | haiged ja tervist
kontrollivad isikud | kogu elanikkond –
aastas hambaarsti
vastuvõtul käinute
osakaal 1665
rühmas 51% (TKU,
2012) | sisaldab ka kesise
liikuvusega rühmi |
| | Eriarstiabi (kohalik,
üld- ja keskhaigla) | haiged | kogu elanikkond –
aastas eriarsti
vastuvõtul käinuid
16…65 rühmas 52%
(TKU, 2012) | sisaldab ka kesise
liikuvusega rühmi |
| Apteegiteenus | Ravimite müügikoht
(apteek) | Haiguste ja tervise
probleemidega
isikud | Uuringu "Elanike
hinnangud tervisele ja
arstiabile" (2013)
küsitlustulemuste
põhjal oli "küsitlusele
eelnenud aasta
jooksul
retseptiravimeid
ostnud 65% elanikest | sisaldab ka kesise
liikuvusega rühmi |
| Pääste- ja
kiirabiteenus | Kiirabijaam (brigaadi
asukoht) | hädasolijad | 8% elanikkonnast | liikumisvajadus puudub |
| | Päästekomando | hädasolijad | | liikumisvajadus puudub |
| Politseiteenus | Politseijaoskond/
konstaablijaoskond | | | liikumisvajadus puudub |
| | Politseiametniku
vastuvõtu asukoht | | | |
| Sotsiaalteenuse
d | sotsiaaltöötaja
vastuvõtukoht | toimetuleku- ja
sotsiaalse
turvalisuse | Potentsiaalseks laiaks
sihtrühmaks on
materiaalses | valdavalt kesise
liikuvusega rühmad |
| Teenusrühm | Teenusega seotud
taristu | Põhisihtrühma
kirjeldus | Sihtrühma
demograafiline
iseloom ja
teenusekasutajate
osakaal | Sihtrühma liikuvuse
erisused |
|----------------------------------------|------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------------------------------|--------------------------------------------------------------------------------------------|
| | | probleemidega
isikud | ilmajäetuses elavad
isikud, keda on 2013.
a. seisuga Eestis u
16% | |
| | hooldekodu eakatele | toimetuleku
probleemidega
isikud | 65+ (75+) | kesise liikuvusega
rühmad |
| | päevakeskus | Sotsiaalset tuge ja
abiteenuseid
vajavad või
soovivad isikud | Primaarne
sihtrühm eakad (u
20% kasutab);
laiemalt kogu
elanikkond (4%
kasutajaid) | valdavalt kesise
liikuvusega rühmad |
| | tööturuteenuste
büroo (Töötukassa
osakond või büroo) | Registreeritud
töötud ning piiratud
töövõimega isikud | Sõltuvalt töötuse ja
piiratud töövõimega
isikute osakaalust,
kuni 30% tööealistest | sisaldab ka kesise
liikuvusega rühmi |
| Haridusteenus | lasteaed, päevahoid | väikelaps ja
lapsevanem | 2…7, 18+(45) | lapse abistatav liikumine:
vahetu kodulähedus (kuni
2 km) või autotransport
parim |
| | algkool | lapsed | 7…13 – 99% | vahetu kodulähedus (kuni
3 km) või koolibuss parim |
| | põhikool | lapsed | 716 – 99% | kergliikluses osaluse
soodumus |
| | gümnaasium | noored | 1619 – 70% | kergliikluses osaluse
soodumus |
| | kutsekool | noored | 1621 – 30% | |
| Noorsootöö | noortekeskus | Lapsed ja noored | 25% vanuses 7…26 | kergliikluses osaluse |
| | noortetuba | | | soodumus |
| Vaba aja
teenused | seltsimaja | aktiivse elulaadiga
inimesed | 7% - kogu elanik
konnast tegeleb
kultuurilise ise | |
| | rahvamaja | | tegevusega (RKAK
register 2013) pealt
vaatajana aktiivseid
kultuuritarbijaid on u | |
| | kultuurimaja | | 5%, maapiirkondades
3% (Statistikaamet
2009-2010) | |
| | raamatukogu | | 28% - kogu
elanikkonnast on
registreeritud lugejad | |
| | staadion | | 50% 16…64 | |
| | välispordiväljak | | vanusrühmast | kergliikluses osaluse |
| | terviserada | | tegeleb vähemalt
kord nädalas | soodumus |
| | tervisespordikeskus | | tervisespordiga (TKU, | |
| | spordisaal | | 2012) | |
| | ujula | | | |
| Ametlike
toimingute,
menetluste, | valla- ja linnavalitsus | kohalikud
ettevõtjad, (kinnis)-
varaomanikud | Kogu elanikkond,
osakaal mitte üle 10% | |
| Teenusrühm | Teenusega seotud
taristu | Põhisihtrühma
kirjeldus | Sihtrühma
demograafiline
iseloom ja
teenusekasutajate
osakaal | Sihtrühma liikuvuse
erisused |
|-------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|----------------------------|---------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------|
| lubade ja
registreeringute
teenused | riigiasutuste (MTA,
SKA, Maanteeamet,
PPA, PRIA,
Keskkonnaamet,
Põllumajandusamet)
piirkondlikud
teenuspunktid | | Kogu elanikkond
osakaal mitte üle 10% | |
| Ühistransport | Ühistranspordi peatus | | kogu elanikkond | sisaldab ka kesise
liikuvusega rühmi |
| | Ühistranspordi
sõlmjaam/terminal | | kogu elanikkond | sisaldab ka kesise
liikuvusega rühmi |
### **Kättesaadavuse ajastatuse olulisus**
### **1. Teenuse kasutuse planeeritavus isiku poolt**
Teenuse kasutuse planeeritavuse all mõistame siin teenuse kasutaja võimalusi ise määrata teenuse kasutamise aeg kellaaja ja päeva lõikes. Lisaks teenuse olemusest sõltub see ka peamise sihtrühma iseloomust. See on oluline esmajoones ühistranspordiühenduse sageduse ning ajastatuse planeerimisel.
Teenused on jagatud nende planeeritavuse alusel 5 rühma:
- Täielikult teenuse kasutaja poolt planeeritavad teenused teenused, mille osutamise aja lepivad teenuse osutaja ja kasutaja eelnevalt mõlemale poolele sobival ajal kokku; siia rühma kuuluvad ka teenused, mille kasutamise põhjuseks ei ole mitte oluline vajadus, vaid elaniku soov muuta oma elu huvitavamaks jms;
- Hästi planeeritavad teenused teenuse kasutust on võimalik 1-2 päeva (või kuni nädal) edasi lükata;
- Osaliselt planeeritavad teenused teenus sisaldab nii hästi planeeritavaid alamteenuseid kui ka mitteplaneeritavaid, kiire reageerimise vajadusega teenuseid;
- Mitteplaneeritavad kiiret reageerimist nõudvad teenused suurendab teenuse koduläheduse ja kiire kättesaadavuse vajadust, ühistranspordiühenduse suurt sagedust;
- Mitteplaneeritavad ühtse kinnitatud või kokku lepitud ajakava alusel osutatavad teenused teenuse kasutajal puudub võimalus iseseisvalt määrata teenuse kasutuse aegasid, kuid need on eelnevalt teada ning stabiilsed ajas (nt kool, aga ka kogukonnas kokku lepitud vaba aja asutuste külastamise ajad).
Head ühistranspordiühenduse sagedust nõuavad osaliselt planeeritavad ja mitteplaneeritavad kiiret reageerimist nõudvad teenused. Täielikult ja hästi planeeritavate teenuste kasutamiseks ühistranspordiühenduste suur sagedus vajalik ei ole. Selle asemel on oluline võimalus kavandada teenuse kasutuse edasi-tagasi "reis" ilma ülemäärase ooteajata. Mitteplaneeritavate teenuste puhul, mis tuginevad ühtselt kinnitatud või kokku lepitud ajakavale, kättesaadavuse tagamisel ühistranspordiga on vajalik lähtuda sellest ajakavast.
| Teenuse liik | Määratlus | Nõuded ühistranspordiühendusele |
|-----------------------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| Täielikult planeeritav | Teenused, mille osutamise aja lepivad
teenuse osutaja ja kasutaja eelnevalt
mõlemale poolele sobival ajal kokku; siia
rühma kuuluvad ka teenused, mille
kasutamise põhjuseks ei ole mitte oluline
vajadus, vaid elaniku soov muuta oma elu
huvitavamaks jms | Teenuste kasutamiseks
ühistranspordiühenduste suur sagedus
vajalik ei ole. Selle asemel on oluline
võimalus kavandada teenuse kasutuse
edasi-tagasi "reis" ilma ülemäärase
ooteajata. |
| Hästi planeeritav | Teenuse kasutust on võimalik 1-2 päeva (või
kuni nädal) edasi lükata | Teenuste kasutamiseks
ühistranspordiühenduste suur sagedus
vajalik ei ole. Selle asemel on oluline
võimalus kavandada teenuse kasutuse
edasi-tagasi "reis" ilma ülemäärase
ooteajata. |
| Osaliselt planeeritav | Teenus sisaldab nii hästi planeeritavaid
alamteenuseid kui ka mitteplaneeritavaid,
kiire reageerimise vajadusega teenuseid | Teenuste kasutamist soosib tihe
ühistranspordiühenduste graafik - 1 kord
tunnis - mis võimaldab vajaduse tekkimisel
teenuseni ja tagasi jõuda |
| Mitteplaneeritav
kinnitatud ajakava
alusel osutatav | Teenuse kasutajal puudub võimalus
iseseisvalt määrata teenuse kasutuse
aegasid, kuid need on eelnevalt teada ning
stabiilsed ajas (nt kool, aga ka kogukonnas
kokku lepitud vaba aja asutuste külastamise
ajad). | Vastavalt oluliste teenuste osutamise
ajakavale |
| Mitteplaneeritav kiiret
reageerimist nõudev | Hädaabiteenused, kus teenuse saaja on
liikumise mõttes passiivne, liigub teenuse
osutaja | Puuduvad |
### **2. Teenuse kasutamise aeg**
Teenuse kasutamise aja määratlemine on oluline kättesaadavuse tagamiseks ühistranspordiga, osaliselt ka kergliiklusega. Teenuse kasutamise aeg jaguneb 5 peamisse rühma:
- Tööpäev;
- Koolipäev;
- Peale kooli;
- Õhtune aeg;
- Nädalavahetus.
Teenuse kättesaadavuse tagamisel on kõige tundlikumad õhtusel ajal kasutatavad teenused, mille kättesaadavuse tagamiseks olulistele sihtrühmadele on vajalik ühistranspordiühendus keskusesse õhtusel ajal (sinna 17-18, tagasi 20-21). Kergliiklusteede kasutamisel kättesaadavuse tagamisel on vajalik valgustus.
| Teenus | Taristu | Planeeritavus
kliendi poolt | Kiire
vajaduse
juhtumid | Teenuse
osutamise
olulised | Teenuse
osutamise
oluline |
|-----------------------------|---------------------------------------------------------------|--------------------------------|-------------------------------|-----------------------------------|---------------------------------|
| | | | | kellaajad | nädalapäev |
| Kaubandus | toidu- ja
esmatarbekaupade
kauplus | osaline | jah | väljaspool
tööaega/
tööajal | tööpäev/
nädalavahetus |
| | ehituskaupade kauplus
(remont, aed, kodu) | osaline | jah | väljaspool
tööaega/
tööajal | nädalavahetus/
tööpäev |
| | autokütuse müügikoht | valdav | | tööajal/
väljaspool
tööaega | tööpäev/
nädalavahetus |
| Tervishoiu
teenused | esmatasandi
tervishoiukeskus | osaline | jah | tööajal/
väljaspool
tööaega | tööpäev |
| | esmatasandi
tervishoiukeskuse filiaal,
perearstipraksis | osaline | jah | tööajal/
väljaspool
tööaega | tööpäev |
| | hambaravikabinet | osaline | jah | tööajal | tööpäev |
| | maakonnahaigla (kesk-,
üld- ja kohalik haigla) | valdav | | tööajal | tööpäev |
| Apteegiteenus | haruapteek | valdav | jah | väljaspool
tööaega/
tööajal | tööpäev/
nädalavahetus |
| | apteek | valdav | jah | väljaspool
tööaega/
tööajal | tööpäev/
nädalavahetus |
| Pääste- ja
kiirabiteenus | kiirabijaam (brigaadi
asukoht) | puudub | jah | alati | kõik |
| | vabatahtlik päästeüksus | puudub | jah | alati | kõik |
| | päästekomando | puudub | jah | alati | kõik |
| Politseiteenus | politseijaoskond | osaline | | tööajal | tööpäev |
| | konstaablijaoskond | osaline | | tööajal | tööpäev |
| | piirkonnapolitseiniku
vastuvõtupunkt | osaline | | tööajal | tööpäev |
| Haridusteenus | laste päevahoid | täielik | | tööajal | tööpäev |
| | lasteaed | täielik | | tööajal | tööpäev |
| | algkool | täielik | | tööajal | tööpäev |
| | põhikool | täielik | | tööajal | tööpäev |
| | maagümnaasium | täielik | | tööajal | tööpäev |
| | riigigümnaasium | täielik | | tööajal | tööpäev |
| | kutsekool | täielik | | tööajal | tööpäev |
| Noorsootöö | noortekeskus | valdav | | peale
tööaega | tööpäev/
nädalavahetus |
| Pangateenused | sularaha automaat | osaline | jah | alati | kõik |
| | postipank | valdav | jah | tööajal | tööpäev |
| | pangakontor | valdav | | tööajal | tööpäev |
| Postiteenus | kirjakast | valdav | | alati | kõik |
| Teenus | Taristu | Planeeritavus
kliendi poolt | Kiire
vajaduse
juhtumid | Teenuse
osutamise
olulised
kellaajad | Teenuse
osutamise
oluline
nädalapäev |
|-------------------------------|-------------------------------------|--------------------------------|-------------------------------|-----------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| | pakiautomaat | valdav | | alati | kõik |
| | postkontor (postipunkt) | valdav | | tööajal/
väljaspool
tööaega | tööpäev |
| Rahvakultuuri
teenused | seltsimaja-külakeskus | täielik | | peale
tööaega/
tööajal | tööpäev/
nädalavahetus |
| | rahvamaja | täielik | | peale
tööaega/
tööajal | tööpäev/
nädalavahetus |
| | kultuurikeskus | täielik | | peale
tööaega/
tööajal | nädalavahetus/
tööpäev |
| Raamatukogu
teenused | haruraamatukogu | täielik | | peale
tööaega/
tööajal | tööpäev/
nädalavahetus |
| | raamatukogu | täielik | | peale
tööaega/
tööajal | tööpäev/
nädalavahetus |
| | maakonnaraamatukogu | täielik | | peale
tööaega/
tööajal | tööpäev/
nädalavahetus |
| Spordi
teenused | lähiliikumispaik | valdav | | alati | tööpäev/
nädalavahetus |
| | välispordiväljak | valdav | | alati | tööpäev/
nädalavahetus |
| | terviserada | valdav | | alati | tööpäev/
nädalavahetus |
| | spordisaal | täielik | | peale
tööaega/
tööajal | tööpäev/
nädalavahetus |
| | ujula | täielik | | peale
tööaega/
tööajal | tööpäev/
nädalavahetus |
| | maakondlik
tervisespordikeskus | valdav | | peale
tööaega/
tööajal | nädalavahetus/
tööpäev |
| | võistlusstaadion | täielik | | peale
tööaega/
tööajal | nädalavahetus/
tööpäev |
| Sotsiaal
teenused | sotsiaaltöötaja
vastuvõtukabinet | valdav | | tööaeg | tööpäev |
| | päevakeskus | täielik | | tööaeg | tööpäev |
| | töötukassa büroo | valdav | | tööaeg | tööpäev |
| | hooldekodu eakatele | täielik | | alati | kõik |
| Lubade ja
registreeringute | valla- ja linnavalitsus | valdav | | tööaeg | tööpäev |
| teenused | riigi
regionaalhaldusasutused | valdav | | tööaeg | tööpäev |
| Teenus | Taristu | Planeeritavus
kliendi poolt | Kiire
vajaduse
juhtumid | Teenuse
osutamise
olulised
kellaajad | Teenuse
osutamise
oluline
nädalapäev |
|---------------|-------------------------------------|--------------------------------|-------------------------------|-----------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| Ühistransport | Ühistranspordi peatus | valdav | | tööajal/
peale
tööaega | kõik |
| | Ühistranspordi
sõlmjaam/terminal | valdav | | tööajal/
peale
tööaega | kõik |
### **Alternatiivsete teenuse kasutuse ja kättesaadavuse tagamise viiside olemasolu**
Alternatiivsete võimaluste olemasolu kompenseerib teenuste kaugust ning vähendab vajadust teenuste läheduse suurendamiseks ning ühistranspordiühenduste tihendamiseks. Olulisemad teenuste kättesaadavust parandavad meetmed ja teenusvormid on järgnevad:
- Alternatiivne transport nõudetransport, sotsiaaltransport
- Kodus osutatavad teenuse liigid koduhooldus (kaubad, ravimid); kodune meditsiiniteenus; koduõpe
- E-teenused dokumendipõhine asjaajamine; e-raamatukogu; e-õpe
- Kojukandeteenused postiteenuse osana (sularahateenus, pakisaatmisteenus); internetiapteek; kaupade kojutellimise teenus
- Mobiilsed teenused mobiilne noorsootöö, politseipatrullid; rändkauplus
- Kogukonnateenused külakeskus, külaplatsid, *carpooling*, lastehoid.
Teenuste lõikes on võimalik kasutada järgmisi teenuse kättesaadavust parandavaid lahendusi:
| Teenus | Kodus tarbitavad tasuta
teenuse alternatiivid | Kodus tarbitavad tasulised
teenuse alternatiivid | Muud kättesaadavust
suurendavad alternatiivid |
|--------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------------------------------------------------------------|
| Kaubandus | Esmatarbekaupade müük
koduhooldusteenuse osana | Toidukaupade
kojutoimetamise teenus
(Harjumaal, suuremates
linnades) | E-kaubandus,
tööstuskaupade müük posti
teel (postkontorid,
pakiautomaadid);
rändkauplus |
| Tervishoiuteenused | Koduõendus, esmatasandi
tervishoiutöötajate
koduvisiidid, perearsti
nõuandetelefon, kiirabi. | | |
| Apteegiteenus | Ravimite müük kodus
osutatava sotsiaal- ja
tervishoiuteenuse osana. | Ravimite internetimüük (1
euro kogu Eestis) | |
| Turvalisusteenus | Päästemeeskonna ja politsei
väljakutsed Häirekeskuse
kaudu; päästealane
ennetustöö kodudes | | Politseipatrullid |
|-------------------------------------------|-----------------------------------------------------------------------------------------------------|--------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------------|
| Haridusteenus | | Koduõpe | Õpilaskodud |
| Kultuuriteenus | TV, multimeedia | | |
| Sporditeenus | Kodust algavad teed ja
tänavad | | |
| Noorsootöö | | | Mobiilne noorsootöö |
| Pangateenused | | Sularaha tellimine posti
kojukandeteenuse
täiendusena. | Sularahateenused
postipangas (postkontor);
pangateenused
pangabussiga. |
| Postiteenus | Motokanne; e-post (sh
digiallkiri) | | |
| Sotsiaalteenused | Koduhooldusteenus | | |
| Lubade ja
registreeringute
teenused | E-teenused | | |
| Ühistransport | | Sotsiaaltransport ja
taksoteenus | Nõudetransport |
## **2.4. Teenuste füüsiline kättesaadavus ning aja- ja vahemaakriteeriumite kasutamine välisriikides**
Avalike teenuste kättesaadavuse sihttasemete määramine on Euroopa Liidu kontekstis liikmesriikide pädevuses. Need peegeldavad seetõttu rahvuslikku ideoloogiat, institutsionaalseid eripärasid ja makroökonoomilist võimekust. Samuti demograafilist olukorda, sissetulekute jaotust ja tarbija käitumist. 2013. aastal valminud ESPON uuringu "SeGI Indicators and perspectives for services of general interest in territorial cohesion and development" järeldustes tuuakse välja, et ükski EL võtmedokument ei viita miinimumnõuete tasemete olemasolule avalike teenuste kättesaadavuse osas, kuigi viiteid üldistele standarditele nagu `sotsiaalselt aktsepteeritav kättesaadavuse tase` esineb. Valges Raamatus esitatud konsultatsioonid näitavad konsensust, et Euroopa Liidu tasandile ei peaks selliste küsimuste lahendamise pädevust tõstma (SeGI, 2013: 72-73, 324).
Allolevana käsitletud riikide lõikes ühtne lähenemine füüsilistele kättesaadavuse kriteeriumitele puudub ning kohustuslikke ühetaolisi kättesaadavuse kriteeriumeid on rakendatud üksikutel juhtudel (nt. kiirabiteenus). Teenuste kättesaadavuse kriteeriumite rakendamist on kasutatud tingimusena avaliku sektori ülesannete andmisel erasektorile (Inglismaa kogemus postiteenuse delegeerimisel). Avalik sektor on valdavalt hoidunud nö. iseendale kriteeriumite määramisest ning avalike teenuste kättesaadavuskriteeriumid on valdavalt üldsõnalised ja jätavad tõlgendamisruumi.
Väliskogemuse ülekandmine või kasutamine omavahelises võrdluses on raskendatud, kuna mitmetasandilise valitsemise erisused, erinevad linna ja maapiirkonna määratlused, geograafilised eripärad (Soome, Rootsi hõredalt asustatud põhjapiirkonnad), avaliku ja erasektori erinev osakaal teenuste osutamisel (tervishoiuteenused, post) jms. teevad kõikide muutujate arvesse võtmise keeruliseks. Näiteks on sotsiaalsete teenuste mõiste eri riikides (ka uuringutes käsitletuna) erinevalt sisustatud. Soome ja Rootsi käsitlustes sisaldab mõiste nii avaliku kui ka erasektori (tanklad, poed) teenuseid, Läti näide teenusstandardist (basket of services) arengukeskusele sisaldab peamiselt traditsioonilisi avaliku sektori teenuseid. Teenuste kättesaadavust ühtse kompleksina hinnates võib erineda vaatenurk. Kättesaadavuse analüüsimisel on lähenetud erinevate käsitluste kaudu olenevalt kelle (ministeerium) haldusalasse ligipääsetavuse temaatika kuulub (näiteks Inglismaa puhul korraldab kättesaadavuse uuringuid võtmeteenustele transpordiamet ja seetõttu on fookuses pigem (ühis- )transpordiküsimused jne.).
### **Inglismaa**
Ühtseid standardeid teenuste kättesaadavuse kohta kehtestatud ei ole. Tervishoiuteenustest on tsentraalselt reguleeritud kiirabiteenuse kättesaadavus. Riiklikud normid näevad ette kohustuse jõuda sündmuspaigale 8 minutiga 75% juhtudest kui tegu on eluohtliku situatsiooniga ning 19 minutiga 95% juhtudest, kui tegu ei ole otseselt eluohtliku situatsiooniga (Ambulance care, 2013).
Riiklik transpordiamet kogub regulaarselt statistikat kindlate määratletud võtmeteenuste kohta. Statistika väljundid on suuremal või vähemal määral kasutusel piirkondade ning kohalike omavalitsuste infrastruktuuri planeerimisel ning kulutõhususe hindamisel.
Kaheksa võtmeteenust, mille osas kättesaadavust vaadeldakse, nende lävendid ning põhimõtted vastavalt kättesaadavuse statistika juhendile "Accessibility Statistics Guidance" (ASG, 2012) on toodud allolevana:
| Võtmeteenus | Alumine
lävend
minutites | Ülemine
lävend
minutites |
|-----------------------------------|--------------------------------|--------------------------------|
| töökohad (keskused) | 20 | 40 |
| põhikoolid | 15 | 30 |
| keskkoolid | 20 | 40 |
| kõrgkoolid | 30 | 60 |
| esmatasandi tervishoid / perearst | 15 | 30 |
| haigla (vähemalt 300 voodikohta) | 30 | 60 |
| toidupood | 15 | 30 |
| linnakeskus | 15 | 30 |
Alumine lävend, nagu näiteks 15 minutit põhikoolini, põhineb teekonna kestvuse mediaanil konkreetse teekonna eesmärgini. Ülemine lävend nagu näiteks 30 minutit põhikoolini, põhineb 80- 90% reisidest, mis mahuvad lävendi sisse.
Kättesaadavuse raporteid esitatakse eraldi linnaliste ja maapiirkondade lõikes, maakondade, omavalitsuste lõikes. Eraldi vaadeldakse kättesaadavust jalgsi, autoga, ühistransporti kasutades.
Vaadelda saab 3 indikaatorit - reisi aja indikaator (keskmine lühim aeg teenuse tarbijast sihtkohani), sihtkoha indikaator (teenuse tarbijate hulk % kellel on ligipääs mingi teenuseni kindla ajavahemiku sees), asukoha indikaator (1 teenuseliigi pakkujate arv teenuse tarbijast kindla ajavahemiku kaugusel).
Teenuse tarbijana mõistetakse konkreetset teenust tarbivat sihtgruppi (näiteks töökohtade arvestuses tööealist elanikkonda, põhikooli arvestuses põhikooliealist elanikkonda).
Raporti "Accessibility Statistics 2013" (AS, 2014b) kohaselt oli keskmine kestus ühistranspordiga 7 võtmeteenuse (va linnakeskus) keskmisena linnapiirkondades 10 minutit ja maapiirkonnas tervikuna 19 minutit (eraldatumad majapidamised 23 minutit).
Teenuste ajaline kättesaadavus erines linnas ja maapiirkonnas vähem tihemini kasutatavate teenuste nagu põhikool, toidupood, perearst ning rohkem teenuste osas nagu kõrgem haridus ja haiglateenus.
Keskmine kättesaadavus ühistranspordiga või jalgsi minutites
| Võtmeteenus | Keskmine
kaugus
minutites |
|-----------------------------------|---------------------------------|
| töökohad (keskused) | 10 |
| põhikoolid | 9 |
| keskkoolid | 15 |
| kõrgkoolid | 17 |
| esmatasandi tervishoid / perearst | 10 |
| haigla (vähemalt 300 voodikohta) | 30 |
|----------------------------------|----|
| toidupood | 9 |
| linnakeskus | 17 |
Koostatud raporti **"**Accessibility Statistics 2011" (AS, 2014a) alusel
Inimeste osakaal, kellest teenused asusid jalgsi või ühistransporti kasutades "mõistlikul kaugusel" (kättesaadavuse alumine lävend) linna ja maapiirkonnas protsentides:
| Indikaator | Linnapiirkond % | Maapiirkond % |
|-----------------------------------|-----------------|---------------|
| töökohad (keskused) | 83 | 74 |
| põhikoolid | 45 | 40 |
| keskkoolid | 52 | 38 |
| kõrgkoolid | 65 | 48 |
| esmatasandi tervishoid / perearst | 62 | 52 |
| haigla (vähemalt 300 voodikohta) | 32 | 17 |
| toidupood | 57 | 44 |
| linnakeskus | 36 | 20 |
Koostatud raporti **"**Accessibility Statistics 2011" (AS, 2014a) alusel
Teenuste kättesaadavus on alates 2003. aastast järjepidevalt langenud. Transporti ja kättesaadavust käsitlev raport (AS, 2014b) viitab, et kuigi planeerimispoliitikad on kasutusel olnud juba aastakümneid, on majandusliku efektiivsuse kaalutlused kättesaadavuse üle domineerinud. Teenuste kättesaadavuse halvenemise põhjustena tuuakse välja vähest keskendumist teenuste säilitamisele ja teenuste kättesaadavuse statistika vähest kasutamist planeerimisprotsessis. Samas ei kajasta statistika piisavalt planeerimise seisukohalt olulisi asukohaspetsiifilisi ning teisi erisusi, näiteks nagu valmisolekut või soovi kasutada kaugemal asuvat teenust või ühistranspordi kasutamise vajadust erinevatel aegadel.
Näide teenuste kättesaadavuse kohta Somerset´i maakonnas Inglismaal
Olulisemad rahvastiku paiknemist iseloomustavad näitajad on järgmised: elanikke 529 972, neist linnades 275 601, linnalistes maa-asulates 103 840, külades ja hajaasustuses 150 531. Asustustihedus 15 inimest ruutkilomeetri kohta.
Teenuste kättesaadavus teenuste lõikes olenevalt transporditüübist protsentides (AS, 2014b):
| Võtmeteenus | Lävend (minutites) | Ühistransport
või
jalgsi | Jalgratas | Auto |
|----------------------------------------|--------------------|--------------------------------|-----------|------|
| töökohad
(keskused) | 20 | 90% | 91% | 100% |
| põhikoolid | 15 | 96% | 98% | 100% |
| keskkoolid | 20 | 79% | 82% | 100% |
| kõrgkoolid | 30 | 82% | 82% | 100% |
| perearst | 15 | 84% | 86% | 100% |
| haigla
(vähemalt
300 voodikohta) | 30 | 71% | 74% | 100% |
| Võtmeteenus | Lävend (minutites) | Ühistransport
või
jalgsi | Jalgratas | Auto |
|-------------|--------------------|--------------------------------|-----------|------|
| toidupood | 15 | 92% | 90% | 100% |
| linnakeskus | 15 | 53% | 60% | 89% |
Jordan *et al.* (20014) edela Inglismaa põhjal koostatud uurimuse ``Distance, rurality and the need…`` (2004) järgi on perearstikeskuse keskmiseks kauguseks 1,2 km, ning 98%-l elanikest asub perearstikeskus vähem kui 4,4 km, ehk 6,3 minuti kaugusel. Maksimumkauguseks perearstikeskusesse oli 9,4 km. Mediaankaugus haiglast oli vähem kui 12 km, maksimumkaugus 50 km ehk vastavalt 13 minutit ja 48 minutit.
Postiteenuse kättesaadavuse osas on seatud järgmised riiklikud miinimumkriteeriumid: elanikkond 3 miili raadiuses postipunktist – 99%, elanikkond 1 miili raadiuses postipunktist – 90%, linnaelanikkond 1 miili raadiuses – 95%, maa-elanikkond 3 miili raadiuses – 95%. 95% elanikest igast postipiirkonnast peavad olema postipunktile lähemal kui 6 miili. Samuti on postiteenuse osutajal seadusega (PSA 2011) pandud kohustus esitada nõuete täitmise kohta iga-aastaselt muuhulgas ka konkreetseid kättesaadavuse andmeid sisaldav raport. Postiteenuse raporti (PONR, 2014) kohaselt on 2014 aastal need nõuded ka täidetud.
**ATM** puhul miinimumkriteeriumid puuduvad. Kättesaadavuse parandamiseks / säilitamiseks on katsetatud maksuerisuste rakendamist. Praktikas on kasutusel nö. tasuliste sularahaautomaatide süsteem, kus vähem kasumlikes piirkondades on automaadi kasutamine tasuline. Tasulistest automaatidest tehakse umbes 3% kogu väljavõttudest ja need asuvad valdavalt hõredalt asustatud paikades (Dfp, 2010).
### **Rootsi**
Üldised regulatiivsed kvantitatiivsed normid avalike teenuste kättesaadavusele puuduvad, kuid regulaarselt koostatavas raportis – "Juurdepääs kommerts- ja avalikele teenustele 2012" (Tillgänglighet, 2013) antakse ülevaade järgmiste teenuste kättesaadavuse osas: pood, apteek, põhikool, postiteenus, tankla, tervisekeskus, ATM.
Ülevaade antakse põhimõttel, kuidas on teenuse osutajate arv ajas muutunud ja võimaldab eristada kui paljudele inimestele on teenus kättesaadav mingi ajakriteeriumi (reisi aeg minutites autoga) jooksul.
Eristusi on võimalik teha ja muutuseid jälgida Maaelu Arengu Agentuuri poolt tinglikult jagatud tsoonide kaupa:
- **Linnapiirkonnad** linnad üle 3000 elanikuga koos tagamaaga mille sõidukaugus on kuni 5 minutit;
- **Kättesaadav maapiirkond** sõidukaugusega linnapiirkonda 5-45 minutit;
- **Maapiirkonnad** sõidukaugusega linnapiirkonda üle 45 minuti.
Analüüsi põhjal on teenusepakkujate arv poodide, tanklate ja koolide osas eelmise analüüsiperioodiga langenud. Apteekide ja tervisekeskuste osas on tulenevalt selle valdkonna reformidest ja turuosa liberaliseerimisest ning toetustest suurenenud. Samas varieeruvad tulemused eri piirkondade osas ning tendents on, et teenusepakkujate arv tõuseb piirkondades, kus kättesaadavus oli varemgi hea.
Näited kättesaadavusest:
**Tervisekeskused** - 99% rahvastiku jaoks on vahemaa lähima tervisekeskuseni vähem kui 20 minutit.
**Poed** - ca 150 000 inimese teekond lähima poeni kestab üle 10 minuti, neist 7300 inimese teekond lähima poeni kestab üle 20 minuti
**Tankla** - 224 000 inimese teekond lähima tanklani on üle 10 minuti. 11 000 neist kestab teekond lähima tanklani üle 20 minuti, 1 100 inimese teekond lähima tanklani kestab üle 30 minuti. Võimalus tankida puudub peaaegu täielikult ``kättesaadavas maapiirkonnas`` ning ``maapiirkonnas``
**Apteegid ja apteegi esindused** - ca 127 000 inimese jaoks kestab teekond lähima apteegini 20 minutit või rohkem. 24 000 -l 30-40 minutit ja umbes 11 200 inimesel rohkem kui 40 minutit. Umbes 77 % inimestest kestab teekond lähima apteegini vähem kui 5 minutit ning 90% vähem kui 10 minutit. 99% inimestest jõuavad lähima apteegini 20 minutiga.
**Kool** (aste 1-6) – vaid Ca 500 õpilase teekond kodust kooli kestab üle 20 minuti.
**Postiteenus** - Ca 31 000 inimese teekond lähima teenuspunktini kestab rohkem kui 20 minutit. Umbes 5 700 -l rohkem kui 30 minutit. 96% rahvastikust elab vähem kui kümne minuti teekonna kaugusel lähimast postiteenuse punktist.
**ATM** – ca 49 000 inimese teekond maapiirkonnast ja 58 000 inimese teekond kättesaadavast maapiirkonnast kestab kauem kui 20 minutit.
Rootsi valitsus on hiljuti loonud komisjoni, mille ülesandeks on esitada ettepanekud kommertsteenuste toetamiseks maapiirkondades. Eesmärgiks on uurida võimalusi ning pakkuda tingimusi osade ``haavatavate`` kommerts- ja avalike teenuste osutamise toetamiseks. Eelnimetatud töö ``Services in rural areas`` eeldatav valmimistähtaeg on märts 2015. Töö sisaldab nii ``haavatava teenuse`` mõiste sisustamist kui ka analüüsi ja ettepanekuid seni rakendatud teenuste kättesaadavust toetavate meetmete (teenuse pakkumise toetus, laenud jms.) kohta. Samuti on töö eesmärk täpsustada, kas on võimalik määrata pikim maksimaalne ajaline kättesaadavuse kriteerium põhiteenustele (Utredningen, 2014).
Regionaalsed kriteeriumid ``haavatavate`` teenuste toetamisel erinevad vastavalt omavalitsusele. Näiteks Norrbotten on otsustanud, et turumoonutuste ja ebaausa konkurentsi vältimiseks ei anta toetust poeteenuse pakkumisega alustamiseks mis asuks lähemal kui 15 km olemasolevale poele, või 20 kilomeetrit analoogsel juhul tanklate puhul (Riktlinjer, 2014).
Riiklikud nõuded **kiirabi** teenindusajale puuduvad ja need määratakse maakonna nõukogu poolt tulenevalt piirkonna eripäradest. Miinimumeesmärgiks on seatud, et 99% väljasõitudest teenindatakse 20 minuti jooksul. Maapiirkondades ei ole see eesmärk täidetud (Andersson, et al., 2004).
Björnstig (2004) andmetel jõuab kiirabi maismaatransport keskmiselt 90% juhtudest sündmuspaigale 30 minuti jooksul. Erakordsetel juhtudes raskesti ligipääsetavates piirkondades on võimalik kasutada õhutransporti.
### **Läti**
Teenuste kättesaadavuse kavandamise seisukohalt on oluline märkida, et Läti regionaalplaneerimist kujundavad dokumendid (Sustainable Development Strategy of Latvia 2030, National Development plan 2014 – 2020, Regional Policy Guidelines 2013 – 2019) näevad ette riigi teenuste pakkumise osas arengukeskusteks jagamise, millelt eeldatakse teatavate teenuste pakkumise võimekust.
Teenuste planeerimises on ette nähtud riigi jagamine viieks planeerimisregiooniks ning erineva tasemega arengukeskusteks (development center).
- **Riikliku tähtsusega arengukeskused** 9 suuremat linna (alates 20 000 elanikku)
- Regionaalse tähtsusega arengukeskused 21 linna (5-20 000 elanikku)
- **Kohaliku tähtsusega arengukeskused** (planeeringuga määratud keskused 89-s maapiirkonnas paiknevas omavalitsuses)
Riikliku tähtsusega ja regionaalsed arengukeskused on jaotunud (mõninga erandiga) üle riigi ca 50 kilomeetriste vahedega, mida iseloomustavad teistest omavalitsustest paremad majanduslikud ning demograafilised näitajad, ning millelt eeldatakse võimekust pakkuda teenuseid nagu riiklike ametiasutuste osakonnad ning kõrgema hariduse andmise (ülikoolide kolledžid), asutused jms. Samuti võimekust olla partneriks ettevõtluse arendamisel (Jurevica, 2012).
Läti säästva arengu strateegia 2030 (SDSL, 2010) (Sustainable Development Strategy of Latvia 2030) näeb ette miinimumteenuste (basket of services) määramise vastavalt arengukeskuste hierarhiale, mille hulgas oleksid riikike ja kohaliku omavalitsuse teenuste ning teiste avalike teenuste osutamine välja arendatud "one-stop-agency põhimõttel".
Teenusstandard (basket of services) on planeeritud põhimõttel, et kõrgemal olevast keskusest saadavad teenused peavad sisaldama lisaks vastavale keskuse tasemele määratud spetsiifiliste teenuste ka kõiki madalama astme keskuse teenuseid. Teenusstandard vastavalt keskuse tasemele on määratletud dokumendis "Regionaalpoliitika juhised 2013-2019" (RPP, 2013). Teenusstandard peaks järgima majanduslikku võimekust teenuseid tagada ning arvestama demograafiliste suundumustega. Teenuste pakkumist tuleb vajadusel hoonete ristkasutusena kombineerida. Teenusstandardi subjektid on teenused nagu haridus, tervishoid, sport, sotsiaalhoolekanne, kultuur. Teenusstandard ei sisalda erasektori poolt korraldatud teenuseid nagu poed, pangavõrgustik, tanklad jms, ega teenusstandardi eristusi vastavalt keskuse tasemele valdkondades nagu elekter, küte, veevärk, jäätmemajandus.
Partnerluslepe EL vahendite kasutamiseks 2014-2020 (PAL, 2014) perioodil näeb ette, et toetusmeetmete rakendamisel võetakse avalike investeeringute planeerimisel ühe tingimusena arvesse keskusele kohalduv teenusstandard.
Teenuste füüsilise kättesaadavuse kriteeriumeid (kaugus teenuspunktist kilomeetrites või minutites) ühtse põhimõttena teenuste lõikes rakendatud ei ole.
### **Ühistranspordikriteeriumid**
Säästva Arengu Strateegia määrab üldise põhimõtte, et reisi kestvust ühistranspordiga riigi regionaalse ja riikliku tähtsusega keskustest pealinna tuleb vähendada ning tagada tuleb riigi igast asustatud piirkonnast riikliku või regionaalse tähtsusega keskusesse jõudmise võimalus 45 minutiga mööda maanteed (SDSL, 2010).
Riia Tehnikaülikool (Rīgas Tehniskā universitāte) on oma 2011 aastal läbi viidud uuringus ``Sabiedriskā transporta maršruta… `` (Zinojums, 2011) teenuskeskuste kättesaadavust ühistranspordiga analüüsinud planeerimispiirkondade lõikes. Vidzeme planeerimispiirkonna (ca 200 000 elanikku, rahvastikutihedus 13 inimest ruutkilomeetri kohta sisaldades linnasid nagu Valmiera ja Cesis) näitel on ühistranspordiga lähimasse riiklikku või regionaalsesse keskusesse 45 minuti jooksul on võimalik jõuda ca 50% regiooni elanikest (väljaspool linnapiirkonda elavatest elanikest). Ühistranspordi kasutamise võimalus lähemal kui 2 km on tagatud 59% Vidzeme planeerimispiirkonna elanikest. Sama uuringu järgi iseloomustavad alghariduse kättesaadavust koolitransporti kasutades näitajad nagu kaugus: 5-30 km, kulunud aeg: 10-35 minutit.
Lisaks eeltoodud kriteeriumitele (sõidu kestus riiklikku või regionaalsesse keskusesse kuni 45 minutit), on transpordiministeeriumi eesmärk tagada ühistranspordi väljumissagedus valdadest maakonnakeskusesse ja maakonnakeskustest pealinna või regionaalsesse keskusesse vähemalt sagedusega kaks väljumist päevas.
### Tervishoiuteenuste kättesaadavus:
Kohustuslik kriteerium **kiirabi** kättesaadavusele on seatud järgmiselt: 75% juhtudest peab riikliku tähtsusega linnades ja maakonnalinnades olema kiirabi reageerimisaeg 15 minutit ning teistes piirkondades 25 minutit (HCOFA, 2006).
Perearsti kättesaadavusele norme kehtestatud ei ole, kuid viidatakse, et mitmetes piirkondades on kättesaadavus halb – üle 40 kilomeetri (Darba grupas, 2011). Kõrgemate astmete arstiabi kättesaadavus sõltub transpordi kättesaadavusest keskuste vahel.
**Apteekidest** asub ca 300 apteeki Riias, 360 teistes linnades ning 130 maapiirkondades. Keskmiselt teenindab üks apteek 2800 elanikku. Samas märgitakse, et jätkusuutlikuks arenguks ja kvaliteetse teenuse osutamiseks peaks apteegi teeninduspiirkond hõlmama vähemalt 4000 inimest (Darba grupas, 2011).
### **Soome**
Üldised nii ajakulu kui ka teepikkust arvestavad normid teenuste kättesaadavuse kohta puuduvad. Teenuste osutamine on suures osas kohalike omavalitsuste ülesanne, mis jätab neile suure valikuvabaduse teenuste kättesaadavuse korraldamisel, eesmärgiga teha seda optimaalseimal kohalikke olusid arvestaval viisil. Soome omavalitsused erinevad suuresti oma suuruselt ja demograafilistelt näitajatelt, kus suured erinevused on suhteliselt tihedalt asustatud Lõuna-Soome ja hõredalt asutatud Kesk- ja Põhja-Soome vahel.
Normidena, seoses kaugusega sotsiaalsetele teenustele võrdse ligipääsetavuse tagamisega, on fikseeritud vähesed ja need on seotud peamiselt kulutuste katmisega (näiteks nõue, et kooliealiste ja eelkooliealiste laste teekonnal õppeasutusse rohkem kui 5 km, tuleb tagada tasuta transport või see kompenseerida (BEA, 1998), ning et algkooli õpilase koolitee ei tohiks kesta kauem kui 2 tundi päevas). Riikliku transpordiameti hinnangul ei vasta hajaasustusega piirkondades ühistranspordi võimekus vajadusele ning seetõttu ei ole see alternatiiviks isikliku auto omamisele teenuste kättesaadavuse tagamiseks (RPOP, 2012) Rural policy operational programm 2012-2015).
Koostatud on raport (Zitting ja Ilmarinen, 2010), mis koondab ning analüüsib erinevaid uuringuid inimeste ootustele teenuste kättesaadavuse osas.
Raport viitab, et pärast hiljutist haldusreformi on teenuste kättesaadavus endistes omavalitsuskeskustes halvenenud ning inimestel tuleb teenuste saamiseks läbida pikemaid vahemaid. Tähtsaimaks transpordivahendiks maapiirkondades on isiklik auto, kuna ühistransport ei ole võimeline vastama maapiirkonna elanikkonna vajadustele (Zitting ja Ilmarinen, 2010).
Soome sotsiaal- ja tervishoiu liidu - STKL (2009) uuringus kogu Soome kohta (linnad, ja maapiirkonnad) mis väljendab inimeste poolt aktsepteeritavaid kauguseid teenustest küsitluste põhjal on leitud, et keskmine kaugus päevahoiust võiks olla 3,7 km (mediaan 2 km). Keskmiseks mõistlikuks kauguseks koolist peetase 4,4 km (mediaan 2,5 km) ning poest 2,8 km (mediaan 1,5 km).
Maapiirkondade osas annab parema ülevaate Kaskisaari *et al.* uuring (2010), mille järgi mõistlik maksimaalne kaugus päevahoiust võiks olla keskmiselt 6,8 km (mediaan 5 km), koolist 9,1 km (mediaan 5 km) ning poest keskmiselt 7 km (mediaan 5 km).
Üldistatult võib öelda, (mida toetab ka Mäntylän (2003) küsitlustel põhinev uurimus), et kaugust poeni hinnatakse liiga kaugeks kui see on kaugemal kui 7-10 km ja kaugus koolini ei tohiks ületada kümmet kilomeetrit.
Uuritud on ka keskustes ja hajaasustusega piirkondades elavate lastega perede ja vanurite hinnanguid aktsepteeritavatele maksimumkaugustele Kytö *et al.* (2003), millest avaldub, et kuigi hajaasustuses elavate sihtgruppide ootused teenuste läheduse osas ei ole nii kõrged kui keskustes elavatel gruppidel, on lähim aktsepteeritav kaugus siiski mõnevõrra väiksem kui eeltoodud uuringutes (näiteks toidukaupluse maksimumkaugus 2-5 km).
Helsinki Ülikooli poolt välja antud uuringu raport "Palvelujen saavutettavuus muutoksessa" (Rehunen, et al, 2012) annab teenuste kättesaadavuse ülevaate alljärgnevate teenuste kohta sihtkoha kauguse ja kasutajate osakaalu lõikes.
Selle kohaselt on keskmine kaugus **toidupoeni** püsielukohtadest Soomes tervikuna ca 2 km (mediaan 750 m). 88% inimestest elasid toidupoest kuni 5 kilomeetri kaugusel ning Maapiirkondades oli ca 65% elanikkonna kaugus toidupoest vähemalt 5 km.
Keskmine kaugus **põhikoolini** (7-12 aastat) on Soomes tervikuna ca 2 km (linn ca 0,9 km, maa-asulad ca 1.5 ja hajaasustus ca 5,7 km). Linnades elab ca 99% õpilastest koolile lähemal kui 3 km. 62% maaasulate õpilaste kaugus koolist on üle ühe kilomeetri. Üle 3 kilomeetri kaugusel elab ca 8% õpilastest. Hajaasustusega piirkondade lastest elab ca 45% õpilastest kaugemal kui 5 km ja ca 70% kaugemal kui 3 km koolist.
Enamiku linnapiirkondades elavate inimeste teekond **tervisekeskusesse** on kuni 2 km. Maa-asulate elanikest ca 20% teekond on pikem kui 5 km. Hajaasustusega piirkondade elanikest ligi 50% elavad kaugemal kui 10 km ja 5% kaugemal kui 30 km.
**Postiasutuste** keskmine kaugus kliendist Soome põhjal tervikuna on 2,8 km. Võrreldes 1990 aastaga on kahekümne aastaga postiasutuste arv vähenenud kolm korda, ning väheneb veelgi. Postiettevõte omab ca kümnendikku postipunktidest, ülejäänud tegutsevad frantsiisina. Ca 6% elanike teekond postiasutuseni on üle 10 km. Hajaasustusega piirkondade keskmine kaugus postiasutuses on 2010 aastal ca 9 km. Postiasutuste osas on kehtestatud nõue, et vähemalt 82% püsielanikele peab postiteenus olema kättesaadav vähemalt 3 km kaugusel ning mitte rohkem kui 3% elanike jaoks ei tohi kaugus postipunktist olla üle 10 kilomeetri. See nõue ei ole täidetud.
Nordbeck *et al*. uuringu (2011) kohaselt elab 88% Soome elanikkonnast kuni 30 minuti kaugusel ööpäevaringse teenindusega kiirabihaiglast.
## **2.5. Analüüsi kokkuvõte: teenuste liigitus ja teenuskeskuste hierarhia**
### **Teenuste liik**
Kokku eristatakse 5 liiki teenuseid koos vastava taristuga:
- Kodulähedased teenused: toetavad paikkonna identiteeti (külakeskus-seltsimaja); teenuse osutamise jooksvad kulud on väga madalad; sihtrühma kuulub olulisel määral isikuid, kelle liikuvus (ÜT peatus) ja e-oskused (kirjakast) on kesisemad, teenuse koduläheduse puudumisel loobutakse kergesti teenuse kasutusest isikliku elukvaliteedi ja kogukonna sidususe arvelt (seltsimaja, lähiliikumispaik).
- Kohalikud lihtteenused: esitab väheseid nõudeid teenuse kvaliteedile ja mitmekesisusele, sh on üldjuhul piisav 1-2 liikmeline personal; erinevalt kodulähedastest teenustest on teenuste osutamiseks vajalik püsivalt kohal olev personal ja sellest tulenevalt ka kliendibaasi miinimumvajadus; lihtteenused on sageli kättesaadavust suurendavaks alternatiiviks kohalikele põhiteenustele - väiksemad nõuded kliendibaasile võimaldavad lihtteenuste vormis (lastehoid; algkool; postipunkt) osutada kvaliteedi arvelt sama funktsiooni täitvaid kohalikke põhiteenuseid (lasteaed; põhikool; postkontor).
- Kohalikud põhiteenused: teenused, mille kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu põhivajadused (haridus, tervis, turvalisus, vaba aeg); teenuste osutamine eeldab lihtteenustega võrreldes suuremat professionaalset meeskonda ja/või kõrgemate investeerimis- ja majandamiskuludega taristut.
- Kohalikud kvaliteetteenused: valdavalt kasutatakse teenuseid harva, kuid teenused on elukvaliteedi jaoks olulised ning raskesti asendatavad; teenuseid iseloomustab suurem spetsialiseerunud meeskond ja/või suurte investeerimis- ja majandamiskuludega taristu;
- Regionaalsed teenused: teenuseid iseloomustab regionaalselt kõrgeim kvaliteet ja mitmekesisus, millele vastavad ka kulud personalile ja taristu ülalpidamisele; taristu on üleriigiliste võrgustike osa ning seotud riigi territooriumi HTK jaotusega maakondadeks; teenuste kasutus on maakonnakeskustest kaugemate elanike poolt väikese sagedusega ja/või asendatav kodulähedasemate teenuste kasutamisega.
| Teenus | Taristu | Teenuse liik | Teenuse liigi
täpsustus | Teenuse liigi
koondtüpoloogia | |
|--------------------|----------------------------------------------|--------------|----------------------------|----------------------------------|--|
| Kaubandus | toidu- ja
esmatarbekaupade
kauplus | kohalik | liht | kohalik lihtteenus | |
| | ehituskaupade kauplus
(remont, aed, kodu) | kohalik | kvaliteet | kohalik kvaliteetteenus | |
| | autokütuse müügikoht | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus | |
| Tervishoiuteenused | esmatasandi
tervishoiukeskus | kohalik | kvaliteet | kohalik kvaliteetteenus | |
| Teenus | Taristu | Teenuse liik | Teenuse liigi
täpsustus | Teenuse liigi
koondtüpoloogia |
|-----------------------------|---------------------------------------------------------------|--------------|----------------------------|----------------------------------|
| | esmatasandi
tervishoiukeskuse filiaal,
perearstipraksis | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus |
| | hambaravikabinet | kohalik | kvaliteet | kohalik kvaliteetteenus |
| | maakonnahaigla (kesk-,
üld- ja kohalik haigla) | regionaalne | | regionaalne teenus |
| Apteegiteenus | haruapteek | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus |
| | apteek | kohalik | kvaliteet | kohalik kvaliteetteenus |
| Pääste- ja
kiirabiteenus | kiirabijaam (brigaadi
asukoht) | regionaalne | lähi | regionaalne lähiteenus |
| | vabatahtlik päästeüksus | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus |
| | päästekomando | regionaalne | lähi | regionaalne lähiteenus |
| Politseiteenus | politseijaoskond | regionaalne | | regionaalne teenus |
| | konstaablijaoskond | regionaalne | lähi | regionaalne lähiteenus |
| | piirkonnapolitseiniku
vastuvõtupunkt | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus |
| Haridusteenus | laste päevahoid | kohalik | liht | kohalik lihtteenus |
| | lasteaed | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus |
| | algkool | kohalik | liht | kohalik lihtteenus |
| | põhikool | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus |
| | maagümnaasium | kohalik | kvaliteet | kohalik kvaliteetteenus |
| | riigigümnaasium | regionaalne | | regionaalne teenus |
| | kutsekool | regionaalne | | regionaalne teenus |
| Noorsootöö | noortekeskus | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus |
| Pangateenused | sularaha automaat | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus |
| | postipank | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus |
| | pangakontor | regionaalne | | regionaalne teenus |
| Postiteenus | kirjakast | kodulähedane | | kodulähedane teenus |
| | pakiautomaat | kohalik | | kohalik teenus |
| | postkontor (postipunkt) | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus |
| Rahvakultuuri | seltsimaja-külakeskus | kodulähedane | | kodulähedane teenus |
| teenused | rahvamaja | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus |
| | kultuurikeskus | regionaalne | | regionaalne teenus |
| Raamatukoguteenused | haruraamatukogu | kohalik | liht | kohalik lihtteenus |
| | raamatukogu | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus |
| | maakonnaraamatukogu | regionaalne | | regionaalne teenus |
| Sporditeenused | lähiliikumispaik | kodulähedane | | kodulähedane teenus |
| | välispordiväljak | kohalik | liht | kohalik lihtteenus |
| | terviserada | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus |
| | spordisaal | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus |
| | ujula | kohalik | kvaliteet | kohalik kvaliteetteenus |
| | maakondlik
tervisespordikeskus | regionaalne | | regionaalne teenus |
| | võistlusstaadion | regionaalne | | regionaalne teenus |
| Sotsiaalteenused | sotsiaaltöötaja
vastuvõtukabinet | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus |
| | päevakeskus | kohalik | põhi | kohalik põhiteenus |
| Teenus | Taristu | Teenuse liik | Teenuse liigi
täpsustus | Teenuse liigi
koondtüpoloogia |
|-------------------------------------------|-------------------------------------|--------------|----------------------------|----------------------------------|
| | töötukassa büroo | regionaalne | lähi | regionaalne lähiteenus |
| | hooldekodu eakatele | kohalik | kvaliteet | kohalik kvaliteetteenus |
| Lubade ja
registreeringute
teenused | valla- ja linnavalitsus | kohalik | kvaliteet | kohalik kvaliteetteenus |
| | riigi
regionaalhaldusasutused | regionaalne | | regionaalne teenus |
| Ühistransport | Ühistranspordi peatus | kodulähedane | | kodulähedane teenus |
| | Ühistranspordi
sõlmjaam/terminal | kohalik | kvaliteet | kohalik kvaliteetteenus |
### **Teenuste taristu optimaalne asukoht teenuskeskuste hierarhias**
Tulenevalt kliendibaasi ja teenuspiirkonna elanike arvu nõuetest üksikutele teenustele on vajalik eristada 4 teenuskeskuste hierarhiataset.
| Teenus | Taristu | Teenuse liigi
koondtüpoloogia | Kliendibaasi
lisasurve
asukohale | Optimaalne
teenuskeskuse tase |
|-----------------------------|---------------------------------------------------------------|----------------------------------|-----------------------------------------------------------------------------------------------|----------------------------------|
| Kaubandus | toidu- ja
esmatarbekaupade
kauplus | kohalik lihtteenus | | 1. tasandi teenuskeskus |
| | ehituskaupade kauplus
(remont, aed, kodu) | kohalik
kvaliteetteenus | | 3. tasandi teenuskeskus |
| | autokütuse müügikoht | kohalik põhiteenus | majanduslik
tasuvus
sõltub ka
asendist
läbivate
maantee
ühenduste
suhtes | 2. tasandi teenuskeskus |
| Tervishoiuteenused | esmatasandi
tervishoiukeskus | kohalik
kvaliteetteenus | | 3. tasandi teenuskeskus |
| | esmatasandi
tervishoiukeskuse filiaal,
perearstipraksis | kohalik põhiteenus | | 2. tasandi teenuskeskus |
| | hambaravikabinet | kohalik
kvaliteetteenus | | 3. tasandi teenuskeskus |
| | maakonnahaigla (kesk-,
üld- ja kohalik haigla) | regionaalne teenus | | 4. tasandi teenuskeskus |
| Apteegiteenus | haruapteek | kohalik põhiteenus | | 2. tasandi teenuskeskus |
| | apteek | kohalik
kvaliteetteenus | | 3. tasandi teenuskeskus |
| Pääste- ja
kiirabiteenus | kiirabijaam (brigaadi
asukoht) | regionaalne lähiteenus | | asukoht 3. tasandi
piirkonnas |
| | vabatahtlik päästeüksus | kohalik põhiteenus | | 2. tasandi teenuskeskus |
| | päästekomando | regionaalne lähiteenus | | asukoht 3. tasandi
piirkonnas |
| Politseiteenus | politseijaoskond | regionaalne teenus | | asukoht 4. tasandi
piirkonnas |
| | konstaablijaoskond | regionaalne lähiteenus | | 3. tasandi teenuskeskus |
| Teenus | Taristu | Teenuse liigi
koondtüpoloogia | Kliendibaasi
lisasurve
asukohale | Optimaalne
teenuskeskuse tase |
|--------------------|-----------------------------------------|----------------------------------|-------------------------------------------------------------------------|----------------------------------|
| | piirkonnapolitseiniku
vastuvõtupunkt | kohalik põhiteenus | | 2. tasandi teenuskeskus |
| Haridusteenus | laste päevahoid | kohalik lihtteenus | | 1. tasandi teenuskeskus |
| | lasteaed | kohalik põhiteenus | | 2. tasandi teenuskeskus |
| | algkool | kohalik lihtteenus | | 1. tasandi teenuskeskus |
| | põhikool | kohalik põhiteenus | | 2. tasandi teenuskeskus |
| | maagümnaasium | kohalik
kvaliteetteenus | | 3. tasandi teenuskeskus |
| | riigigümnaasium | regionaalne teenus | | 4. tasandi teenuskeskus |
| | kutsekool | regionaalne teenus | | asukoht 4. tasandi
piirkonnas |
| Noorsootöö | noortekeskus | kohalik põhiteenus | | 2. tasandi teenuskeskus |
| Pangateenused | sularaha automaat | kohalik põhiteenus | Majandus
likult tasuv
aste
kõrgemal | 3. tasandi teenuskeskus |
| | postipank | kohalik põhiteenus | võimalik
iseseisva
postkontori
asukohas | 3. tasandi teenuskeskus |
| | pangakontor | regionaalne teenus | | 4. tasandi teenuskeskus |
| Postiteenus | kirjakast | kodulähedane teenus | | paikkonnakeskus |
| | pakiautomaat | kohalik põhiteenus | Majandus
likult tasuv
aste
kõrgemal | 3. tasandi teenuskeskus |
| | postipunkt | kohalik põhiteenus | | 2. tasandi teenuskeskus |
| | postkontor | kohalik põhiteenus | | 3. tasandi teenuskeskus |
| Rahvakultuuri | seltsimaja-külakeskus | kodulähedane teenus | | paikkonnakeskus |
| teenused | vaba aja keskus | kohalik lihtteenus | | 1. tasandi teenuskeskus |
| | rahvamaja | kohalik põhiteenus | | 2. tasandi teenuskeskus |
| | kultuurikeskus | kohalik
kvaliteetteenus | | 3.tasandi teenuskeskus |
| | maakonna rahvamaja | regionaalne teenus | | 4. tasandi teenuskeskus |
| Raamatukoguteenuse | haruraamatukogu | kohalik lihtteenus | | 1. tasandi teenuskeskus |
| d | raamatukogu | kohalik põhiteenus | | 2. tasandi teenuskeskus |
| | maakonnaraamatukogu | regionaalne teenus | | 4. tasandi teenuskeskus |
| Sporditeenused | lähiliikumispaik | kodulähedane teenus | | paikkonnakeskus |
| | vaba aja keskus | kohalik lihtteenus | | 1. tasandi teenuskeskus |
| | välispordiväljak | kohalik lihtteenus | | 1. tasandi teenuskeskus |
| | terviserada | kohalik lihtteenus | | 2. tasandi teenuskeskus |
| | spordisaal | kohalik põhiteenus | | 2. tasandi teenuskeskus |
| | ujula | kohalik
kvaliteetteenus | majandus
likult tasuv
aste
kõrgemal
(doteerimis
vajadus) | 3. tasandi teenuskeskus |
| Teenus | Taristu | Teenuse liigi
koondtüpoloogia | Kliendibaasi
lisasurve
asukohale | Optimaalne
teenuskeskuse tase |
|-------------------------------|-------------------------------------|----------------------------------|-------------------------------------------------------------------|------------------------------------------------|
| | maakondlik
tervisespordikeskus | regionaalne teenus | | asukoht 4. tasandi
piirkonnas |
| | võistlusstaadion | regionaalne teenus | | 4. tasandi teenuskeskus |
| Sotsiaalteenused | sotsiaaltöötaja
vastuvõtukabinet | kohalik põhiteenus | | 2. tasandi teenuskeskus |
| | päevakeskus | kohalik põhiteenus | | 2. tasandi teenuskeskus |
| | töötukassa büroo | regionaalne lähiteenus | vajadus ja
nõudlus
regionaalses
t tasandist
madalamal | 3. tasandi teenuskeskus |
| | hooldekodu eakatele | kohalik
kvaliteetteenus | | asukoht 3. tasandi
teenuskeskuse piirkonnas |
| Lubade ja
registreeringute | valla- ja linnavalitsus | kohalik
kvaliteetteenus | | 3. tasandi teenuskeskus |
| teenused | riigi
regionaalhaldusasutused | regionaalne teenus | | 4. tasandi teenuskeskus |
| Ühistransport | Ühistranspordi peatus | kodulähedane teenus | | paikkonnakeskus |
| | Ühistranspordi
sõlmjaam/terminal | kohalik
kvaliteetteenus | | 3. tasandi teenuskeskus |
# **3 ETTEPANEK TEENUSTE LIIGITAMISEKS JA ASUKOHTADE MÄÄRATLEMISEKS MAAKONNA-PLANEERINGUTES**
Ettepaneku aluseks on teenuste sotsiaal-majandusliku olemuse ja kvaliteedinõuete, kehtestatud regulatsioonide ja elluviidud ametkondlike otsuste ning sihtrühmade kättesaadavuse vajaduste analüüsil (vt ptk 2.) põhinev teenuste liigitus 5 rühma:
- Kodulähedased teenused
- Kohalikud lihtteenused
- Kohalikud põhiteenused
- Kohalikud kvaliteetteenused
- Regionaalsed teenused.
Teenuste kasutuse terviklikuma kaardistuse ning täielikuma mõistmise huvides määratletakse lisaks iga käsitletava teenuse puhul ka teenuse kasutuse alternatiivsed võimalused kodust lahkumata. Tendents, kus esmajoones e-lahendused suurendavad teenuste kättesaadavust kodus, eeldatavalt jätkub ning süveneb aastaks 2030. Teenuste kodus tarbimise võimalused vähendavad vajadust lähtuda teenuse kättesaadavuse tagamisel spetsiifiliste liikumisprobleemidega isikute kõigist nõudmistest. Kodus kättesaadavad teenused vähendavad ka teenuseid osutavate asutuste töökoormust ning seega loovad majanduslikust loogikast tulenevat survet teenuspiirkondade suurendamiseks.
Joonis 2. Teenuste liigitusja osutamise optimaalne territoriaalne tase (vt. töö lõpuslisa 3 suuremat joonist)
Teenuste olemusel baseeruv jaotus rühmadesse on lähtekohaks teenuste sidumisel teenuskeskuste hierarhiaga. Ühelt poolt teenuste majanduslikust loogikast tulenevalt (kvaliteediga seotud nõuded kliendibaasi suurusele) ning teiselt poolt tulenevalt ülesandest tagada võimalikult paljudes paikkondades teenuste hea kättesaadavus, antakse tingimused osade kohalike põhi- ja kvaliteetteenuste ning regionaalsete teenuste "nihutamiseks" madalamale teenuskeskuse tasemele.
Joonis 3. Teenuste liigitus ning seosed teenuskeskuste tasemega
Üldjuhul on selline kvaliteedi arvelt teenuse madalamale teenuskeskuse hierarhia tasandile viimine soovitatav üksnes juhul, kui seda nõuab vastavale teenusele määratletud kauguse kriteeriumi ületamine. Igal juhul ei soovitata teenuse viimist madalamale teenuskeskuste hierarhiatasemele kui seda võimaldab minimaalselt vajalik kliendibaas. Näiteks kui kohaliku põhiteenusena määratletud põhiharidus jääb ühes või mitmes paikkonnas 2. taseme teenuskeskusest kaugemale kui hea kättesaadavuse kriteeriumiga on määratud (30 minutit ehk 15 km), siis on asjakohane kaalutleda väiksema kliendibaasi nõudlusega (liitklassiga) algkooli (I-II kooliaste) vajadust 1. taseme teenuskeskustes.
### **3.1. Kodulähedased teenused**
Kodulähedaste teenuste taristu on:
- **Lähiliikumispaik.** Iga avalikuks kasutuseks mõeldud spordiobjekt, sh kõrgematel teenuskeskuste hierarhiatasemetel soovitatavad objektid. Liikumisharrastuse arengukava 2011–2014 (2010) seadis eesmärgi, mille kohaselt peab iga inimese jaoks olema üks avalikult kasutatav liikumispaik 15 minuti kaugusel elukohast.
- **Külakeskus-seltsimaja.** Kogukonna poolt loodud ja majandatav kooskäimiskoht, mis saab ja võib täita ka päevakeskuse, noortetoa ja lapsehoiu alternatiivide rolli. Rahvakultuuri valdkondliku andmekogu andmetel on Eestis 149 seltsimaja ja külakeskust, liikumise Kodukant andmetel üle 400 külamaja. Suuremates keskustes, kõrgemal teenuskeskuste hierarhiatasemetel asendab seda rahvamaja, kultuurikeskus, jms spetsialiseerunud (kultuuri)asutus.
- **Kirjakast.** Õigusaktides on määratletud, et vallas asuvast või elavast postiteenuse kasutajast ei või kirjakast asuda kaugemal kui 2 kilomeetrit. Eestis on u. 2770 kirjakasti. Teenuse kasutuse vähesusest tuleneb surve kirjakastide võrgustikule. 50% neist saavad ühe kirja päevas, u. 300, kuhu pannakse 1 kiri nädalas, u. 50 kirjakasti ei saa mitu kuud ühtegi kirja. Konkurentsiameti uuema ettepaneku kohaselt võiks kirjakasti paiknemistihedus olla 3 km linnas ja 5 km maal.
- **Ühistranspordipeatus.** Tagab olulisele osale elanikest teiste teenuste kättesaadavuse. Soovituslike normidega on määratud ühistranspordipeatuste kaugus inimese elukohast sõltuvalt asula suurusest: jalgsi peatusesse kuni 500 m elanikuga asulas 3 km, 500-1000 elanikuga asulas 2 km, üle 1000 elanikuga asulas 1 km. Maanteeamet on hiljutises analüüsis (2014) peatuse mõjuala määratlemisel lähtunud eeldusest, et maksimaalne mõistlik jalgsikäigu maa peatusesse on 2 km.
**Kodulähedase teenuse olemus:** toetab paikkonna identiteeti (külakeskus-seltsimaja); teenuse osutamise jooksvad kulud on väga madalad (ei ole vaja täiskohaga personali);sihtrühma iseloomustab olemuslikult kesine liikuvus (ÜT peatus) ja e-oskused (kirjakast), teenuse koduläheduse puudumisel loobutakse kergesti teenuse kasutusest isikliku elukvaliteedi ja kogukonna sidususe arvelt (seltsimaja, lähiliikumispaik).
**Kättesaadavuse nõuded:** teenused on olulisele osale elanikest kättesaadavad jalgsi ja jalgrattaga; maapiirkondades ei eeldata ühistranspordi olulist panust kättesaadavuse suurendamisel (ÜT piiratud sageduse ning teenuse asendatavuse vastuolu), kuid suuremate kauguste korral võib ÜT liinide ja peatuste olemasolu ning ühenduste ajalise sobivuse korral toetada ka kodulähedaste teenuste kättesaadavust (sõiduaeg ei ületa paikkonnasisest sõiduaega maapiirkondades (üldjuhul 10 min)).
Kodulähedaste teenuste üldistatud hea kättesaadavuse kriteerium on teenuse olemusest tulenevalt määratud kaugusena kilomeetrites – **3 km**. Standardiseeritud liikumiskiirusi (vt. 3.2.) arvesse võttes tähendab see erinevate liikumisviisidega hea kättesaadavuse ajalisi piire 3-36 minutini.
| | Hea kätte
saadavuse
kriteerium | Jalgsi | Jalgrattal | Ühis
transpordiga | Autoga |
|---------------|--------------------------------------|--------|------------|----------------------|--------|
| Kodulähedased | 3 km | 36 min | 9 min | 16 min | 3 min |
| teenused | | | | | |
Kodulähedaste teenuse jätkusuutlikkust tagav piirkonna elanike arv: **ei määrata**
Kodulähedaste teenuse asukohad: **iga paikkond**
### **3.2. Kodust kaugel asuda võivad teenused**
Ülejäänud teenused liigituvad kättesaadavuse tagamise ülesande alusel kodust kaugel asuda võivateks teenusteks, kus koduläheduse puudumisel tuleb kättesaadavus saavutada sõiduauto või ühistranspordi abil, mida mõistliku ajakulu puhul saab osaliselt asendada ka jalgratta kasutamine.
Liikumisviiside puhul eeldatakse teenuse territoriaalse kauguse kriteeriumite tuletamisel teenuse olemusest johtuva kättesaadavuse mõistliku ajakulu hinnangust järgmisi keskmisi kiirusi:
Jalgrattaga: 20 km/h
Ühistranspordiga: 50 km/h
Sõiduautoga: 70 km/h
Ühistranspordi kasutamisel arvestatakse täiendava ajakuluna jalgsi teekonda kodust ühistranspordipeatusesse ja teenuse asukohta. Eeldades ühistranspordipeatuste adekvaatset paigutust teenuste asukohtade läheduses ning elanike keskmist kaugust lähimast ühistranspordipeatusest arvestatakse lisanduva teekonna pikkuseks 1 km ning lisanduvaks ajakuluks 12 minutit ühe sõidu kohta. Teenusele ja tagasi ühistranspordiga liikumine sisaldab seega keskmiselt 2 km teekonda jalgsi ja 24 minutit ajakulu.
Arvestades seda, et kõigi käsitletavate teenuste (va. autokütuse müügikoht) puhul moodustavad isikliku sõiduauto kasutamise võimalusteta isikud olulise osa teenuste sihtrühmast ja kasutajatest, lähtutakse teenuse ajalise ja territoriaalse kauguse sünkroniseerimisel ühistranspordiühenduse kui autosõiduga võrdluses aeglasema liikumisviisi standardiseeritud ajakulust km kohta.
### **Kohalikud lihtteenused**
Kohalike lihtteenuste taristu on:
- **Toidu- ja esmatarbekaupade kauplus.** Läheduse maksimeerimine on oluline sagedase ning leibkonna tasandil vältimatu kasutuse tõttu. Eestis on väiksemad kauplused suutnud tegutseda u. kuni 250 elanikuga paikkondades.
- **Postipunkt.** Võimaldab universaalse postiteenuse osutajal täita seadusest tulenevat kohustust osutada igas KOV-üksuses sõltumata elanike arvust ja teenusvajaduse mahust
võimalikult odavalt. Postipunktis on tagatud universaalsed postiteenused, kuid lisateenuste hulk on väiksem. Taristu lahendab seega majandusliku tasuvuse põhimõtte raames kahjumi vähendamise ülesannet. Suurem osa postkontoritest tegutsevad teenusvajaduse vähesuse tõttu kahjumiga, üksnes u 80 postkontoris on kulud ja tulud vähemalt tasakaalus. Postkontorite külastatavus väheneb 5-7% aastas. Trend on postkontorite arvu vähendamise ja postipunktide arvu suurendamise suunas. Eestis on kokku 338 postiasutust, millest 117 on postipunktid.
- **Haruraamatukogu.** Tegemist ei ole eraldiseisva asutusega, vaid valla- või linnaraamatukogu väiksemas asulas paikneva tegevuskohaga. See pakub võimalust viia suhteliselt väikeste kuludega raamatukoguteenus elanikele lähemale ning tugevdada samas külakogukondade sidusust. Kasutuse vähenemise tõttu on oluline osa haruraamatukogudest majandusliku surve all. Ruumiliselt võib olla osa vaba aja keskusest.
- **Laste päevahoid. 1** Asendab kesise liikuvusega peredel lasteaiateenust. Teenus on võimalik ka väga väikese elanike arvuga paikkonnas, kuid püsiva personali vajaduse tõttu ei kuulu kodulähedaste teenuste hulka.
- **Algkool.** Algkoolina käsitleme põhikooli I kooliastet või I-II kooliastet sisaldavat haridusasutust. See vähendab põhikoolist kaugemal elavate laste kooliteekonna pikkust esimestel kooliaastatel ning ülemäärast ajakulu sellele. Algkooli õpetajaskond võib koosneda klassiõpetaja kvalifikatsiooniga personalist, ainespetsiifiline spetsialiseerumine ei ole vajalik. Väiksemale, 30 õpilasega I-II kooliastet sisaldavale algkoolile vastab 1-6. klassi ealiste laste osakaalu alusel maapiirkondades u. 600 elanikku.
- **Vaba aja keskus.** Väiksemat spordisaali ja isetegevuseks sobivaid ruume sisaldav hoone või hooneosa. Tegemist on rahvamaja, spordisaali, noortekeskuse ja päevakeskuse taristut osaliselt asendava komplekstaristuga.
- **Välispordiväljak.** Spetsiifiline lähiliikumispaik on vajalik esmajoones seoses algkooliga.
Spetsiaalset taristut mittenõudvateks lihtteenusteks on ka mobiilne noorsootöö (võimaldab nt. vaba aja keskuse ruumide baasil tuua noorsootöö noorte elukohtadele lähemale) ning turvalisusteenust elanikele lähemale toov politseipatrullide tegevus.
**Kohalike lihtteenuste olemus:** esitab väheseid nõudeid teenuse kvaliteedile ja mitmekesisusele, sh on üldjuhul piisav 1-2 liikmeline personal; erinevalt kodulähedastest teenustest on teenuste osutamiseks üldjuhul vajalik püsivalt kohal olev personal ja sellest tulenevalt ka kliendibaasi miinimumvajadus; lihtteenused on sageli kättesaadavust suurendavaks alternatiiviks kohalikele põhiteenustele väiksemad nõuded kliendibaasile võimaldavad lihtteenuste (taristu) vormis (lastehoid; algkool; postipunkt) osutada kvaliteedi arvelt sama funktsiooni täitvaid kohalikke põhiteenuseid (lasteaed; isetegevuse ja sportimise võimaluste pakkumine; põhikool; postkontor).
Kohalike lihtteenuste jätkusuutlikkust tagav **piirkonna elanike arv: alates u 500 elanikku**
Kohalike lihtteenuste üldistatud hea kättesaadavuse kriteerium on määratud teenusele jõudmise mõistliku ajakuluna. Teenuste lihtne olemus ja üldiselt sagedane kasutus igapäevaelus (millega
Lihtteenuse vormis alternatiivi olemasolust sõltumatult on võimalik ja mõistlik 1. tasandi teenuskeskustes osutada lasteaiateenust.
kaasneb suur summaarne ajakulu perioodi jooksul) muudab teenused hästi kättesaadavaks eeldusel, et neile jõudmiseks ei kulu rohkem kui **25 minutit**. Lihtteenuste füüsilise kauguse arvutamisel on kriitiliseks aluseks ühistranspordiühenduse ajakulu. Standardiseeritud liikumiskiirusi arvesse võttes tähendab see ühistransporti kasutades 12 minutit liikumist lähimasse peatusesse ning 13 minutit liikumist ühistranspordiga ehk **11 km.** Viimane on ka lihtteenuste hea kättesaadavuse kriteerium kilomeetrites. Jalgrattal on võimalik 25 minutiga läbida keskmiselt 8 km ehk jalgratas suudab pakkuda lihtteenuste kättesaadavuse tagamisel ühistranspordiga lähedasi võimalusi.
| | Hea kätte
saadavuse
kriteerium | Jalgsi | Jalgrattal | Ühistrans
pordiga | Autoga |
|--------------|--------------------------------------|--------|------------|----------------------|---------|
| Lihtteenused | 25 min | 2 km | 8 km | 11 km | 29
m |
**Kohalike lihtteenuste asukohtade kavandamise kriteeriumid:** a) paikkonnad, milles piirkonna suuruse kriteerium on täidetud; b) paikkonnad, mis toimivad kõrgema taseme teenuskeskusena mitte kaugemal kui 11 km kaugusel asuvate paikkondade kogumile, mis kokku vastab piirkonna suuruse kriteeriumile; c) kriteeriume a ja b täitvad paikkonnad ja nende kogumid, mis asuvad kõrgema tasandi teenuskeskustest üle 15 km kaugusel; d) kohalike põhiteenuste kliendibaasi kriteeriume vähemalt 60% ulatuses täitvad linnalähedased tiheasustusalade paikkonnad.
### Kohalike lihtteenuste osutamise asukoht: **1. tasandi teenuskeskus**
Esimese tasandi teenuskeskused täidavad 2. tasandi teenuskeskuste võrgustikus täiendavat rolli, mille abil suurendatakse vältimatute ja sagedasemini kasutatavate teenuste kättesaadavust piirkondades, kus kohalike põhiteenuste osutamine kogumahus ja -kvaliteedis ei ole kliendibaasi vähesuse mõttes pikemas perspektiivis majanduslikult põhjendatud (vt. kaart lisa 7).
Spetsiifilisi teenuskeskusi on vaja saarelistes piirkondades. Neis keskustes on vajalik tagada kõigi 1. taseme teenuskeskuste teenused ning lisaks põhikooliharidus I-III kooliastmeni, postiteenus universaalse postiteenuse mõttes ning esmatasandi tervishoiuteenus tervisekeskuse filiaali mõttes või telemeditsiini vahenditega.
### **Kohalikud põhiteenused**
Kohalike põhiteenuste taristu on:
**Põhikool.** Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. Transpordi arengukavas lisatakse, et liinivõrgud kujundatakse selliselt, et õpilastel, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei kuluks kooli jõudmiseks rohkem kui 60 minutit. Praxis on hiljutises analüüsis (2014) seadnud analüütiliseks eesmärgiks, et koolitee pikkus oleks alla 5 km (kuni 60 min jalgsi). Põhikooli õpilaste miinimumarvu ei ole õigusaktides rangelt piiritletud. HTM-i lähteülesanne Praxise analüüsile sisaldab väikseima mitteerandliku põhikooli tüübina (tüüp 2) põhikooli minimaalselt 90 õpilasega (10 õpilast klassis), mis vastava vanusrühma osakaalu maapiirkondade rahvastikus tähendab u 950 elanikku. Hästi
- komplekteeritud põhikooli klassidega (16 õpilast klassis) koolis on 144 õpilast, millele vastab 1500 elanikuga piirkond.
- **Lasteaed.** Koolieelse lasteasutuse seaduses on sätestatud KOV kohustus luua võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. 1 nõuetele vastavalt komplekteeritud sõimerühmaga ja 1 lasteaiarühmaga lasteaias käib 34 last, millele vastab piirkond u 700 elanikuga, 1 liitrühmaga (18 last) lasteaia komplekteerimiseks peaks maapiirkonna elanike arv olema keskmiselt u 400 elanikku. Seega on lasteaiateenuse osutamine majanduslikult põhjendatud ka 1. tasandi teenuskeskustes.
- **Spordisaal, välispordiväljak ja terviserada.** Taristu on vajalik iga põhikooli juures. Täiskasvanute poolt sage kasutamine enamasti tööjärgsel ajal nõuab taristu läheduse maksimeerimist.
- **Noortekeskus.** Noorsootöö on kohaliku omavalitsuse kohustuslik ülesanne ning selle loomulik korralduslik piirkond on KOV-üksus. "Kvaliteedijuhtimine noorsootöös" (2013) seab noorsootööle kaks kättesaadavuse eesmärki koos kriteeriumitega - KOV territooriumil tegutseb 300 noore kohta vähemalt 1 avatud noorsootööd pakkuv asutus (avatud noortekeskus, noortetuba); noorel on võimalik noorsootöö asutusse jõuda vähem kui 30 minutiga (võib tähendada ka transpordivahendite kasutamist). 300 noort tähendab Eesti rahvastiku keskmist vanusstruktuuri arvestades u 1500 elanikku piirkonnas.
- **Rahvamaja.** Rahvamajateenuse osutamine ei ole KOV kohustuslik ülesanne, sellest hoolimata on rahvamaja asutamine, majandamine ja sulgemine kõige sagedamini kohaliku omavalitsuse otsustada. Rahvamajade seaduse kontseptsioonis (2007) tehakse ettepanek muuta KOKSi selliselt, et kultuuri- (ja spordi)töö oleks KOV kohustuslikuks ülesandeks. Ettepanekute alusel on "rahvamajade asutajateks ja -pidajateks on KOV-d, MTÜ-d, sihtasutused, äriühingud või füüsilisest isikust ettevõtjad". KOV volikogu määrab rahvamaja liigi ja teeninduspiirkonna, lähtuvalt paikkonna optimaalsest kultuurivõrgustikust, arvestusega, et kultuuriteenus on elanikele kättesaadav. Erinevalt seltsimajast-külakeskusest ning vaba aja keskusest vajab rahvamaja minimaalselt 1-2 püsiva kultuurikorraldaja töökoha olemasolu. Täiskasvanute poolt sage kasutamine enamasti tööjärgsel ajal nõuab taristu läheduse maksimeerimist.
- **Raamatukogu.** Rahvaraamatukogu seaduses on määratud, et rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: igas kuni 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu; üle 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta; mujal vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt kuni 500 elanikuga teeninduspiirkonna kohta.
- **Postkontor.** Universaalse postiteenuse osutamise määruse järgi peab universaalse postiteenuse osutaja juurdepääsupunkti paigutamisel võtma arvesse haldusüksuste piire. Iga valla territooriumil peab olema vähemalt üks universaalset postiteenust osutav postkontor. Igasse valda, mille püsielanike arv ületab 2500 inimest, paigutatakse täiendavalt üks või enam universaalset postiteenust osutavat postkontorit. Piisav on ka kõiki universaalse postiteenuse teenuseid osutava postipunkti olemasolu.
- **Sularahaautomaat või postipank.** Teenuse olemuse alusel on käesoleval ajal tegemist põhiteenusega, mille osutamist põhiteenustele sobival teenuskeskuste hierarhiatasemel survestab kommertsteenuse kesine ja eeldatavalt tulevikus halvenev majanduslik tasuvus
(sularahaautomaadil nt soovitavalt u 4 tuhat klienti). Soovituslik nõue vähemalt ühe sularaha kättesaadavust võimaldava taristuobjekti paiknemiseks põhiteenuste valikus.
- **Päevakeskus eakatele.** Väiksem päevakeskus (2 töötajaga) suudab olemasolevate keskuste tegevusaruandluse alusel teenindada u 1100 elanikuga piirkonda.
- **Sotsiaaltöötaja kabinet**. Teenuse sihtrühma iseloomust tulenevalt on vajalik teenuse osutamine võimalikult madalaimal teenuskeskuste hierarhiatasemel ehk võimalikult lähedal kliendile. Samas ei ole tegemist lihtteenusega, kuivõrd sotsiaalnõustamisteenust võib osutada sotsiaaltööalase kõrgharidusega isik.
- **Kütuse müügikoht.** Eestis on u 450 tanklat ehk keskmiselt 1 kütusemüügi koht 3000 inimese kohta. Soodsa asendi korral teedevõrgu suhtes võib kütuse müügikoht tegutseda 1500-2000 elanikuga piirkonnas.
- **Valla- või linnavalitsus.** Osutab KOKSist tulenevaid asjaajamisteenusteid elanikele ja juriidilistele isikutele ning korraldab kohalikke teenuseid. Eesti senine kogemus näitab, et valla- ja linnavalitsused suudavad tegutseda ka kuni 5 töötajaga (erandid ka väiksema arvu töötajatega) asutustena väikese elanike arvuga piirkondades. Tulevikus on kohaliku omavalitsuse ülesannete komplekssest olemusest tulenevalt põhjandatud valla- või linnavalitsuse käsitlemine kohaliku kvaliteetteenusena, mis nõuab suuremat erialaselt spetsialiseerunud meeskonda.
**Kohalike põhiteenuste olemus:** teenused, mille kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu põhivajadused (haridus, tervis, turvalisus, vaba aeg); teenuste osutamine eeldab lihtteenustega võrreldes suuremat ja/või professionaalsemat meeskonda ja/või kõrgemate investeerimis- ja majandamiskuludega taristut.
Kohalike põhiteenuste üldistatud hea kättesaadavuse kriteerium on määratud teenusele jõudmise mõistliku ajakuluna. Kuivõrd oluline osa põhiteenustest (põhikool, spordisaal, rahvamaja, noortekeskus) omab lihtteenustega sarnast sagedase (igapäevane või iganädalane) kasutuse iseloomu, on teenuse kasutaja vaatepunktist sarnane ka hea kättesaadavuse ühtne ajaline kriteerium. Tulenevalt teenuste suuremast koondumisest kohaliku põhiteenuse liigile vastaval hierarhiatasemel asuvas teenuskeskuses - mis loob eeldused ühildada erinevate teenuste kasutusel (nt. põhikool ja noortekeskus; spordisaal ja toidukauplus) teenusele jõudmise ajakulu - võib sama kättesaadavuse taseme säilitamiseks ühist ajalist kriteeriumit vähesel määral suurendada **kuni 30 minutini.**
Kohalike põhiteenuste füüsilise kauguse arvutamisel on kriitiliseks aluseks ühistranspordiühenduse ajakulu. Standardiseeritud liikumiskiirusi arvesse võttes tähendab see ühistransporti kasutades 12 minutit liikumist lähimasse peatusesse ning 18 minutit liikumist ühistranspordiga ehk **15 km.** Viimane on ka lihtteenuste hea kättesaadavuse kriteerium kilomeetrites. Jalgrattal on võimalik 30 minutiga läbida keskmiselt 10 km ning 15 km läbimiseks kulub 45 minutit. See on teenuspiirkonna äärealadel paiknevate elanike jaoks põhiteenusele jõudmiseks liiga suur ajakulu, kuid siiski kättesaadavust tagava liikumisviisi alternatiivina võimalik.
| | Hea kätte
saadavuse
kriteerium | Jalgsi | Jalgrattal | Ühis
transpordiga | Autoga |
|---------------------------|--------------------------------------|--------|------------|----------------------|--------|
| Kohalikud
põhiteenused | 30 min | 2,5 km | 10 km | 15 km | 35 km |
Teenuste oluline koht elanike igapäevaelus ning märkimisväärsed nõuded ja kulud kvaliteedi tagamisel (personal, taristu) tähendavad vajadust tasakaalustada asukohaotsuste tegemisel teenuste läheduse prioriteet teenuste kvaliteedi säilitamiseks vajaliku kliendibaasi mahu kriteeriumiga. Kliendibaasi kriteeriumist väiksemas piirkonnas on võimalik ja mõistlik osutada põhiteenuseid üksnes kvaliteedi arvelt. Sellised teenused on määratletud kui lihtteenused, koos sellest tulenevaga (vt. ülalpool).
Kohalike põhiteenuste jätkusuutlikkust tagav piirkonna elanike arv: **alates 1 500**
**Kohalike põhiteenuste asukohtade kavandamise kriteeriumid:** a) paikkonnad, milles piirkonna suuruse kriteerium on täidetud; b) paikkonnad, mis toimivad kõrgema taseme teenuskeskusena mitte kaugemal kui 15 km kaugusel asuvate paikkondade kogumile, mis kokku vastab piirkonna suuruse kriteeriumile.
Kohalike põhiteenuste osutamise asukoht: **2. taseme teenuskeskus** (vt. kaart, lisa 6).
Kohalike põhiteenustega samal teenuskeskuste tasemel on teenusvajaduse mõttes võimalik osutada ka mitme kohaliku kvaliteetteenuse lähedust (kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse arvel) suurendavat alternatiivi, milleks on:
- **Esmatasandi tervisekeskuse filiaal või üksik perearstipraksis.** Perearsti nimistu piirsuurus on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel 1 200–2 000 isikut. Eestis tegutseb ka perearste, kelle nimistu suurus on alla 1 000 isiku. RAKE esmatasandi tervisekeskuste mudeli analüüsis (2015) on esmatasandi tervisekeskuse filiaali võimalus lubatud vähemalt ühe nimistu mahus kontsentreeritud teenusvajaduse olemasolul ning juhul kui tervisekeskus jääb 25-30 km kaugusele.
- **Haruapteek.** 1 apteekriga tegevuspunkt, soovitatavalt esmatasandi tervisekeskuse filiaaliga samas asulas ja hoones (või vahetus läheduses).
- **Vabatahtlik päästeüksus.** Vabatahtlike tegevusest oodatakse eelkõige suuremat panust neis paikades, kus riiklik komando asub kaugemal. Päästeamet on välja töötanud valemi vabatahtlike päästeüksuste vajaduse/olulisuse kohta väiksemates piirkondades. Vabatahtlikele makstakse toimimise tagamise hüvitist juhul, kui vabatahtlik päästekomando asub riiklikust komandost enam kui 14 minuti kaugusel ning suudab reageerida teatava ajanormi piires (mida kiiremini reageeritakse, seda suurem on toetus). 2013. aasta alguse seisuga on 62 vabatahtlikku päästekomandot, mis asuvad riiklikust komandost kaugemal kui 14 minutit.
- **Piirkonnapolitseiniku vastuvõtupunkt.** Piirkondliku politseitöö juhendis seatakse ülesandeks teostada igakuiselt vastuvõtte igas KOV-üksuses (va. väikevallad), millest käesoleval ajal on paljud 1-2 tuhande elanikuga.
Kohalike kvaliteetteenuste alternatiivide 2. taseme teenuskeskusesse kavandamise kriteeriumid: kohaliku kvaliteetteenuse asukoht jääb 2. taseme teenuskeskusest kaugemale kui kvaliteetteenuse hea kättesaadavuse kauguse kriteerium; üksik perearstipraksis või haruapteek ei ohusta 3. tasandi teenuskeskuses tegutseva teenuse osutaja jätkusuutlikkust.
### **Kohalikud kvaliteetteenused**
Kohalike kvaliteetteenuste taristu on:
- **Esmatasandi tervisekeskus.** Esmatasandi tervishoiu arengukavas aastateks 2009–2015 (2009) defineerib esmatasandi põhiteenused, milleks loetakse perearsti ja -õe, koduse õendusabi, füsioteraapia ja ämmaemandusabi teenuseid. Riikliku strateegiadokumendi Eesti tervishoiu arengusuunad 2020 alusel peaks põhiteenuste osutamine toimuma valdavalt esmatasandi tervisekeskuses. RAKE esmatasandi tervisekeskuste mudeli analüüsis (2015) seatakse tervisekeskuse teenuspiirkonna miinimumsuuruseks 4-4,5 tuhat elanikku, sõltuvalt rahvastiku vanusstruktuurist.
- **Apteek.** Geomedia analüüsis (2013) jõuti tulemusele, et põhiapteegi nõuetele vastavat maaapteeki tuleb pidada jätkusuutmatuks alla 2000 elanikuga teeninduspiirkonnas ning jätkusuutlikuks vähemalt 2500 elanikuga piirkonnas tegutsevat apteeki. Seejuures on eeldatud, et sellises apteegis tegutseb 1 põhitöökohaga apteeker. Eelistatum on mudel, kus apteegis töötab vähemalt 2 apteekrit - seega on jätkusuutlikkuse lävi kõrgem – 4-5 tuhat inimest teenuspiirkonnas. Apteegi sobivaim asukoht on esmatasandi tervisekeskusega samas hoones või läheduses.
- **Hambaravipraksis.** Üldiseks tasuvusnormiks on 1 hambaarst 1000 elaniku kohta. Sellise proportsiooni majanduslik tasuvus sõltub elanike ostujõust (sh teenuse rahastamisest ravikindlustuse süsteemis) ning kehtiva rahastussüsteemi põhjal on olulised erinevused suuremate linnade ning maapiirkondade elanike ostujõu vahel. Teiseks oluliseks teenusvajadust määravaks teguriks on piirkonna joogivee iseloom. Arvestades eeltoodut ning käsitledes majanduslikult optimaalse ja jätkusuutliku lahendusena 3 hambaarstiga kliinikut on hambaravikliiniku piirkondliku kliendibaasi vajalik suurus 3000 (Lõuna-Eesti suuremad linnad) kuni 5000 (Lääne-Eesti maapiirkonnad) elanikku. Hambaravipraksise sobivaim asukoht on esmatasandi tervisekeskusega samas hoones või läheduses.
- **Maagümnaasium.** Maagümnaasium on kohaliku omavalitsuse poolt asutatud vähemalt 1 gümnaasiumiastme paralleelklassiga täistsükli kool. Normikohaselt komplekteeritud gümnaasiumiklassides oleks sellises kooli 84 õpilast (vt ka HTM lähteülesanne Praxise analüüsile (2014)). Eeldades, et maagümnaasiumi teenuspiirkonna põhikooli lõpetanud noortest jätkab gümnaasiumis Eesti keskmisele tasemele vastav noorte osakaal (70%) ning neist omakorda 75% piirkondlikus maagümnaasiumis ja 25% riigigümnaasiumis, peaks vastava vanusrühma noorte proportsiooni arvestades maagümnaasiumi teenuspiirkonnas elama u 5000 elanikku. Praxise analüüs (2014) on analüütilise eesmärgina kasutanud koolitee pikkust 20–40 km (< 1 tund sõitu).
- **Kultuurikeskus.** Kultuurikeskus on rahvamajade seaduse kontseptsioonis (2007) määratletud kui kultuuriasutus, mis täidab rahvamaja funktsiooni ja omab tehnilist baasi ja inimressurssi piirkonna suursündmuste korraldamiseks ning kutselise kultuuri vahendamiseks. Selline
kultuuriteenuste taristu peaks olema igas piirkonnakeskuses, mis üldises plaanis vastab 3. tasandi teenuskeskustele.
- **Ujula.** Teenus on oluline laste ujumisoskuse tagamisel, laiemalt tervislike eluviiside harrastamise aastaringse võimalusena. Ujula kasutamise võimalus on samuti vajalik esmatasandi tervishoiukeskuste osutatava füsioteraapiateenuse kvaliteedi tagamisel – vesiteraapia on mitmete probleemide puhul parim teraapia. Ujula puhul on teenuse olemusega kooskõlalise asukohaotsuse tegemisel piiranguks majanduslik tasuvus hinnanguliselt alates u 20 tuhandest elanikust teenuspiirkonnas. Ujula majandamine väiksemas piirkonnas eeldab kohaliku omavalitsuse poolset olulist doteerimist. Teenuse tarbimine kohalikust tasandist kaugemal jääb aga paratamatult juhuslikuks ning teenuse taristu ei täida oma ülesannet kogu elanikkonna elukvaliteedi parandamisel.
- **Ühistranspordi terminal.** Toimepiirkondade keskuste parema (kiirema) kättesaadavuse tagamiseks muuhulgas tööalase pendelrände võimaldamiseks tuleb kaaluda kahekiiruselise liinivõrgu välja arendamist koos sõlmpunktidega suuremates ja kesksemates asulates toimepiirkondade siseselt. Arvestades toimepiirkondade elanike paiknemist on üheks prioriteediks (toimepiirkonna keskuse linnastu kõrval) 3. tasandi keskuste kiire ühendus toimepiirkonna keskusega selliselt, et ka nende keskuste tagamaa elanikud kiirest ühendusest kasu saaksid. Selliseks lahenduseks on kohalike-piirkondlike liinivõrkude ühendamine toimepiirkonna keskusesse suunduvate kiirete ühendustega 3. tasandi keskuse terminalis (vt. ka 3.3).
- **Hooldekodu eakatele.** Hooldekodu optimaalne keskmine suurus on 40-50 klienti, mis teenuspiirkonna elanike arvule taandatult tähendab 3-4 tuhat inimest.
- **Ehitus- ja aiakaupade kauplus**. Teenuse iseloomu poolest (kiiret reageerimist nõudvad kaubad; hooajaliselt sage kasutus) on vajalik teenuse lähedus kliendile, kuid majanduslik loogika teeb kvaliteetse teenuse (piisav kaupade nomenklatuur) osutamise võimalikuks 3. tasandi teenuskeskustes.
**Kohaliku kvaliteetteenuse olemus2 :** valdavalt kasutatakse teenuseid harva, kuid teenused on elukvaliteedi jaoks olulised ning raskesti asendatavad; teenuseid iseloomustab suurem spetsialiseerunud meeskond ja/või suurte investeerimis- ja majandamiskuludega taristu.
Tulevikuvaates peaks ka **valla- ja linnavalitsustest** kujunema asutused, mis osutavad erinevaid kohaliku omavalitsuse ülesannetega seotud asjaajamisteenuseid spetsialiseerunud meeskonnaga (finantsjuhtimise, raamatupidamise, ehituse, maakorralduse, planeerimise, kommunaalmajanduse, keskkonnakaitse, hariduse, sotsiaalse kaitse, lastekaitse, noorsootöö, rahvakultuuri eriharidusega spetsialistid) kohalike kvaliteetteenustega samal teenuskeskuste tasemel.
Teenuste harvem kasutus (v.a. gümnaasium) samaaegselt teenuste kvaliteedi ja olulisusega igapäevaelus lubavad suurendada teenustele jõudmise mõistlikku ajakulu **45 minutini**. Standardiseeritud liikumiskiirusi arvesse võttes tähendab see ühistransporti kasutades 12 minutit
73
2 Kohalike kvaliteetteenuste rühma kuuluvad teenuste olemusest lähtuvalt ka nt. õendushaiglad ja huvikoolid, mida siinse uuringu raames ei analüüsitud.
liikumist lähimasse peatusesse ning 33 minutit liikumist ühistranspordiga ehk **27 km**. Viimane on ka kohalike kvaliteetteenuste hea kättesaadavuse kriteerium kilomeetrites.
| | Hea
kättesaadavuse
kriteerium | Jalgsi | Jalgrattal | Ühis
transpordiga | Autoga |
|--------------------------------|-------------------------------------|--------|------------|----------------------|--------|
| Kohalikud
kvaliteetteenused | 45 min | | | 27 km | 53 km |
Kohalike kvaliteetteenuste jätkusuutlikkust tagav piirkonna elanike arv: **alates 4500**
Kohalike kvaliteetteenuste osutamise asukoht: **3. tasandi teenuskeskus** (vt. kaart, lisa 5).
Regionaalsetest teenustest on mõistlik kaalutleda 3. taseme teenuskeskuste tasemele tuua **Töötukassa bürood**. Seoses töövõimereformiga on töötukassa teenuste maht oluliselt kasvamas ning vajalik on ka teenuse viimine lähemale reformi sihtrühmale.
**Kohalike kvaliteetteenuste asukohtade kavandamise kriteeriumid:** a) paikkonnad, milles piirkonna suuruse kriteerium on täidetud; b) paikkonnad, mis toimivad kõrgema taseme teenuskeskusena mitte kaugemal kui 27 km kaugusel asuvate paikkondade kogumile, mis kokku vastab piirkonna suuruse kriteeriumile; c) mitu teineteise läheduses paiknevat (kuni 15 km) sarnase suurusega paikkonda, mis kokku (koos tagamaaga) täidavad piirkonna suuruse kriteeriumi ning paiknevad 4. tasandi teenuskeskusest rohkem kui 27 km kaugusel. Punkt C rakendamine eeldab piirkondlikku kokkulepet kohalike kvaliteetteenuste jagamiseks keskuste vahel – piirkonna peale on vajalik 1 kohalike kvaliteetteenuste taristuobjekt.
Kättesaadavuse ametkondlike kriteeriumite alusel paiknevad sellel teenuskeskuste tasandil ka riiklikud turvalisust tagavad struktuuriüksused, mille asukohad ei pruugi aga üks ühele kattuda 3. tasandi teenuskeskuste asulatega:
- **Kiirabijaam.** Kiirabi vahetu tegevuspiirkonna määramise aluseks on sõiduaeg 30 min kiirabibaasist keskmistes liiklustingimustes. Optimaalne kiirabibrigaadide arv ning logistiliselt õige paiknemine tagab kiirabiteenuse kättesaadavuse 90% Eesti elanikkonnast 15 minuti jooksul kiiretel kutsetel.
- **Päästekomando.** 2012. aasta sügisest on Eestis 72 riiklikku päästekomandot. Riikliku komandode võrgustiku paiknemise kujundamisel on lähtutud eesmärgist tagada, et päästealane abi jõuaks abivajajani võimalikult lühikese ajaga. Ajaliseks piiriks, mille jooksul peaks riiklik komando alates teate saamisest õnnetusest sündmuskohale jõudma, on Eestis eesmärgina seatud 15 minutit. Kättesaadavuse tagamise suurendamiseks on kehtestatud eraldi abikaugete piirkondade mõiste (väikesaared ning eraldatud piirkonnad), mille komandodele (Kihnu, Ruhnu, Vormsi, Nõva, Tõstamaa ja Värska) on kehtestatud lihtsustatud nõuded.
- **Konstaablipiirkond.** Prefekti käskkirjaga määratud politseijaoskonna tööpiirkonna territoriaalselt kindlaksmääratud osa, kus piirkonnapolitseinik täidab oma ülesandeid. Piirkondade moodustamisel arvestatakse järgmisi suhtarvusid: tiheasustusega suurlinna
piirkonnas on keskmine elanike arv piirkonnakonstaabli kohta kuni 15 000 elanikku ja hõreasustusega aladel kuni 10 000 elanikku.
Kuivõrd nende asutuste põhilised teenused elanikele ei nõua mitte asutuste head kättesaadavust elanike poolt, vaid vastupidi - asukohad on määratud teenuse osutaja kiire reageerimise vaatepunktist - siis ei ole nende asutuste kavandamine elanike liikumisharjumusi ja -võimalusi arvestades mõistlik ega vajalik.
### **Regionaalsed teenused**
Regionaalsete teenuste taristu on:
- **Maakonnahaigla.** Maakonnahaiglad on Haiglavõrgu arengukava mõistes kesk-, üld- ja kohalikud haiglad. Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020 (2014) määratlevad kättesaadavuse kriteeriumina järgmist: eriarstiabi kättesaadavus elanikkonnale 1 tunni jooksul või 70 km kaugusel. Arengusuundades ja Haiglavõrgu arengukava määruses (2002) määratletakse haiglate teeninduspiirkondade suurused haiglaliikide kaupa. Üldhaiglad – teeninduspiirkond 50 000-100 000 elanikku; kohalik haigla – teeninduspiirkond kuni 40 000 inimest.
- **Riigi regionaalhaldusasutused.** Elanikele ja ettevõtetele osutavad olulises mahus asjaajamisteenuseid EMTA, PPA isikudokumentide üksus, PRIA, SKA, Haigekassa, mille põhiteenused peavad olema kättesaadavad igas maakonnas, kui riigi haldus-territoriaalse korralduse kõrgeima tasandi regionaalses üksuses. Töötukassa, kui suurele sihtrühmale nõustamisteenust osutav asutus, teenuseid tuleb võimalusel ja vajadusel viia regionaalsest tasandist ka allapoole.
- **Politseijaoskond ja konstaablijaoskond.** Konstaablijaoskond on prefektuuri põhimääruses sätestatud teenistuslik üksus piirkondliku politseitöö korraldamiseks politseijaoskondades, mille territooriumil elab üle 80 000 elaniku. Konstaablijaoskonna teenindada on vähemalt 30 000 elanikku.
- **Pangakontor.** Internetipanganduse pealetungi olukorras on majanduslikult tasuv panga laenu-, liisingu- ja nõustamisteenuste osutamine üksnes suuremates linnades.
- **Võistlusstaadion.** Täismõõtmetes võistlusstaadioni puhul on tegemist suurte investeerimiskuludega objektiga, mille aktiivne kasutusperiood aastas on lühike (jalgpalliväljakul üksnes suvekuud). Maakondlike kergejõustiku ja -jalgpallivõistluste läbiviimiseks, maakonna esindusvõistkonna osalemiseks riigi meistrivõistlustel, on piisav ühe kõigile kvaliteedinõuetele vastava staadioni olemasolu maakonnas, soovitatavalt maakonnakeskuses.
- **Maakonnarahvamaja.** Maakonnarahvamaja on rahvamajade seaduse kontseptsioonis (2007) määratletud kui kultuuriasutus, mille ülesanne on kindlustada professionaalse kultuuri kättesaadavus igas maakonnas (regionaalne kultuuripoliitika). Välja peaks arendama maakonnarahvamajade võrgustiku eelkõige nendes maakondades, kus puuduvad riigi poolt toetatavad professionaalse kunsti vahendamiseks sobivad institutsioonid (kontserdimajad, teatrid ja kunstigaleriid).
- **Maakonnaraamatukogu.** Rahvaraamatukogu seadus sätestab, et igas maakonnas peab olema maakonnaraamatukogu.
- **Riigigümnaasium.** Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on sätestatud gümnaasiumihariduse kättesaadavuse üldpõhimõtted. Kvaliteetse ja valikuterohke ning gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastava üldkeskhariduse omandamise võimaluse tagavad riik ja kohalik omavalitsus, pidades igas maakonnas õpilaste arvust lähtuvalt vajalikul arvul gümnaasiume. Riik kohustub pidama igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi. Riigigümnaasiumis on vähemalt 3 spetsialiseerumist võimaldavat õppesuunda, mille normidele vastavalt komplekteerimine tähendab, et koolis õpiks vähemalt 252 õpilast (vt ka HTM-i lähteülesanne Praxise analüüsile (2014)). Eeldades, et Eestis läheb jätkuvalt 70% põhikooli lõpetanutest õppima gümnaasiumisse, peaks gümnaasiumi teeninduspiirkonnas elama keskmiselt u 11 000 elanikku. Kuivõrd riigigümnaasiumites õpib eeldatavalt ka märkimisväärne osa kaugemate maapiirkondade noori (õpilaskodudes), siis on riigigümnaasiumi hea kättesaadavusega teenuspiirkonna vajalik suurus eeldatavalt mõne tuhande võrra väiksem. Kui aga riik suudab eesmärgipäraselt suurendada põhikoolijärgselt kutsekooli õppima asuvate noorte osakaalu, siis vastavas ulatuses suureneb ka vajalik riigigümnaasiumi teenuspiirkond.
- **Kutsekool.** Eestis on kutsekoolide võrgustik optimeeritud ning taristu uuendatud ja välja ehitatud. Igas maakonnas on vähemalt 1 kutsekool ning see rahuldab Eesti vajadusi. Kutsekoolid ei pea asuma maakonnakeskustes. Juhul kui kutsekoolid asuvad potentsiaalsete maagümnaasiumite asukohas või neile lähedal, siis on mõistlik kaalutleda õppetöö (ja asutuste) lõimimist.
- **Maakondlik tervisespordikeskus.** Tervisespordikeskus on riiklikes spordi arengudokumentides defineeritud kui aasta ringi kasutatav sportimise ja vaba aja keskus looduses. Selle osad on looduses liikumise rajad, suusarajad, jalgrattarajad, kelgurajad, suusanõlvad, uisupargid, orienteerumisrajad ja sportmängude välisväljakud. Tervisespordikeskuse juures peavad peale sportimispaikade olema kasutajate teenindamiseks vajalikud olmehooned, stardi- ja finišipaigad, tualetid jne. Maakondlike tervisespordikeskuste kontseptsiooni elluviimist alustati 2003. aastal nelja-aastase regionaalsete tervisespordikeskuste rajamise programmi vormis, millega sooviti igasse maakonda luua tervisespordi tegemiseks ja vaba aja sisustamiseks sobivad tingimused. Käesolevaks ajaks ei ole programmi eesmärgid igas maakonnas saavutatud. Maakondlik tervisespordikeskus ei pea asuma maakonnakeskuses, kuid lähedus elanikkonna kontsentreerumise asukohtadele on mõistlik.
**Regionaalsete teenuste olemus:** teenuseid iseloomustab regionaalselt kõrgeim kvaliteet ja mitmekesisus, millele vastavad ka kulud personalile ja taristu ülalpidamisele; taristu on üleriigiliste võrgustike osa ning seotud riigi territooriumi HTK jaotusega maakondadeks; teenuste kasutus on maakonnakeskustest kaugemate elanike poolt üldjuhul väikese sagedusega ja/või asendatav kodulähedasemate teenuste kasutusega.
Regionaalsete teenuste harvem kasutus võrdluses kohalike teenustega (v.a. gümnaasium) ning lähedaste alternatiivide olemasolu kohalikul tasandil on eelduseks sellele, et hea kättesaadavuse tase määrata **1 tunnile**. Riigigümnaasiumite juures tuleb sarnaselt kutsekoolidele tagada ööpäevaringsed elamisvõimalused õpilaskodudes.
Standardiseeritud liikumiskiirusi arvesse võttes tähendab see ühistransporti kasutades 12 minutit liikumist lähimasse peatusesse ning 48 minutit liikumist ühistranspordiga ehk **40 km**. Viimane on ka regionaalsete teenuste hea kättesaadavuse kriteerium kilomeetrites.
| | Hea
kättesaadavuse
kriteerium | Jalgsi | Jalgrattal | Ühis
transpordiga | Autoga |
|--------------------------|-------------------------------------|--------|------------|----------------------|--------|
| Regionaalsed
teenused | 60 min | | | 40 km | 70 km |
Regionaalsete teenuste jätkusuutlikkust tagav piirkonna elanike arv: **alates 15 000 elanikust.**
**Regionaalsete teenuste asukohtade kavandamise kriteeriumid:** a) paikkonnad, milles piirkonna suuruse kriteerium on täidetud; b) paikkonnad, mis toimivad kõrgema taseme teenuskeskusena mitte kaugemal kui 40 km kaugusel asuvate paikkondade kogumile, mis kokku vastab piirkonna suuruse kriteeriumile; c) keskused, millest lähemal kui 40 km ei asu tugevamat (suurem elanike arv, rohkem paikkondi) regionaalset teenuskeskust; d) Kärdla/Hiiumaa erand.
Regionaalsete teenuste osutamise asukoht: **4. tasandi teenuskeskus,** mis olulisel määral kattub toimepiirkondade teenuskeskuste ja maakonnakeskuste tasandiga (v.a kutsekool ja maakondlik tervisekeskus, mille asukoha määravad traditsioonid ja looduslikud eeldused) (vt. kaart, lisa 4).
### **3.3. Keskuste vahelised ühistranspordiühendused**
Teenindustaseme soovituslikud normid avalikule kohalikule liiniveole (TSM määrus nr 41, 2002) määratlevad soovituslikud ühistranspordi liiklussagedused ja sõiduaja paikkondade ning valla- ja maakonnakeskuste vahel.
Tabel 1. Liiklussageduse soovituslikud normid (TSM, 2002)
| Elanike arv paikkonnas | Sõitude
arv
vallakeskusesse
(korda tööpäevas) | Sõitude
arv
maakonnakeskusesse
(korda tööpäevas) |
|------------------------|--------------------------------------------------------|-----------------------------------------------------------|
| Kuni 500 elanikku | 2 | 1 |
| Kuni 1000 elanikku | 2–3 | 2 |
| Üle 1000 elaniku | 3–4 | 3 |
Tabel 2. Sõiduaja soovituslikud normid (TSM, 2002)
| Elanike arv paikkonnas | Valla keskusesse | Maakonna keskusesse |
|------------------------|------------------|---------------------|
| Kuni 500 elanikku | 0,5–1 tund | kuni 1 tund |
| Kuni 1000 elanikku | 0,5 tundi | kuni 1 tund |
| Üle 1000 elaniku | 0,5 tundi | kuni 0,5 tundi |
Maanteeamet osundab "Ühistranspordi kättesaadavuse analüüsis" (2014) ühistranspordi valdkonna ekspertide seisukohale, et "kehtivate teenindustaseme normide järgimine ei taga tänastes oludes majanduslikult ega sotsiaalselt efektiivset teenuse pakkumist. Ühelt poolt ei ole hõreasustusega piirkondade osakaalu arvestades võimalik tagada kõikidele piirkondadele ka vähemalt ühte ühistranspordiühendust maakonnakeskusega, sest selline eesmärk hõlmaks ka 1 või 2 elanikuga küladele teenuse tagamist. Teiselt poolt on üle 500 elanikuga asulad ja üle 100 elanikuga asulad Eesti tingimustes juba arvestatavad keskused, mille elanikkonna säilitamiseks oleks ilmselt vaja tagada vastavalt rohkem kui 2 või 3 ühistranspordiühendust". Eelnevatele argumentidele tuginevalt on analüüsis püstitatud kõrgemad teenindustase normid seoses ühenduste sagedusega (korda päevas) maakonna või toimepiirkonna keskusesse.
Tabel 3. Ühistranspordiühenduste normatiivne sageduste arv maakonna või toimepiirkonna keskusesse
| Elanike arv piirkonnas | Sõitude arv maakonna või toimepiirkonna keskusesse
(korda päevas) |
|------------------------|----------------------------------------------------------------------|
| Kuni 99 elanikku | 0 (soovituslikult 1) |
| 100-499 elanikku | 2 |
| 500-999 elanikku | 3 |
| Üle 1000 elaniku | 4 |
Lisaks on samas analüüsis rakendatud töörände olemusest lähtuvalt kellaajaliselt piiritletud kriteeriume:
- Vähemalt 1 ühendus maakonna- või tõmbekeskusesse hommikuti ajavahemikul 07:00-08:30;
- Vähemalt 1 ühendus maakonna- või tõmbekeskusesse õhtuti ajavahemikul 17:00-19:00.
Paikkondade kohta ning teenuskeskuste hierarhiale rakendades võiks minimaalne ühistranspordi ühenduste sagedus tööpäevas olla vastavalt allolevale tabelile.
Tabel 4. Ettepanek ühistranspordiühenduste minimaalsete sageduste kohta omavahel seotud erineval tasemel teenuskeskuste vahel
| Ühenduste arv
tööpäevas | Iga
paikkond | 1. tasandi
teenuskeskus | 2. tasandi
teenuskeskus | 3. tasandi
teenuskeskus | 4. tasandi
teenuskeskus |
|----------------------------|-----------------|----------------------------|----------------------------|-------------------------------------------|----------------------------|
| Iga paikkond
(200+) | | 2 | 3 | 2 | 2 |
| 1. tasandi
teenuskeskus | | | 4 | 3 | 3 |
| 2. tasandi
teenuskeskus | | | | 4 | 4 |
| 3. tasandi
teenuskeskus | | | | | 4 |
| 4. tasandi
teenuskeskus | | | | sh 1
hommikune ja
1 õhtune kiirliin | |
Ettepaneku erinevus Maanteeameti lähenemisest seisneb selles, et lisaks ühendusele maakonnakeskustega peetakse oluliseks ka paikkondade ühendusi madalama tasandi teenuskeskustega. Samuti tuuakse eraldi välja 3. tasandi keskuste (asulad alates 1-2 tuhandest elanikust, tagamaaga koos alates 4-5 tuhandest) roll laiemate piirkondade ühendajana toimepiirkonna keskustega. Selleks on vajalik töörände mõistlikku ajakulu võimaldavad kiiremad ühendused 3. tasandi keskustest toimepiirkondade keskustesse hommikul ja õhtul ning nendega seotud kohalikud etteveoliinid.
Tegemist on teenuste kättesaadavuse tagamise minimaalsest vajadusest lähtuva ettepanekuga, mille majanduslik teostatavus vajab täiendavaid analüüse. Arvestades elanike arvu väiksust ja hõredust hea kättesaadavusega teenuspiirkondadest välja jäävates paikkondades ning maapiirkondade ühistranspordiliinide kohati väga madalat täituvust, võib eeldada, et tuginemine nende elanike jaoks teenuste kättesaadavuse parandamisel ühistranspordiühendustele, ei ole majanduslikult kõige mõistlikum lahendus. Mitmetes riikides on sellistel juhtumitel rakendatud nö kaugusetasu, kus ääremaade elanike suurema liikumisvajadusega kaasnevad kulud osaliselt (sihtrühmade või kulude mõttes) kompenseeritakse. Selliste toetusskeemide rakendamise esmaseks eelduseks on "kaugete paikkondade" määratlemine, mis käesolevas uuringus on eristatud neljal erineval tasandil (vt. kaardid
# **4 ETTEPANEKUD TEENUSKESKUSTE MÄÄRAMISEKS MAAKONNAPLANEERINGUTES**
Teenuskeskuste määramise lähtekohad ja sisendid on:
- Analüüsil tuginev teenuste liigitus ja teenuse liigiga seotud hea ajalise kättesaadavuse kriteeriumid;
- Teenuste rühmaga seotud üldistatud piirkonna minimaalne elanike arv, mis vastab teenuste majandusliku jätkusuutlikkuse kliendibaasi kriteeriumitele;
- Paikkondade vahelised üldistatud keskus-seosed, mis määratleti konsulteerides käesoleva uuringu raames maavalitsuste, valla- ja linnavalitsuste esindajatega;
- Paikkondade ning määratletud keskus-seoste alusel regionaliseeritud teenuspiirkondade elanike arv (sh põhikooli ja gümnaasiumi ealiste laste ja noorte arv);
- Teenuspiirkondade elanike ja õpilaste arvu hinnangud aastaks 2030 tuginedes Statistikaameti maakondlike rahvastikuprognooside kasvu- või kahanemistrendidele 2011-2030;
- Teenuste ja nende osutamise taristu kaardistuse tulemused: teenuskeskusi ei kavandata asulatesse, kus teenuskeskuse tasandile vastava liigi teenused olulisel määral puuduvad; samas ei ole teenuste olemasolu käesoleval ajahetkel piisavaks aluseks teenuskeskuse määramiseks; üksikud puuduvad teenuskeskuse tasemel nõutud teenused on vastava teenuskeskuse arenguvajaduseks;
- Välja töötatud maakonnaplaneeringute eskiislahendused ja neid toetavad analüüsid;
- Maakondlike aruteluseminaride tagasiside esialgsele keskustevõrgustiku ettepanekule ning põhjendatud ettepanekud selle muutmiseks.
### **4.1. Harjumaa**
### **IV tasandi teenuskeskused**
Harjumaal on kolm 4. tasandi teenuskeskuse kliendibaasi kriteeriumitele vastavat keskust – Tallinn, Keila ja Maardu. Tallinn 4. tasandi teenuskeskuse rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 40 km, 60 min ühistranspordiga) kuulub 61 paikkonda, sealhulgas 4 Raplamaa paikkonda. Keila 4. tasandi teenuspiirkond sisaldab 20 Lääne-Harjumaa paikkonda ning Maardu 6 paikkonda. Maardu teenuspiirkond hõlmab ka 4. tasandil üksnes linnalähedasi paikkondi. Teenuspiirkondade elanike arv ja kliendibaasi hinnang on piisav 4. tasandi teenuskeskuse rolli jätkusuutlikuks täitmiseks aastani 2030.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumi-õpilaste
arvu hinnang | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|--------|----------------------------------------------------------------------|-------|---------------------------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Keila linn | 31513 | 32379 | 28784 | 29575 | 743 | 1162 | 20 |
| Maardu linn | 21510 | 22101 | 19517 | 20053 | 428 | 668 | 6 |
| Tallinn | 533744 | 548408 | 530219 | 544786 | 10441 | 16316 | 61 |
| Prognoositav muutus
Harjumaa
rahvastikus (2030) | 103% | | 103% | | 156% | | |
Keila linn ja Maardu linn kumbki ei vasta regionaalsete teenuskeskuste omavahelise kauguse kriteeriumile – Maardu ja Keila paiknevad mõlemad Tallinna mõjualal vastavalt 20 km ja 26 km kaugusel, ning mõlemad kuuluvad ka hierarhiasidemete alusel Tallinna teenuspiirkonda.
Harju maakonnaplaneeringu eskiisis (Kaart "Asustuse suunamine") on kõrgeima taseme keskusena määratletud "regionaalse toimepiirkonna keskus – maakonnapiire ületava tähtsusega suurima rahvaarvuga keskus, kus asub kõige enam teenuseid ja töökohti" ning sellena on määratletud Tallinn. Keila ja Maardu on määratletud koos mitmete teiste keskustega kui "regionaalse toimepiirkonna sees toimiv keskus (koondunud suurem hulk teenuseid, samuti töökohti)".
Tallinna 4. tasandi teenuspiirkonnas on olemas kõigi olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu – Tallinnas gümnaasiumid, kutsekoolid, haiglad, tervisespordikeskused, kultuurikeskused, pangakontorid, võistlusstaadionid, Keilas maakonnaraamatukogu. Keilas on lisaks maakonnaraamatukogule regionaalsetest teenustest olemas suurem tervisekeskus ning gümnaasium. Maardus paiknev Kallavere Haigla ei kuulu haiglavõrgu arengukava haiglate nimekirja.
| Piirkon
nakeskus | Gümnaa
sium | Kutsekool | Regionaal
ja
maakonna
haigla | Panga
kontor | Maakonna
raamatu
kogu | Võistlus
staadion | Tervise
spordi
keskus |
|---------------------|----------------|-----------|---------------------------------------|-----------------|-----------------------------|----------------------|-----------------------------|
| Keila linn | jah | | | jah | jah | | Keila
Tervise
keskus |
| Maardu
linn | jah | | | jah | | | |
| Tallinn | jah | jah | jah | jah | Keila | jah | Pirita SK;
Nõmme SK |
Tallinnas on olemas enamus elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavatest riigiasutustest, piirkonna PRIA teenindusbüroo asub Sakus. Keilas ja Maardus riigiasutuste elanikke ja asutusi teenindavad struktuuriüksused puuduvad.
| | EMTA
teenindus
büroo | PPA
teenindus | Maantee
ameti
liiklus
registri
büroo | Töötukassa
osakond | SKA
kliendi
teenindus | Keskkonna
ameti
kontor | PRIA
teenindus
büroo | Põllu
majandus
ameti
keskus |
|----------------|----------------------------|------------------|--------------------------------------------------|-----------------------|-----------------------------|------------------------------|----------------------------|--------------------------------------|
| Keila
linn | | | | | | | | |
| Maardu
linn | | | | | | | | Muugal |
| Tallinn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | Sakus | jah |
Arvestades teenuste paiknemise olukorda ning keskuste vastavust kriteeriumitele teeme kooskõlas maakonnaplaneeringu eskiisiga ettepaneku määrata Harjumaal 4. tasandi keskusena üksnes Tallinna linna.
### **III tasandi teenuskeskused**
Harjumaal on 14 kriteeriumitele vastavat 3. tasandi teenuskeskust, mille 3. tasandi teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 27 km, 45 min ühistranspordiga) kuulub 2 (Peetri) kuni 38 (Tallinn) paikkonda.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|-------|----------------------------------------------------------------------|------|--------------------------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Jüri | 20300 | 20858 | 11489 | 11804 | 328 | 512 | 7 |
| Kehra linn | 7745 | 7958 | 6547 | 6727 | 145 | 227 | 10 |
| Keila linn | 27980 | 28749 | 25178 | 25870 | 479 | 749 | 17 |
| Kose | 8898 | 9142 | 8098 | 8320 | 186 | 290 | 11 |
| Kuusalu | 6637 | 6819 | 5581 | 5734 | 110 | 171 | 16 |
| Laagri | 11241 | 11550 | 8340 | 8569 | 168 | 263 | 6 |
|-------------------------------------------------------|--------|--------|--------|--------|------|-------|----|
| Loksa linn | 5773 | 5932 | 4597 | 4723 | 88 | 137 | 12 |
| Maardu linn | 21510 | 22101 | 19232 | 19761 | 321 | 501 | 6 |
| Peetri | 12671 | 13019 | 8744 | 8984 | 179 | 279 | 2 |
| Saku | 9618 | 9882 | 7436 | 7640 | 171 | 267 | 5 |
| Saue linn | 13543 | 13915 | 8979 | 9226 | 248 | 388 | 9 |
| Tabasalu | 13483 | 13853 | 8709 | 8948 | 211 | 329 | 7 |
| Tallinn | 496414 | 510052 | 439902 | 451988 | 9560 | 14939 | 38 |
| Viimsi-Haabneeme | 17041 | 17509 | 13748 | 14125 | 261 | 409 | 5 |
| Prognoositav muutus
Harjumaa
rahvastikus (2030) | 103% | | 103% | | 156% | | |
Lisaks kliendibaasi kriteeriumitele vastavatele keskustele on tulenevalt kaugusest ning koondunud teenusvajadusest põhjendatud määrata Harjumaal täiendavalt 3. tasandi teenuskeskuseks Paldiski linn ning üldise tagamaa suuruse, kliendibaasi kriteeriumile lähedase tulemuse ning prognoositava elanike arvu alusel Loo alevik.
| Keskuse
paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumi
õpilaste arvu
hinnang | | Teenus
piirkonda
haaratud
paikkondade | Kaugus
lähimast
3.
tasandi |
|-------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|-------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | arv | keskusest |
| Loo | 6477 | 6655 | 4267 | 4384 | 120 | 188 | 4 | 10,3 |
| Paldiski linn | 4085 | 4197 | 4085 | 4197 | 76 | 119 | 1 | 23,8 |
| Prognoositav
muutus
Harjumaa
rahvastikus
(2030) | | 103% | | 103% | | 156% | | |
- 3. tasandi keskustes ette nähtud kohalikest kvaliteetteenustest ei ole kohapeal keskuses enamus teenuseid Peetri alevis. Lisaks puuduvad keskustes järgmised teenused:
- Gümnaasium Laagri
- Kultuurikeskus Kehra, Kuusalu, Loo, Paldiski, Saku, Tabasalu (rahvamajade taristu edasiarendamise kõrval on sisuline arenguvajadus suurim Paldiskis ja Tabasalus, kus puuduvad ka rahvamajad
- Ujula Kehra
- Hambaravikabinet Loo
- Hoolekodu eakatele Loksa linn, Loo, Maardu linn, Paldiski linn, Saku, Tabasalu (sisuline arenguvajadus suurim Paldiskis, teiste keskuste puhul jääb ka teistes keskustes-piirkondades hooldekodu piisavalt lähedale)
- Ehituskaupade kauplused Paldiski, Saue.
| Piirkonnakeskus | Gümnaasium | Kultuuri
keskus | Ujula | Esma
tasandi
tervishoiu
keskus
(perearst)3 | Hambaravi
kabinet | Apteek | Hooldekodu
eakatele | Ehitus
kaupade
kauplus |
|---------------------|------------|--------------------|-------|--------------------------------------------------------|----------------------|--------|------------------------|------------------------------|
| Jüri | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kehra linn | jah | | | jah | jah | jah | | jah |
| Keila linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kose | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kuusalu | jah | | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Laagri | | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Loksa linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Loo | jah | | jah | jah | | jah | | jah |
| Maardu linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Paldiski linn | jah | | jah | jah | jah | jah | | |
| Peetri | | | | | | jah | | jah |
| Saku | jah | | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Saue linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Tabasalu | jah | | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Tallinn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Viimsi
Haabneeme | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
Riiklikud pääste- ja turvalisusteenused on olemas ligi pooltes Harjumaa III teenuskeskustes. Arvestades nende teenuste iseloomu ning keskustevõrgu tihedust ei ole vajalik nende teenuste viimine igasse Harjumaa III tasandi teenuskeskusesse. Ka töötukassa büroo vajadus on Harjumaal erinev Eesti asustussüsteemi üldisest vajadusest. Kuigi kõigis maakonna III teenuskeskustes puudub töötukassa büroo, on vajadus oluliselt piiratum. Kaalumist vajab teenuse täiendav pakkumine Lääneja Ida-Harjumaa suuremates keskustes – nt. Keilas ja Kehras, samuti Maardus
| Piirkonnakeskus | Kiirabijaam
(brigaadi
asukoht) | Riiklik
pääste
komando | Politsei
või
konstaabli
jaoskond | Töötukassa
büroo |
|-----------------|--------------------------------------|------------------------------|-------------------------------------------|---------------------|
| Jüri | jah | jah | jah | |
| Kehra linn | jah | jah | jah | |
| Keila linn | jah | jah | jah | |
| Kose | jah | jah | jah | |
3 Kõigis tabelis sisalduvates keskustes (va. Peetri) soovitatakse esmatasandi tervisekeskuste investeerimistoetuste programmi sisendina koostatud analüüsis välja arendada tervisekeskused riikliku arengudokumendi Eesti tervishoiu arengusuunad 2020 mõistes (TH-Mudel, 2015).
Harju maakonnaplaneeringu eskiisis on regionaalse toimepiirkonna sees toimivate keskustena, kuhu on koondunud suurem hulk teenuseid, samuti töökohti, määratletud 15 keskust. Käesolevas ettepanekus määratletud 3. tasandi keskustest puuduvad sealt Tallinna-lähedased keskused Laagri ja Peetri. Kontsentreeritud kohalike kvaliteetteenuste majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks piisava teenusvajaduse olemasolu ning asend (vastavalt Pärnu ja Tartu maantee arengukoridoride "otstes"), mis võimaldab hästi toimida ka teiste paikkondade teenuskeskusena, on aluseks nende keskuste lisamiseks käesolevas ettepanekus 3. tasandile.
Lisaks on eskiisis toimepiirkonna siseste keskustena määratud Kiili, Riisipere-Ürjaku ja Rummu. Kiili alev koos temaga seotud paikkondadega ületab elanike arvu poolest 3. tasandi keskuse suuruse kriteeriumi. Probleemiks on Kiili enda ja veelgi ilmsemalt Kiili teenuspiirkonda kuuluva piirkonna suurima Luige paikkonna tugev ja eelistatud seotus Tallinna linnaga, mis vähendab teenuste kohalikus keskuses tarbimist ja kliendibaasi tugevalt. Rummu (koos Vasalemma ja Padise paikkondadega) ja Riisipere (koos Turba paikkonnaga) elanike arv ja kliendibaas jääb aga väga olulisel määral alla kohalike kvaliteetteenuste majandusliku otstarbekuse lävele.
| Keskuse
paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumi
õpilaste arvu
hinnang | | Teenus
piirkonda
haaratud
paikkondade | Kaugus
lähimast
kõrgema
tasandi |
|-------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | arv | keskusest |
| Kiili alev | 5155 | 5297 | 3326 | 3417 | 95 | 148 | 4 | 17,3 |
| Rummu | 3284 | 3374 | 3284 | 3374 | 45 | 71 | 3 | 17,4 |
| Riisipere | 2902 | 2982 | 2902 | 2982 | 61 | 96 | 2 | 27,9 |
| Prognoositav
muutus
Harjumaa
rahvastikus
(2030) | | 103% | | 103% | | 156% | | |
Kohalike kvaliteetteenuste olemasolu piirkonnakeskustes on osaline.
| Piirkonnakeskus | Gümnaasium | Kultuuri
keskus | Ujula | Perearst4 | Hambaravi
kabinet | Apteek | Hooldekodu
eakatele | Ehitus
kaupade
kauplus |
|-----------------|------------|--------------------|-------|-----------|----------------------|--------|------------------------|------------------------------|
| Kiili alev | jah | | | jah | jah | jah | | jah |
| Riisipere | | jah | | jah | jah | | | |
| Rummu | | jah | | jah | jah | jah | | jah |
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku käsitleda Kiilit, Riisipere ja Rummut 2. tasandi teenuskeskustena.
### **II tasandi teenuskeskused**
Harjumaal on lisaks 3. ja 4. tasandi teenuskeskustele veel 19 kliendibaasi kriteeriumitele vastavat 2. tasandi teenuskeskust, mille rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 15 km, 30 min ühistranspordiga) kuulub 1 kuni 5 paikkonda. Kõik piirkonnad on kliendibaasi ja selle prognoosi mõttes jätkusuutlikud vähemalt aastani 2030. Keskuste läheduse ja tagamaade kattuvuse alusel on võimalik eristada nelja keskuste kobarat, mille puhul on otstarbekas kohalike põhiteenuste arendamine ühiselt ja samu teenuseid mitte dubleerides. Eelistatuna paiknevad kohalikud põhiteenused kobaras välja valitud keskustes. Sellisteks kobarateks on:
- Rummu (2. tasandi keskus) ja Vasalemma (siia kuulub ka Padise paikkond)
- Harku (2. tasandi keskus) ja Harkujärve (siia kuulub kattuvana teiste keskuste tagamaaga ka Hüüru paikkond)
- Suurupi (2. tasandi keskus) ja Vääna-Jõesuu
- Riisipere (2. tasandi keskus) ja Turba.
Kobara siseselt tagatakse igas keskuses teenuste valik vähemalt 1. tasandi keskuse tasemel (I-II kooliaste, lasteaed, vaba aja keskus).
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | hinnang | Potentsiaalsete
põhikooli-õpilaste arvu | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|------|----------------------------------------------------------------------|---------|--------------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Aruküla | 4786 | 4917 | 3511 | 3607 | 361 | 492 | 5 |
| Harku | 3368 | 3461 | 1551 | 1594 | 146 | 199 | 3 |
| Kiili alev | 5155 | 5297 | 3768 | 3871 | 421 | 574 | 4 |
| Kiisa-Kurtna | 1651 | 1696 | 1651 | 1696 | 171 | 233 | 1 |
4 Tabelis sisalduvates keskustes on küll perearstipraksis, kuid esmatasandi tervisekeskuste investeerimistoetuste programmi sisendina koostatud analüüsis ei nähta neid tulevikus tervisekeskuste asukohana (TH-Mudel, 2015).
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | hinnang | Potentsiaalsete
põhikooli-õpilaste arvu | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|------|------|----------------------------------------------------------------------|---------|--------------------------------------------|------------------------------------------------|
| Kostivere | 4870 | 5004 | 2211 | 2271 | 207 | 282 | 3 |
| Lagedi | 1607 | 1651 | 1607 | 1651 | 160 | 218 | 1 |
| Laitse-Ruila | 1603 | 1647 | 1603 | 1647 | 152 | 207 | 1 |
| Luige | 2081 | 2138 | 2081 | 2138 | 227 | 309 | 1 |
| Pringi | 2680 | 2754 | 2680 | 2754 | 271 | 369 | 1 |
| Raasiku | 2168 | 2228 | 1728 | 1775 | 170 | 231 | 4 |
| Randvere | 3389 | 3482 | 3389 | 3482 | 362 | 493 | 1 |
| Riisipere | 2902 | 2982 | 2104 | 2162 | 214 | 291 | 2 |
| Rummu | 3284 | 3374 | 2571 | 2642 | 248 | 338 | 3 |
| Suurupi | 4258 | 4375 | 3224 | 3313 | 338 | 460 | 2 |
| Ääsmäe | 3892 | 3999 | 3091 | 3175 | 93 | 127 | 4 |
| Prognoositav
muutus Harjumaa
rahvastikus (2030) | 103% | | 103% | | 136% | | |
Harju maakonnaplaneeringu eskiisis on teeninduskeskusteks (keskused, kuhu on koondunud kohalikul tasandil hulk teenuseid) määratud 30 asulat, millest kaks (Peetri ja Laagri) kuuluvad käesoleva ettepaneku järgi 3. tasandile. Ülejäänud 28-st ei rahulda koos tagamaa paikkondadega 2. tasandi kliendibaasi kriteeriumi Oru, Harju-Risti, Ardu, Kiiu, Neeme, Kolga ja Aegviidu. Muraste asula on paikkondlikus mõttes käsitletud kui Suurupi paikkonna osa ning Laitse ja Ruila on käsitletud ühise paikkonnana. Arvestades keskuste võrgustiku tihedust Harjumaal ei soovitata käesolevas ettepanekus määrata kliendibaasi kriteeriumi mittetäitvate keskuste seast täiendavaid 2. tasandi teenuskeskusi.
Kõigis kriteeriumitele vastavates 2. tasandi teenuskeskuste piirkondades (keskustes või seotud paikkondades) on kohalikud põhiteenused valdavalt olemas. Põhikool puudub Luige, Suurupi ja Vääna-Jõesuu piirkondades ning lasteaed Luige piirkonnas – ehk siis neis piirkondades, mis asuvad väga lähedal kõrgema tasandi või teistele 2. tasandi keskustele. Teenuste valiku alusel on probleemseimad Luige, Pringi (Püünsi), Suurupi, Vääna-Jõesuu, Harku, Kiisa-Kurtna, Lagedi, Laitse-Ruila ja Randvere piirkonnad. Puuduvate taristuobjektide osakaalu mõttes on kriitilisemad teenused päevakeskused, apteegid, rahvamajad ja noortekeskused.
| Teenuspiir
konna keskus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Välispordi
-väljak | Tervise
rada | - |
|----------------------------|----------|----------|------------------|---------------|-----------------|-----------------------|-----------------|-----|
| Aruküla | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Harku | jah | jah | noortetu
ba | | jah | jah | jah | jah |
| Kiili alev | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kiisa-Kurtna | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Kostivere | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Lagedi | jah | jah | jah | | jah | jah | jah | jah |
| Teenuspiir
konna keskus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Välispordi
-väljak | Tervise
rada | - |
|----------------------------|----------|----------|------------------|---------------|-----------------|-----------------------|-----------------|-----|
| Laitse-Ruila | jah | jah | noortetu
ba | | jah | jah | | jah |
| Luige | | | | | | jah | jah | |
| Pringi | jah | jah | noortetub
a | | | | jah | jah |
| Raasiku | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Randvere | jah | jah | jah | | jah | jah | jah | jah |
| Riisipere | jah | jah | | jah | jah | jah | jah | jah |
| Rummu | jah | jah | noortetu
ba | jah | jah | jah | jah | jah |
| Suurupi | jah | | | | | jah | jah | jah |
| Ääsmäe | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Teenuspiir
konna keskus | Toidu- ja
esma
tarbe
kaupade
kauplus | Auto
kütuse
müügi
koht | Sularaha
automaat | Posti
punkt või
post
kontor | Sotsiaal
töötaja
vastuvõtu
-koht | Päeva
keskus | Politsei
ametniku
vastuvõtu
asukoht | Vaba
tahtlik
pääste
üksus |
|----------------------------|--------------------------------------------------|---------------------------------|----------------------|--------------------------------------|-------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------|------------------------------------|
| Aruküla | jah | | jah | jah | jah | | jah | jah |
| Harku | jah | jah | jah | jah | Harkujärv
e | Harkujärv
e | Harkujärv
e | |
| Kiili alev | jah | jah | jah | jah | | jah | jah | |
| Kiisa-Kurtna | jah | | | | jah | | | |
| Kostivere | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Lagedi | jah | jah | | | | | | |
| Laitse-Ruila | jah | | | | jah | | | jah |
| Luige | | jah | | | | | | |
| Padise | jah | jah | | jah | jah | | jah | jah |
| Pringi | jah | | | | | | | |
| Raasiku | jah | | jah | jah | jah | | | jah |
| Randvere | jah | | | | | jah | | |
| Riisipere | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | jah |
| Rummu | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Suurupi | jah | jah | | | | | | jah |
| Ääsmäe | jah | jah | | jah | jah | jah | | jah |
### **I tasandi teenuskeskused**
Esimese tasandi keskuse piirkonna kliendibaasi kriteeriumile vastab Harjumaal koos kõrgema tasandi keskustega 78 piirkonda. Teenuste rahuldava kättesaadavuse tagamisel maakonnas on kauguse ja kohaliku teenusvajaduse tõttu olulised neist 12, millele lisandub veel neli 2. tasandi teenuskeskuste abikeskust – Harkujärve, Turba, Vasalemma ja Vääna-Jõesuu. Harju maakonnaplaneeringu eskiisis kuuluvad kõik need teeninduskeskuste (keskused, kuhu on koondunud kohalikul tasandil hulk teenuseid) hulka. Siinsest ettepanekust puuduvad suhteliselt väiksese kohaliku teenusvajaduse ning suuremate keskuste lähedal paiknevad Kiiu ja Anija.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | arvu hinnang | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste | Kaugus
lähimast
kõrgema
tasandi
keskusest |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------|--------------------------------------|-------------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Harkujärve | 2670 | 2743 | 2091 | 2149 | 70 | 96 | 4,5 |
| Turba | 1596 | 1640 | 1596 | 1640 | 172 | 234 | 6,3 |
| Vasalemma | 1069 | 1098 | 1069 | 1098 | 29 | 40 | 4,3 |
| Vääna-Jõesuu | 2418 | 2484 | 1985 | 2039 | 71 | 96 | 5,8 |
| Vaida | 1443 | 1483 | 1443 | 1483 | 155 | 211 | 9,9 |
| Padise | 1375 | 1413 | 1375 | 1413 | 127 | 173 | 3,5 |
| Kose-Uuemõisa | 1348 | 1385 | 1348 | 1385 | 143 | 195 | 4,8 |
| Klooga | 1276 | 1311 | 1276 | 1311 | 99 | 135 | 13,3 |
| Ardu | 1052 | 1081 | 1052 | 1081 | 78 | 106 | 18,0 |
| Kolga | 884 | 908 | 884 | 908 | 83 | 113 | 13,3 |
| Aegviidu alev | 871 | 895 | 871 | 895 | 63 | 86 | 21,6 |
| Oru | 835 | 858 | 835 | 858 | 86 | 117 | 10,6 |
| Alavere | 834 | 857 | 834 | 857 | 88 | 120 | 11,3 |
| Haiba-Kernu | 801 | 823 | 801 | 823 | 91 | 124 | 14,8 |
| Harju-Risti | 631 | 648 | 631 | 648 | 57 | 78 | 29,4 |
| Neeme | 323 | 332 | 323 | 332 | 27 | 37 | 36,3 |
| Prognoositav muutus
Harjumaa rahvastikus
(2030) | 103% | | 103% | | 136% | | |
Sagedamini kasutatavate kohalike põhi- ja lihtteenuste taristu on 1. tasandi piirkondades käesoleval ajal valdavalt olemas. Suurim arenguvajadus on kultuurilise isetegevuse võimaluste loomine vaba aja keskuste vormis.
| Teenuspii
rkonna keskus | Toidu- ja
esma
tarbe
kaupade
kauplus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Väli
spordi
väljak | Spordi
saal |
|----------------------------|--------------------------------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|---------------|-----------------|--------------------------|----------------|
| Aegviidu alev | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Alavere | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Ardu | jah | jah | jah | | | jah | jah | jah |
| Haiba-Kernu | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Harju-Risti | jah | jah | jah | | | jah | jah | jah |
| Harkujärve | jah | jah | jah | jah | | jah | jah | jah |
| Klooga | jah | jah | | jah | | jah | jah | |
| Teenuspii
rkonna keskus | Toidu- ja
esma
tarbe
kaupade
kauplus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Väli
spordi
väljak | Spordi
saal |
|----------------------------|--------------------------------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|---------------|-----------------|--------------------------|----------------|
| Kolga | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kose
Uuemõisa | jah | jah | | jah | | jah | jah | |
| Neeme | | jah | jah | | | jah | jah | |
| Oru | jah | jah | | jah | jah | jah | jah | jah |
| Padise | jah | jah | jah | | jah | jah | jah | jah |
| Vaida | jah | jah | jah | | | jah | jah | jah |
| Vasalemma | jah | jah | jah | jah | | jah | jah | jah |
| Vääna-Jõesuu | jah | jah | | jah | | jah | jah | jah |
### **Kokkuvõte: Harjumaa teenuskeskuste hierarhia**
| 4. tasandi teenuskeskused | | | |
|---------------------------|---------------------------|---------------------------|---------------------------|
| Tallinn | | | |
| | 3. tasandi teenuskeskused | | |
| | Jüri | | |
| | Kehra linn | | |
| | Keila linn | | |
| | Kose | | |
| | Kuusalu | | |
| | Laagri | | |
| | Loksa linn | | |
| | Loo | | |
| | Maardu linn | | |
| | Paldiski linn | | |
| | Peetri | | |
| | Saku | | |
| | Saue linn | | |
| | Tabasalu | | |
| | Tallinn | | |
| | Viimsi-Haabneeme | | |
| | | 2. tasandi teenuskeskused | |
| | | Aruküla | |
| | | Harku | |
| | | Kiili alev | |
| | | Kiisa-Kurtna | |
| | | Kostivere | |
| | | Lagedi | |
| | | Laitse-Ruila | |
| | | Luige | |
| | | Pringi | |
| | | Raasiku | |
| | | Randvere | |
| | | Riisipere | |
| | | Rummu | |
| | | Suurupi | |
| | | Ääsmäe | |
| | | | 1. tasandi teenuskeskused |
| | | | Aegviidu alev |
| | | | Alavere |
| | | | Ardu |
| | | | Haiba-Kernu |
| | | | Harju-Risti |
| | | | Harkujärve |
| | | | Klooga |
| | | | Kolga |
| | | | Kose-Uuemõisa |
| | | | Neeme |
| | | | Oru |
| | | | Padise |
| | | | Turba |
| | | | Vaida |
| | | | Vasalemma |
| | | | |
### **4.2. Hiiumaa**
### **IV tasandi teenuskeskused**
Hiiumaal teenuspiirkonna mahu kriteeriumitele vastav 4. tasandi teenuskeskus puudub. Saarelisest asendist ja maakonnakeskuse staatusest tulenevalt käsitletakse Kärdla linna erandina 4. tasandi teenuskeskusena. Regionaalsete teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 40 km, 60 min ühistranspordiga) kuuluvad Hiiumaa 17 paikkonnast 16 paikkonda – üksnes Sõru jääb sellest välja.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Kärdla linn | 8299 | 6452 | 8299 | 6452 | 207 | 146 | 17 |
| Prognoositav muutus
Hiiumaa rahvastikus
(2030) | 78% | | 78% | | 70% | | |
Piirkonnas on olemas enamuse olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu piirkonnakeskuses maakonnahaigla, gümnaasium, maakonnaraamatukogu, maakondlik kultuurikeskus, staadion, pangakontor, linna läheduses maakondlik tervisespordikeskus (Paluküla) ning mujal piirkonnas (Suuremõisas) kutsekool.
| Piirkon
nakeskus | Gümnaa
sium | Kutsekool | Regionaal
ja
maakonna
haigla | Panga
kontor | Maakonna
raamatu
kogu | Võistlus
staadion | Tervise
spordi
keskus |
|---------------------|----------------|------------|---------------------------------------|-----------------|-----------------------------|----------------------|-----------------------------|
| Kärdla
linn | jah | Suuremõisa | jah | jah | jah | jah | Paluküla |
Valdav osa elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavatest riigiasutustest omab Kärdlas regionaalset struktuuriüksust või teeninduspunkti. Puudub Haigekassa teenindusbüroo.
| Piirkonna
keskus | EMTA
teenindus
büroo | PPA
teenindus | Maantee
ameti
liiklus
registri
büroo | Töötukassa
osakond | SKA
kliendi
teenindus | Haigekassa
kliendi
teenidus
büroo | Keskkonna
ameti
kontor | PRIA
teenindus
büroo | Põllu
majandus
ameti
keskus |
|---------------------|----------------------------|------------------|--------------------------------------------------|-----------------------|-----------------------------|--------------------------------------------|------------------------------|----------------------------|--------------------------------------|
| Kärdla
linn | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | jah | jah |
### **III tasandi teenuskeskused**
Kärdla on ainus kriteeriumitele vastav 3. tasandi teenuskeskus Hiiumaal. Kohalike kvaliteetteenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 27 km, 45 min ühistranspordiga) kuulub 11 paikkonda. Kärdla on kliendibaasi mahule ja selle prognoosile tuginedes võimeline jätkusuutlikult täitma 3. tasandi teenuskeskuste rolli – osutama elanikele kõiki kohalikke teenuseid, sealhulgas kvaliteetteenuseid.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Kärdla linn | 7117 | 5533 | 7117 | 5533 | 207 | 146 | 11 |
| Prognoositav muutus
Hiiumaa rahvastikus
(2030) | 78% | | 78% | | 70% | | |
Kõik kohalikud kvaliteetteenused on Kärdlas või selle 3. tasandi rahuldava kättesaadavusega teenuspiirkonnas olemas.
| Piirkonnakeskus | Gümnaasium | Kultuuri
keskus | Ujula | Esma
tasandi
tervishoiu
keskus
(perearst) | Hambaravi
kabinet | Apteek | Hooldekodu
eakatele | Ehitus
kaupade
kauplus |
|-----------------|------------|--------------------|--------|-------------------------------------------------------|----------------------|--------|------------------------|------------------------------|
| Kärdla linn | jah | jah | Käinas | jah | jah | jah | jah | jah |
| Piirkonnakeskus | Kiirabijaam
(brigaadi
asukoht) | Riiklik
pääste
komando | Politsei
või
konstaabli
jaoskond | Töötukassa
büroo |
|-----------------|--------------------------------------|------------------------------|-------------------------------------------|---------------------|
| Kärdla linn | jah | jah | jah | jah |
### **II tasandi teenuskeskused**
Hiiumaal on kaks kriteeriumitele vastavat 2. tasandi teenuskeskust – Kärdlale lisandub Käina. Teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 15 km, 30 min ühistranspordiga) kuulub Kärdlal 6 ja Käinal 4 paikkonda. Mõlemal keskusel on teenuspiirkonnas piisavalt suur kliendibaas kohalike põhiteenuste jätkusuutlikuks osutamiseks.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste arvu
hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Käina | 2537 | 1972 | 2537 | 1972 | 226 | 150 | 6 |
| Kärdla linn | 4109 | 3194 | 4109 | 3194 | 415 | 275 | 4 |
| Prognoositav
muutus Hiiumaa
rahvastikus (2030) | 78% | | 78% | | 66% | | |
Mõlemad keskused toimivad 2. tasandi teenuskeskusena hästi. Kõik kohalikud põhiteenused on neis olemas.
| Teenuspiir
konna keskus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Välispordi
-väljak | Tervise
rada | Spordi
saal |
|----------------------------|----------|----------|------------------|---------------|-----------------|-----------------------|-----------------|----------------|
| Käina | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kärdla linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Teenuspiir
konna keskus | Toidu- ja
esma
tarbe
kaupade
kauplus | Auto
kütuse
müügi
koht | Sularaha
automaat | Posti
punkt või
post
kontor | Sotsiaal
töötaja
vastuvõtu
-koht | Päeva
keskus | Politsei
ametniku
vastuvõtu
asukoht | Vaba
tahtlik
pääste
üksus |
|----------------------------|--------------------------------------------------|---------------------------------|----------------------|--------------------------------------|-------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------|------------------------------------|
| Käina | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | riiklik |
| Kärdla linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | riiklik |
### **I tasandi teenuskeskused**
Lisaks sellele täidab 1. taseme teenuskeskuse kriteeriumi 5 Hiiumaa paikkonda või nende omavahel seotud väiksemat kooslust. Arvestades nende paikkondade keskuste kaugust kõrgema tasandi keskustest kohalike põhiteenuste rahuldava kättesaadavuse kauguskriteeriumi kontekstis (15 km) ning vastavate teenuspiirkondade olemasolevat ja potentsiaalset kliendibaasi arvestuslikku suurust tehakse ettepanek määrata Hiiumaal täiendavalt kaks olulist teenuskeskust 1. tasandi teenuskeskustena - Emmaste ja Kõrgessaare. Neis teenuskeskustes tuleb tagada taristu põhihariduse I-II kooliastme jaoks, lasteaiateenus ning isetegevuse ja sportimisvõimalused vaba aja keskuses.
| Keskuse paikkond | | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Potentsiaalsete põhikooli
õpilaste arvu hinnang | | |
|------------------|----------------------|---------------------------------------------------------|------|----------------------------------------------------|------|--|
| | 2011
2030 hinnang | | 2011 | 2030 hinnang | | |
| Emmaste | 983 | 764 | 81 | 54 | 18,5 | |
| Kõrgessaare | 850 | 661 | 71 | 47 | 18,9 | |
Käesoleval ajal on valdav osa sagedamini kasutatavatest kohalikest põhiteenustest 1. tasandi teenuskeskustes elanikele kättesaadavad. Oluliseks arenguvajaduseks on rahvamaja Emmastes.
| Teenuspiirkon
na keskus | Toidu- ja
esmatarb
e-kaupade
kauplus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus või
noortetub
a | Rahvamaj
a | Raamatu
-kogu | Välispord
i-väljak | Spordisa
al |
|----------------------------|-----------------------------------------------|----------|----------|----------------------------------------|---------------|------------------|-----------------------|----------------|
| Emmaste | jah | jah | jah | jah | | jah | jah | jah |
| Kõrgessaare | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
Hiiu maakonnaplaneeringu lähteülesandes on keskustena nimetatud 5 asulat – Kärdla, Käina, Kõrgessaare, Emmaste ja Suuremõisa. Käesolevas ettepanekus Suuremõisa, kui suurematele keskustele suhteliselt lähedal asuv ning väikese kliendibaasiga paikkond, iseseisva teenuspiirkonna keskusena puudub.
### **Kokkuvõte: Hiiumaa teenuskeskuste hierarhia**
| 4. tasandi teenuskeskused | | | |
|---------------------------|---------------------------|---------------------------|---------------------------|
| Kärdla linn | | | |
| | 3. tasandi teenuskeskused | | |
| | Kärdla linn | | |
| | | 2. tasandi teenuskeskused | |
| | | Käina | |
| | | | 1. tasandi teenuskeskused |
| | | | Emmaste |
| | | | Kõrgessaare |
### **4.3. Ida-Virumaa**
### **IV tasandi teenuskeskused**
Ida-Viru maakond on Harju maakonna kõrval teenuste paiknemise koha pealt erisugune maakond, seda lähtuvalt väljakujunenud asustussüsteemist. Kriteeriumitele vastavaid 4. tasandi teenuskeskuseid on neli: Jõhvi linn, Järve linnaosa (Kohtla-Järve linn), Ahtme linnaosa ja Narva linn). Jõhvi linna alla kuuluvad 57 paikkonda sh kõik Ida-Virumaa lõunaossa kuuluvad paikkonnad, Järve linnaosa alla kuuluvad 15 paikkonda (kõik läänepoolsed Ida-Virumaa paikkonnad), Ahtme linnaosa alla 5 paikkonda (ümbritsevad paikkonnad Ida-Viru keskosas) ja Narva linna alla 15 paikkonda.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|----------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Ahtme linnaosa | 19774 | 16617 | 18353 | 15423 | 384 | 368 | 5 |
| Jõhvi linn | 66877 | 56200 | 43863 | 36861 | 1317 | 1265 | 57 |
| Järve linnaosa | 22093 | 18566 | 20353 | 17104 | 432 | 415 | 15 |
| Narva linn | 79473 | 66786 | 70919 | 59597 | 1379 | 1324 | 15 |
| Prognoositav muutus
Ida-Virumaa
rahvastikus (2030) | 84% | | 84% | | 96% | | |
Teenuspiirkonna elanike arv on neis neljas keskuses piisav 4. tasandi teenuskeskuse rolli jätkusuutlikuks täitmiseks aastani 2030, kuid kuna Kohtla-Järve linnaosade ja Jõhvi linna puhul on tegemist linnade üksteisele ligidal paikneva Ida-Virumaa keskse ühtse linnastuga, vööndiga, siis on mõistlik lugeda Järve ja Ahtme linnaosa abikeskusteks Jõhvile 4. tasandil (näiteks maakonnahaigla ja esindusstaadion asuvad Ahtmes). See tähendab, et Järvel ja Ahtmes säilitatakse kõik kuni 4. tasandi teenused, kuid riigi erinevad maakondlikud ainuesindused ja -bürood Ida-Virumaal võiksid paikneda kontsentreerituna Jõhvis - maakonnakeskuses. Narva linn oma suuruse ja tähtsusega omab kõiki 4. tasandi teenuseid (va riigi ainuesindused).
See ettepanek läheb kokku osaliselt ka Ida-Virumaa arengukava 2014-2020 alustega:
*"Narva linna kui tõmbekeskuse tagamaa on väike, aga linnana on ta ise piisavalt suur ja asub olulises transpordikoridoris; Sillamäe kui tõmbekeskuse tagamaa on väike, kuid sadama tõttu ei saa linna rolli kuidagi alahinnata; Kohtla-Järve – konglomeraatlinn, iga linnaosa on mingil määral oma lähitagamaa tõmbekeskuseks. Lähinaabruse tõttu täiendab Jõhvi kui maakonnakeskuse positsiooni; Kiviõli – maakonna läänepoolse osa keskuslinn, kasvav turismimajanduslik tähtsus; Iisaku, Avinurme – maakonna lõunapiirkonna keskused, kasvav turismimajanduslik tähtsus."*
Võrreldes maakonnastrateegias määratletud tõmbekeskustega ei käsitleta siinses ettepanekus 4. tasandi teenuskeskustena Kiviõli ja Sillamäe linnasid. Ida-Viru Maavalitsuse esindajad on konsultatsioonide käigus esitanud ettepaneku määrata 4. tasandi teenuskeskuseks ka Sillamäe linna. Käesoleval ajal täidab linn koos vahetu tagamaaga kliendibaasi kriteeriumi, kuid rahvastikuprognoosist võib eeldada elanike arvu vähenemist allapoole üldistatud kliendibaasi kriteeriumit. Veelgi olulisem on teenindatava tagamaa üldine väiksus ning linna lähedus kahele regionaalseid teenuseid pakkuvale keskusele – Narva ja Jõhvi linnadele. Kiviõli puhul, millel on oluline teenindatav tagamaa, jääb piirkonna kliendibaas oluliselt alla 4. tasandi teenuskeskuse kliendibaasi mahukriteeriumile.
Jõhvi linnas on (Kohtal-Järve linnaosade poolt täiendatuna) olemas enamuse olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu – (riigi)gümnaasium, kutsekool, haigla (Järvel ja Ahtmes), maakonnaraamatukogu, maakondlik kultuurikeskus, pangakontor. Korralik võistlusstaadion linnastus puudub, kuid Ahtmes on kergejõustiku sisehall. Jõhvis on kõigi olulisemate elanikke teenindavate riiklikke teenindusasutuste kontorid. Narvas on regionaalsete teenuste osas suurim arenguvajadus seotud tervisespordikeskusega.
| Piir
konna
keskus | Güm
naasium | Kutsekool | Regionaal
ja
maakonna
haigla | Panga
kontor | Maakonna
raamatu
kogu | Võistlus
staadion | Tervisespordi
keskus |
|-------------------------|----------------|-----------|---------------------------------------|-----------------|-----------------------------|----------------------|------------------------------------|
| Ahtme
linnaosa | jah | Jõhvi | jah | jah | | sisehall | Alutaguse Puhke
ja Spordikeskus |
| Jõhvi linn | jah | jah | | jah | jah | | |
| Järve
linnaosa | jah | Jõhvi | jah | jah | | | Kohtla-Nõmme
Talvekeskus |
| Narva
linn | jah | jah | jah | jah | Linna
raamatu
kogu | jah | Äkkeküla
spordikeskus |
| Piirkonna
keskus | EMTA
teenindus
büroo | PPA
teenindus | Maantee
ameti
liiklus
registri
büroo | Töötu
kassa
osakond | SKA
kliendi
teenindus | Keskkonna
-ameti
kontor | PRIA
teenindus
büroo | Põllu
majandus
ameti
keskus |
|---------------------|----------------------------|------------------|--------------------------------------------------|---------------------------|-----------------------------|-------------------------------|----------------------------|--------------------------------------|
| Ahtme
linnaosa | | | | | | | | |
| Jõhvi linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Järve
linnaosa | | | | | jah | | | |
| Narva linn | jah | jah | jah | büroo | jah | | | jah |
### **III tasandi teenuskeskused**
Ida-Virumaal on kuus kriteeriumitele vastavat 3. tasandi teenuskeskust – lisaks 4. tasandi keskustele ka Kiviõli ja Sillamäe linnad. See nimekiri läheb kokku ka Ida-Viru peamise viie toimepiirkonna mudeliga.
| Keskuse
paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | arvu hinnang | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|-------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------|----------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Ahtme
linnaosa | 19774 | 16617 | 18353 | 15423 | 384 | 368 | 7 |
| Jõhvi linn | 55219 | 46404 | 33251 | 27943 | 1105 | 1061 | 10 |
| Järve linnaosa | 22088 | 18562 | 20048 | 16848 | 432 | 415 | 17 |
| Kiviõli linn | 11373 | 9557 | 9648 | 8107 | 159 | 153 | 11 |
| Narva linn | 76951 | 64666 | 67093 | 56382 | 1322 | 1270 | 16 |
| Sillamäe linn | 15135 | 12719 | 14756 | 12400 | 219 | 210 | 6 |
| Prognoositav
muutus Ida
Viru
rahvastikus
(2030) | 84% | | 84% | | 96% | | |
Kõigis viies keskuse paikkonnas on olemas kõik kohalikud kvaliteetteenused va Töötukassa büroo Järve linnaosas, mis oleks tegelikult vaja sinna luua.
| Piirkonnakeskus | Gümnaasium | Kultuuri
keskus | Ujula | Esma
tasandi
tervishoiu
keskus
(perearst) | Hambaravi
kabinet | Apteek | Hooldekodu
eakatele | Ehitus
kaupade
kauplus |
|-----------------|------------|--------------------|-------|-------------------------------------------------------|----------------------|--------|------------------------|------------------------------|
| Ahtme linnaosa | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Jõhvi linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Järve linnaosa | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kiviõli linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Narva linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Sillamäe linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Piirkonnakeskus | Kiirabijaam
(brigaadi
asukoht) | Riiklik
pääste
komando | Politsei
või
konstaabli
jaoskond | Töötukassa
büroo |
|-----------------|--------------------------------------|------------------------------|-------------------------------------------|---------------------|
| Ahtme linnaosa | jah | jah | jah | jah |
| Jõhvi linn | jah | jah | jah | jah |
| Järve linnaosa | jah | jah | jah | |
| Kiviõli linn | jah | jah | jah | jah |
| Narva linn | jah | jah | jah | jah |
| Sillamäe linn | jah | jah | jah | jah |
### **II tasandi teenuskeskused**
Ida-Virumaal on 11 kliendibaasi kriteeriumitele vastavat 2. tasandi teenuskeskust – lisaks 4. ja 3. tasandi keskustele ka Aseri, Avinurme, Iisaku, Narva-Jõesuu linn ning Toila-Voka. Toilat käsitletakse koos Vokaga kaksikkeskusena, kus ühiselt tuleb tagada kõigi kohalike põhiteenuste olemasolu. Kaksikkeskuses on Toilal juhtiv roll ning soovitatava arengusuunana kujundatakse seal välja pikemas perspektiivis piirkonna ühine 2. tasandi teenuskeskus. Vokas tagatakse teenuste olemasolu vähemalt 1. tasandi teenuskeskuse mahus.
Ida-Viru maavalitsuse ettepanek on käsitleda Avinurmet ja Iisakut potentsiaalsete III tasandi teenuskeskustena. Olemasolev ja prognoositav elanike arv selle rolli täitmiseks majanduslikke eeldusi ei loo. Mõlemal on tulevikus väljakutseks kõigi kohalike põhiteenuste osutamine.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | hinnang | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste arvu | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|----------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|-------|----------------------------------------------------------------------|---------|-------------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Ahtme linnaosa | 19774 | 16617 | 18353 | 15423 | 1394 | 1126 | 5 |
| Aseri | 1807 | 1519 | 1792 | 1505 | 143 | 115 | 5 |
| Avinurme | 1886 | 1585 | 1709 | 1436 | 157 | 127 | 8 |
| Iisaku | 1962 | 1649 | 1962 | 1649 | 196 | 158 | 16 |
| Jõhvi linn | 36602 | 30759 | 24606 | 20678 | 1904 | 1538 | 19 |
| Järve linnaosa | 21659 | 18201 | 19817 | 16653 | 1591 | 1285 | 12 |
| Kiviõli linn | 9592 | 8061 | 7544 | 6339 | 614 | 496 | 16 |
| Narva linn | 62132 | 52213 | 60750 | 51052 | 4915 | 3969 | 8 |
| Narva-Jõesuu linn | 2711 | 2278 | 2672 | 2245 | 185 | 150 | 2 |
| Sillamäe linn | 15041 | 12640 | 15015 | 12618 | 1085 | 876 | 6 |
| Toila | 2130 | 1790 | 1587 | 1333 | 158 | 127 | 2 |
| Prognoositav
muutus Ida-Virumaa
rahvastikus (2030) | 84% | | | 84% | | 81% | |
Lisaks sellele määratakse olulise elanike arvu ja koondumise põhjendusel 2. tasandi teenuskeskuseks Püssi linn ja Mäetaguse. Kiviõlile väga lähedal paiknev Püssi teenuspiirkond sisaldab ka Lüganuse, kui piirkonna abikeskuse (1. tasandi teenuskeskus). Mäetaguse 2. tasandi teenuskeskuse vajadus tuleneb suuremast kaugusest keskustest ning teeb võimalikuks kliendibaasi kriteeriumile lähedane elanike arv.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste
arvu hinnang | | Kaugus lähimast
kõrgema (2. ja
enam) tasandi
keskusest |
|----------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------------|-----------------|-----------------------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Püssi linn | 2289 | 1924 | 1485 | 1248 | 136 | 110 | 4,5 |
| Mäetaguse | 1398 | 1175 | 1398 | 1175 | 151 | 122 | 18,8 |
| Prognoositav muutus
Ida-Virumaa
rahvastikus (2030) | 84% | | 84% | | 81% | | |
Peaaegu kõik kohalikud põhiteenused on määratud II tasandi keskustes või nende teenuspiirkonnas olemas. Mõistlik on luua päevakeskus Narva-Jõesuus ja Toilas-Vokal ning toetada autokütuse müügikoha loomist Mäetagusel. Püssi linnas puudub küll autokütuse müügikoht, kuid Kiviõlis on see 4,5 km kaugusel olemas.
| Teenuspiirkonna
keskus | Toidu- ja
esmatarbe
kaupade
kauplus | Auto
kütuse
müügikoht | Sularaha
automaat
või
postipank | Posti
punkt või
postkontor | Sotsiaal
töötaja
vastu
võtukoht | Päeva
keskus | Politsei
ametniku
vastuvõtu
asukoht | Vabatahtlik
pääste
üksus |
|---------------------------|----------------------------------------------|-----------------------------|------------------------------------------|----------------------------------|------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------|--------------------------------|
| Ahtme linnaosa | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Aseri | jah | jah | | jah | jah | jah | jah | |
| Avinurme | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Iisaku | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | |
| Jõhvi linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Järve linnaosa | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Kiviõli linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | Purtse |
| Mäetaguse | jah | | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Narva linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Narva-Jõesuu
linn | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | |
| Püssi linn | jah | | jah | jah | jah | jah | jah | Lüganuse |
| Sillamäe linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Toila | jah | | jah | jah | jah | | | |
| Teenuspiirkonna
keskus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus või
noortetuba | Rahvamaja | Raamatu
kogu | Välispordi
väljak | Terviserada | Spordisaal |
|---------------------------|----------|----------|------------------------------------|--------------------|-----------------|----------------------|-------------|------------|
| Ahtme linnaosa | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Aseri | jah | jah | poisteklubi | vaba aja
keskus | jah | jah | jah | jah |
| Avinurme | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Iisaku | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Jõhvi linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Järve linnaosa | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kiviõli linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Mäetaguse | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Narva linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Narva-Jõesuu
linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Püssi linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Sillamäe linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Toila | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **I tasandi teenuskeskused**
Lisaks määratud II-IV tasandi keskustele täidab 1. taseme teenuskeskuse kliendibaasi kriteeriumi 19 Ida-Virumaa paikkonda või nende omavahel seotud väiksemat kooslust.
Arvestades teenuspiirkondade olemasolevat ja potentsiaalset kliendibaasi arvestuslikku suurust ning kaugust teistest teenuskeskustest teeme ettepaneku määrata Ida-Virumaal 1. tasandi teenuskeskusteks need 9 tabelis esitatud keskust, kus tagatakse põhihariduse võimalused vähemalt I-II kooliastme ulatuses, lasteaiateenus ning elanikele isetegevuse ja sportimise võimalused vaba aja keskuse taristu abil.
| Keskuse paikkond | teenuspiirkonnas | Elanike arv hea kättesaadavusega | Potentsiaalsete põhikooliõpilaste
arvu hinnang | Kaugus
lähimast
kõrgema (2. ja
enam) tasandi
keskusest | |
|-------------------|----------------------|----------------------------------|---------------------------------------------------|--------------------------------------------------------------------|------|
| | 2011
2030 hinnang | | 2011 | 2030 hinnang | |
| Lüganuse | 1363
1145 | | 38 | 31 | 4,2 |
| Oru linnaosa | 1266 | 1064 | 112 | 90 | 11,4 |
| Sompa linnaosa | 1153 | 969 | 76 | 61 | 8,1 |
| Voka | 1132 | 951 | 42 | 34 | 5,0 |
| Kohtla-Nõmme alev | 1032 | 867 | 111 | 90 | 9,6 |
| Sinimäe | 838 | 704 | 75 | 60 | 6,7 |
| Keskuse paikkond | | Elanike arv hea kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | Potentsiaalsete põhikooliõpilaste
arvu hinnang | Kaugus
lähimast
kõrgema (2. ja
enam) tasandi
keskusest | |
|----------------------------------------------------------|-----|------------------------------------------------------|---------------------------------------------------|--------------------------------------------------------------------|------|
| Kuremäe | 644 | 541 | 40 | 32 | 21,9 |
| Lohusuu | 687 | 577 | 51 | 41 | 13,2 |
| Tudulinna | 466 | 392 | 62 | 14,9 | |
| Prognoositav muutus
Ida-Virumaa
rahvastikus (2030) | | 84% | 81% | | |
Sagedamini kasutatavate kohalike põhi- ja lihtteenuste taristu on Ida-Virumaa 1. tasandi teenuskeskuses enam-vähem olemas ja enamuses on teenused kättesaadavad. Rahvamaja puudub Kuremäel, Lohusuus, Vokal, spordisaal Orus, Sinimäel (vajadus olemas) ja Sompas. Sompas on puudu veel lasteaed (vajadus olemas), põhikool (vajadus olemas algkooli näol) ja noortekeskus (vajadus olemas). Oru linnaosas puuduvad kool ja noortekeskus (vajadused olemas). Vokal puudub kool (vajadus algkooli jaoks olemas).
| Teenuspiirkonna
keskus | Toidu- ja
esmatarbe
kaupade
kauplus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus või
noortetuba | Rahvamaja | Raamatu
kogu | Välispordi
väljak | Spordisaal |
|---------------------------|----------------------------------------------|----------|----------|------------------------------------|-----------|-----------------|----------------------|------------|
| Kohtla-Nõmme
alev | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kuremäe | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Lohusuu | jah | jah | jah | jah | | jah | jah | jah |
| Lüganuse | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Oru linnaosa | jah | jah | | | jah | jah | jah | |
| Sinimäe | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Sompa linnaosa | jah | jah | | | jah | jah | jah | |
| Tudulinna | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Voka | jah | jah | | jah | | jah | jah | jah |
### **Kokkuvõte: Ida-Virumaa teenuskeskuste hierarhia**
| 4. tasandi teenuskeskused | | | |
|---------------------------|------------------------------------------|---------------------------|---------------------------|
| | Jõhvi linn-Järve linnaosa-Ahtme linnaosa | | |
| Narva linn | | | |
| | 3. tasandi teenuskeskused | | |
| | Kiviõli linn | | |
| | Sillamäe | | |
| | | 2. tasandi teenuskeskused | |
| | | Aseri | |
| | | Avinurme | |
| | | Iisaku | |
| | | Narva-Jõesuu linn | |
| | | Toila | |
| | | Püssi | |
| | | Mäetaguse | |
| | | | 1. tasandi teenuskeskused |
| | | | Kohtla-Nõmme alev |
| | | | Kuremäe |
| | | | Voka |
| | | | Lüganuse |
| | | | Oru linnaosa |
| | | | Sinimäe |
| | | | Sompa linnaosa |
| | | | Lohusuu |
| | | | Tudulinna |
### **4.4. Jõgevamaa**
### **IV tasandi teenuskeskused**
Jõgevamaal on ainult üks kriteeriumitele vastav 4. tasandi teenuskeskus - Jõgeva linn. Jõgeva 4. tasandi teenuskeskuse rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 40 km, 60 min ühistranspordiga) kuulub 36 paikkonda, millest 35 kuuluvad Jõgeva maakonda ja 1 (Kõrvemetsa) Ida-Viru maakonda. Teenuspiirkonna elanike arv on piisav 4. tasandi teenuskeskuse rolli jätkusuutlikuks täitmiseks aastani 2030.
Käesolev ettepanek ei ole kooskõlas Jõgeva maakonna maakonnaplaneeringu eskiisi lahendusega. J*õgeva maakonnaplaneeringu eskiisis (Ramboll/Jõgeva Maavalitsus 2015)* seisuga 20.03.2015, on Jõgeva maakonnaplaneeringuga määratavad teeninduskeskused jagatud 4 taseme vahel ning kõrgeima tasandi keskustena – toimepiirkonnakeskustena – on määratletud Põltsamaa ja Jõgeva linnad.
Jõgevamaa ja selle piiriüleste alade piiratud elanike arv ning kahe keskuse lähedus ei toeta kahe regionaalseid teenuseid osutava keskuse vajadust Jõgevamaal. Mõistlik on regionaalsete teenuste kättesaadavus tagada ühes keskuses, milleks sobivaim on Jõgeva linn. Ka formaalse kliendibaasi kriteeriumile jääb Põltsamaa linn oma tagamaaga alla.
| Keskuse paikkond | teenuspiirkonnas | Elanike arv hea
Teenuskeskuse
kättesaadavusega
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | arvu hinnang | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv | |
|--------------------------------------------------------|------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-------|-----------------|----------------------------------------|------------------------------------------------|----|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Jõgeva linn | 27418 | 22949 | 24989 | 20915 | 808 | 552 | 36 |
| Prognoositav muutus
Jõgevamaa
rahvastikus (2030) | 84% | | 84% | | 68% | | |
Jõgeva 4. tasandi teenuskeskuses ja selle piirkonnas on olemas kõigi olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu – Jõgeva linnas (riigi)gümnaasium, maakondlik kultuurikeskus, pangakontor ja võistlusstaadion, kutsekool Luual. Maakonnaraamatukogu ja maakonna teine kutsekool asuvad Põltsamaal. Maakondliku tervisespordikeskusena saab käsitleda Kuremaal asuvat keskust (ujula + terviserajad).
| Piirkonna
keskus | Gümnaasiu
m | Kutsekool | Regionaal
ja
maakonna
haigla | Pangakonto
r | Maakonna
raamatu
kogu | Võistlus
staadion | Tervise
spordi
keskus |
|---------------------|----------------|----------------------|---------------------------------------|-----------------|-----------------------------|----------------------|---------------------------------------|
| Jõgeva
linn | jah | Luua ja
Põltsamaa | jah | jah | Põltsamaal | jah | Kuremaa
Ujula (sh
terviserajad) |
Kõik elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavatest riigiasutustest omavad Jõgevas regionaalset struktuuriüksust või teeninduspunkti.
| Piirkonna
keskus | EMTA
teenindus
büroo | PPA
teenin
dus | Maantee
ameti
liiklus
registri
büroo | Töötukassa
osakond | SKA
kliendi
teenindus | Keskkonna
ameti
kontor | PRIA
teenindus
büroo | Põllu
majandus
ameti
keskus |
|---------------------|----------------------------|----------------------|--------------------------------------------------|-----------------------|-----------------------------|------------------------------|----------------------------|--------------------------------------|
| Jõgeva
linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **III tasandi teenuskeskused**
Jõgevamaal on kolm kriteeriumitele vastavat 3. tasandi teenuskeskust – Jõgeva linn, mis 4. tasandi keskusena täidab vajadusel ka kõigi madalamate tasemete keskuste rolli, ning Põltsamaa (22 paikkonda) ja Mustvee (19 paikkonda) linnad. Erisusena saab välja tuua, et Mustvee piirkonnas on 9 Ida-Virumaa paikkonda ning Põltsamaa piirkonnas 5 Viljandimaa ja 2 Järvamaa paikkonda.
Teenuse liigituse ja teenusekeskuste hierarhia üldmetoodikast lähtuvalt tehakse 4.tasandi keskuse (Jõgeva linna) ja 3. tasandi keskuste (Põltsamaa ja Mustvee linnad) vahel siiski vahet teenuste mitmekesisuse suunistes – üksnes 3. tasandi keskuse rolli täitvas paikkonnas ei ole regionaalsete teenuste olemasolu nõutud.
J*õgeva maakonnaplaneeringu eskiisis* on Põltsamaa ja Mustvee käsitletud erineva taseme keskustena – Põltsamaa toimepiirkonnakeskusena ja Mustvee tugitoimepiirkonnakeskusena. Kohalike kvaliteetteenuste kättesaadavuse tagamise ja ühtlustamise ülesandest lähtuvalt on oluline Mustvee kui 3. tasandi teenuskeskuse välja aredamine ning Mustvee piirkonda kuuluvate paikkondade ühendamine logistiliselt ja teenuskasutuse mustrite järgi nimelt Mustvee linnaga.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | | Teenus
piirkonda
haaratud
paikkondade
arv |
|--------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------------|-----------------|-------------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Jõgeva linn | 17056 | 14276 | 14732 | 12330 | 533 | 364 | 21 |
| Mustvee linn | 7397 | 6191 | 6509 | 5448 | 154 | 105 | 19 |
| Põltsamaa linn | 14644 | 12257 | 11941 | 9994 | 326 | 223 | 22 |
| Prognoositav muutus
Jõgevamaa
rahvastikus (2030) | 84% | | 84% | | 68% | | |
Kõigis kolmes teenuspiirkonnas on olemas valdav osa kohalikest kvaliteetteenustest, Mustvee piirkonnas puudub ujula, politseijaoskond ja Töötukassa büroo. Need kõik võiksid seal olla. Lisaks oleks Põltsamaale vaja politseijaoskonda.
| Piirkonna
keskus | Güm
naasium | Kultuuri
keskus | Ujula | Esma
tasandi
tervishoiu
-keskus
(perearst) | Hamba
ravi
kabinet | Apteek | Hoolde
kodu
eakatele | Ehitus
kaupade
kauplus |
|---------------------|----------------|--------------------|-------|--------------------------------------------------------|--------------------------|--------|----------------------------|------------------------------|
| Jõgeva linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Mustvee linn | jah | jah | | jah | jah | jah | jah | jah |
| Põltsamaa
linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Piirkonnakeskus | Kiirabijaam
(brigaadi
asukoht) | Riiklik
pääste
komando | Politsei
või
konstaabli
jaoskond | Töötukassa
büroo |
|-----------------|--------------------------------------|------------------------------|-------------------------------------------|---------------------|
| Jõgeva linn | jah | jah | jah | jah |
| Mustvee linn | jah | jah | | |
| Põltsamaa linn | jah | jah | | jah |
### **II tasandi teenuskeskused**
Jõgevamaal on 8 kriteeriumitele vastavat 2. tasandi teenuskeskust – lisaks 4. ja 3. tasandi keskustele ka Pala küla ning Palamuse, Puurmani, Tabivere ja Torma alevikud. Kuigi Puurmani ja Pala piirkondades on elanike arv kliendibaasi kriteeriumi lähedal ning prognoosi põhjal tulevikus jääb sellest tasemest allapoole, jäävad need keskused ja nende tagamaa paikkonnad kaugele järgmise tasandi keskustest. Seetõttu on põhjendatud nende arendamine ja toetamine 2. tasandi teenuskeskustena.
Jõgeva maakonnaplaneeringu eskiisis on sama keskuste loetelu määratletud kui III tasandi keskused. Seega on lahknevus maakonnaplaneeringu eskiisiga kõige ilmsemalt teenuskeskuste rühma nimes ning olulisemalt keskuse tasemega seotud teenuste loetelus.
| Keskuse
paikkond | | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
Potentsiaalsete
potentsiaalse
põhikooliõpilaste
kliendibaasi
arvu hinnang
arvestuslik suurus | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv | Kaugus
lähimast
kõrgema
tasandi
keskusest | |
|---------------------|-------|---------------------------------------------------------|------|------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|------|------------------------------------------------|-------------------------------------------------------|--|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | | |
| Jõgeva linn | 11216 | 9388 | 9770 | 8177 | 949 | 718 | 10 | |
| Mustvee linn | 4260 | 3566 | 3683 | 3083 | 308 | 233 | 8 | |
| Pala | 1597 | 1337 | 1538 | 1287 | 126 | 95 | 5 | |
| Keskuse
paikkond | teenuspiirkonnas | Elanike arv hea
kättesaadavusega | arvestuslik suurus | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste
arvu hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv | Kaugus
lähimast
kõrgema
tasandi
keskusest |
|--------------------------------------------------------------|------------------|-------------------------------------|--------------------|------------------------------------------------|------------------------------------------------------|-----|------------------------------------------------|-------------------------------------------------------|
| Palamuse | 3103 | 2597 | 2548 | 2132 | 261 | 197 | 6 | |
| Puurmani | 1442 | 1207 | 1250 | 1046 | 112 | 85 | 2 | 21,2 |
| Põltsamaa linn | 8656 | 7245 | 8656 | 7245 | 841 | 636 | 11 | |
| Tabivere | 2179 | 1824 | 2179 | 1824 | 221 | 167 | 4 | |
| Torma | 1941 | 1625 | 1895 | 1586 | 186 | 141 | 5 | |
| Prognoositav
muutus
Jõgevamaa
rahvastikus
(2030) | 84% | | 84% | | 76% | | | |
Kõigis kaheksas maakonna 2. tasandi teenuskeskustes on kohalikud põhiteenused hästi kättesaadavad. Lisaks Jõgeva linnale puudub eakate päevakeskus kolmes väiksemas keskuses (Pala, Palamuse, Puurmani). Terviserada puudub Mustvees ja Tormas.
| Teenuspiir
konna keskus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noortetu
ba | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Väli
spordi
väljak | Tervise
rada | Spordi
saal |
|----------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|---------------|-----------------|--------------------------|-----------------|----------------|
| Jõgeva linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Mustvee linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Pala | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Palamuse | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Puurmani | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Põltsamaa linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Tabivere | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Torma | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Teenuspiirkonna
keskus | Toidu- ja
esmatarbe
kaupade
kauplus | Auto
kütuse
müügikoht | Sularaha
automaat
või
postipank | Postipunkt
või
postkontor | Sotsiaal
töötaja
vastu
võtukoht | Päeva
keskus | Politsei
ametniku
vastuvõtu
asukoht | Vabatahtlik
pääste
üksus |
|---------------------------|----------------------------------------------|-----------------------------|------------------------------------------|---------------------------------|------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------|--------------------------------|
| Jõgeva linn | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | riiklik |
| Mustvee linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | riiklik |
| Pala | jah | | jah | jah | jah | | jah | jah |
| Palamuse | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | jah |
| Puurmani | jah | | jah | jah | jah | | jah | jah |
| Põltsamaa linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | riiklik |
| Tabivere | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | riiklik |
| Torma | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
### **I tasandi teenuskeskused**
Lisaks määratud II-IV tasandi keskustele täidab 1. taseme teenuskeskuse kliendibaasi kriteeriumi 22 Jõgevamaa paikkonda või nende omavahel seotud väiksemat kooslust. Arvestades teenuspiirkondade olemasolevat ja potentsiaalset kliendibaasi arvestuslikku suurust ning kaugust teistest teenuskeskustest tehakse ettepanek määrata Jõgevamaal 1. tasandi teenuskeskusteks, kus tagatakse põhihariduse võimalused vähemalt I-II kooliastme ulatuses, lasteaiateenus ning elanikele isetegevuse ja sportimise võimalused vaba aja keskuse taristu abil, 8 asulat. Siimusti, Raja ja Adavere määramist toetab suurem elanike arv paikkonnas ja lähialal. Voore ja Maarja teenusevajadus tuleneb nii piirkonna olulisest elanike arvust kui ka kõrgema tasandi keskusena toimiva asula (Jõgeva) kaugusest. Sadala ja Vaimastvere puhul on põhjenduseks ühte paikkonda koondunud märkimisväärne teenusvajadus ning maakondades läbi viidud konsultatsioonide tulemused.
Jõgeva maakonnaplaneeringu eskiisis on madalama tasandi keskused jagatud kahte rühma: II tasandi keskused - Laiuse ja Adavere alevikud ja Vaimastvere, Voore küla, Maarja-Magdaleena ja Lustivere külad ja I tasandile jäävad Kuremaa, Siimusti ja Sadala alevikud ning Kääpa, Kasepää, Pisisaare/Pajusi, Saduküla, Kaarepere, Vägari/Aidu ja Esku külad. Sealne keskuste loetelu on oluliselt ulatuslikum siinses ettepanekus sisalduvaga, millest on välja arvatud suuremate keskuste läheduses (kuni 11 km) paiknevad alla 1000 elanikuga piirkonnad/paikkonnad. Piiratud ressursi tingimustes on mõistlik arendada hea kättesaadavusega piirkondades ühtset teenuste taristut ning ressursse mitte killustada.
| Keskuse paikkond | teenuspiirkonnas | Elanike arv hea
kättesaadavusega | Potentsiaalsete põhikooli
õpilaste arvu hinnang | | Kaugus lähimast
kõrgema tasandi
keskusest |
|--------------------------------------------------------|------------------|-------------------------------------|----------------------------------------------------|--------------|-------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030 hinnang | 2011 | 2030 hinnang | |
| Siimusti | 1782 | 1492 | 160 | 121 | 4,5 |
| Adavere | 1261 | 1055 | 158 | 119 | 8,2 |
| Raja | 1161
972 | | 89 | 67 | 3,8 |
| Voore | 1073 | 898 | 82 | 62 | 26,0 |
| Maarja | 1062 | 889 | 106 | 80 | 29,3 |
| Sadala | 649 | 543 | 58 | 44 | 19,9 |
| Vaimastvere | 644 | 539 | 44 | 33 | 11,8 |
| Prognoositav muutus
Jõgevamaa
rahvastikus (2030) | 84% | | 76% | | |
Sagedamini kasutatavate kohalike põhi- ja lihtteenuste taristu on Jõgevamaa 1. tasandi teenuskeskuses üldiselt olemas ja teenused kättesaadavad. Suurimad arenguvajadused on sisespordivõimalused Rajal, noorte tegevusruumid Maarjas ning isetegevuse ruumid Vaimastveres ja Siimustis.
| Teenuspiirkonn
a keskus | Toidu- ja
esmat
arbe
kaupade
kauplus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus või
noortetub
a | Rahvamaja | Raamatu
-kogu | Väli
spordi
väljak | Spordi
saal |
|----------------------------|--------------------------------------------------|----------|----------|----------------------------------------|-----------------|------------------|--------------------------|----------------|
| Adavere | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Maarja | jah | jah | jah | | jah | jah | jah | jah |
| Raja | jah | jah | 3 klassi | jah | jah | jah | jah | |
| Sadala | jah | jah | 6 klassi | jah | jah | jah | jah | jah |
| Siimusti | jah | jah | 6 klassi | jah | | jah | jah | jah |
| Vaimastvere | jah | jah | jah | jah | arendamis
el | jah | jah | jah |
| Voore | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **Kokkuvõte: Jõgevamaa teenuskeskuste hierarhia**
| 4. tasandi teenuskeskused | | | |
|---------------------------|---------------------------|---------------------------|---------------------------|
| Jõgeva linn | | | |
| | 3. tasandi teenuskeskused | | |
| | Mustvee linn | | |
| | Põltsamaa linn | | |
| | | 2. tasandi teenuskeskused | |
| | | Pala | |
| | | Palamuse | |
| | | Puurmani | |
| | | Tabivere | |
| | | Torma | |
| | | | 1. tasandi teenuskeskused |
| | | | Siimusti |
| | | | Adavere |
| | | | Raja |
| | | | Voore |
| | | | Maarja |
| | | | Sadala |
| | | | Vaimastvere |
### **4.5. Järvamaa**
### **IV tasandi teenuskeskused**
Järvamaal on üks kriteeriumitele vastav 4. tasandi teenuskeskus - Paide linn. Paide 4. tasandi teenuskeskuse rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 40 km, 60 min ühistranspordiga) kuulub 52 paikkonda. Teenuspiirkonna elanike arv on piisav 4. tasandi teenuskeskuse rolli jätkusuutlikuks täitmiseks aastani 2030.
Järva maakonnaplaneeringu eskiisis on Paide linn määratud maakonna ainsaks toimepiirkonnakeskuseks, mis sarnaselt tugi-toimepiirkonna keskusele (Türi linn) peab tagama kõigi igapäevaselt vajalike teenuste kättesaadavuse. Seega on käesolev ettepanek kooskõlas maakonnaplaneeringu eskiisi keskuste hierarhiaga vormilises mõttes (Paide kui ainus kõrgeima tasandi keskus), kuid mitte sisuliselt teenuste valiku mõttes. Siinses ettepanekus eristatakse 4. tasandi teenuskeskus kui (peamine) spetsiifiliste, regionaalsete teenuseid osutav asula.
| Keskuse
paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|----------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Paide linn | 30860 | 25018 | 30775 | 24949 | 862 | 690 | 52 |
| Prognoositav
muutus Järvamaa
rahvastikus
(2030) | 81% | | 81% | | 80% | | |
Piirkonnas on olemas kõigi olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu – Paide linnas kavandatav (riigi)gümnaasium, kutsekool, haigla, maakonnaraamatukogu, maakondlik kultuurikeskus, pangakontor ja võistlusstaadion. Maakondlik tervisespordikeskus asub piirkonna äärealal Albu vallas.
| Piir
konna
keskus | Gümnaa
sium | Kutsekool | Regionaal
ja
maakonna
haigla | Panga
kontor | Maakonna
raamatu
kogu | Võistlus
staadion | Tervise
spordi
keskus |
|-------------------------|----------------|-----------|---------------------------------------|-----------------|-----------------------------|----------------------|-----------------------------------------------|
| Paide
linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | Valgehobuse
mäe suusa
ja
puhkekeskus |
Kõik elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavatest riigiasutustest omavad piirkonnas regionaalset struktuuriüksust või teeninduspunkti – üldjuhul Paides, Keskkonnaameti kontor Türil.
| Piirkonna
keskus | EMTA
teenindus
büroo | PPA
teenindus | Maantee
ameti
liiklus
registri
büroo | Töötukassa
osakond | SKA
kliendi
teenindus | Keskkonna
ameti
kontor | PRIA
teenindus
büroo | Põllu
majandus
ameti
keskus |
|---------------------|----------------------------|------------------|--------------------------------------------------|-----------------------|-----------------------------|------------------------------|----------------------------|--------------------------------------|
| Paide linn | jah | jah | jah | jah | jah | Türil | jah | jah |
### **III tasandi teenuskeskused**
Järvamaal on kaks kriteeriumitele vastav 3. tasandi teenuskeskust – Paide linn, mis 4. tasandi keskusena täidab vajadusel ka kõigi madalamate tasemete keskuste rolli, ning Türi linn. Paide linna 3. tasandi teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 27 km, 45 min ühistranspordiga) kuulub 21 ja Türil 11 paikkonda, sh 2 Raplamaa paikkonda (Käru ja Vahastu).
| Keskuse
paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|-------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Paide linn | 22427 | 18181 | 18035 | 14620 | 633 | 507 | 21 |
| Türi linn | 9977 | 8088 | 8393 | 6804 | 223 | 179 | 11 |
| Prognoositav
muutus
Järvamaa
rahvastikus
(2030) | 81% | | 81% | | 80% | | |
Lisaks kriteeriumitele vastavatele keskustele on kohalike kvaliteetteenuste kättesaadavuse tagamiseks vajalik Põhja-Järvamaal vähemalt ühe III tasandi teenuskeskuse määramine. Kõik kolm kandidaati – Koeru, Järva-Jaani ja Aravete - jäävad koos tagamaaga märkimisväärselt alla kliendibaasi kriteeriumile, kuid suudaksid ühiselt selle täita isegi varuga. Käesolevas ettepanekus määratakse ainsa III tasandi keskusena Põhja-Järvamaal suurima tagamaaga Koeru alevik, mis koos Lääne-Virumaa Tapa linnaga tagab vähemalt põhimõtteliselt kohalike põhiteenuste rahuldava kättesaadavuse ka Järva-Jaani ja Aravete piirkondade elanikele. Järva-Jaani ja Aravete koostöös võiks Põhja-Järvamaal olla võimalik ka täiendava kohalikke kvaliteetteenuseid osutava (kaksik)keskuse loomine.
Käesolev ettepanek erineb maakonnaplaneeringu eskiisi lahendusest, kus Türi linn on määratletud ainsana kui tugi-toimepiirkond, milles sarnaselt toimepiirkonna keskusega peavad olema kättesaadavad kõik igapäevaselt vajalikud teenused. Koeru, Aravete ja Järva-Jaani on määratud II tasandi teenuskeskusteks, milles peaks olema teenuste loetelu (põhikool lasteaed, noortekeskus, tervisekeskuse filiaal, spordirajatised, postipunkt, apteek), mis sisaldub siinse ettepaneku põhiteenuste loetelus. Erinevus lähtub siinse ettepaneku taotlusest tagada maakonna kontekstis suurele hulgale Põhja-Järvamaa elanikele ka kohalike kvaliteetteenuste hea kättesaadavus.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumi
õpilaste arvu
hinnang | | Teenus
piirkonda
haaratud
paikkon | Kaugus
lähimast
kõrgema
tasandi | |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------|------------------------------------------|--|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | dade arv | keskusest | |
| Koeru | 3922 | 3180 | 3336 | 2704 | 88 | 70 | 8 | 31,9 | |
| Prognoositav
muutus Järvamaa
rahvastikus (2030) | 81% | | 81% | | 80% | | | | |
Kõigis kolmes teenuspiirkonnas on olemas valdav osa kohalikest kvaliteetteenustest. Türil puuduvad hooldekodu ja töötukassa büroo.
| Piirkonnakes
kus | Güm
naasium | Kultuuri
keskus | Ujula | Esma
tasandi
tervishoiu
-keskus
(perearst) | Hamba
ravi
kabinet | Apteek | Hoolde
kodu
eakatele | Ehitus
kaupade
kauplus |
|---------------------|----------------|--------------------|-------|--------------------------------------------------------|--------------------------|--------|----------------------------|------------------------------|
| Koeru | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Paide linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Türi linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Piirkonnakeskus | Kiirabijaam
(brigaadi
asukoht) | Riiklik
pääste
komando | Politsei
või
konstaabli
jaoskond | Töötukassa
büroo |
|-----------------|--------------------------------------|------------------------------|-------------------------------------------|---------------------|
| Koeru | jah | jah | jah | jah |
| Paide linn | jah | jah | jah | jah |
| Türi linn | jah | jah | jah | |
### **II tasandi teenuskeskused**
Järvamaal on 5 kliendibaasi kriteeriumitele vastavat 2. tasandi teenuskeskust – lisaks 3. tasandi keskustele ka Aravete ja Järva-Jaani. Teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 15 km, 30 min ühistranspordiga) kuulub Paidel 12, Türil 8, Aravetel 7 ning Koerul ja Järva-Jaanil 6 paikkonda. Täiendavate 2. tasandi keskuste määramiseks on võimalike kandidaatide (nt Imavere, Koigi) kliendibaas tulevikuvaates prognooside põhjal ebapiisav kõigi põhiteenuste osutamiseks, või siis asuvad need (Väätsa, Albu) suurematele keskustele põhiteenuste hea kättesaadavuse tagamiseks piisavalt lähedal.
Arvestamata ka kõrgema tasandi keskuste rolli täitvaid asulaid kattub maakonnaplaneeringu eskiisi lahendus ja siinse ettepaneku lahendus asulate loendi mõttes – vähemalt II tasandi teenuste mahus kavandatakse teenuste osutamist 5 Järvamaa keskuses.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste arvu
hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|----------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|
| | 2011
2030
hinnang | | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Aravete | 3075 | 2493 | 2598 | 2106 | 232 | 186 | 7 |
| Järva-Jaani alev | 1637 | 1327 | 1591 | 1290 | 157 | 126 | 6 |
| Koeru | 2628 | 2131 | 2582 | 2093 | 252 | 202 | 6 |
| Paide linn | 16742 | 13573 | 13859 | 11235 | 1263 | 1013 | 12 |
| Türi linn | 9003 | 7299 | 8825 | 7154 | 788 | 632 | 8 |
| Prognoositav
muutus Järvamaa
rahvastikus
(2030) | 81% | | 81% | | 80% | | |
Kõigis viies maakonna 2. tasandi teenuskeskustes on kohalikud põhiteenused hästi kättesaadavad.
| Teenuspiirkonna
keskus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus või
noortetuba | Rahvamaja | Raamatu
kogu | Välispordi
väljak | Terviserada | Spordisaal |
|---------------------------|----------|----------|------------------------------------|-----------|-----------------|----------------------|-------------|------------|
| Aravete | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Järva-Jaani alev | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Koeru | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Paide linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Türi linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Teenuspiir
konna keskus | Toidu- ja
esma
tarbe
kaupade
kauplus | Auto
kütuse
müügi
koht | Sularaha
automaat
või
postipank | Posti
punkt või
postkont
or | Sotsiaal
töötaja
vastu
võtukoht | Päeva
keskus | Politsei
ametniku
vastu
võtu
asukoht | Vaba
tahtlik
pääste
üksus |
|----------------------------|--------------------------------------------------|---------------------------------|------------------------------------------|--------------------------------------|------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------|------------------------------------|
| Aravete | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Järva-Jaani alev | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Koeru | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | |
| Paide linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Türi linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
### **I tasandi teenuskeskused**
Lisaks määratud II-IV tasandi keskustele täidab 1. taseme teenuskeskuse kliendibaasi kriteeriumi 17 Järvamaa paikkonda või nende omavahel seotud väiksemat kooslust. Arvestades teenuspiirkondade olemasolevat ja potentsiaalset kliendibaasi arvestuslikku suurust ning kaugust teistest teenuskeskustest tehakse ettepanek määrata Järvamaa 1. tasandi teenuskeskusteks, kus tagatakse põhihariduse võimalused vähemalt I-II kooliastme ulatuses, lasteaiateenus ning elanikele isetegevuse ja sportimise võimalused vaba aja keskuse taristu abil, 6 keskust – Väätsa ja Albu (koos Ahulaga) koondunud teenusvajaduse tõttu ning Imavere, Roosna-Alliku, Koigi ja Kabala kauguse tõttu teistest keskustest. Harvemini kasutatavate kohalike teenuste kättesaadavus on nende piirkondade elanikele tagatud lähimas 2. tasandi teenuskeskuses.
Siinne ettepanek ei sisalda maakonnaplaneeringu eskiisis I tasandi keskustena määratutest Ambla, Peetri ja Oisu asulaid, mille piirkondade elanike arv on väiksem ning mis paiknevad suuremate keskuste läheduses (põhiteenuste hea kättesaadavuse kriteeriumi alusel).
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Potentsiaalsete põhikooli
õpilaste arvu hinnang | | Kaugus lähimast
kõrgema tasandi
keskusest |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----|----------------------------------------------------|-----------------|-------------------------------------------------|
| | 2011
2030
hinnang | | 2011 | 2030
hinnang | |
| Väätsa | 1139 | 923 | 128 | 103 | 7,7 |
| Albu | 1140 | 924 | 55 | 44 | 7,9 |
| Roosna-Alliku | 973 | 789 | 90 | 72 | 18,6 |
| Koigi | 908 | 736 | 79 | 63 | 15,9 |
| Imavere | 849 | 688 | 83 | 67 | 17,6 |
| Kabala | 759 | 615 | 62 | 50 | 19,9 |
| Prognoositav
muutus Järvamaa
rahvastikus (2030) | 81% | | 80% | | |
Sagedamini kasutatavate kohalike põhi- ja lihtteenuste taristu on Järvamaa 1. tasandi teenuskeskuses üldiselt olemas ja teenused kättesaadavad.
| Teenuspiirkonna
keskus | Toidu- ja
esmatarbe
kaupade
kauplus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus või
noortetuba | Rahvamaja | Raamatu
kogu | Välispordi
väljak | Spordisaal |
|---------------------------|----------------------------------------------|----------|----------|------------------------------------|-----------|-----------------|----------------------|------------|
| Albu | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Imavere | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kabala | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Koigi | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Roosna-Alliku | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Väätsa | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **Kokkuvõte: Järvamaa teenuskeskuste hierarhia**
| 4. tasandi teenuskeskused | | | |
|---------------------------|---------------------------|---------------------------|---------------------------|
| Paide linn | | | |
| | 3. tasandi teenuskeskused | | |
| | Türi linn | | |
| | Koeru | | |
| | | 2. tasandi teenuskeskused | |
| | | Järva-Jaani alev | |
| | | Aravete | |
| | | | 1. tasandi teenuskeskused |
| | | | Albu |
| | | | Imavere |
| | | | Kabala |
| | | | Koigi |
| | | | Roosna-Alliku |
| | | | Väätsa |
### **4.6. Läänemaa**
### **IV tasandi teenuskeskused**
Läänemaal on üks kriteeriumitele vastav 4. tasandi teenuskeskus - Haapsalu linn. Haapsalu 4. tasandi teenuskeskuse rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 40 km, 60 min ühistranspordiga) kuulub maakonna 44 paikkonnast 31 paikkonda. Teenuspiirkonna elanike arv ning teiste sama teenuskeskuste mõju (mis Haapsalu 4. tasandi piirkonna puhul puudub) arvestav potentsiaalne kliendibaas on piisav 4. tasandi teenuskeskuse rolli jätkusuutlikuks täitmiseks aastani 2030.
Lääne maakonnaplaneeringu aluseks olevas maakonna arengustrateegias 2020+ on Haapsalu määratud kui maakonna ainus toimepiirkonna keskus. Käesolev ettepanek on kooskõlaline maakonna arengustrateegia lahendusega.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | arvu hinnang | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------|----------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Haapsalu linn | 19677 | 16837 | 19677 | 16837 | 566 | 413 | 31 |
| Prognoositav muutus
Läänemaa
rahvastikus (2030) | 86% | | 86% | | 73% | | |
Haapsalu 4. tasandi teenuspiirkonnas on olemas enamuse olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu - piirkonnakeskuses maakonnahaigla, (riigi)gümnaasium, kutsekool, staadion, maakonnaraamatukogu, maakondlik kultuurikeskus, pangakontor; mujal piirkonnas arendamist vajav (sh teenindavate hoonete rajamine) maakondlik tervisespordikeskus (Palivere).
| Piirkonna
-keskus | Gümnaa
sium | Kutsekool | Regionaal
ja
maakonna
haigla | Panga
kontor | Maakonna
raamatu
kogu | Võistlus
staadion | Tervisespordi
keskus |
|----------------------|----------------|-----------|---------------------------------------|-----------------|-----------------------------|----------------------|----------------------------------------------------|
| Haapsalu
linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | Palivere
Turismi- ja
Tervisespordik
eskus |
Peamised elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavatest riigiasutustest omab Haapsalus regionaalset struktuuriüksust või teeninduspunkti.
| Piirkonna
keskus | EMTA
teenindus
-büroo | PPA
teenindus | Maantee
ameti
liiklus
registri
büroo | Töötu
kassa
osakond | SKA
kliendi
teenindus | Keskkon
naameti
kontor | PRIA
teenindus
-büroo | Põllu
majandus
-ameti
keskus |
|---------------------|-----------------------------|------------------|--------------------------------------------------|---------------------------|-----------------------------|------------------------------|-----------------------------|---------------------------------------|
| Haapsalu
linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **III tasandi teenuskeskused**
Läänemaal ei vasta peale Haapsalu linnale, mis 4. tasandi keskusena täidab vajadusel ka kõigi madalamate tasemete keskuste rolli, ükski keskus 3. tasandi teenuskeskuse kliendibaasi kriteeriumile. Kuivõrd Haapsalu 3. tasandi teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 27 km, 45 min ühistranspordiga) kuulub maakonna 44 paikkonnast üksnes 21, siis on asjakohane kaalutleda täiendava kohalikke kvaliteetteenuseid osutava keskuse määramist. Lihula sama taseme teenuspiirkonna kliendibaas jääb 2011. a. rahvaloenduse andmetele tuginedes kriteeriumi lävendist allapoole ning prognoosi kohaselt väheneb teenusvajadus piirkonnas veelgi. Sellest hoolimata on vajalik erandliku 3. taseme keskuse määramine Lihulas. Lihula teenuspiirkond hõlmab 13 paikkonda, neist 3 Pärnu maakonnast (Oiderma, Lõpe, Tarva). Lihula võime kliendibaasile tuginedes jätkusuutlikult täita 3. tasandi teenuskeskuste rolli – osutada elanikele kõiki kohalikke teenuseid, sealhulgas kvaliteetteenuseid – ei ole kindel ning vajab täiendavaid toetusmeetmeid.
| Keskuse
paikkond | | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumi
õpilaste arvu
hinnang | | Kaugus
lähimast
3.
tasandi |
|-------------------------------------------------------------|-------|---------------------------------------------------------|-------|----------------------------------------------------------------------|------|------------------------------------------------------------|-----|-------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | arv | keskusest |
| Haapsalu linn | 17382 | 14873 | 17382 | 14873 | 489 | 357 | 21 | |
| Lihula linn | 4222 | 3613 | 4222 | 3613 | 82 | 60 | 13 | 50,7 |
| Prognoositav
muutus
Läänemaa
rahvastikus
(2030) | 86% | | 86% | | 73% | | | |
Lääne maakonnaplaneeringu aluseks olevas maakonna arengustrateegias 2020+ on Lihula määratud kui maakonna ainus tugitoimepiirkonna keskus. Käesolev ettepanek on kooskõlaline maakonna arengustrateegia lahendusega.
Kõik kohalikud kvaliteetteenused on olemas Haapsalus. Lihulas puudub ujula. Hambaarstikabinet ja töötukassa esindus on Lihulas olemas, kuid avatud mõnel päeval nädalas.
| Piirkonnakeskus | Gümnaasium | Kultuuri
keskus | Ujula | Esma
tasandi
tervishoiu
keskus
(perearst) | Hambaravi
kabinet | Apteek | Hooldekodu
eakatele | Ehitus
kaupade
kauplus |
|-----------------|------------|--------------------|-------|-------------------------------------------------------|------------------------------|--------|------------------------|------------------------------|
| Haapsalu linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Lihula | jah | jah | | jah | jah (2
päeval
nädalas) | jah | jah | jah |
| Piirkonnakeskus | Kiirabijaam
(brigaadi
asukoht) | Riiklik
pääste
komando | Politsei
või
konstaabli
jaoskond | Töötukassa
büroo |
|-----------------|--------------------------------------|------------------------------|-------------------------------------------|------------------------------|
| Haapsalu linn | jah | jah | jah | jah |
| Lihula | jah | jah | | jah (2
päeval
nädalas) |
### **II tasandi teenuskeskused**
Läänemaal on lisaks Haapsalule ja Lihulale kolm kliendibaasi kriteeriumitele vastavat 2. tasandi teenuskeskust – Palivere, Risti ja Taebla. Teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 15 km, 30 min ühistranspordiga) kuulub Haapsalul 3, Lihulal 5, Paliverel 3, Ristil 4 ja Taeblal 6 paikkonda. Seejuures kattuvad Palivere, Taebla ja Risti teenuspiirkonnad teineteisega olulises ulatuses ning kliendibaasi kriteerium täidetakse ühiselt – Palivere teenuspiirkonna suhteliselt suur elanike arv tuleneb sellest, et eelnevalt määratletud hierarhiasuhete alusel täidab Palivere vähemalt osaliselt keskuse rolli ka Taebla ja Risti suhtes, Risti jääb põhiteenuste rahuldava kättesaadavusega ulatusest aga Taeblast liialt kaugele. Keskuste omavahelise läheduse ja teenuspiirkondade olulise kattumise tõttu on mõistlik käsitleda neid kolme asulat ja nende tagamaad ühtse teenuspiirkonnana, mille (põhi)keskuseks on elanike arvu ja maakondlikke liikumissundi arvestades Taebla. Maakondlikele konsultatsioonidele tuginedes määratakse 2. tasandi teenuskeskuseks ka Risti, mille asend võimaldab toimida teenuskeskusena põhjasuunas (kuni Nõvani) ning osaliselt Koluvere-Kullamaa paikkondadele. Palivere (paikkonna elanike arv 820) rolliks on toimida piirkonna abikeskusena, kus tagatakse teenuste olemasolu vähemalt 1. tasandi keskuse teenuste mahus (I-II kooliaste, lasteaed, vaba aja keskus).
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | hinnang | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste arvu | Teenus-piirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|---------|-------------------------------------------|-------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Haapsalu linn | 15306 | 13097 | 13907 | 11900 | 1267 | 1060 | 3 |
| Lihula linn | 2261 | 1935 | 2261 | 1935 | 211 | 177 | 5 |
| Palivere | 3091 | 2645 | 1815 | 1553 | 184 | 154 | 3 |
| Risti | 1634 | 1398 | 1087 | 930 | 119 | 100 | 4 |
| Taebla | 2438 | 2086 | 1810 | 1549 | 198 | 165 | 6 |
| Prognoositav muutus | 86% | 86% | 84% | |
|----------------------|-----|-----|-----|--|
| Läänemaa rahvastikus | | | | |
| (2030) | | | | |
Lisaks on kauguse kriteeriumile tuginedes ning kriteeriumilähedast kliendibaasi arvestades asjakohane määrata täiendavateks 2. tasandi keskusteks Kullamaa ning Virtsu-Kõmsi. Virtsu-Kõmsi piirkonna ja keskuse puhul on edasise arengu väljakutseks ühtse(ma) teenuskeskuse välja kujundamine piiratud teenusvajadusega kliendibaasi olukorras. Virtsu-Kõmsi piirkonnas (keskuste kauguse vahemaa 8,6 km) toetab Kõmsi keskuse rolli parem kohalik keskne asend ühendatavate paikkondade suhtes (lisaks Virtsule ka Vatla ning laiemalt Pärnumaa Varbla valla paikkonnad), Virtsu puhul aga keskuse suurem elanike arv, tiheasustuse ja üleriigilise tähtsusega tehnilise taristu (sadam) olemasolu. Kullamaa piirkond ühendab lisaks 4 Läänemaa paikkonnale ka Raplamaa Laukna paikkonda.
| Keskuse paikkond | | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste arvu
hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv | Kaugus lähimast
kõrgema tasandi
keskusest |
|-------------------------------------------------------|------|---------------------------------------------------------|------------------------------------------------------|----|------------------------------------------------|-------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011
2030 hinnang | | | |
| Virtsu-Kõmsi | 1371 | 1173 | 103 | 86 | 3 | 22,6 (Lihula) |
| Kullamaa | 1459 | 1248 | 81 | 68 | 5 | 27,3 (Märjamaa) |
| Prognoositav
muutus Läänemaa
rahvastikus (2030) | | 86% | 84% | | | |
Lääne maakonnaplaneeringu aluseks olevas maakonna arengustrateegias 2020+ on II tasandi teenuskeskustena määratud Taebla, Kullamaa ja Virtsu, täiendavalt määratakse käesolevas ettepanekus sellesse keskusterühma Risti.
Valdavalt on kohalikud põhiteenused piirkondades olemas. Probleemseim on päevakeskuse teenuse kättesaadavus, mis on olemas üksnes Haapsalus ja Lihulas. Lisaks puudub autokütuse müügikoht Taeblas ja Kullamaal.
| Teenuspiir
konna
keskus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Välispordi
väljak | Tervise
rada | Spordi
saal |
|-------------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|---------------|-----------------|----------------------|-----------------|----------------|
| Haapsalu
linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kullamaa | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Lihula | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Risti | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Taebla | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Virtsu-Kõmsi | jah | jah | Noorte
tuba | jah | jah | jah | | jah |
| Teenuspiir
konna keskus | Toidu- ja
esma
tarbe
kaupade
kauplus | Auto
kütuse
müügi
koht | Sularaha
auto
maat või
posti
pank | Posti
punkt või
post
kontor | Sotsiaal
töötaja
vastu
võtu
koht | Päeva
keskus | Politsei
ametniku
vastu
võtu
asukoht | Vaba
tahtlik
pääste
üksus |
|----------------------------|--------------------------------------------------|---------------------------------|-----------------------------------------------|--------------------------------------|----------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------|------------------------------------|
| Haapsalu linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kullamaa | jah | | jah | jah | jah | | jah | |
| Lihula | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Risti | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | |
| Taebla | jah | | jah | jah | jah | | jah | jah |
| Virtsu-Kõmsi | jah | jah | jah | jah | jah | | | jah |
### **I tasandi teenuskeskused**
Esimese taseme teenuskeskuste kliendibaasi kriteeriumi täidab 17 Läänemaa paikkonda või nende omavahel seotud väiksemat kooslust. Teenuste rahuldava kättesaadavuse tagamisel on olulised neist viis. Martna ja Sinalepa (Panga küla) vajadus tuleneb kaugusest kõrgema tasandi keskustest, ühendatuna suhteliselt suure kohaliku kliendibaasiga. Linnamäe, Palivere ja Uuemõisa vajadus on seotud eelkõige piirkonna enda kliendibaasiga.
| Keskuse paikkond | | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Potentsiaalsete põhikooli
õpilaste arvu hinnang | Kaugus lähimast
kõrgema tasandi
keskusest |
|-------------------------------------------------------|------|---------------------------------------------------------|------|----------------------------------------------------|-------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030 hinnang | 2011 | 2030 hinnang | |
| Uuemõisa | 1265 | 1082 | 139 | 116 | 2,9 |
| Palivere | 1024 | 876 | 118 | 99 | 10,0 |
| Linnamäe | 967 | 827 | 74 | 62 | 13,1 |
| Sinalepa | 812 | 695 | 73 | 61 | 14,3 |
| Martna | 714 | 611 | 59 | 49 | 20,9 |
| Prognoositav muutus
Läänemaa
rahvastikus (2030) | | 86% | | 84% | |
Sagedamini kasutatavad kohalikud põhi- ja lihtteenused (I-II kooliaste, lasteaed, vaba aja keskus isetegevuse võimaluste ja spordisaaliga) on maakonna 1. tasandi keskustes käesolevas ajal olemas, üksnes Martnas puudub rahvamaja ja välispordiväljak, Uuemõisas noortekeskus.
| Teenuspiir
konna
keskus | Toidu- ja
esmatarbe
-kaupade
kauplus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Välispordi
-väljak | Spordi
saal |
|-------------------------------|-----------------------------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|---------------|-----------------|-----------------------|----------------|
| Linnamäe | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Martna | jah | jah | jah | jah | | jah | | jah |
| Palivere | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Sinalepa | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Uuemõisa | jah | jah | | | jah | jah | jah | jah |
Lääne maakonnaplaneeringu aluseks olevas maakonna arengustrateegias 2020+ on I tasandi teenuskeskuseks lisaks veel määratud Kõmsi küla. Kohaliku kliendibaasi väiksus ning suhteline lähedus Virtsule on põhjuseks, miks siinses ettepanekus soovitatakse arendada välja Virtsu-Kõmsi ühtne teenuskeskus, kus taristu dubleerimist kahes asulas ei toimu.
### **Saarelised teenuskeskused**
Läänemaa eripäraks on hõre asustus ning paikkondade suur kaugus kõrgema tasandi keskustest. Lisaks paikneb Pürksi teenuspiirkonnas riigigümnaasium, millega kaasneb täiendav kliendibaas teistele teenustele (u. 200 inimese mahus). Eraldi käsitlust vajab ka Vormsi saar. Seetõttu on Läänemaal asjakohane määrata kolm erandlikku teenuspiirkonda ja piirkonnakeskust – Pürksi, Nõva ja Vormsi, kus Pürksi ja Nõva on oma asendi ja kauguse tõttu käsitletud samuti saareliste piirkondadena.
Saarelistes piirkondades on vajalik tagada kõigi 1. taseme teenuskeskuste teenused ning lisaks põhikooliharidus I-III kooliastmeni, postiteenus universaalse postiteenuse mõttes ning esmatasandi tervishoiuteenus tervisekeskuse filiaali mõttes või telemeditsiini vahenditega (Vormsi näide).
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste arvu
hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv | Kaugus lähimast
kõrgema tasandi
keskusest
(Haapsalust) |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|-----------------------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | | |
| Pürksi | 564 | 483 | 245 | 20 | 3 | 32,7 |
| Nõva | 441 | 377 | 25 | 21 | 2 | 45,0 |
| Vormsi | 231 | 198 | 17 | 14 | 1 | 24,0 |
| Prognoositav
muutus Läänemaa
rahvastikus (2030) | 86% | | 84% | | | |
5 Noarootsi Koolis õpib hulgaliselt ka lapsi, kelle alaline elukoht rahvaloenduse mõttes ei ole Noarootsi vald või Pürksi teenuspiirkond. 2015.a. aprilli seisuga õppis Noarootsi Koolis I-III kooliastmel kokku 84 õpilast.
| Teenus
piirkonna
keskus | Toidu- ja
esma
tarbe
kaupade
kauplus | Posti
punkt või
post
kontor | Perearst | Lasteaed | Põhi
kool | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Väli
spordi
väljak | Spordi
saal |
|-------------------------------|--------------------------------------------------|--------------------------------------|----------|----------|--------------|---------------|-----------------|--------------------------|----------------|
| Pürksi | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Nõva | jah | jah | jah | jah | jah | seltsimaja | jah | jah | jah |
| Vormsi | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | |
### **Kokkuvõte: Läänemaa teenuskeskuste hierarhia**
| 4. tasandi teenuskeskused | | | |
|---------------------------|---------------------------|---------------------------|---------------------------|
| Haapsalu linn | | | |
| | 3. tasandi teenuskeskused | | |
| | Lihula linn | | |
| | | 2. tasandi teenuskeskused | |
| | | Kullamaa | |
| | | Taebla | |
| | | Virtsu-Kõmsi | |
| | | | 1. tasandi teenuskeskused |
| | | | Uuemõisa |
| | | | Palivere |
| | | | Linnamäe |
| | | | Sinalepa |
| | | | Martna |
| | | | Saarelised teenuskeskused |
| | | | Pürksi |
| | | | Nõva |
| | | | Vormsi |
### **4.7. Lääne-Virumaa**
### **IV tasandi teenuskeskused**
Lääne-Virumaal on üks kriteeriumitele vastav 4. tasandi teenuskeskus - Rakvere linn. Rakvere 4. tasandi teenuskeskuse rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 40 km, 60 min ühistranspordiga) kuulub 66 paikkonda, millest 54 kuuluvad Lääne-Viru maakonda ja 12 (Kiviõli piirkonna) paikkonda Ida-Viru maakonda. Teenuspiirkonna elanike arv on piisav 4. tasandi teenuskeskuse rolli jätkusuutlikuks täitmiseks aastani 2030.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Rakvere linn | 65334 | 55588 | 62517 | 53191 | 1674 | 1328 | 66 |
| Prognoositav muutus
Lääne-Virumaa
rahvastikus (2030) | 85% | | 85% | | 79% | | |
Rakveres on olemas kõigi olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu – (riigi)gümnaasium, kutsekool, haigla, maakonnaraamatukogu, maakondlik kultuurikeskus, pangakontor ja võistlusstaadion. Teenuspiirkonna maakondlik tervisespordikeskus asub Tamsalus.
| Piirkonna
keskus | Güm
naasium | Kutsekool | Regionaal
ja
maakonna
haigla | Panga
kontor | Maakonna
raamatu
kogu | Võistlus
staadion | Tervise
spordi
keskus |
|---------------------|----------------|-----------|---------------------------------------|-----------------|-----------------------------|----------------------|------------------------------------|
| Rakvere
linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | Tamsalu
Tervisespor
dikeskus |
Elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavad riigiasutused omavad Rakveres regionaalset struktuuriüksust või teeninduspunkti. Põllumajandusameti keskus asub linna lähedal Piira külas.
| Piirkonna
keskus | EMTA
teenindus
-büroo | PPA
teenindus | Maantee
ameti
liiklus
registri
büroo | Töötu
kassa
osakond | SKA
kliendi
teenindus | Kesk
konna
ameti
kontor | PRIA
teenindus
-büroo | Põllu
majandus
-ameti
keskus |
|---------------------|-----------------------------|------------------|--------------------------------------------------|---------------------------|-----------------------------|----------------------------------|-----------------------------|---------------------------------------|
| Rakvere
linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | Piira küla
(Vinni
vald) |
### **III tasandi teenuskeskused**
Lääne-Virumaal on kolm kriteeriumitele vastavat 3. tasandi teenuskeskust – Rakvere linn, mis 4. tasandi keskusena täidab vajadusel ka kõigi madalamate tasemete keskuste rolli, ning Tapa ja Väike-Maarja. Rakvere linna 3. tasandi teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 27 km, 45 min ühistranspordiga) kuulub 37 paikkonda, Tapa linnal 10 (sh 5 Järvamaa paikkonda) ja Väike-Maarjal 9 paikkonda.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | arvestuslik suurus | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | | Teenus
piirkonda
haaratud
paikkondade
arv |
|------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|--------------------|------------------------------------------------|--------------------------------------------------------|-----------------|-------------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Rakvere linn | 42911 | 36510 | 36248 | 30840 | 1183 | 938 | 37 |
| Tapa linn | 10756 | 9151 | 10120 | 8610 | 198 | 157 | 10 |
| Väike-Maarja | 6171 | 5250 | 5464 | 4648 | 130 | 103 | 9 |
| Prognoositav muutus
Lääne-Virumaa
rahvastikus (2030) | 85% | | 85% | | 79% | | |
Lisaks on kriteeriumi lähedase kliendibaasi suuruse ning kauguse alusel põhjendatud määrata Lääne-Virumaal täiendavalt veel kolm 3. tasandi teenuskeskust – Kadrina, Kunda ning Tamsalu kaksikkeskusena koos Väike-Maarjaga.
| Keskuse
paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumi
õpilaste arvu
hinnang | | Teenus
piirkonda
haaratud
paikkondade | Kaugus
lähimast
kõrgema
tasandi |
|------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | arv | keskusest |
| Kadrina | 5648 | 4805 | 4108 | 3495 | 131 | 104 | 8 | 14,5 |
| Kunda linn | 4751 | 4042 | 4155 | 3535 | 85 | 67 | 5 | 23,1 |
| Tamsalu linn | 3649 | 3105 | 3528 | 3001 | 67 | 53 | 4 | 27,6 |
| Prognoositav
muutus Lääne
Virumaa
rahvastikus
(2030) | 85% | | 85% | | 79% | | | |
Kõigis kuues 3. tasandi teenuspiirkonna keskuses on olemas valdav osa kohalikest kvaliteetteenustest. Arenguvajadusi on Tapal ujula osas (Väike-Maarja jaoks piisab ujulast Tamsalus). Kaalumist väärib töötukassa büroo vajadus Tapal ja Kundas.
| Piirkonna
keskus | Güm
naasium | Kultuuri
keskus | Ujula | Esma
tasandi
tervis
hoiu
keskus
(perearst) | Hamba
ravi
kabinet | Apteek | Hoolde
kodu
eakatele | Ehitus
kaupade
kauplus |
|---------------------|----------------|--------------------|-------|-----------------------------------------------------------|--------------------------|--------|----------------------------|------------------------------|
| Kadrina | jah | Rahva
maja | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kunda linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Rakvere linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Tamsalu linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Tapa linn | jah | jah | | jah | jah | jah | jah | jah |
| Väike-Maarja | jah | Rahva
maja | | jah | jah | jah | jah | jah |
| Piirkonnakeskus | Kiirabijaam
(brigaadi
asukoht) | Riiklik
pääste
komando | Politsei
või
konstaabli
jaoskond | Töötukassa
büroo |
|-----------------|--------------------------------------|------------------------------|-------------------------------------------|---------------------|
| Kadrina | | | | |
| Kunda linn | jah | jah | | |
| Rakvere linn | jah | jah | jah | jah |
| Tamsalu linn | | jah | | |
| Tapa linn | jah | jah | jah | |
| Väike-Maarja | jah | jah | jah | jah |
### **II tasandi teenuskeskused**
Lääne-Virumaal on üheksa kriteeriumitele vastavat 2. tasandi teenuskeskust – kõrgema tasandi keskustele lisanduvad Haljala, Vinni-Pajusti ja Sõmeru. Sõmeru kui linnalähedane piirkond on Rakvere linnastu osa ning piisav on Sõmeru määramine 1. tasandi keskusena.
Teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 15 km, 30 min ühistranspordiga) kuulub Rakverel 17, Kadrinal, Tapal ja Väike-Maarjal 6, Haljalal 5, Tamsalul ja Vinni-Pajustil 4 paikkonda.
| Keskuse paikkond | | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | hinnang | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste arvu | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|------------------|------|---------------------------------------------------------|------|----------------------------------------------------------------------|---------|-------------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Haljala | 2615 | 2225 | 2176 | 1851 | 207 | 170 | 5 |
| Kadrina | 5174 | 4402 | 4593 | 3907 | 466 | 382 | 6 |
| Keskuse paikkond | | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste arvu
hinnang | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|---------------------------------------------------------------|-------|---------------------------------------------------------|-------|----------------------------------------------------------------------|------|------------------------------------------------------|------------------------------------------------|
| Kunda linn | 4615 | 3927 | 4615 | 3927 | 413 | 338 | 4 |
| Rakvere linn | 29738 | 25302 | 23912 | 20344 | 2322 | 1903 | 17 |
| Sõmeru | 3778 | 3214 | 3214 | 2735 | 311 | 255 | 3 |
| Tamsalu linn | 3649 | 3105 | 3303 | 2810 | 349 | 286 | 4 |
| Tapa linn | 8436 | 7178 | 7959 | 6772 | 819 | 671 | 6 |
| Vinni-Pajusti | 3072 | 2614 | 2703 | 2299 | 261 | 214 | 4 |
| Väike-Maarja | 4601 | 3915 | 4480 | 3811 | 419 | 343 | 6 |
| Prognoositav
muutus Lääne
Virumaa rahvastikus
(2030) | 85% | | 85% | | 82% | | |
Lisaks on teistest keskustest kauguse ja koondunud teenusvajaduse tõttu otstarbekas määrata kolm täiendavat 2. tasandi keskust– Laekvere, Rakke ja Võsu.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | arvu hinnang | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste | Kaugus lähimast
kõrgema tasandi
keskusest |
|------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------|--------------------------------------|-------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Laekvere | 1480 | 1259 | 1480 | 1259 | 134 | 110 | 35,4 |
| Rakke | 1475 | 1255 | 1475 | 1255 | 142 | 116 | 15,7 |
| Võsu | 1096 | 933 | 1096 | 933 | 59 | 48 | 16,3 |
| Prognoositav muutus
Lääne-Virumaa
rahvastikus (2030) | 85% | | 85% | | 82% | | |
Olulisematest põhiteenustest puudub Võsul noortekeskus või –tuba, ning Rakkes ja Võsul päevakeskus.
| Teenuspiirkonna
keskus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Väli
spordi
väljak | Tervise
rada | Spordi
saal |
|---------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|---------------|-----------------|--------------------------|-----------------|----------------|
| Haljala | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kadrina | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kunda linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Laekvere | jah | jah | noorte
tuba | jah | jah | jah | jah | jah |
| Teenuspiirkonna
keskus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Väli
spordi
väljak | Tervise
rada | Spordi
saal |
|---------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|----------------|-----------------|--------------------------|-----------------|----------------|
| Rakke | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Rakvere linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Tamsalu linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Tapa linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Vinni-Pajusti | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Võsu | jah | jah | | jah | jah | jah | jah | jah |
| Väike-Maarja | jah | jah | jah | seltsimaj
a | jah | jah | jah | jah |
| Teenus
piirkonna
keskus | Toidu- ja
esmatarbe
-kaupade
kauplus | Auto
kütuse
müügikoht | Sularaha
automaat
või
postipank | Postipunkt
või post
kontor | Sotsiaal
töötaja
vastuvõtu
koht | Päeva
keskus | Politsei
ametniku
vastuvõtu
asukoht | Vabatahtli
k pääste
üksus |
|-------------------------------|-----------------------------------------------|-----------------------------|------------------------------------------|----------------------------------|------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------|---------------------------------|
| Haljala | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kadrina | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kunda
linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Laekvere | jah | | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Rakke | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | |
| Rakvere
linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Tamsalu
linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Tapa linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Vinni
Pajusti | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Võsu | jah | | jah | jah | jah | | jah | jah |
| Väike
Maarja | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
### **I tasandi teenuskeskused**
Lisaks määratud II-IV tasandi keskustele täidab 1. taseme teenuskeskuse kliendibaasi kriteeriumi 25 Lääne-Virumaa paikkonda või nende omavahel seotud väiksemat kooslust. Arvestades teenuspiirkondade olemasolevat ja potentsiaalset kliendibaasi arvestuslikku suurust ning kaugust teistest teenuskeskustest tehakse ettepanek määrata Lääne-Virumaal 1. tasandi teenuskeskusteks, kus tagatakse põhihariduse võimalused vähemalt I-II kooliastme ulatuses, lasteaiateenus ning elanikele isetegevuse ja sportimise võimalused vaba aja keskuse taristu abil, Sõmeru, Ulvi, Viru-Nigula, Lehtse, Simuna, Roela, Jäneda ja Tudu.
| Keskuse paikkond | teenuspiirkonnas | Elanike arv hea kättesaadavusega | Potentsiaalsete põhikooliõpilaste
arvu hinnang | Kaugus lähimast
kõrgema tasandi
keskusest | |
|------------------------------------------------------------|------------------|----------------------------------|---------------------------------------------------|-------------------------------------------------|------|
| | 2011 | 2030 hinnang | 2011 | 2030 hinnang | |
| Sõmeru | 3778 | 3214 | 366 | 300 | 5,2 |
| Lehtse | 1247 | 1061 | 109 | 89 | 10,2 |
| Viru-Nigula | 1193 | 1015 | 117 | 96 | 13,1 |
| Ulvi | 891 | 758 | 89 | 73 | 17,6 |
| Simuna | 776 | 660 | 71 | 58 | 13,9 |
| Roela | 767 | 653 | 64 | 52 | 17,9 |
| Jäneda | 479 | 408 | 50 | 41 | 18,5 |
| Tudu | 354 | 301 | 30 | 25 | 38,3 |
| Prognoositav muutus
Lääne-Virumaa
rahvastikus (2030) | 85% | | 82% | | |
Oluliste teenuste taristu on määratud keskustes olemas.
| Teenuspiir
konna keskus | Toidu- ja
esma
tarbe
kaupade
kauplus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Välispor
diväljak | Spordi
saal |
|----------------------------|--------------------------------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|---------------|-----------------|----------------------|----------------|
| Jäneda | jah | jah | jah | jah | | jah | jah | jah |
| Lehtse | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Roela | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Simuna | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Sõmeru | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Tudu | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Ulvi | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Viru-Nigula | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **Kokkuvõte: Lääne-Virumaa teenuskeskuste hierarhia**
| 4. tasandi teenuskeskused | | | |
|---------------------------|---------------------------|---------------------------|---------------------------|
| Rakvere linn | | | |
| | 3. tasandi teenuskeskused | | |
| | Tapa linn | | |
| | Väike-Maarja | | |
| | Kadrina | | |
| | Kunda linn | | |
| | Tamsalu linn | | |
| | | 2. tasandi teenuskeskused | |
| | | Haljala | |
| | | Vinni-Pajusti | |
| | | Laekvere | |
| | | Rakke | |
| | | Võsu | |
| | | | 1. tasandi teenuskeskused |
| | | | Sõmeru |
| | | | Lehtse |
| | | | Viru-Nigula |
| | | | Ulvi |
| | | | Simuna |
| | | | Roela |
| | | | Jäneda |
| | | | Tudu |
### **4.8. Põlvamaa**
### **IV tasandi teenuskeskused**
Põlvamaal on üks kriteeriumitele vastav 4. tasandi teenuskeskus - Põlva linn. Põlva 4. tasandi teenuskeskuse rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 40 km, 60 min ühistranspordiga) kuulub 35 paikkonda, mis kõik asuvad Põlva maakonnas. Teenuspiirkonna elanike arv ning teiste sama teenuskeskuste mõju arvestav potentsiaalne kliendibaas on piisav 4. tasandi teenuskeskuse rolli jätkusuutlikuks täitmiseks aastani 2030.
Seitse Põlvamaa paikkonda kuulub Tartu 4. tasandi teenuskeskuse piirkonda (neist 3 kuulub samaaegselt ka Põlva piirkonda; Saverna, Veski, Maaritsa ja Prangli üksnes Tartu teenuspiirkonda) ning 8 Võru teenuspiirkonda (4 samaaegselt ka Põlva piirkonnas; Hanikase, Leevi, Lepassaare ja Orava üksnes Võru piirkonnas).
Põlva maakonnaplaneeringu eskiisis (Hendrikson ja Ko, 2015) on Põlva määratletud kui maakonnakeskus (keskus, kus asub kõige enam teenuseid, samuti töökohti) ning seda toetavas analüüsis (Kamenjuk, 2014) maakonna tõmbekeskuseks (koos Räpinaga). Käesolev ettepanek on kooskõlaline maakonnaplaneeringu eskiisi lahendusega.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Põlva linn | 24299 | 20404 | 21304 | 17889 | 672 | 493 | 35 |
| Prognoositav
muutus Põlvamaa
rahvastikus (2030) | 84% | | 84% | | 73% | | |
Piirkonnas on olemas enamuse olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu piirkonnakeskuses maakonnahaigla, (riigi)gümnaasium, maakonnaraamatukogu, maakondlik kultuurikeskus, pangakontor; mujal piirkonnas maakondlik tervisespordikeskus (Mammaste) ja kutsekool (Räpina). Puudub võistlusteks sobiva rajakattega staadion.
| Piirkonna
keskus | Gümnaa
sium | Kutsekool | Regionaal
ja
maakonna
haigla | Panga
kontor | Maakonna
raamatu
kogu | Võistlus
staadion | Tervise
spordi
keskus |
|---------------------|----------------|-----------|---------------------------------------|-----------------|-----------------------------|----------------------|--------------------------------------|
| Põlva linn | jah | Räpina | jah | jah | jah | | Mammaste
Tervisespor
di-keskus |
Valdav osa elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavatest riigiasutustest omab Põlvas regionaalset struktuuriüksust või teeninduspunkti. Keskkonnaameti kontor asub mujal piirkonnas (Räpina).
| Piirkonna
keskus | EMTA
teenindus
büroo | PPA
teenindus | Maantee
ameti
liiklus
registri
büroo | Töötukassa
osakond | SKA
kliendi
teenindus | Keskkonna
ameti
kontor | PRIA
teenindus
büroo | Põllu
majandus
ameti
keskus |
|---------------------|----------------------------|------------------|--------------------------------------------------|-----------------------|-----------------------------|------------------------------|----------------------------|--------------------------------------|
| Põlva linn | jah | jah | jah | jah | Jah | Räpinas | 1 | 1 |
### **III tasandi teenuskeskused**
Põlvamaal on kaks kriteeriumitele vastavat 3. tasandi teenuskeskust – lisaks Põlva linnale, mis 4. tasandi keskusena täidab vajadusel ka kõigi madalamate tasemete keskuste rolli, ka Räpina linn.
Põlva linna 3. tasandi teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 27 km, 45 min ühistranspordiga) kuulub 27 paikkonda ja Räpina piirkonda 10 paikkonda. Mõlemad keskused on kliendibaasile tuginedes võimelised jätkusuutlikult täitma 3. tasandi teenuskeskuste rolli – osutama elanikele kõiki kohalikke teenuseid, sealhulgas kvaliteetteenuseid.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | arvu hinnang | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste | Teenuspiirkond
a haaratud
paikkondade
arv |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------|----------------------------------------|----------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Põlva linn | 18739 | 15735 | 16485 | 13843 | 508 | 372 | 18 |
| Räpina linn | 7397 | 6211 | 6599 | 5541 | 172 | 126 | 10 |
| Prognoositav
muutus Põlvamaa
rahvastikus (2030) | 84% | | 84% | | 73% | | |
Põlvamaa paikkondadest kuuluvad Otepää teenuspiirkonda Kooraste, Saverna ja Valgjärve ning Kanepi, Kooraste, Laheda, Leevi ja Lepassaare Võru 3. tasandi rahuldava kättesaadavusega teenuspiirkonda.
Põlva maakonnaplaneeringu eskiisis (Hendrikson ja Ko, 2015) on Põlva määratletud kui maakonnakeskus (keskus, kus asub kõige enam teenuseid, samuti töökohti) ning Räpina kui tugitoimepiirkonna keskus (keskus, mis pakub maakonnakeskusega võrreldavat hulka teenuseid, kuid mis on väiksem rahva arvult, samuti töökohtade arvult ja toimepiirkonna ulatuselt). Maakonnaplaneeringut toetavas analüüsis (Kamenjuk, 2014) on Põlva ja Räpina käsitletud kui samal toimepiirkondade tasemel asuvad keskused. Erinevalt maakonnaplaneeringut toetavast analüüsist (Kamenjuk, 2014) käsitletakse siinses ettepanekus Põlva linna ja Räpina linna asustussüsteemis erineval tasemel asetsevate keskustena. Maakonnaplaneeringu eskiisi lahendusega on käesolev ettepanek kooskõlaline selles osas, mis puudutab (toime)piirkondade erinevat ulatust ning kohalike teenuste mitmekesisust. Teenuse liigituse ja teenusekeskuste hierarhia üldmetoodikast lähtuvalt tehakse 4.tasandi keskuse (Põlva linna) ja 3. tasandi keskuse (Räpina linn) vahel siiski vahet teenuste mitmekesisuse suunistes – üksnes 3. tasandi keskuse rolli täitvas paikkonnas ei ole regionaalsete teenuste olemasolu nõutud.
Kõik kohalikud kvaliteetteenused on Põlvas ja Räpinas või nende 3. tasandi rahuldava kättesaadavusega teenuspiirkondades olemas.
| Piirkonna
keskus | Gümnaasium | Kultuuri
keskus | Ujula | Esma
tasandi
tervishoiu
keskus
(perearst) | Hambaravi
kabinet | Apteek | Hooldekodu
eakatele | Ehitus
kaupade
kauplus |
|---------------------|------------|--------------------|---------|-------------------------------------------------------|----------------------|--------|------------------------|------------------------------|
| Põlva linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Räpina linn | jah | jah | Värskas | jah | jah | jah | jah | jah |
| Piirkonnakeskus | Kiirabijaam
(brigaadi
asukoht) | Riiklik
pääste
komando | Politsei
või
konstaabli
jaoskond | Töötukassa
büroo |
|-----------------|--------------------------------------|------------------------------|-------------------------------------------|---------------------|
| Põlva linn | jah | jah | jah | jah |
| Räpina linn | jah | jah | jah | jah |
### **II tasandi teenuskeskused**
Põlvamaal on kolm kriteeriumitele vastavat 2. tasandi teenuskeskust – Põlvale ja Räpinale lisandub Kanepi. Teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 15 km, 30 min ühistranspordiga) kuulub Põlval 18, Räpinal 9 ja Kanepil 3 paikkonda (Kanepi, Kooraste ja Põlgaste). Kliendibaasi prognoosi alusel jõuab Kanepi piirkond aastaks 2030 küllalt lähedale 2. tasandi teenuskeskuste üldistatud mahukriteeriumite minimaalsele piirväärtusele (vähemalt 1500 elanikku piirkonnas), kuid vähemalt selles ajahorisondis on Kanepi piirkonnas piisavalt suur kliendibaas kohalike põhiteenuste osutamiseks.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste arvu
hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Põlva linn | 12942 | 10867 | 12636 | 10610 | 1253 | 1025 | 18 |
| Räpina linn | 6599 | 5541 | 6599 | 5541 | 580 | 475 | 9 |
| Kanepi | 2277 | 1912 | 1971 | 1655 | 170 | 139 | 3 |
| Prognoositav
muutus Põlvamaa
rahvastikus (2030) | 84% | | 84% | | 82% | | |
Arvestades nende paikkondade keskuste kaugust kõrgema tasandi keskustest kohalike põhiteenuste rahuldava kättesaadavuse kauguskriteeriumi kontekstis (15 km) ning vastavate teenuspiirkondade olemasolevat ja potentsiaalset kliendibaasi arvestuslikku suurust tehakse ettepanek määrata Põlvamaal täiendavalt 2. tasandi teenuskeskusteks Veriora, Vastse-Kuuste, Saverna, Värska ja Ahja. Saverna piirkonda kuuluvate paikkondade elanike arv ületab seejuures mahukriteeriumi läve, kuid keskuse kliendibaasi nõrgestab teiste lähedaste teenuskeskuste tõmme piirkonda kuuluvatele paikkondadele. Mitmete kohalike põhiteenuste osutamine neis keskustes jääb allapoole üldist majandusliku tasuvuse ja otstarbekuse piiri ning keskuste jätkusuutlikkuse tagamiseks on edasises arendustegevuses vajalik teenuspiirkondade laiendamine lähedal paiknevate 1. tasandi keskuste arvelt (vt. allpool).
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | arvestuslik suurus | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi | arvu hinnang | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste | Kaugus
lähimast
kõrgema
tasandi
keskusest |
|------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|--------------------|------------------------------------------------|--------------|--------------------------------------|-------------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Veriora | 1319 | 1108 | 1319 | 1108 | 118 | 97 | 13,7 |
| Vastse-Kuuste | 1244 | 1045 | 1244 | 1045 | 117 | 96 | 16,1 |
| Saverna | 1605 | 1348 | 1167 | 980 | 96 | 79 | 17,3 |
| Värska | 976
820 | | 976 | 820 | 87 | 71 | 22,2 |
| Ahja | 974 | 818 | 974 | 818 | 96 | 79 | 19,7 |
Põlva maakonnaplaneeringu eskiisis (Hendrikson ja Ko, 2015) on teenuskeskusena (väiksem keskus, mis pakub esmavajalikke teenuseid väljaspool maakonna suuremaid keskusi) määratletud Ahja, Mooste, Vastse-Kuuste, Krootuse, Saverna, Kanepi, Tilsi, Veriora, Mikitamäe, Värska ja Orava. Sama asulate loetelu sisaldab ka Põlva maakonnaplaneeringut toetavas analüüsis (Kamenjuk, 2014) määratletud alama astme keskuste ehk teeninduskeskuste, "mille roll erinevate avaliku ja erasektori teenuste pakkumisel ja asustuse sõlmkohana on siiski olemas", valik. Käesoleva ettepaneku teiste tasandi teenuskeskuse kriteeriumitele vastab neist üksnes Kanepi. Kui arvestada ka täiendavalt määratud 2. tasandi teenuskeskusi, siis ei sisalda käesolev ettepanek Mooste, Krootuse, Tilsi (Laheda), Mikitamäe ja Orava asulaid, mis on määratud 1. tasandi keskusteks.
Valdav osa kohalikest põhiteenustest on 2. tasandi teenuskeskusteks määratud asulates elanikele hästi kättesaadavad. Olulisteks arenguvajadusteks on eakate päevakeskuse taristu Ahjal ja Vastse-Kuustes.
| Teenuspiir
konna keskus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noortetu
ba | Rahva
maja | Raama
tukogu | Väli
spordi
väljak | Tervise
rada | Spordi
saal |
|----------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|---------------|-----------------|--------------------------|-----------------|----------------|
| Ahja | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Kanepi | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Saverna | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Teenuspiir
konna keskus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noortetu
ba | Rahva
maja | Raama
tukogu | Väli
spordi
väljak | Tervise
rada | Spordi
saal |
|----------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|---------------|-----------------|--------------------------|-----------------|----------------|
| Vastse
Kuuste | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Veriora | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Värska | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Teenuspiir
konna keskus | Toidu- ja
esma
tarbe
kaupade
kauplus | Auto
kütuse
müügi
koht | Sularaha
automaat
või
postipank | Posti
punkt või
post
kontor | Sotsiaal
töötaja
vastuvõtu
-koht | Päeva
keskus | Politsei
ametniku
vastuvõtu
asukoht | Vaba
tahtlik
pääste
komando |
|----------------------------|--------------------------------------------------|---------------------------------|------------------------------------------|--------------------------------------|-------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------|--------------------------------------|
| Ahja | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | |
| Kanepi | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Saverna | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Vastse
Kuuste | jah | | jah | jah | jah | | jah | |
| Veriora | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Värska | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
### **I tasandi teenuskeskused**
Lisaks täidab Põlvamaal 1. taseme teenuskeskuse kliendibaasi kriteeriumi 21 Põlvamaa paikkonda või nende omavahel seotud väiksemat kooslust. Neist teenuste rahuldava kättesaadavuse tagamiseks Põlvamaal on olulised 5 keskust, mille kliendibaasi suurus (Laheda-Tilsi), kaugus teistest keskustest (Orava) või nende kahe teguri kombinatsioon (Mooste, Krootuse, Mikitamäe) muudab vajalikuks ja põhjendatuks sageli kasutatavate kohalike põhiteenuste (põhihariduse I-II kooliaste, lasteaed, isetegevus ja kehakultuur vaba aja keskuses) osutamise neis. Harvemini kasutatavate kohalike teenuste kättesaadavus on nende piirkondade elanikele tagatud lähimas 2. tasandi teenuskeskuses.
| Keskuse paikkond | | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Potentsiaalsete põhikooli
õpilaste arvu hinnang | Kaugus lähimast
kõrgema tasandi
keskusest |
|------------------|------|---------------------------------------------------------|------|----------------------------------------------------|-------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030 hinnang | 2011 | 2030 hinnang | |
| Laheda | 1202 | 1009 | 136 | 111 | 12,1 |
| Mooste | 982 | 825 | 100 | 82 | 14,8 |
| Krootuse | 856 | 719 | 74 | 61 | 14,4 |
| Mikitamäe | 695 | 584 | 64 | 52 | 14,4 |
| Orava | 689 | 579 | 68 | 56 | 31,8 |
Sagedamini kasutatavad kohalikud põhi- ja lihteenused on 1. tasandi teenuskeskustes käesoleval ajal olemas, üksnes Mikitamäel puudub spordisaal ja Lahedas noortekeskus või -tuba.
| Teenuspiir
konna keskus | Toidu- ja
esma
tarbe
kaupade
kauplus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Välispordi
-väljak | Spordi
saal |
|----------------------------|--------------------------------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|---------------|-----------------|-----------------------|----------------|
| Krootuse | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Laheda | jah | jah | jah | | jah | jah | jah | jah |
| Mikitamäe | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Mooste | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Orava | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **Kokkuvõte: Põlvamaa teenuskeskuste hierarhia**
| 4. tasandi teenuskeskused | | | |
|---------------------------|---------------------------|---------------------------|---------------------------|
| Põlva linn | | | |
| | 3. tasandi teenuskeskused | | |
| | Räpina linn | | |
| | | 2. tasandi teenuskeskused | |
| | | Ahja | |
| | | Kanepi | |
| | | Saverna | |
| | | Vastse-Kuuste | |
| | | Veriora | |
| | | Värska | |
| | | | 1. tasandi teenuskeskused |
| | | | Krootuse |
| | | | Laheda |
| | | | Mikitamäe |
| | | | Mooste |
| | | | Orava |
### **4.9. Pärnumaa**
### **IV tasandi teenuskeskused**
Pärnumaal on üks kriteeriumitele vastav 4. tasandi teenuskeskus - Pärnu linn. Pärnu 4. tasandi teenuskeskuse rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 40 km, 60 min ühistranspordiga) kuulub 44 paikkonda, mis kõik asuvad Pärnu maakonnas. 29 Pärnumaa paikkonda jääb Pärnu rahuldava kättesaadavuse piirist väljapoole. Teenuspiirkonna elanike arv ning teiste sama teenuskeskuste mõju arvestav potentsiaalne kliendibaas on piisav 4. tasandi teenuskeskuse rolli jätkusuutlikuks täitmiseks aastani 2030.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Pärnu linn | 71206 | 62946 | 71206 | 62946 | 1824 | 1680 | 44 |
| Prognoositav muutus
Pärnumaa
rahvastikus (2030) | 88% | | 88% | | 92% | | |
Pärnu linnas on enamuse olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu maakonnahaigla, (riigi)gümnaasium, kutsekool, maakonnaraamatukogu, maakondlik kultuurikeskus, pangakontor(id); linna lähedal üleriigilise tähtsusega maakondlik tervisespordikeskus. Linnas puudub võistlusstaadion, mille projektiga tegeletakse. Käesoleval ajal on lähim võistlusstaadion Vändras, mis paikneb Pärnust kaugemal kui regionaalsete teenuste rahuldava kättesaadavuse lävi.
| Piir
konna
keskus | Gümnaa
sium | Kutsekool | Regionaal
ja
maakonna
haigla | Panga
kontor | Maakonna
raamatu
kogu | Võistlus
staadion | Tervisespordi
keskus |
|-------------------------|----------------|-----------|---------------------------------------|-----------------|-----------------------------|----------------------|-------------------------------------|
| Pärnu
linn | jah | jah | jah | jah | jah | | Jõulumäe
Tervise
spordikeskus |
Kõik elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavad riigiasutused omavad Pärnus regionaalset struktuuriüksust või teeninduspunkti.
| Piirkonna
keskus | EMTA
teenindus
büroo | PPA
teenindus | Maantee
ameti
liiklus
registri
büroo | Töötukassa
osakond | SKA
kliendi
teenindus | Keskkonna
ameti
kontor | PRIA
teenindus
büroo | Põllu
majandus
ameti
keskus |
|---------------------|----------------------------|------------------|--------------------------------------------------|-----------------------|-----------------------------|------------------------------|----------------------------|--------------------------------------|
| Pärnu linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **III tasandi teenuskeskused**
Pärnumaal on neli kriteeriumitele vastavat 3. tasandi teenuskeskust – lisaks Pärnu linnale, mis 4. tasandi keskusena täidab vajadusel ka kõigi madalamate tasemete keskuste rolli, ka Vändra, Kilingi-Nõmme ja Paikuse (koos Sindiga). Paikusel ei ole linnalähedase paikkonnana vajalik 3. tasandi keskuse välja arendamine, piisab 2. tasandi keskusest kohalike põhiteenustega.
Pärnu linna 3. tasandi teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 27 km, 45 min ühistranspordiga) kuulub 21 paikkonda, Kilingi-Nõmmel 13 ja Vändral 11 paikkonda. Kilingi-Nõmme 3. tasandi teenuspiirkonnas on (ühiselt Abjaga) ka Mõisaküla, Vändra piirkonnas Raplamaa Kullimaa paikkond.
Maakondlike konsultatsioonide tulemusel ei määrata täiendava keskusena kriteeriumilähedase kliendibaasiga Pärnu-Jaagupit, ning Pärnu linnastusse kuuluvaid Audru, Paikuse ja Sindi asulaid. Maakondlikus lahenduses on sellele tasandile määratud aga kauguse argumendist lähtuvalt Tõstamaa ja Häädemeeste. Nende asulate teenuspiirkondade maksimaalne võimalik kliendibaas jääb üle kahe korra alla kliendibaasi kriteeriumile, samuti puudub alus eeldada olulist rahvastikukasvu ning seetõttu ei ole käesoleva metoodika alusel võimalik käsitleda neid potentsiaalsete 3. tasandi keskustena.
Pärnu ja Vändra on kliendibaasile tuginedes võimelised jätkusuutlikult täitma 3. tasandi teenuskeskuste rolli – osutama elanikele kõiki kohalikke teenuseid, sealhulgas kvaliteetteenuseid, kuid Kilingi-Nõmme puhul võib rahvastikuprognoosile tuginedes ette näha raskusi.
| Keskuse paikkond | | Elanike arv hea
kättesaada
vusega
teenuspiirkonnas | suurus | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik | Potentsiaalsete
gümnaasiumi
õpilaste arvu
hinnang | | | | Teenus
piirkonda
haaratud
paikkondade
arv | Kaugus
lähimast
kõrgema
tasandi
keskusest |
|-------------------------------------------------------|-------|-------------------------------------------------------------|--------|---------------------------------------------------------------|------------------------------------------------------------|---------------------|----|------|-------------------------------------------------------|-------------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnan
g | 2011 | 2030
hinnan
g | 2011 | 2030
hinnan
g | | | | |
| Kilingi-Nõmme
linn | 5269 | 4658 | 4630 | 4093 | 118 | 109 | 13 | 40,8 | | |
| Pärnu linn | 62930 | 55630 | 62930 | 55630 | 1591 | 1466 | 21 | | | |
| Vändra alev | 5660 | 5003 | 5415 | 4787 | 123 | 114 | 11 | 48,3 | | |
| Prognoositav
muutus Pärnumaa
rahvastikus (2030) | | 88% | 88% | | 92% | | | | | |
Kõigis kolmes 3. tasandi teenuspiirkonna keskuses on olemas valdav osa kohalikest kvaliteetteenustest. Üksnes Töötukassa büroo puudub Kilingi-Nõmmel ja Vändras.
| Piirkonna
keskus | Güm
naasium | Kultuuri
keskus | Ujula | Esma
tasandi
tervishoiu
keskus
(perearst) | Hamba
ravi
kabinet | Apteek | Hoolde
kodu
eakatele | Ehitus
kaupade
kauplus |
|-----------------------|----------------|--------------------|----------------|-------------------------------------------------------|--------------------------|--------|----------------------------|------------------------------|
| Kilingi-Nõmme
linn | jah | jah | Tihemets
as | jah | jah | jah | jah | jah |
| Pärnu linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Vändra alev | jah | jah | Tootsis | jah | jah | jah | jah | jah |
| Piirkonnakeskus | Kiirabijaam
(brigaadi
asukoht) | Riiklik
pääste
komando | Politsei
või
konstaabli
jaoskond | Töötukassa
büroo |
|-----------------------|--------------------------------------|------------------------------|-------------------------------------------|---------------------|
| Kilingi-Nõmme
linn | jah | jah | jah | |
| Pärnu linn | jah | jah | jah | jah |
| Vändra alev | jah | jah | jah | |
### **II tasandi teenuskeskused**
Pärnumaal on 12 kliendibaasi kriteeriumitele vastavat 2. tasandi teenuskeskust – lisaks 3. tasandi keskustele ka Audru, Häädemeeste, Paikuse, Pärnu-Jaagupi, Sauga, Sindi, Tammiste, Tori ja Uulu. Tammiste kui Pärnu linnastu osa teenuskeskusena põhiteenuste kättesaadavust elanikele olulisel määral ei suurenda, mistõttu on mõistlik käsitleda seda tasand madalama keskusena.
| Keskuse paikkond | | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | Potentsiaalsete
põhikooli-õpilaste arvu
hinnang | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|--------------------|-------|---------------------------------------------------------|-------|----------------------------------------------------------------------|------|-------------------------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Audru | 5560 | 4915 | 5560 | 4915 | 582 | 518 | 6 |
| Häädemeeste | 1997 | 1765 | 1997 | 1765 | 210 | 187 | 4 |
| Kilingi-Nõmme linn | 3296 | 2914 | 3296 | 2914 | 287 | 255 | 6 |
| Paikuse | 7655 | 6767 | 4691 | 4147 | 488 | 434 | 3 |
| Pärnu linn | 56484 | 49931 | 47690 | 42158 | 4240 | 3774 | 9 |
| Pärnu-Jaagupi alev | 3710 | 3280 | 3710 | 3280 | 307 | 273 | 8 |
| Sauga | 2385 | 2108 | 2385 | 2108 | 234 | 208 | 1 |
| Sindi linn | 4076 | 3603 | 4076 | 3603 | 372 | 331 | 1 |
| Tammiste | 1562 | 1381 | 1562 | 1381 | 162 | 144 | 1 |
| Tori | 2651 | 2343 | 2651 | 2343 | 243 | 216 | 4 |
| Uulu | 2357 | 2084 | 2357 | 2084 | 253 | 225 | 2 |
|-------------------------------------------------------|------|------|------|------|-----|-----|---|
| Vändra alev | 4302 | 3803 | 4302 | 3803 | 447 | 398 | 7 |
| Prognoositav
muutus Pärnumaa
rahvastikus (2030) | 88% | | 88% | | 89% | | |
Koondunud teenusvajaduse (Are) ja kauguse (Tõstamaa ja Tootsi) põhjendusel on asjakohane määrata Pärnumaal täiendavalt kolm 2. tasandi keskust.
| Keskuse paikkond | teenuspiirkonnas | Elanike arv hea
kättesaadavusega | Potentsiaalsete põhikooli
õpilaste arvu hinnang | | Kaugus lähimast
kõrgema tasandi
keskusest |
|-------------------------------------------------------|------------------|-------------------------------------|----------------------------------------------------|--------------|-------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030 hinnang | 2011 | 2030 hinnang | |
| Are | 1177
1040 | | 122 | 109 | 10,7 |
| Tõstamaa | 1174 | 1038 | 114 | 101 | 36,8 |
| Tootsi alev | 1146 | 1013 | 83 | 74 | 21,8 |
| Prognoositav muutus
Pärnumaa
rahvastikus (2030) | 88% | | 89% | | |
Olulisematest põhiteenustest puudub pooltes keskustes päevakeskus ning Toril noortekeskus või – tuba.
| Teenuspiirkonna
keskus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raamatu
-kogu | Väli
spordi
väljak | Tervise
rada | Spordi
saal |
|---------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|----------------|------------------|--------------------------|-----------------|----------------|
| Are | jah | jah | jah | jah | jah | | | jah |
| Audru | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Häädemeeste | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Kilingi-Nõmme linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Paikuse | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Pärnu linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Pärnu-Jaagupi alev | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Sauga | jah | jah | jah | jah | jah | | | jah |
| Sindi linn | jah | jah | jah | seltsimaj
a | jah | jah | jah | jah |
| Tootsi alev | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Tori | jah | jah | | jah | jah | jah | | jah |
| Tõstamaa | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Uulu | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Vändra alev | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Teenuspiirkonna
keskus | Toidu- ja
esma
tarbe
kaupade
kauplus | Auto
kütuse
müügi
koht | Sularaha
auto
maat või
posti
pank | Posti
punkt või
post
kontor | Sotsiaal
töötaja
vastu
võtukoht | Päeva
keskus | Politsei
ametniku
vastuv
õtu
asukoht | Vaba
tahtlik
pääste
üksus |
|---------------------------|--------------------------------------------------|---------------------------------|-----------------------------------------------|--------------------------------------|------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------|------------------------------------|
| Are | jah | | | jah | jah | | jah | |
| Audru | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | |
| Häädemeeste | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Kilingi-Nõmme linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah (Tali) |
| Paikuse | jah | | jah | jah | jah | jah | | |
| Pärnu linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Pärnu-Jaagupi alev | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | jah |
| Sauga | jah | jah | | jah | jah | | | |
| Sindi linn | jah | | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Tootsi alev | jah | | jah | jah | jah | | jah | |
| Tori | jah | jah | | jah | jah | jah | jah | jah |
| Tõstamaa | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | |
| Uulu | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | |
| Vändra alev | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
### **I tasandi teenuskeskused**
Lisaks määratud II-IV tasandi keskustele täidab 1. taseme teenuskeskuse kliendibaasi kriteeriumi 27 Pärnumaa paikkonda või nende omavahel seotud väiksemat kooslust. Neist 1. tasandi keskusena on tulenevalt kaugusest kõrgema tasandi keskustest või olulisest koondunud teenusvajadusest tiheasustusaladel mõistlik määrata 6 keskust.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Potentsiaalsete põhikooliõpilaste
arvu hinnang | Kaugus lähimast
kõrgema tasandi
keskusest | |
|-------------------------------------------------------|------------------------------------------------------|--------------|---------------------------------------------------|-------------------------------------------------|------|
| | 2011 | 2030 hinnang | 2011 | 2030 hinnang | |
| Tammiste | 1562 | 1381 | 162 | 144 | 7,4 |
| Jõõpre | 1102 | 974 | 114 | 101 | 9,4 |
| Surju | 945 | 835 | 121 | 108 | 22,1 |
| Varbla | 815 | 720 | 72 | 64 | 56,6 |
| Koonga | 545 | 482 | 55 | 49 | 35,9 |
| Kaisma | 526 | 465 | 47 | 42 | 19,1 |
| Prognoositav muutus
Pärnumaa
rahvastikus (2030) | 88% | | 89% | | |
| Teenuspiirkonna
keskus | Toidu- ja
esmatarbe
kaupade
kauplus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Välispordi
väljak | Spordi
saal |
|---------------------------|----------------------------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|---------------|-----------------|----------------------|----------------|
| Jõõpre | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kaisma | jah | jah | algkool | | jah | jah | jah | jah |
| Koonga | jah | jah | jah | | klubi | jah | jah | jah |
| Surju | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | |
| Tammiste | jah | jah | | | | | jah | |
| Varbla | jah | jah | jah | | jah | jah | | jah |
### **Saarelised teenuskeskused**
Pärnumaa koosseisu kuulub Kihnu saar, millel on vajalik tagada kõigi 1. taseme teenuskeskuste teenused ning lisaks põhikooliharidus I-III kooliastmeni, postiteenus universaalse postiteenuse mõttes ning esmatasandi tervishoiuteenus tervisekeskuse filiaali mõttes või telemeditsiini vahenditega.
| Keskuse paikkond | teenuspiirkonnas | Elanike arv hea kättesaadavusega | | Potentsiaalsete põhikooliõpilaste
arvu hinnang | | |
|-------------------------------------------------------|------------------|----------------------------------|----------|---------------------------------------------------|------|--|
| | 2011 | 2030 hinnang | 2011 | 2030 hinnang | | |
| Kihnu | 487 | 431 | 44
39 | | 44,0 | |
| Prognoositav muutus
Pärnumaa
rahvastikus (2030) | 88% | | 89% | | | |
Kõik olulisemad kohalikud põhiteenused on Kihnus hetkel ka olemas.
| Teenuspiir
konna keskus | Toidu- ja
esma
tarbe
kaupade
kauplus | Posti
punkt
või post
kontor | Perearst | Laste
aed | Põhi
kool | Rahva
maja | Raama
tukogu | Väli
spordi
väljak | Spordi
saal |
|----------------------------|--------------------------------------------------|--------------------------------------|----------|--------------|--------------|---------------|-----------------|--------------------------|----------------|
| Kihnu | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **Kokkuvõte: Pärnumaa teenuskeskuste hierarhia**
| 4. tasandi teenuskeskused | | | |
|---------------------------|---------------------------|---------------------------|---------------------------|
| Pärnu linn | | | |
| | 3. tasandi teenuskeskused | | |
| | Kilingi-Nõmme linn | | |
| | Vändra alev | | |
| | | 2. tasandi teenuskeskused | |
| | | Audru | |
| | | Pärnu-Jaagupi | |
| | | Paikuse | |
| | | Sauga | |
| | | Sindi linn | |
| | | Häädemeeste | |
| | | Tori | |
| | | Uulu | |
| | | Are | |
| | | Tõstamaa | |
| | | Tootsi alev | |
| | | | 1. tasandi teenuskeskused |
| | | | Jõõpre |
| | | | Kaisma |
| | | | Koonga |
| | | | Surju |
| | | | Tammiste |
| | | | Varbla |
| | | | Saarelised teenuskeskused |
| | | | Kihnu |
### **4.10.Raplamaa**
### **IV tasandi teenuskeskused**
Raplamaal on üks kriteeriumitele vastav 4. tasandi teenuskeskus - Rapla linn. Rapla 4. tasandi teenuskeskuse rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 40 km, 60 min ühistranspordiga) kuulub 42 paikkonda, mis kõik asuvad Rapla maakonnas. Regionaalsete teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonnast välja jääb Vigala paikkond. Teenuspiirkonna elanike arv ning teiste sama teenuskeskuste mõju arvestav potentsiaalne kliendibaas on piisav 4. tasandi teenuskeskuse rolli jätkusuutlikuks täitmiseks aastani 2030. Lisaks kuuluvad 4 Raplamaa paikkonda (Kohila alev, Kohila, Hageri, Salutaguse) Tallinna kui 4. tasandi teenuskeskuse rahuldava kättesaadavuse piirkonda.
Raplamaa OVL poolt koostatud uuring "Rapla maakonna tõmbekeskuste määratlemine" (2013) alusel on Rapla maakonna asustussüsteemi keskpunkt ja suurim tõmbekeskus, maakonna suurim haldus- ja teeninduskeskus. Käesolev ettepanek on kooskõlaline maakondliku määratlusega.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------------|-----|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011
2030
hinnang | | |
| Rapla linn | 33281 | 30496 | 29715
27228 | | 928 | 799 | 42 |
| Prognoositav muutus
Raplamaa
rahvastikus (2030) | 92% | | 92% | | 86% | | |
Piirkonnas on olemas enamuse olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu piirkonnakeskuses maakonnahaigla, (riigi)gümnaasium, maakonnaraamatukogu, maakondlik kultuurikeskus, pangakontor, linnasisene tervisespordikeskus (spordihoone ja terviserajad); mujal piirkonnas jätkuvat arendamist nõudev maakondlik tervisespordikeskus (Palukülas) ja kutsekool (Kehtna). Võistlusteks sobiva rajakattega staadion asub Kohilas, Rapla staadion on amortiseerunud.
| Piir
konna
keskus | Gümnaa
sium | Kutsekool | Regionaal
ja
maakonna
haigla | Panga
kontor | Maakonna
raamatu
kogu | Võistlus
staadion | Tervisespordi
keskus |
|-------------------------|----------------|-----------|---------------------------------------|-----------------|-----------------------------|----------------------|-----------------------------------------------------------------------------------------|
| Rapla
linn | jah | Kehtna | jah | jah | jah | Kohilas | Raplas
spordihoone
koos tervise
radadega;
Paluküla Puhke
ja Spordikeskus |
Kõik elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavatest riigiasutustest omavad Raplas regionaalset struktuuriüksust või teeninduspunkti.
| Piirkonna
keskus | EMTA
teenindus
büroo | PPA
teenindus | Maantee
ameti
liiklus
registri
büroo | Töötu
kassa
osakond | SKA
kliendi
teenindus | Keskkonna
ameti
kontor | PRIA
teenindus
büroo | Põllu
majandus
ameti
keskus |
|---------------------|----------------------------|------------------|--------------------------------------------------|---------------------------|-----------------------------|------------------------------|----------------------------|--------------------------------------|
| Rapla linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **III tasandi teenuskeskused**
Raplamaal on kolm kliendibaasi kriteeriumitele vastavat 3. tasandi teenuskeskust – lisaks Rapla linnale, mis 4. tasandi keskusena täidab vajadusel ka kõigi madalamate tasemete keskuste rolli, ka Kohila ja Märjamaa alevid. Lisaks kuuluvad Raplamaa paikkondadest Türi 3. taseme teenuspiirkonda Käru ja Vahastu paikkonnad, Kose piirkonda Kuimetsa paikkond ning Vändra piirkonda Kullimaa paikkond.
Uuringus "Rapla maakonna tõmbekeskuste määratlemine" (2013) on Rapla maakonnas lisaks Raplale kui maakonnakeskusele määratletud kolm tõmbekeskust – Märjamaa, Kohila ja Järvakandi. Käesolevas ettepanekus ei ole Järvakandi käsitletud teenuskeskusena Märjamaa ja Kohilaga sama tasandil - 3. tasandi teenuskeskusena. Põhjuseks on Järvakandi ja selle tagamaa oluliselt väiksem elanikkond ning teenuste kliendibaas, mis ei ole piisav kohalike kvaliteetteenuste jätkusuutlikuks ja majanduslikult põhjendatud osutamiseks.
Rapla linna 3. tasandi teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 27 km, 45 min ühistranspordiga) kuulub 31 paikkonda (kõik Raplamaal), Märjamaa piirkonda 13 (sh Läänemaa Koluvere paikkond) ja Kohila piirkonda 8 paikkonda (sh Harjumaa Kiisa-Kurtna paikkond). Keskuste tagamaad kattuvad omavahel, kuid sellest hoolimata on kõik kolm keskust kliendibaasile tuginedes võimelised jätkusuutlikult täitma 3. tasandi teenuskeskuste rolli – osutama elanikele kõiki kohalikke teenuseid, sealhulgas kvaliteetteenuseid.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumi
õpilaste arvu hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|---------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Kohila alev | 9197 | 8427 | 6780 | 6213 | 170 | 147 | 8 |
| Märjamaa alev | 8259 | 7568 | 6868 | 6293 | 185 | 159 | 13 |
| Rapla linn | 28579 | 26188 | 22577 | 20688 | 817 | 704 | 31 |
| Prognoositav muutus
Raplamaa
rahvastikus (2030) | 92% | | 92% | | 86% | | |
Valdav osa kohalikest kvaliteetteenustest on Raplamaa 3. tasandi teenuspiirkondades olemas. Kohilas puudub ujula ja Töötukassa büroo, Märjamaal üksnes Töötukassa büroo.
| Piirkonna
keskus | Gümnaa
sium | Kultuuri
keskus | Ujula | Esma
tasandi
tervishoiu
keskus
(perearst) | Hambaravi
kabinet | Apteek | Hooldekodu
eakatele | Ehitus
kaupade
kauplus |
|---------------------|----------------|--------------------|------------|-------------------------------------------------------|----------------------|--------|------------------------|------------------------------|
| Kohila alev | jah | rahvamaja | | jah | jah | jah | jah | jah |
| Märjamaa alev | jah | rahvamaja | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Rapla linn | jah | jah | Kaereperes | jah | jah | jah | jah | jah |
| Piirkonnakeskus | Kiirabijaam
(brigaadi
asukoht) | Riiklik
pääste
komando | Politsei
või
konstaabli
jaoskond | Töötukassa
büroo |
|-----------------|--------------------------------------|------------------------------|-------------------------------------------|---------------------|
| Kohila alev | jah | jah | jah | |
| Märjamaa alev | jah | jah | jah | |
| Rapla linn | jah | jah | jah | jah |
### **II tasandi teenuskeskused**
Raplamaa on kuus kliendibaasi kriteeriumitele vastavat 2. tasandi paikkonda või nende seostatud kogumit. Lisaks 3. tasandi keskustele veel Hageri, Järvakandi ja Kehtna. Kuivõrd Hageri paikkonda on ühendatud nii väiksem kihelkonnakeskus Hageri kui ka Aespa suvilarajoonist välja kujunenud suurema elanike arvuga tiheasustusala, siis ei ole teenuskeskuste tasandi määramisel mõistlik lähtuda paikkonna summaarsest elanike arvust. Teenuste kättesaadavuse tagamisel on oluline mõlemas paikkonnas tagada sagedasti kasutatavate teenuste olemasolu 1. tasandi teenuskeskuse mahus (põhikooli I-II kooliaste, lasteaed, isetegevuse ja sportimisvõimalused vaba aja keskuses). Ülejäänud kohalikud põhiteenuste kättesaadavus tagatakse lähedal paiknevates kõrgema tasandi keskustes – Kohilas ja Kiisa-Kurtnas.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste arvu
hinnang | | Teenus
piirkonda
haaratud
paikkondade |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | arv |
| Järvakandi alev | 1881 | 1724 | 1881 | 1724 | 165 | 143 | 3 |
| Kehtna | 2618 | 2399 | 2380 | 2181 | 203 | 176 | 3 |
| Kohila alev | 8982 | 8230 | 6957 | 6375 | 666 | 578 | 7 |
| Märjamaa alev | 5559 | 5094 | 5559 | 5094 | 530 | 460 | 6 |
| Rapla linn | 14503 | 13290 | 13006 | 11917 | 1233 | 1069 | 14 |
| Prognoositav muutus
Raplamaa rahvastikus
(2030) | 92% | | 92% | | 87% | | |
Kaugusekriteeriumist lähtuvalt on vaja täiendavaks 2. tasandi piirkonnaks Raplamaal määrata Vigala piirkond, kus keskuse rolli täidab eelkõige Kivi-Vigala, ning Kaiu. Kriteeriumilähedase kliendibaasi alusel määratakse 2. tasandi keskuseks ka Juuru, kellel on asendist tulenevalt realiseerimata potentsiaali Kaiu-Kuimetsa paikkondade jaoks vähemalt osaliselt keskuse funktsioonide täitmiseks.
| Keskuse
paikkond | | Elanike arv hea
kättesaadavusega
potentsiaalse
põhikooliõpilaste
teenuspiirkonnas
kliendibaasi
arvu hinnang
arvestuslik suurus | | Teenuskeskuse | | Potentsiaalsete | | Kaugus
lähimast
kõrgema
tasandi |
|-------------------------------------------------------------|------|-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|------|-----------------|------|-----------------|-----|------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | | keskusest |
| Juuru | 1431 | 1311 | 1431 | 1311 | 160 | 139 | 3 | 13,5 |
| Kaiu | 1200 | 1100 | 1307 | 1198 | 131 | 113 | 2/3 | 18,9 |
| Kivi-Vigala | 1284 | 1177 | 1284 | 1177 | 130 | 113 | 3 | 19,9 |
| Prognoositav
muutus
Raplamaa
rahvastikus
(2030) | 92% | | 92% | | 87% | | | |
Uuringus "Rapla maakonna tõmbekeskuste määratlemine" (2013) käsitletakse kõiki vallakeskusi, mis ei ole alevid või linnad, samaväärsete keskustena, mis on "samuti elujõulised ja olulised". Siinses ettepanekus ühendatakse 2. tasandi teenuskeskuste rühmaga ühelt poolt Järvakandi alev ning teiselt poolt tõstetakse kliendibaasi kriteeriumit ületava (Kehtna) või sellele lähedase kliendibaasi argumendile tuginedes (lisaks ka suhteline kaugus kõrgema taseme keskusest) teenuskeskustena esile täiendavalt neli 2. tasandi teenuskeskust – lisaks Kehtnale ka Juuru, Kaiu ja Kivi-Vigala. Käru ja Raikküla on kõigi põhiteenuste osutamiseks ebapiisava kliendibaasi tõttu määratletud 1. tasandi teenuskeskustena.
Valdav osa kohalikest põhiteenustest on 2. tasandi teenuskeskusteks määratud asulates elanikele hästi kättesaadavad. Olulisteks arenguvajadusteks on noortekeskus Juurus ja Kaius ning eakate päevakeskuse taristu Juurus, Järvakandis, Kehtnas ja Vigalas.
| Teenus
piirkonna
keskus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Välispordi
-väljak | Tervise
rada | Spordi
saal |
|-------------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|---------------|-----------------|-----------------------|-----------------|----------------|
| Juuru | jah | jah | | jah | jah | jah | jah | jah |
| Järvakandi
alev | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kaiu | jah | jah | | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kehtna | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Kohila alev | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Märjamaa
alev | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Rapla linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kivi-Vigala | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Teenuspiir
konna keskus | Toidu- ja
esma
tarbe
kaupade
kauplus | Auto
kütuse
müügi
koht | Sularaha
automaat
või
postipank | Posti
punkt või
post
kontor | Sotsiaal
töötaja
vastu
võtukoht | Päeva
keskus | Politsei
ametniku
vastu
võtu
asukoht | Vaba
tahtlik
pääste
üksus |
|----------------------------|--------------------------------------------------|---------------------------------|------------------------------------------|--------------------------------------|------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------|------------------------------------|
| Juuru | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | jah |
| Järvakandi
alev | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | riiklik |
| Kaiu | jah | jah | | jah | jah | | jah | |
| Kehtna | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | jah |
| Kohila alev | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | riiklik |
| Märjamaa
alev | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | riiklik |
| Rapla linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | riiklik |
| Kivi-Vigala | jah | | jah | jah | jah | | jah | jah |
### **I tasandi teenuskeskused**
Lisaks täidab Raplamaal 1. taseme teenuskeskuse kliendibaasi kriteeriumi 25 paikkonda või nende omavahel seotud väiksemat kooslust. Neist teenuste rahuldava kättesaadavuse tagamiseks Raplamaal on olulised 9 keskust, mille kliendibaasi suurus (Hageri/Aespa, Alu, Sipa, Raikküla, Valtu), kaugus teistest keskustest (Varbola ja Käru) või nende kahe teguri kombinatsioon (Valgu, Hagudi ja Kabala (Tamme asula)) muudab vajalikuks ja põhjendatuks sageli kasutatavate kohalike põhiteenuste (põhihariduse I-II kooliaste, lasteaed, isetegevus ja kehakultuur vaba aja keskuses) osutamise neis. Harvemini kasutatavate kohalike teenuste kättesaadavus on nende piirkondade elanikele tagatud lähimas 2. tasandi teenuskeskuses.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste
arvu hinnang | | Kaugus
lähimast
kõrgema
tasandi
keskusest |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------------|-----------------|-------------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Hageri ja Aespa | 1849 | 1694 | 1709 | 1566 | 157 | 136 | 8,0 |
| Kivi-Vigala | 1224 | 1122 | 1224 | 1122 | 118 | 102 | 24,4 |
| Alu | 966 | 885 | 966 | 885 | 93 | 81 | 4,4 |
| Sipa | 906 | 830 | 906 | 830 | 94 | 82 | 10,7 |
| Raikküla | 904 | 828 | 904 | 828 | 84 | 73 | 8,1 |
| Hagudi | 817 | 749 | 817 | 749 | 80 | 69 | 9,0 |
| Valtu | 792 | 726 | 792 | 726 | 77 | 67 | 6,6 |
| Valgu | 601 | 551 | 601 | 551 | 48 | 42 | 14,5 |
| Kabala | 578 | 530 | 578 | 530 | 62 | 54 | 13,1 |
| Varbola | 566 | 519 | 566 | 519 | 60 | 52 | 17,3 |
| Käru | 549 | 503 | 549 | 503 | 40 | 35 | 19,0 |
| Prognoositav muutus
Raplamaa rahvastikus
(2030) | 92% | | 92% | | 87% | | |
Sagedamini kasutatavad kohalikud põhi- ja lihtteenustest on kõigis piirkondades olemas kauplus, lasteaed ja raamatukogu. Mitmetest keskustes ei ole noortekeskust või noortetuba, rahvamaja ja spordisaali. Algkooliklassid puuduvad Sipal.
| Teenus
piirkonna
keskus | Toidu- ja
esmatarbe
-kaupade
kauplus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raamatu
-kogu | Välispordi
-väljak | Spordi
saal |
|-------------------------------|-----------------------------------------------|----------|---------------------|-------------------------------------------|---------------|------------------|-----------------------|----------------|
| Alu | jah | jah | algkool | Noorte
tuba | | jah | jah | jah |
| Hageri | jah | jah | algkooli
klassid | jah | jah | jah | jah | |
| Hagudi | jah | jah | jah | | | jah | jah | jah |
| Kabala | jah | jah | jah | | | jah | | jah |
| Kaiu | jah | jah | jah | | jah | jah | jah | jah |
| Käru | jah | jah | jah | | jah | jah | jah | jah |
| Raikküla | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Sipa | jah | jah | | jah | | jah | | |
| Valgu | jah | jah | jah | | jah | jah | | |
| Valtu | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Varbola | jah | jah | algkool | jah | jah | jah | | jah |
### **Kokkuvõte: Raplamaa teenuskeskuste hierarhia**
| 4. tasandi teenuskeskused | | | |
|---------------------------|---------------------------|---------------------------|---------------------------|
| Rapla linn | | | |
| | 3. tasandi teenuskeskused | | |
| | Kohila | | |
| | Märjamaa | | |
| | | 2. tasandi teenuskeskused | |
| | | Juuru | |
| | | Järvakandi alev | |
| | | Kaiu | |
| | | Kehtna | |
| | | Kivi-Vigala | |
| | | | 1. tasandi teenuskeskused |
| | | | Alu |
| | | | Hageri-Aespa |
| | | | Hagudi |
| | | | Kabala |
| | | | Käru |
| | | | Raikküla |
| | | | Sipa |
| | | | Valgu |
| | | | Valtu |
| | | | Varbola |
### **4.11.Saaremaa**
### **IV tasandi teenuskeskused**
Saaremaal on üks kriteeriumitele vastav 4. tasandi teenuskeskus - Kuressaare linn. Kuressaare 4. tasandi teenuskeskuse rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 40 km, 60 min ühistranspordiga) kuulub 41 paikkonda. 21 Saaremaa paikkonda jääb Kuressaare regionaalsete teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonnast välja.
| Keskuse paikkond | teenuspiirkonnas | Elanike arv hea kättesaadavusega | Potentsiaalsete gümnaasiumi
õpilaste arvu hinnang | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv | |
|-------------------------------------------------------|----------------------|----------------------------------|------------------------------------------------------|------------------------------------------------|--|
| | 2011
2030 hinnang | | 2011
2030 hinnang | | |
| Kuressaare linn | 26084 | 22132 | 754 | 41 | |
| Prognoositav muutus
Saaremaa
rahvastikus (2030) | 85% | | 81% | | |
Kuressaares on olemas regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu - maakonnahaigla, (riigi)gümnaasium, kutsekool, võistlusstaadion, maakonnaraamatukogu, maakondlik kultuurikeskus, pangakontor, linnasisene tervisespordikeskus (spordihoone ja terviserajad).
| Piirkonna
-keskus | Gümnaa
sium | Kutsekool | Regionaal
ja
maakonna
haigla | Panga
kontor | Maakonna
raamatu
kogu | Võistlus
staadion | Tervise
spordi
keskus |
|----------------------|----------------|-----------|---------------------------------------|-----------------|-----------------------------|----------------------|--------------------------------|
| Kuressaar
e linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | Kuressaare
spordikesku
s |
Kuressaares paiknevad ka kõigi olulisemate elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavate riigiasutuste regionaalsed struktuuriüksused või teeninduspunktid.
| Piirkonna
keskus | EMTA
teenindus
-büroo | PPA
teenindus | Maantee
ameti
liiklus
registri
büroo | Töötu
kassa
osakond | SKA
kliendi
teenindus | Kesk
konna
ameti
kontor | PRIA
teenindus
-büroo | Põllu
majandus
ameti
keskus |
|---------------------|-----------------------------|------------------|--------------------------------------------------|---------------------------|-----------------------------|----------------------------------|-----------------------------|--------------------------------------|
| Kuressaar
e linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **III tasandi teenuskeskused**
Saaremaal on kaks kriteeriumitele vastavat 3. tasandi teenuskeskust – lisaks Kuressaare linnale, mis 4. tasandi keskusena täidab vajadusel ka kõigi madalamate tasemete keskuste rolli, ka Orissaare alevik.
Kuressaare linna 3. tasandi teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 27 km, 45 min ühistranspordiga) kuulub 25 paikkonda ja Orissaare piirkonda 14 paikkonda. Orissaare alevikul võib rahvastikuprotsesside jätkudes kliendibaasi prognoosist lähtuvalt muutuda järjest raskemaks 3. tasandi teenuskeskuste rolli täitmine. Arvestades maakonna olulise osa paikkondade kaugust Kuressaarest on III tasandi keskuse arendamine Ida-Saaremaal olulise tähtsusega kohalike kvaliteetteenuste kättesaadavuse tagamisel. Orissaare rolli "kohaliku keskusena" teiste vallakeskuste seast välja tõusvana rõhutatakse ka maakonnaplaneeringu uuendamise raames koostatud "Saare maakonna ruumilise arengu analüüsis" (2014)
| Keskuse paikkond | teenuspiirkonnas | Elanike arv hea kättesaadavusega | Potentsiaalsete gümnaasiumi
õpilaste arvu hinnang | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv | |
|-------------------------------------------------------|------------------|----------------------------------|------------------------------------------------------|------------------------------------------------|----|
| | 2011 | 2030 hinnang | 2011 | 2030 hinnang | |
| Kuressaare linn | 22243
18677 | | 659 | 533 | 25 |
| Orissaare alevik | 4539 | 3811 | 103 | 14 | |
| Prognoositav muutus
Saaremaa
rahvastikus (2030) | 84% | | | 81% | |
Mõlemas III tasandi keskuses on kohalikud kvaliteetteenused käesoleval ajal olemas. Orissaares puudub ujula, kuid suhteliselt lähedal paikneb Leisi ujula.
| Piirkonna
keskus | Güm
naasium | Kultuuri
keskus | Ujula | Esma
tasandi
tervishoiu
keskus
(perearst) | Hamba
ravi
kabinet | Apteek | Hoolde
kodu
eakatele | Ehitus
kaupade
kauplus |
|---------------------|----------------|--------------------|--------|-------------------------------------------------------|--------------------------|--------|----------------------------|------------------------------|
| Kuressaare
linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Orissaare | jah | jah | Leisis | jah | jah | jah | jah | jah |
| Piirkonnakeskus | Kiirabijaam
(brigaadi
asukoht) | Riiklik
pääste
komando | Politsei
või
konstaabli
jaoskond | Töötukassa
büroo |
|-----------------|--------------------------------------|------------------------------|-------------------------------------------|---------------------|
| Kuressaare linn | jah | jah | jah | jah |
| Orissaare | jah | jah | | jah |
### **II tasandi teenuskeskused**
Saaremaal on 4 kriteeriumitele vastavat 2. tasandi teenuskeskust – lisaks 3. tasandi keskustele ka Leisi ja Kärla. Teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 15 km, 30 min ühistranspordiga) kuulub Kuressarel 12 ja Orissaarel 11 paikkonda, Leisil 5 ja Kärlal 3 paikkonda. Leisi ja Kärla puhul langeb piirkonna elanike arv 2030. aastaks maakondlikule rahvastikuprognoosile tuginedes vähesel määral alla kliendibaasi kriteeriumit.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste arvu
hinnang | Teenus
piirkonda
haaratud
paikkondade
arv | |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------------|-------------------------------------------------------|----|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Kuressaare linn | 17492
14688 | | 17492 | 14688 | 1493 | 1313 | 12 |
| Orissaare alevik | 3705 | 3111 | 3705 | 3111 | 282 | 248 | 11 |
| Leisi alevik | 1782 | 1496 | 1782 | 1496 | 148 | 130 | 5 |
| Kärla alevik | 1644 | 1380 | 1644 | 1380 | 113 | 99 | 3 |
| Prognoositav
muutus Saaremaa
rahvastikus (2030) | | 84% | 84% | | 88% | | |
Lisaks on koondunud teenusvajadust ning kaugust teistest keskustest arvesse võttes põhjendatud täiendavaks 2. tasandi keskuseks Saaremaal määrata ka Liiva, Valjala ning ühise keskusena Lümanda-Kihelkonna.
Maakondlikes konsultatsioonides tehti ettepanek määrata 2. tasandi keskusena ka Salme. Arvestades Salme piirkonna elanike arvu jäämist oluliselt alla kliendibaasi kriteeriumit, samuti keskuse suhtelist lähedust Kuressaarele ning seda, et "kaugemal" Sõrve poolsaarel asuv Iide on käsitletud kui spetsiifiline saareline keskus, määratakse Salme 1. tasandi keskusena.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Potentsiaalsete põhikooliõpilaste
arvu hinnang | Kaugus lähimast
kõrgema tasandi
keskusest | |
|-------------------------------------------------------|------------------------------------------------------|--------------|---------------------------------------------------|-------------------------------------------------|------|
| | 2011 | 2030 hinnang | 2011 | 2030 hinnang | |
| Liiva | 1476 | 1239 | 96 | 84 | 13,1 |
| Valjala | 1176 | 987 | 109 | 96 | 26,2 |
| Lümanda | 691 | 580 | 64 | 56 | 31,0 |
| Kihelkonna | 633 | 532 | 45 | 40 | 31,3 |
| Prognoositav muutus
Saaremaa rahvastikus
(2030) | 84% | | | 88% | |
Olulisematest põhiteenustest puuduvad määratud keskustes noortekeskus või -tuba Kärlas ja Leisis, päevakeskus Kärlas.
| Teenuspiirkonna
keskus | Laste
aed | Põhi
kool | Noorte
keskus või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Välispordi
-väljak | Tervise
rada | Spordi
saal |
|---------------------------|--------------|--------------|----------------------------------------|---------------|-----------------|-----------------------|-----------------|----------------|
| Kihelkonna | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Kuressaare linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kärla | jah | jah | | jah | jah | jah | jah | jah |
| Leisi | jah | jah | | jah | jah | jah | jah | jah |
| Liiva | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Lümanda | jah | jah | | jah | jah | jah | | jah |
| Orissaare | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Valjala | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Teenuspiir
konna keskus | Toidu- ja
esma
tarbe
kaupade
kauplus | Auto
kütuse
müügiko
ht | Sularaha
automaat
või
postipank | Posti
punkt või
post
kontor | Sotsiaal
töötaja
vastu
võtukoht | Päeva
keskus | Politsei
ametniku
vastu
võtu
asukoht | Vaba
tahtlik
pääste
üksus |
|----------------------------|--------------------------------------------------|---------------------------------|------------------------------------------|--------------------------------------|------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------|------------------------------------|
| Kihelkonna | jah | | | jah | jah | | jah | |
| Kuressaare linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Kärla | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | |
| Leisi | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Liiva | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Lümanda | jah | | | jah | jah | jah | jah | jah |
| Orissaare | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Valjala | jah | | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **I tasandi teenuskeskused**
Lisaks määratud II-IV tasandi keskustele täidab 1. taseme teenuskeskuse kliendibaasi kriteeriumi 15 Saaremaa paikkonda või nende omavahel seotud väiksemat kooslust. Neist 1. tasandi keskusena on tulenevalt kaugusest kõrgema tasandi keskustest või olulisest koondunud teenusvajadusest tiheasustusaladel mõistlik määrata 6 keskust.
| Keskuse paikkond | teenuspiirkonnas | Elanike arv hea
kättesaadavusega | Potentsiaalsete põhikooli
õpilaste arvu hinnang | | Kaugus lähimast
kõrgema tasandi
keskusest |
|-------------------------------------------------------|----------------------|-------------------------------------|----------------------------------------------------|--------------|-------------------------------------------------|
| | 2011
2030 hinnang | | 2011 | 2030 hinnang | |
| Kõljala | 1080 | 907 | 79 | 69 | 18,3 |
| Aste | 1017 | 854 | 96 | 84 | 11,7 |
| Salme | 975 | 819 | 96 | 84 | 19,0 |
| Tornimäe | 794 | 667 | 68 | 60 | 7,7 |
| Mustjala | 612 | 514 | 44 | 39 | 30,3 |
| Laimjala-Kahtla | 559 | 469 | 51 | 45 | 16,6 |
| Prognoositav muutus
Saaremaa rahvastikus
(2030) | 84% | | 88% | | |
Enamuses määratud I tasandi keskustes puudub noortekeskus või –tuba.
| Teenuspiir
konna
keskus | Toidu- ja
esmatarbe
-kaupade
kauplus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahvamaja | Raamatu
-kogu | Välispordi
-väljak | Spordi
saal |
|-------------------------------|-----------------------------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|------------------|------------------|-----------------------|----------------|
| Aste | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kõljala | jah | jah | algkool | | kultuurimaj
a | jah | jah | jah |
| Laimjala
Kahtla | jah | jah | jah | | jah | jah | | jah |
| Mustjala | jah | jah | jah | | jah | jah | jah | jah |
| Salme | jah | jah | jah | | jah | jah | jah | jah |
| Tornimäe | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **Saarelised teenuskeskused**
Saaremaa koosseisu kuulub Ruhnu saar, millel on vajalik tagada kõigi 1. taseme teenuskeskuste teenused ning lisaks põhikooliharidus I-III kooliastmeni, postiteenus universaalse postiteenuse mõttes ning esmatasandi tervishoiuteenus tervisekeskuse filiaali mõttes või telemeditsiini vahenditega. Sarnase saarelise kättesaadavuse eripäraga on ka Sõrve säär, keskusega Iides.
| Keskuse paikkond | teenuspiirkonnas | Elanike arv hea kättesaadavusega | Potentsiaalsete põhikooliõpilaste
arvu hinnang | Kaugus lähimast
kõrgema tasandi
keskusest | |
|-------------------------------------------------------|----------------------|----------------------------------|---------------------------------------------------|-------------------------------------------------|------|
| | 2011
2030 hinnang | | 2011 | 2030 hinnang | |
| Iide | 217 | 182 | 18 | 16 | 44,6 |
| Ruhnu | 55 | 46 | 6 | 5 | 76,9 |
| Prognoositav muutus
Saaremaa rahvastikus
(2030) | 84% | | 88% | | |
| Teenus
piirkonna
keskus | Toidu
ja
esma
tarbe
kau
pade
kauplus | Posti
punkt
või
post
kontor | Pere
arst | Laste
aed | Põhi
kool | Rahva
maja | Raamatu
-kogu | Väli
spordi
väljak | Spordi
saal |
|-------------------------------|--------------------------------------------------------|-----------------------------------------|--------------|--------------|--------------|----------------|------------------|--------------------------|----------------|
| Ruhnu | jah | jah | | | jah | jah | jah | | |
| Iide | jah | jah | | | | seltsimaj
a | jah | | |
### **Kokkuvõte: Saaremaa teenuskeskuste hierarhia**
| 4. tasandi teenuskeskused | | | |
|---------------------------|---------------------------|---------------------------|---------------------------|
| Kuressaare linn | | | |
| | 3. tasandi teenuskeskused | | |
| | Orissaare | | |
| | | 2. tasandi teenuskeskused | |
| | | Leisi | |
| | | Kärla | |
| | | Liiva | |
| | | Valjala | |
| | | Kihelkonna-Lümanda | |
| | | | 1. tasandi teenuskeskused |
| | | | Kõljala |
| | | | Aste |
| | | | Salme |
| | | | Tornimäe |
| | | | Mustjala |
| | | | Laimjala-Kahtla |
| | | | Saarelised teenuskeskused |
| | | | Iide |
| | | | Ruhnu |
### **4.12.Tartumaa**
### **IV tasandi teenuskeskused**
Tartumaal on üks kriteeriumitele vastav 4. tasandi teenuskeskus - Tartu linn. Tartu 4. tasandi teenuskeskuse rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 40 km, 60 min ühistranspordiga) kuulub 74 paikkonda. Tartu on 4. tasandi keskuseks rahuldaval kättesaadavuse tasemel 12 Jõgevamaa, 6 Põlvamaa ja 1 Valgamaa paikkonnale. 12 Tartumaa paikkonda jäävad kaugemale kui 40 km ehk rahuldava kättesaadavuse kriteeriumi. Teenuspiirkonna elanike arv ning teiste sama teenuskeskuste mõju arvestav potentsiaalne kliendibaas on piisav 4. tasandi teenuskeskuse rolli jätkusuutlikuks täitmiseks aastani 2030.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|------|--------------|--------------------------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011
2030
hinnang | | 2011 | 2030
hinnang | |
| Tartu linn | 156177 | 161820 | 152683
158199 | | 4271
5356 | | 74 |
| Prognoositav
muutus Tartumaa
rahvastikus (2030) | | 104% | | 104% | | 125% | |
Tartus on enamuse olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu - maakonnahaigla, (riigi)gümnaasium, kutsekool, pangakontor(id), võistlusstaadion, linnasisene tervisespordikeskus. Tartus paiknevad ka kõigi olulisemate elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavate riigiasutuste regionaalsed struktuuriüksused või teeninduspunktid.
| Piir
konna
keskus | Gümnaa
sium | Kutsekool | Regionaal
ja
maakonna
haigla | Panga
kontor | Maakonna
raamatu
kogu | Võistlus
staadion | Tervise
spordi
keskus |
|-------------------------|----------------|-----------|---------------------------------------|-----------------|-----------------------------|----------------------|-----------------------------|
| Tartu
linn | jah | jah | jah | jah | Kõrvekülas | jah | Tähtvere
Spordipark |
| Piirkonna
-keskus | EMTA
teenindus
-büroo | PPA
teenindus | Maantee
ameti
liiklus
registri
büroo | Töötu
kassa
osakond | SKA
kliendi
teenindus | Kesk
konna
ameti
kontor | PRIA
teenindus
-büroo | Põllu
majandus
ameti
keskus |
|----------------------|-----------------------------|------------------|--------------------------------------------------|---------------------------|-----------------------------|----------------------------------|-----------------------------|--------------------------------------|
| Tartu linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **III tasandi teenuskeskused**
Tartumaal on kolm kliendibaasi kriteeriumitele vastavat 3. tasandi teenuskeskust – lisaks Tartule, mis 4. tasandi keskusena täidab vajadusel ka kõigi madalamate tasemete keskuste rolli, ka Elva ja Ülenurme. Ülenurme kui Tartu lähitagamaa paikkonnas vajadus 3. tasandi keskuse järele puudub – kohalikud kvaliteetteenused on elanikele hästi kättesaadavad ka Tartu linnas.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | | Teenuspiirkon
da haaratud
paikkondade
arv |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|--------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------|
| | 2011
2030
hinnang | | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Elva linn | 14298 | 14815 | 12978 | 13446 | 284 | 356 | 14 |
| Tartu linn | 141434 | 146544 | 134939 | 139814 | 3893 | 4882 | 45 |
| Ülenurme (?) | 7383 | 7650 | 6058 | 6276 | 140 | 175 | 5 |
| Prognoositav muutus
Tartumaa rahvastikus
(2030) | 104% | | 104% | | 125% | | |
Vajalik on täiendava 3. tasandi keskusena määrata Alatskivi, kui kaugel ja suhteliselt kriteeriumilähedase kliendibaasiga (vähemalt teoreetiliselt) keskus. Alatskivi piirkonnas on ka 2 Jõgevamaa paikkonda (Pala ja Nõva).
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | arvu hinnang | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste | Teenus-piirkonda
haaratud
paikkondade arv | Kaugus
lähimast
kõrgema
tasandi | |
|--------------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|--------------|----------------------------------------|-------------------------------------------------|------------------------------------------|--|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | | keskusest | |
| Alatskivi | 4413 | 4133 | 94 | 91 | 8 | 39,4 | |
| Prognoositav keskmine
muutus Tartumaa ja
Jõgevamaa rahvastikus
(2030) | 94% | | 97% | | | | |
Hetkel on olulisemad kvaliteetteenused keskustes olemas. Elvas ja Alatskivil puuduvad töötukassa büroo ja ujula. Palju murettekitavam on see, et Alatskivi kaalub gümnaasiumi sulgemist, mis viib gümnaasiumihariduse piirkonna noortest väga kaugele.
| Piirkonna
keskus | Güm
naasium | Kultuuri
keskus | Ujula | Esma
tasandi
tervishoi
u-keskus
(perearst) | Hamba
ravi
kabinet | Apteek | Hoolde
kodu
eakatele | Ehitus
kaupade
kauplus |
|---------------------|----------------|--------------------|-------|--------------------------------------------------------|--------------------------|--------|----------------------------|------------------------------|
| Tartu linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Elva linn | jah | rahvamaj
a | | jah | jah | jah | jah | jah |
| Alatskivi | jah | rahvamaj
a | | jah | jah | jah | jah | |
| Piirkonnakeskus | Kiirabijaam
(brigaadi
asukoht) | Riiklik
pääste
komando | Politsei
või
konstaabli
jaoskond | Töötukassa
büroo |
|-----------------|--------------------------------------|------------------------------|-------------------------------------------|---------------------|
| Tartu linn | jah | jah | jah | jah |
| Elva linn | jah | jah | jah | |
| Alatskivi | jah | jah | jah | |
### **II tasandi teenuskeskused**
II tasandi teenuskeskuste kriteeriumitele vastab Tartumaal 14 piirkonda, kuid Vahi ja Lohkva kui Tartu vahetul tagamaal paiknevad valglinnastu osad ei toimi ühegi tasandi kesksustena.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | hinnang | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste arvu | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|---------|-------------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Alatskivi | 4413 | 4133 | 4059 | 3801 | 384 | 393 | 8 |
| Elva linn | 14494 | 13506 | 11863 | 11054 | 1161 | 1174 | 10 |
| Kambja | 3037 | 2848 | 2829 | 2653 | 292 | 309 | 5 |
| Kõrveküla | 2510 | 2601 | 2510 | 2601 | 255 | 331 | 3 |
| Luunja | 1591 | 1648 | 1591 | 1648 | 166 | 215 | 2 |
| Lähte | 3834 | 3973 | 2961 | 3067 | 330 | 428 | 4 |
| Nõo | 3457 | 3582 | 3064 | 3174 | 314 | 407 | 5 |
| Puhja | 2548 | 2387 | 2548 | 2387 | 234 | 250 | 4 |
| Rõngu | 3336 | 3109 | 2493 | 2323 | 229 | 232 | 5 |
| Tartu linn | 119088 | 123391 | 111037 | 115049 | 9215 | 11944 | 18 |
| Ülenurme | 7383 | 7650 | 6573 | 6810 | 710 | 921 | 5 |
Lisaks on kauguse ja koondunud teenusvajaduse tõttu, samuti kultuurilis-ajaloolistel põhjustel (Kallaste) vajalik määrata Tartumaal täiendavalt neli 2. tasandi keskust. Maakondlikel konsultatsioonidel tehtud ettepanek määrata täiendavalt 2. tasandi keskuseks Ilmatsalu, Roiu ja Vara ei ole kooskõlas kliendibaasi ja kauguse kriteeriumitega. Nende piirkondade elanike arv jääb kliendibaasi kriteeriumile u 1/3 võrra alla ning need paiknevad suhteliselt lähedal tugevale kõrgema tasandi keskusele. Seetõttu käsitletakse neid siinses ettepanekus 1. tasandi keskustena.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste
arvu hinnang | | Kaugus lähimast
kõrgema tasandi
keskusest |
|------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------------|-----------------|-------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Võnnu | 1891 | 1774 | 1490 | 1397 | 154 | 163 | 24,6 |
| Melliste | 1656 | 1553 | 1489 | 1397 | 159 | 168 | 16,9 |
| Rannu | 1149 | 1071 | 1149 | 1071 | 104 | 105 | 13,2 |
| Kallaste linn | 992 | 929 | 992 | 929 | 80 | 82 | 7,8 |
| Teenus
piirkonna
keskus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus või
noortetuba | Rahvamaja | Raamatu
kogu | Välispordi
väljak | Terviserada | Spordisaal |
|-------------------------------|----------|----------|------------------------------------|-----------|-----------------|----------------------|-------------|------------|
| Alatskivi | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Elva linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kallaste linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Kambja | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Luunja | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Melliste | jah | jah | jah | | jah | jah | | jah |
| Nõo | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Puhja | jah | jah | jah | jah | | jah | | jah |
| Rannu | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Rõngu | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Tartu linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Lähte | jah | jah | | | jah | jah | jah | jah |
| Võnnu | jah | jah | | jah | jah | jah | | jah |
| Ülenurme | jah | jah | jah | | jah | jah | | jah |
| Teenus
piirkonna
keskus | Toidu- ja
esmatarbe
kaupade
kauplus | Auto
kütuse
müügikoht | Sularaha
autmaat
või
postipank | Postkontro
või
postipunkt | Sotsiaal
töötaja
vastuvõtukoht | Päeva
keskus | Vaba
tahtlik
pääste
üksus | Politsei
ametniku
vastuvõtu
asukoht |
|-------------------------------|----------------------------------------------|-----------------------------|-----------------------------------------|---------------------------------|--------------------------------------|-----------------|------------------------------------|----------------------------------------------|
| Alatskivi | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | jah |
| Elva linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kallaste linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Kambja | jah | jah | | jah | jah | jah | | jah |
| Luunja | jah | | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Melliste | jah | | jah | jah | jah | | | jah |
| Nõo | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | |
| Puhja | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Rannu | jah | | | jah | jah | jah | | jah |
| Rõngu | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | |
| Tartu linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Lähte | jah | jah | | jah | jah | | | jah |
| Võnnu | jah | | | jah | jah | | jah | jah |
| Ülenurme | jah | jah | jah | | jah | jah | jah | |
### **I tasandi teenuskeskused**
Lisaks määratud II-IV tasandi keskustele täidab 1. taseme teenuskeskuse kliendibaasi kriteeriumi 29 Tartumaa paikkonda või nende omavahel seotud väiksemat kooslust. Neist 1. tasandi keskusena on tulenevalt kaugusest kõrgema tasandi keskustest või olulisest koondunud teenusvajadusest tiheasustusaladel mõistlik määrata 9 keskust.
| Keskuse paikkond | teenuspiirkonnas | Elanike arv hea
kättesaadavusega | Potentsiaalsete põhikooli
õpilaste arvu hinnang | | Kaugus lähimast
kõrgema tasandi
keskusest |
|------------------|------------------|-------------------------------------|----------------------------------------------------|--------------|-------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030 hinnang | 2011 | 2030 hinnang | |
| Ilmatsalu | 1098 | 1138 | 118 | 153 | 10,7 |
| Roiu | 1031 | 724 | 73 | 79 | 11,0 |
| Vara | 988 | 723 | 118 | 70 | 18,5 |
| Koosa | 880 | 912 | 108 | 140 | 9,3 |
| Annikoru | 798 | 827 | 76 | 99 | 9,2 |
| Laeva | 797 | 746 | 77 | 79 | 26,6 |
| Vana-Kuuste | 699 | 724 | 61 | 79 | 16,2 |
| Peipsiääre | 698 | 723 | 54 | 70 | 10,0 |
| Meeksi | 479 | 496 | 33 | 43 | 17,4 |
| Piirkonna
keskus | Toidu- ja
esma
tarbe
kaupade
kauplus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Väli
spordi
väljak | Spordi
saal |
|---------------------|--------------------------------------------------|-----------|----------|-------------------------------------------|---------------|-----------------|--------------------------|----------------|
| Annikoru | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Ilmatsalu | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Koosa | jah | jah | algkool | jah | jah | jah | | jah |
| Laeva | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Meeksi | jah | lastehoid | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Peipsiääre | jah | jah | jah | | | | | |
| Roiu | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Vana-Kuuste | jah | jah | jah | jah | | jah | jah | jah |
| Vara | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
### **Kokkuvõte: Tartumaa teenuskeskuste hierarhia**
| 4. tasandi teenuskeskused | | | |
|---------------------------|---------------------------|---------------------------|---------------------------|
| Tartu linn | | | |
| | 3. tasandi teenuskeskused | | |
| | Alatskivi | | |
| | Elva linn | | |
| | | 2. tasandi teenuskeskused | |
| | | Kambja | |
| | | Kõrveküla | |
| | | Luunja | |
| | | Lähte | |
| | | Nõo | |
| | | Puhja | |
| | | Rõngu | |
| | | Võnnu | |
| | | Melliste | |
| | | Rannu | |
| | | Kallaste linn | |
| | | Ülenurme | |
| | | | 1. tasandi teenuskeskused |
| | | | Ilmatsalu |
| | | | Roiu |
| | | | Vara |
| | | | Koosa |
| | | | Annikoru |
| | | | Laeva |
| | | | Vana-Kuuste |
| | | | Peipsiääre |
| | | | Meeksi |
### **4.13.Valgamaa**
### **IV tasandi teenuskeskused**
Valgamaal on üks kriteeriumitele vastav 4. tasandi teenuskeskus - Valga linn. Valga 4. tasandi teenuskeskuse rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 40 km, 60 min ühistranspordiga) kuulub 48 paikkonda, mis kõik kuuluvad Viljandi maakonda. Teenuspiirkonna elanike arv on piisav 4. tasandi teenuskeskuse rolli jätkusuutlikuks täitmiseks aastani 2030.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | arvu hinnang | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------|----------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Valga linn | 23347 | 19320 | 23347 | 19320 | 617 | 433 | 25 |
| Prognoositav muutus
Valgamaa
rahvastikus (2030) | 83% | | 83% | | 70% | | |
Valga maakonnaplaneeringu eskiisis (Hendrikson ja Ko, 2015) on Valga määratletud kui maakonnakeskus (keskus, kus asub kõige enam teenuseid, samuti töökohti) ning seda toetavas analüüsis (Kamenjuk, 2014) maakonna tõmbekeskuseks (koos Otepää ja Tõrva linnadega). Käesolev ettepanek on kooskõlaline maakonnaplaneeringu eskiisi lahendusega.
Piirkonnas on olemas kõigi olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu – Valga linnas (riigi)gümnaasium, kutsekool, haigla, maakonnaraamatukogu, maakondlik kultuurikeskus, pangakontor ja võistlusstaadion. Maakondlikud tervisespordikeskused asuvad piirkonna äärealal (Kääriku) või jäävad 4. tasandi keskuse rahuldava kättesaadavuse ulatusest välja (Tehvandi).
| Piir
konna
keskus | Gümnaa
sium | Kutsekool | Regionaal
ja
maakonna
haigla | Panga
kontor | Maakonna
raamatu
kogu | Võistlus
staadion | Tervise
spordi
keskus |
|-------------------------|----------------|-----------|---------------------------------------|-----------------|-----------------------------|----------------------|-----------------------------|
| Valga
linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | Kääriku
Spordikesku
s |
Kõik elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavatest riigiasutustest omavad Valgas regionaalset struktuuriüksust või teeninduspunkti. Haigekassa hüvitiste blankette väljastab maavalitsus (teenindusbüroo asub Tartus).
| Piir
konna
keskus | EMTA
teenin
dus
büroo | PPA
teenin
dus | Maantee
ameti
liiklus
registri
büroo | Töötu
kassa
osa
kond | SKA
kliendi
teenin
dus | Haigekassa
kliendi
teenidus
büroo | Keskkonna
ameti
kontor | PRIA
teenindus
büroo | Põllu
majandus
ameti
keskus |
|-------------------------|--------------------------------|----------------------|--------------------------------------------------|-------------------------------|---------------------------------|--------------------------------------------|------------------------------|----------------------------|--------------------------------------|
| Valga
linn | jah | jah | jah | jah | jah | blankette
väljastab
maavalitsus | jah | jah | jah |
### **III tasandi teenuskeskused**
Valgamaal on kolm kriteeriumitele vastav 3. tasandi teenuskeskust – Valga linn, mis 4. tasandi keskusena täidab vajadusel ka kõigi madalamate tasemete keskuste rolli, ning Otepää ja Tõrva linnad. Valga linna 3. tasandi teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 27 km, 45 min ühistranspordiga) kuulub 15, Tõrva linnal 16 ja Otepääl 10 paikkonda. Lisaks kuulub 5 Valgamaa paikkonda (Aakre, Nõuni, Puka, Palupera, Hellenurme) Elva linna 3. tasandi teenuspiirkonda.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | suurus | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik | arvu hinnang | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|--------|------------------------------------------------------------|--------------|----------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Otepää linn | 7166 | 5930 | 5640 | 4667 | 144 | 101 | 10 |
| Tõrva linn | 7397 | 6121 | 5931 | 4908 | 158 | 111 | 16 |
| Valga linn | 16889 | 13976 | 16115 | 13335 | 449 | 315 | 15 |
| Elva linn | 2828 | 2340 | 1508 | 1247 | 54 | 38 | 5 |
| Prognoositav muutus
Valgamaa
rahvastikus (2030) | 83% | | 83% | | 70% | | |
Valga maakonnaplaneeringu eskiisis (Hendrikson ja Ko, 2015) on Valga määratletud kui maakonnakeskus (keskus, kus asub kõige enam teenuseid, samuti töökohti) ning Tõrva ja Otepää kui tugitoimepiirkonna keskused (keskused, mis pakuvad maakonnakeskusega võrreldavat hulka teenuseid, kuid mis on väiksem rahva arvult, samuti töökohtade arvult ja toimepiirkonna ulatuselt). Maakonnaplaneeringut toetavas analüüsis (Kamenjuk, 2014) on Võru, Otepää ja Tõrva käsitletud kui samal toimepiirkondade tasemel asuvad keskused. Erinevalt maakonnaplaneeringut toetavast analüüsist (Kamenjuk, 2014) käsitletakse siinses ettepanekus Valga linna ühelt poolt ning Tõrva ja Otepää linna teiselt poolt asustussüsteemis erineval tasemel asetsevate keskustena. Maakonnaplaneeringu eskiisi lahendusega on käesolev ettepanek kooskõlaline selles osas, mis puudutab (toime)piirkondade erinevat ulatust ning kohalike teenuste mitmekesisust. Teenuse liigituse ja teenusekeskuste hierarhia üldmetoodikast lähtuvalt tehakse 4.tasandi keskuse (Valga linna) ja 3. tasandi keskuste (Otepää ja Tõrva linnad) vahel siiski vahet teenuste mitmekesisuse suunistes – üksnes 3. tasandi keskuse rolli täitvas paikkonnas ei ole regionaalsete teenuste olemasolu nõutud.
Kõigis kolmes teenuspiirkonnas on olemas valdav osa kohalikest kvaliteetteenustest. Tõrva piirkonnas puudub ujula. Otepääl ei ole Töötukassa bürood.
| Piirkonna
keskus | Gümnaasium | Kultuuri
keskus | Ujula | Esma
tasandi
tervishoiu
keskus
(perearst) | Hambaravi
kabinet | Apteek | Hooldekodu
eakatele | Ehitus
kaupade
kauplus |
|---------------------|------------|--------------------|-----------|-------------------------------------------------------|----------------------|--------|------------------------|------------------------------|
| Otepää linn | jah | jah | Pühajärve | jah | jah | jah | jah | jah |
| Tõrva linn | jah | jah | | jah | jah | jah | jah | jah |
| Valga linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Piirkonnakeskus | Kiirabijaam
(brigaadi
asukoht) | Riiklik
päästekomando | Politsei
või
konstaabli
jaoskond | Töötukassa
büroo |
|-----------------|--------------------------------------|--------------------------|-------------------------------------------|---------------------|
| Otepää linn | jah | jah | jah | |
| Tõrva linn | jah | jah | jah | jah |
| Valga linn | jah | jah | jah | jah |
### **II tasandi teenuskeskused**
Valgamaal on 4 kriteeriumitele vastavat 2. tasandi teenuskeskust – lisaks 3. tasandi keskustele ka Puka. Teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 15 km, 30 min ühistranspordiga) kuulub Valgal 4, Tõrval 13, Otepääl 7 ja Pukal 5 paikkonda. Lisaks on piirkonna üldist elanike arvu ning kaugust teistest 2. tasandi keskustest arvesse võttes põhjendatud täiendavaks 2. tasandi keskuseks Valgamaal määrata ka Tsirguliina, mille piirkond ühendab 5 paikkonda.
Puka ja Tsirguliina 2. tasandi keskuste kliendibaasi prognoositav vähenemine oluliselt alla kohalike põhiteenuste üldistatud majandusliku otstarbekuse lävendit tähendab, et kõigi kohalike põhiteenuste säilitamine võib nõuda täiendavaid toetusi ja soodustingimusi.
Valga maakonnaplaneeringu eskiisis (Hendrikson ja Ko, 2015) on teenuskeskusena (väiksem keskus, mis pakub esmavajalikke teenuseid väljaspool maakonna suuremaid keskusi) määratletud Puka, Hellenurme, Sihva, Keeni ja Sangaste (ühendatuna), Õru, Tsirguliina ja Laatre (ühendatuna), Hummuli, Lüllemäe, Hargla ning Ala.
Käesoleva ettepaneku teiste tasandi teenuskeskuse kliendibaasi kriteeriumitele vastavad neist Puka ning kriteeriumi lähedane on Tsirguliina (koos Laatrega) piirkond. Kliendibaasi vähesusest ning rahuldava kättesaadavuse tagamiseks piisavast lähedusest 2. või kõrgema taseme keskustele tulenevalt ei ole 2. tasandi keskusteks siinses ettepanekus määratud Hellenurme, Sihva, Keeni, Sangaste, Õru, Hummuli, Lüllemäe, Hargla ja Ala.
| Keskuse
paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste
arvu hinnang | | Teenus
piirkonda
haaratud
paikkondade | Kaugus lähimast
kõrgema
tasandi
keskusest |
|-------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|----------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | arv | |
| Otepää linn | 5100 | 4220 | 4509 | 3732 | 417 | 303 | 7 | |
| Puka | 2205 | 1825 | 1748 | 1446 | 172 | 125 | 5 | |
| Tsirguliina | 1838 | 1521 | 1376 | 1139 | 147 | 107 | 5 | 15,5 |
| Tõrva linn | 5677 | 4698 | 5677 | 4698 | 542 | 393 | 13 | |
| Valga linn | 13153 | 10884 | 13004 | 10761 | 1295 | 939 | 4 | |
| Prognoositav
muutus
Valgamaa
rahvastikus
(2030) | 83% | | 83% | | 72% | | | |
Kõigis viies maakonna 2. tasandi teenuskeskustes on kohalikud põhiteenused hästi kättesaadavad. Üksnes sotsiaalteenuste taristust on Otepääl ja Tsirguliinas puudu päevakeskus ning Tsirguliinas lisaks sotsiaaltöötaja vastuvõtukoht.
| Teenus
piirkonna
keskus | Laste
aed | Põhi
kool | Noorte
keskus | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raama
tukogu | Välispordi
-väljak | Tervise
rada | Spordi
saal |
|-------------------------------|--------------|--------------|------------------|-------------------------------------------|---------------|-----------------|-----------------------|-----------------|----------------|
| Otepää linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Puka | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Tsirguliina | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Tõrva linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Valga linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Teenuspiir
konna keskus | Toidu- ja
esma
tarbe
kaupade
kauplus | Auto
kütuse
müügi
koht | Sularaha
automaat
või
postipank | Posti
punkt või
post
kontor | Sotsiaal
töötaja
vastuvõtu
-koht | Päeva
keskus | Politsei
ametniku
vastuvõtu
asukoht | Vaba
tahtlik
pääste
üksus |
|----------------------------|--------------------------------------------------|---------------------------------|------------------------------------------|--------------------------------------|-------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------|------------------------------------|
| Otepää linn | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | riiklik |
| Puka | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Tsirguliina | jah | jah | jah | jah | | | jah | |
| Tõrva linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | riiklik |
| Valga linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | riiklik |
### **I tasandi teenuskeskused**
Lisaks määratud II-IV tasandi keskustele täidab 1. taseme teenuskeskuse kliendibaasi kriteeriumi 18 Valgamaa paikkonda või nende omavahel seotud väiksemat kooslust. Arvestades teenuspiirkondade olemasolevat ja potentsiaalset kliendibaasi arvestuslikku suurust ning kaugust teistest teenuskeskustest tehakse ettepanek määrata Valgamaal 1. tasandi teenuskeskusteks, kus tagatakse põhihariduse võimalused vähemalt I-II kooliastme ulatuses, lasteaiateenus ning elanikele isetegevuse ja sportimise võimalused vaba aja keskuse taristu abil, Sangaste, Hargla, Hellenurme, Hummuli, Taagepera (Ala) ja Lüllemäe.
Valga maakonnaplaneeringu eskiisis (Hendrikson ja Ko, 2015) on kõik kuus määratud teenuskeskusena. Võttes arvesse paikkondade väiksest elanike arvu ning asukohta lähima II-IV tasandi keskuse rahuldava kättesaadavuse piirkonnas on siinsest teenuskeskuste ettepanekust välja jäetud Keeni, Sihva ja Õru. Laatre on käsitletud kui Tsirguliina tugikeskus, kus võivad paikneda osa teenuspiirkonna teenuseid.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | arvu hinnang | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste | Kaugus
lähimast
kõrgema
tasandi
keskusest |
|-------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------|--------------------------------------|-------------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Sangaste | 1115 | 923 | 910 | 753 | 100 | 73 | 20,3 |
| Hargla | 771 | 638 | 771 | 638 | 71 | 51 | 30,8 |
| Hellenurme | 886 | 733 | 689 | 570 | 58 | 42 | 9,8 |
| Hummuli | 549 | 454 | 549 | 454 | 61 | 44 | 14,2 |
| Taagepera | 526 | 435 | 526 | 435 | 53 | 38 | 15,4 |
| Lüllemäe | 506 | 419 | 506 | 419 | 49 | 36 | 22,0 |
| Prognoositav muutus
Valgamaa
rahvastikus (2030) | 83% | | 83% | | 72% | | |
Sagedamini kasutatavate kohalike põhi- ja lihtteenuste taristu on Valgamaa 1. tasandi teenuskeskuses üldiselt olemas ja teenused kättesaadavad. Taageperal puudub noortekeskus, Sangastes rahvamaja ning Hummulis ja Hellenurmel spordisaal.
| Teenuspiir
konna keskus | Toidu- ja
esmatarbe
-kaupade
kauplus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raamatu
-kogu | Välispordi
-väljak | Spordi
saal |
|----------------------------|-----------------------------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|---------------|------------------|-----------------------|----------------|
| Hargla | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Hellenurme | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Hummuli | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Lüllemäe | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Sangaste | jah | jah | jah | jah | | jah | jah | jah |
| Taagepera | jah | jah | jah | | jah | jah | jah | jah |
### **Kokkuvõte: Valgamaa teenuskeskuste hierarhia**
| 4. tasandi teenuskeskused | | | |
|---------------------------|---------------------------|---------------------------|---------------------------|
| Valga linn | | | |
| | 3. tasandi teenuskeskused | | |
| | Otepää linn | | |
| | Tõrva linn | | |
| | | 2. tasandi teenuskeskused | |
| | | Puka | |
| | | Tsirguliina | |
| | | | 1. tasandi teenuskeskused |
| | | | Sangaste |
| | | | Hargla |
| | | | Hellenurme |
| | | | Hummuli |
| | | | Taagepera |
| | | | Lüllemäe |
### **4.14.Viljandimaa**
### **IV tasandi teenuskeskused**
Viljandimaal on üks kriteeriumitele vastav 4. tasandi teenuskeskus - Viljandi linn. Viljandi 4. tasandi teenuskeskuse rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 40 km, 60 min ühistranspordiga) kuulub 48 paikkonda, mis kõik kuuluvad Viljandi maakonda. Teenuspiirkonna elanike arv on piisav 4. tasandi teenuskeskuse rolli jätkusuutlikuks täitmiseks aastani 2030.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | arvu hinnang | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|----------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------|----------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Viljandi linn | 45773
38320 | | 45773
38320 | | 1246
951 | | 48 |
| Prognoositav muutus
Viljandimaa
rahvastikus (2030) | 84% | | 84% | | 76% | | |
Piirkonnas on olemas kõigi olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu – Viljandis (riigi)gümnaasium, maakonnaraamatukogu, maakondlik kultuurikeskus, pangakontor ja võistlusstaadion, keskuse lähedal kutsekool, haigla ja maakondlik tervisespordikeskus.
| Piir
konna
keskus | Gümnaa
sium | Kutsekool | Regionaal
ja
maakonna
haigla | Panga
kontor | Maakonna
raamatu
kogu | Võistlus
staadion | Tervise
spordi
keskus |
|-------------------------|----------------|------------|---------------------------------------|-----------------|-----------------------------|----------------------|------------------------------------------------|
| Viljandi
linn | jah | Vana-Võidu | Jämejala | jah | jah | jah | Holstre-Polli
Spordi- ja
Puhkekesku
s |
Kõik elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavatest riigiasutustest omavad Viljandis regionaalset struktuuriüksust või teeninduspunkti.
| Piirkonna
keskus | EMTA
teenindus
büroo | PPA
teenin
dus | Maantee
ameti
liiklus
registri
büroo | Töötukassa
osakond | SKA
kliendi
teenindus | Keskkonna
ameti
kontor | PRIA
teenindus
büroo | Põllu
majandus
ameti
keskus |
|---------------------|----------------------------|----------------------|--------------------------------------------------|-----------------------|-----------------------------|------------------------------|----------------------------|--------------------------------------|
| Viljandi
linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **III tasandi teenuskeskused**
Viljandimaal on üks kriteeriumitele vastav 3. tasandi teenuskeskust – Viljandi linn, mis 4. tasandi keskusena täidab vajadusel ka kõigi madalamate tasemete keskuste rolli. Viljandi linna 3. tasandi teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 27 km, 45 min ühistranspordiga) kuulub 30 paikkonda.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|----------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Viljandi linn | 35810
29979 | | 33279
27860 | | 981
748 | | 30 |
| Prognoositav muutus
Viljandimaa
rahvastikus (2030) | 84% | | 84% | | 76% | | |
Lisaks kriteeriumitele vastavale Viljandi linnale on kriteeriumi lähedase kliendibaasi suuruse ning kauguse alusel põhjendatud määrata Viljandimaal täiendavalt veel kaks 3. tasandi teenuskeskust – Suure-Jaani linn maakonna põhjaosas ning Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia ühise Lõuna-Viljandimaa keskusena, milles kohalike kvaliteetteenuste kättesaadavus elanikele on tagatud keskuste vahel omavahel jagatuna.
| Keskuse
paikkond | teenuspiirkonnas | Elanike arv hea
kättesaadavusega | arvestuslik suurus | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi | Potentsiaalsete
gümnaasiumi
õpilaste arvu
hinnang | | Teenus
piirkonda
haaratud
paikkondade | Kaugus
lähimast
kõrgema
tasandi |
|----------------------------------------------------------------|------------------|-------------------------------------|--------------------|------------------------------------------------|------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------|------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | arv | keskusest |
| Abja-Paluoja linn | 4252 | 3560 | 3613 | 3025 | 89 | 68 | 9 | 34,7 |
| Karksi-Nuia linn | 3212 | 2689 | 3212 | 2689 | 55 | 42 | 8 | 32,9 |
| Suure-Jaani linn | 6950 | 5818 | 4064 | 3402 | 173 | 132 | 13 | 24,3 |
| Prognoositav
muutus
Viljandimaa
rahvastikus
(2030) | 84% | | 84% | | 76% | | | |
Kõigis kolmes teenuspiirkondade keskuses on olemas valdav osa kohalikest kvaliteetteenustest. Arenguvajadusi on Suure-Jaani piirkonnas, kus puudub Töötukassa büroo, ujula ning ehituskaupade kauplus.
| Piirkonna
keskus | Gümnaasium | Kultuuri
keskus | Ujula | Esma
tasandi
tervishoiu
keskus
(perearst) | Hambaravi
kabinet | Apteek | Hooldekodu
eakatele | Ehitus
kaupade
kauplus |
|----------------------|------------|--------------------|-------|-------------------------------------------------------|----------------------|--------|------------------------|------------------------------|
| Abja-Paluoja
linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Karksi-Nuia linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Suure-Jaani linn | jah | jah | | jah | jah | jah | jah | |
| Viljandi linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Piirkonnakeskus | Kiirabijaam
(brigaadi
asukoht) | Riiklik
päästekomando | Politsei
või
konstaabli
jaoskond | Töötukassa
büroo |
|----------------------|--------------------------------------|--------------------------|-------------------------------------------|---------------------|
| Abja-Paluoja
linn | jah | jah | jah | |
| Karksi-Nuia linn | | | jah | jah |
| Suure-Jaani linn | jah | jah | jah | |
| Viljandi linn | jah | jah | jah | jah |
### **II tasandi teenuskeskused**
Viljandimaal on seitse kliendibaasi kriteeriumitele vastavat 2. tasandi teenuskeskust – lisaks 3. tasandi keskustele ka Mustla, Viiratsi ja Võhma. Teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 15 km, 30 min ühistranspordiga) kuulub Viljandil 16, Suure-Jaanil 9, Abja-Paluojal ja Karksi-Nuial mõlemal 7, Mustlal 4 ja Viiratsil 3 paikkonda. Kõik piirkonnad on kliendibaasi ja selle prognoosi mõttes jätkusuutlikud vähemalt aastani 2030. Arvestades Viiratsi paiknemist vahetult Viljandi lähitagamaal, millisel juhul tagatakse teenuste hea kättesaadavus ka suuremas keskuslinnas, ning maakondlike konsultatsioonide tulemusi, soovitatakse kliendibaasi piisavusest hoolimata määrata Viiratsi madalama, 1. tasandi teenuskeskusena. Täiendavalt määratakse aga paikkondade kauguse argumendile tuginedes 2. tasandi keskuseks Kolga-Jaani (Viljandi 30 km, Põltsamaa 16,1 km).
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | hinnang | Potentsiaalsete
põhikooli-õpilaste arvu | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|-------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|---------|--------------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Abja-Paluoja linn | 4252 | 3560 | 3613 | 3025 | 306 | 258 | 7 |
| Karksi-Nuia linn | 3212 | 2689 | 3212 | 2689 | 292 | 246 | 7 |
| Kolga-Jaani | 1309 | 1096 | 1309 | 1096 | 133 | 112 | 2 |
| Mustla | 3326 | 2784 | 3326 | 2784 | 344 | 290 | 5 |
| Suure-Jaani linn | 6516 | 5455 | 5376 | 4501 | 540 | 454 | 9 |
| Viiratsi Viljandi | 3461 | 2897 | 3160 | 2645 | 292 | 246 | 3 |
| Viljandi linn | 27592
23099 | | 25699 | 21514 | 2341 | 1971 | 16 |
| Võhma linn | 2663 | 2229 | 2663 | 2229 | 237 | 200 | 4 |
| Prognoositav | 84% | 84% | 84% | |
|--------------------|-----|-----|-----|--|
| muutus Viljandimaa | | | | |
| rahvastikus (2030) | | | | |
| | | | | |
Kõigis seitsmes maakonna 2. tasandi teenuskeskustes on kohalikud põhiteenused hästi kättesaadavad. Probleemseim on päevakeskuse teenus.
| Teenuspiirkonna
keskus | Toidu- ja
esmatarbe
kaupade
kauplus | Autokütuse
müügikoht | Sularaha
automaat
või
postipank | Postipunkt
või
postkontor | Sotsiaal
töötaja
vastuvõtu
koht | Päeva
keskus | Politsei
ametniku
vastuvõtu
asukoht | Vaba
tahtlik
pääste
üksus |
|---------------------------|----------------------------------------------|-------------------------|------------------------------------------|---------------------------------|------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------|------------------------------------|
| Abja-Paluoja linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | riiklik |
| Karksi-Nuia linn | jah | jah | jah | jah | jah | | | |
| Kolga-Jaani | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | jah |
| Mustla | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | |
| Suure-Jaani linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | riiklik |
| Viljandi linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | riiklik |
| Võhma linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Teenuspiirkonna
keskus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus | Rahvamaja | Raamatu
kogu | Välispordi
väljak | Terviserada | Spordisaal |
|---------------------------|----------|----------|------------------|-----------|-----------------|----------------------|-------------|------------|
| Abja-Paluoja linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Karksi-Nuia linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kolga-Jaani | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Mustla | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Suure-Jaani linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Viljandi linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Võhma linn | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **I tasandi teenuskeskused**
Esimese taseme teenuskeskuse minimaalse kliendibaasi kriteeriumi täidab 34 Viljandimaa paikkonda või nende omavahel seotud väiksemat kooslust. Neist teenuste rahuldava kättesaadavuse tagamisel on olulised 10 keskust: Mõisaküla, Viiratsi, Kõo, Halliste, Tänassilma, Olustvere, Vastsemõisa ja Paistu vajadus tuleneb nende kontsentreerunud teenusvajadusest ning Kõpu ja Leie vajadus suuremast kaugusest kõrgema tasandi keskustest.
| Keskuse paikkond | teenuspiirkonnas | Elanike arv hea
kättesaadavusega | arvu hinnang | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste | Kaugus
lähimast
kõrgema
tasandi
keskusest |
|------------------|------------------|-------------------------------------|--------------|--------------------------------------|-------------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Viiratsi | 2821 | 2362 | 268 | 224 | 3,2 |
| Mõisaküla | 1279 | 1071 | 97 | 81 | 12,0 |
| Halliste | 1267 | 1061 | 127 | 107 | 7,2 |
| Olustvere | 1260 | 1055 | 135 | 114 | 6,3 |
| Tänassilma | 1135 | 950 | 93 | 78 | 15,7 |
| Kõo | 1014 | 849 | 83 | 70 | 10,8 |
| Vastsemõisa | 966 | 809 | 111 | 93 | 11,4 |
| Paistu | 951
796 | | 113 | 95 | 12,4 |
| Kõpu | 704 | 589 | 73 | 61 | 19,7 |
| Leie | 495 | 414 | 41 | 35 | 29,3 |
Sagedamini kasutatavate kohalike põhi- ja lihtteenuste taristu on olulistes 1. tasandi teenuskeskustes käesoleval ajal valdavalt olemas. Leies puuduvad rahvamaja ja noortekeskus, Tänassilmas noortekeskus. Vastsemõisa piirkonna (põhi)kool paikneb Vastsemõisa asulast 5 km kaugusel Kildul, mis piirkonna elanikele teenuse kättesaadavuse tagamiseks on ebasobiv asukoht. Suure-Jaani vald on kaalumas asukoha muutmist Vastsemõisa kasuks.
| Teenuspiirkonna
keskus | Toidu- ja
esmatarbe
kaupade
kauplus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus või
noortetuba | Rahvamaja | Raamatu
kogu | Välispordi
väljak | Spordisaal |
|---------------------------|----------------------------------------------|----------|----------|------------------------------------|-----------|-----------------|----------------------|------------|
| Halliste | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kõo | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Kõpu | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Leie | jah | jah | jah | | | jah | jah | jah |
| Mõisaküla | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Olustvere | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Paistu | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Tänassilma | jah | jah | jah | | jah | jah | jah | jah |
| Vastsemõisa | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Viiratsi | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
### **Kokkuvõte: Viljandimaa teenuskeskuste hierarhia**
| 4. tasandi teenuskeskused | | | |
|---------------------------|---------------------------|---------------------------|---------------------------|
| Viljandi linn | | | |
| | 3. tasandi teenuskeskused | | |
| | Abja-Paluoja linn | | |
| | Karksi-Nuia linn | | |
| | Suure-Jaani linn | | |
| | | 2. tasandi teenuskeskused | |
| | | Mustla | |
| | | Võhma linn | |
| | | Kolga-Jaani | |
| | | | 1. tasandi teenuskeskused |
| | | | Viiratsi |
| | | | Mõisaküla |
| | | | Halliste |
| | | | Olustvere |
| | | | Tänassilma |
| | | | Kõo |
| | | | Vastsemõisa |
| | | | Paistu |
| | | | Kõpu |
| | | | Leie |
### **4.15.Võrumaa**
### **IV tasandi teenuskeskused**
Võrumaal on üks kriteeriumitele vastav 4. tasandi teenuskeskus - Võru linn. Võru 4. tasandi teenuskeskuse rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 40 km, 60 min ühistranspordiga) kuulub 54 paikkonda, millest 47 asub Võru maakonnas ja 7 Põlva maakonnas. Teenuspiirkonna elanike arv ning teiste sama teenuskeskuste mõju arvestav potentsiaalne kliendibaas on piisav 4. tasandi teenuskeskuse rolli jätkusuutlikuks täitmiseks aastani 2030.
| Keskuse paikkond | | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|------------------------------------------------------|-------|---------------------------------------------------------|-------|----------------------------------------------------------------------|------|--------------------------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Võru linn | 37392 | 30984 | 32390 | 26839 | 1077 | 827 | 54 |
| Prognoositav muutus
Võrumaa rahvastikus
(2030) | | 83% | | 83% | 77% | | |
Kaks Võrumaa paikkonda (Kaika ja Kobela) kuulub Valga 4. tasandi teenuskeskuse piirkonda.
Võru maakonnaplaneeringu eskiisis (Hendrikson ja Ko, 2015) on Võru määratletud kui maakonnakeskus (keskus, kus asub kõige enam teenuseid, samuti töökohti) ning seda toetavas analüüsis (Kamenjuk, 2014) maakonna tõmbekeskuseks (koos Antslaga). Käesolev ettepanek on kooskõlaline maakonnaplaneeringu eskiisi lahendusega.
Piirkonnas on olemas kõigi olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu piirkonnakeskuses, (riigi)gümnaasium, maakonnaraamatukogu, maakondlik kultuurikeskus, pangakontor; mujal piirkonnas keskuse lähedal maakonnahaigla (Meegomäe) ja kutsekool (Väimela) ning mõistlikul kaugusel keskusest maakondlik tervisespordikeskus (Haanja).
| Piir
konna
keskus | Güm
naasium | Kutsekool | Regionaal
ja
maakonna
-haigla | Panga
kontor | Maakonna
raamatu
kogu | Võistlus
staadion | Tervisespordikeskus |
|-------------------------|----------------|-----------|----------------------------------------|-----------------|-----------------------------|----------------------|---------------------------------------------------------------------------|
| Võru linn | jah | Väimela | Meegomä
e | jah | jah | jah | Võru Spordikeskuse
Kubija suusabaas,
Haanja Puhke-ja
Suusakeskus |
Valdav osa elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavatest riigiasutustest omab Võrus regionaalset struktuuriüksust või teeninduspunkti. Piirkonnast väljas (Tartus) asub Haigekassa teenindusbüroo.
| Piir
konna
keskus | EMTA
teenin
dus
büroo | PPA
teenindus | Maantee
ameti
liiklus
registri
büroo | Töötu
kassa
osakond | SKA
kliendi
teenin
dus | Haige
kassa
kliendi
teenidus
büroo | Kesk
konna
ameti
kontor | PRIA
teenindus
büroo | Põllu
majandus
ameti
keskus |
|-------------------------|--------------------------------|------------------|--------------------------------------------------|---------------------------|---------------------------------|------------------------------------------------|----------------------------------|----------------------------|--------------------------------------|
| Võru
linn | jah | jah | jah | jah | jah | Tartus | jah | jah | jah |
### **III tasandi teenuskeskused**
Võrumaal on kaks kriteeriumitele vastavat 3. tasandi teenuskeskust – lisaks Võru linnale, mis 4. tasandi keskusena täidab vajadusel ka kõigi madalamate tasemete keskuste rolli, ka Antsla linn.
Võru linna 3. tasandi teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 27 km, 45 min ühistranspordiga) kuulub 31 paikkonda (neist 5 Põlvamaal) ja Antsla piirkonda 11 paikkonda. Antsla linnal võib rahvastikuprotsesside jätkudes kliendibaasi prognoosist lähtuvalt muutuda järjest raskemaks 3. tasandi teenuskeskuste rolli täitmine, mis eeldab arvestuslikult vähemalt 4-4,5 tuhat elanikku teenuspiirkonnas – osutada elanikele kõiki kohalikke teenuseid, sealhulgas kvaliteetteenuseid.
| Keskuse paikkond | | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
gümnaasiumiõpilaste
arvu hinnang | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|------------------------------------------------------|-------|---------------------------------------------------------|-------|----------------------------------------------------------------------|------|--------------------------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Antsla linn | 4662 | 3863 | 4458 | 3694 | 103 | 79 | 11 |
| Võru linn | 28486 | 23604 | 27053 | 22417 | 802 | 616 | 31 |
| Prognoositav muutus
Võrumaa rahvastikus
(2030) | 83% | | 83% | | 77% | | |
Võru maakonnaplaneeringu eskiisis (Hendrikson ja Ko, 2015) on Võru määratletud kui maakonnakeskus (keskus, kus asub kõige enam teenuseid, samuti töökohti) ning Antsla kui tugitoimepiirkonna keskus (keskus, mis pakub maakonnakeskusega võrreldavat hulka teenuseid, kuid mis on väiksem rahva arvult, samuti töökohtade arvult ja toimepiirkonna ulatuselt). Maakonnaplaneeringut toetavas analüüsis (Kamenjuk, 2014) on Võru ja Antsla käsitletud kui samal toimepiirkondade tasemel asuvad keskused. Erinevalt maakonnaplaneeringut toetavast analüüsist (Kamenjuk, 2014) käsitletakse siinses ettepanekus Võru linna ja Antsla linna asustussüsteemis erineval tasemel asetsevate keskustena. Maakonnaplaneeringu eskiisi lahendusega on käesolev ettepanek kooskõlaline selles osas, mis puudutab (toime)piirkondade erinevat ulatust ning kohalike teenuste mitmekesisust. Teenuse liigituse ja teenusekeskuste hierarhia üldmetoodikast lähtuvalt tehakse 4.tasandi keskuse (Võru linna) ja 3. tasandi keskuse (Antsla linn) vahel siiski vahet teenuste mitmekesisuse suunistes – üksnes 3. tasandi keskuse rolli täitvas paikkonnas ei ole regionaalsete teenuste olemasolu nõutud.
Võru teenuspiirkonnas on olemas kõik kohalikud kvaliteetteenused ning Antsla piirkonnas on puudu üksnes ujula, mille majandusliku tasuvuse piir ongi oluliselt kõrgem kui üldine 3. tasandi teenuspiirkonna elanike arvu kriteerium (eeldab olulist avaliku sektori doteerimist).
| Piirkonnakeskus | Gümnaasium | Kultuuri
keskus | Ujula | Esma
tasandi
tervishoiu
keskus
(perearst) | Hambaravi
kabinet | Apteek | Hooldekodu
eakatele | Ehitus
kaupade
kauplus |
|-----------------|------------|--------------------|----------|-------------------------------------------------------|----------------------|--------|------------------------|------------------------------|
| Antsla linn | jah | jah | | jah | jah | jah | jah | jah |
| Võru linn | jah | jah | Väimelas | jah | jah | jah | jah | jah |
| Piirkonnakeskus | Kiirabijaam
(brigaadi
asukoht) | Riiklik
päästekomando | Politsei
või
konstaabli
jaoskond | Töötukassa
büroo |
|-----------------|--------------------------------------|--------------------------|-------------------------------------------|---------------------|
| Antsla linn | jah | jah | jah | jah |
| Võru linn | jah | jah | jah | jah |
### **II tasandi teenuskeskused**
Võrumaal on viis kriteeriumitele vastavat 2. tasandi teenuskeskust – Võrule ja Antslale lisanduvad Rõuge, Vastseliina ning Väimela-Parksepa. Teenuskeskuse teenuste rahuldava kättesaadavuse piirkonda (kuni 15 km, 30 min ühistranspordiga) kuulub Võru 12, Antslal 11, Rõugel ja Vastseliinal 10 paikkonda. Väimela-Parksepa paikkond vastab iseseisvana suuruse kriteeriumile. Kliendibaasi prognoosi alusel langeb aastaks 2030 2. tasandi teenuskeskuste üldistatud mahukriteeriumite minimaalsest piirväärtusest (vähemalt 1500 elanikku piirkonnas) alla üksnes Väimela-Parksepa.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi arvestuslik
suurus | | hinnang | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste arvu | Teenuspiirkonda
haaratud
paikkondade arv |
|------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|---------|-------------------------------------------|------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Antsla linn | 4662 | 3863 | 4577 | 3792 | 446 | 366 | 11 |
| Rõuge | 1913 | 1585 | 1913 | 1585 | 163 | 134 | 5 |
| Vastseliina | 2559 | 2120 | 2559 | 2120 | 197 | 162 | 10 |
| Võru linn | 20363 | 16873 | 18126 | 15020 | 1710 | 1404 | 12 |
| Väimela-Parksepa | 1719 | 1424 | 1719 | 1424 | 164 | 135 | 1 |
| Prognoositav
muutus Võrumaa
rahvastikus (2030) | 83% | | 83% | | 82% | | |
Arvestades teenuspiirkondade olemasolevat ja potentsiaalset kliendibaasi arvestuslikku suurust tehakse ettepanek määrata Võrumaal täiendavalt 2. tasandi teenuskeskusteks Sõmerpalu ja Lasva. Mõlemasse piirkonda kuuluvate paikkondade elanike arv ületab seejuures mahukriteeriumi läve, kuid keskuse kliendibaasi nõrgestab paikkondade kuulumine ka Võru linna kui kohalikke põhiteenuseid osutava teenuskeskuse vahetusse mõjualasse. Kohalike põhiteenuste rahuldava kättesaadavuse tagamiseks Võrumaal on lisaks vajalik 2. tasandi teenuspiirkond määrata ja välja kujundada maakonna edelaosas – keskustega Varstus ja Mõnistes.
| Keskuse paikkond | Elanike arv hea
kättesaadavusega
teenuspiirkonnas | | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | arvu hinnang | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste | Kaugus
lähimast
kõrgema
tasandi
keskusest |
|------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|--------------|--------------------------------------|-------------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Sõmerpalu | 1753 | 1472 | 1415 | 1188 | 160 | 131 | 12,8 |
| Lasva | 1567 | 1316 | 1154 | 969 | 127 | 105 | 12,0 |
| Varstu | 1008 | 846 | 1008 | 846 | 90 | 74 | 32,9 |
| Mõniste | 838 | 704 | 838 | 704 | 81 | 67 | 37,6 |
| Prognoositav muutus
Võrumaa rahvastikus
(2030) | 84% | | 84% | | 82% | | |
Võru maakonnaplaneeringu eskiisis (Hendrikson ja Ko, 2015) on teenuskeskusena (väiksem keskus, mis pakub esmavajalikke teenuseid väljaspool maakonna suuremaid keskusi) määratletud Vastseliina, Meremäe, Misso, Haanja, Rõuge, Lasva, Kääpa, Väimela, Parksepa, Sõmerpalu, Kobela, Varstu, Mõniste, Kuutsi.6 Käesoleva ettepaneku teiste tasandi teenuskeskuse kriteeriumitele vastavad neist Vastseliina, Rõuge ning Väimela-Parksepa ühiselt. Samuti sisaldab ettepanek Sõmerpalu ja Lasvat. Varstu ja Mõniste suudavad kõiki kohalikke põhiteenuseid jätkusuutlikul moel osutada ühiselt ning sellest tulenevalt on vajalik nende käsitlemine ühise piirkonnana – kohalike põhiteenuste olemasolu tuleb tagada teenuspiirkonnas, mitte mõlemas keskuses. Kliendibaasi vähesusest ning rahuldava kättesaadavuse tagamiseks piisavast lähedusest kõrgema taseme keskustele tulenevalt ei ole 2. tasandi keskusteks siinses ettepanekus määratud Meremäe, Misso, Haanja, Kääpa, Kobela ja Kuutsi paikkondi-piirkondi.
Kõigis 2. tasandi keskustes on kohalikud põhiteenused hästi kättesaadavad. Probleemseimateks teenusteks on päevakeskuse teenus ning sularaha kättesaadavuse teenus. Olulisteks arenguvajadusteks on ka noortekeskus Sõmerpalus.
6 Võru maakonnaplaneeringut toetavas analüüsis (Kamenjuk, 2014) määratletud alama astme keskuste ehk teeninduskeskuste, "mille roll erinevate avaliku ja erasektori teenuste pakkumisel ja asustuse sõlmkohana on siiski olemas", valik on kitsam. Põhivalikust on välja jäetud Lasva, Sõmerpalu, Mõniste, Kääpa, Kobela ja Kuutsi, koos on käsitletud Parksepat ja Väimelat.
| Teenuspiir
konna keskus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus või
noortetuba | Rahvamaja | Raamatu
kogu | Välispordi
väljak | Terviserada | Spordisaal |
|----------------------------|----------|----------|------------------------------------|-----------|-----------------|----------------------|-------------|------------|
| Lasva | jah | jah | jah | jah | jah | jah | | jah |
| Mõniste | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Rõuge | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Sõmerpalu | jah | jah | | jah | jah | jah | | jah |
| Varstu | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Vastseliina | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Väimela
Parksepa | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Teenuspiir
konna keskus | Toidu- ja
esmatarbe
kaupade
kauplus | Auto
kütuse
müügikoht | Sularaha
automaat
või
postipank | Postipunkt
või
postkontor | Sotsiaal
töötaja
vastuvõtu
koht | Päeva
keskus | Politsei
ametniku
vastuvõtu
asukoht | Vabatahtlik
pääste
üksus |
|----------------------------|----------------------------------------------|-----------------------------|------------------------------------------|---------------------------------|------------------------------------------|-----------------|----------------------------------------------|--------------------------------|
| Lasva | jah | | | jah | jah | | jah | jah |
| Mõniste | jah | jah | | jah | jah | jah | jah | riiklik |
| Rõuge | jah | jah | jah | jah | jah | | jah | jah |
| Sõmerpalu | jah | | | jah | jah | | jah | |
| Varstu | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | |
| Vastseliina | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | riiklik |
| Väimela
Parksepa | jah | | | jah | | jah | | |
### **I tasandi teenuskeskused**
Esimese tasandi teenuskeskuse kliendibaasi kriteeriumi täidab Võrumaal 25 paikkonda või nende omavahel seotud väiksemat kooslust, millest teenuste kättesaadavuse rahuldava taseme tagamisel on olulised veel kolm keskust, mille kaugus teistest keskustest (Misso) või kliendibaasi suuruse ja kauguse kombinatsioon (Haanja ja Meremäe) muudab vajalikuks ja põhjendatuks sageli kasutatavate kohalike põhiteenuste (põhihariduse I-II kooliaste, lasteaed, vaba aja keskus) osutamise neis. Harvemini kasutatavate kohalike teenuste kättesaadavus on nende piirkondade elanikele tagatud lähimas 2. tasandi teenuskeskuses – Haanja puhul Võrus ja Rõuges, Meremäe ja Misso puhul Vastseliinas.
| Keskuse paikkond | teenuspiirkonnas | Elanike arv hea
kättesaadavusega | Teenuskeskuse
potentsiaalse
kliendibaasi
arvestuslik suurus | | Potentsiaalsete
põhikooliõpilaste
arvu hinnang | | Kaugus lähimast
kõrgema tasandi
keskusest |
|------------------|------------------|-------------------------------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|------------------------------------------------------|-----------------|-------------------------------------------------|
| | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | 2011 | 2030
hinnang | |
| Haanja | 982 | 825 | 982 | 825 | 88 | 72 | 15,1 |
| Meremäe | 888 | 746 | 888 | 746 | 74 | 61 | 11,8 |
| Misso | 576 | 484 | 576 | 484 | 36 | 30 | 18,7 |
Sagedamini kasutatavate kohalike põhi- ja lihtteenuste taristu on kolmes tugikeskuses käesoleval ajal olemas, üksnes Meremäel puudub rahvamaja.
| Teenuspiir
konna
keskus | Toidu- ja
esmatarbe
-kaupade
kauplus | Lasteaed | Põhikool | Noorte
keskus
või
noorte
tuba | Rahva
maja | Raamatu
kogu | Välispordi
-väljak | Spordi
saal |
|-------------------------------|-----------------------------------------------|----------|----------|-------------------------------------------|---------------|-----------------|-----------------------|----------------|
| Haanja | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
| Meremäe | jah | jah | jah | jah | | jah | jah | jah |
| Misso | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah | jah |
Võru maakonnaplaneeringu eskiisis (Hendrikson ja Ko, 2015) teenuskeskustena määratud asulatest ei sisalda käesolev ettepanek ühelgi teenuskeskuse tasandil seega Kääpa, Kobela ja Kuutsi asulaid, mille väike elanike arv ning asend suuremate keskuste läheduses sellist vajadust ei loo.
### **Kokkuvõte: Võrumaa teenuskeskuste hierarhia**
| 4. tasandi teenuskeskused | | | | | | | |
|---------------------------|---------------------------|---------------------------|---------------------------|--|--|--|--|
| Võru linn | | | | | | | |
| | 3. tasandi teenuskeskused | | | | | | |
| | Antsla linn | | | | | | |
| | | 2. tasandi teenuskeskused | | | | | |
| | | Lasva | | | | | |
| | | Rõuge | | | | | |
| | | Sõmerpalu | | | | | |
| | | Varstu/Mõniste | | | | | |
| | | Vastseliina | | | | | |
| | | Väimela-Parksepa | | | | | |
| | | | 1. tasandi teenuskeskused | | | | |
| | | | Haanja | | | | |
| | | | Meremäe | | | | |
| | | | Misso | | | | |
### **5 VIIDATUD ALLIKAD**
ASG (2012): Accessibility Statistics Guidance, 2012. Kättesaadav: https://www.gov.uk/ government/uploads/system/uploads/attachment\_data/file/230789/accessibility-statisticsguidance.pdf , vaadatud 21.03.2015.
Accessibility planning methods (2008): NZ Transport Agency Research Report 363, October 2008
Ambulance care (2013): Ambulance care in Europe, Ambulancezorg Nederland, 2003. Kättesaadav: http://www.eena.org/uploads/gallery/files/pdf/report-ambulancecare-in-europe-jan-2010%20%281%29.pdf, vaadatud 21.03.2015.
Andersson, T., Varbrand, P. Petersson, S. (2004): Dynamic Ambulance Relocation for a Higher Preparedness. http://webstaff.itn.liu.se/~toban/opal-dsi2004-2.pdf Vaadatud: 22.03.2015
AS (2014a): Accessibility Statistics 2011, Department for Transport. Kättesaadav: https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment\_data/file/9083/accessibility -statistics-2011.pdf Vaadatud: 21.03.2015
AS (2014b): Accessibility Statistics 2013, Department for Transport. Kättesaadav: https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment\_data/file/357713/accessibili ty-statistics-2013.pdf Vaadatud: 21.03.2015
BEA (1998): Basic Education Act 628/1998 Kättesaadav: http://www.finlex.fi/ en/laki/kaannokset/1998/en19980628.pdf Vaadatud: 22.03.2015
Björnstig, Ulf (2004): Pre-hospital emergency care in Sweden: with Special Emphasis on Care of Traffic Victims. IATSS Research, Vol.28 No.2, 24–31
Darba grupas (2011): Darba grupas "Par priekšlikumu izstrādi pašvaldību lomas stiprināšanai primārajā veselības aprūpē un veselības veicināšanā" gala ziņojums. http://www.vm.gov.lv/images/userfiles/phoebe/ministrija\_sabiedribas\_lidzdaliba\_ab75e1a6c38b63 7dc22573d800293aaa/gala\_zinojums\_22122011.pdf Vaadatud 22.03.2015
Dfp (2010): Rate exemption for ATMs in rural areas: Policy evaluation; Rating policy divisjon Dfp. Kättesaadav: http://www.dfpni.gov.uk/rating-review/rural\_atm\_policy\_evaluation.pdf\_64kb\_.pdf Vaadatud: 23.03.2015
Halden, Derek (2009): 10 Years of Accessibility Planning in the UK – What Has Been Achieved? Kättesaadav: http://www.isemoa.eu/docs/reporting/good\_practice/infodocs/ 10\_years\_Of\_Accessibility\_Planning\_in\_the\_UK\_-\_What\_has\_been\_Achieved.pdf
Halden, Derek (2011): The Use and Abuse of Accessibility Measures in UK Passenger Transport Planning. Research in Transportation Business & Management. Volume 2, 12–19.
HCOFA (2006): Health care organization and financing arrangements; Cabinet Regulations No 1046. Kättesaadav: http://likumi.lv/doc.php?id=150766 Vaadatud 22.03.2015
Jordan, H; Roderick, P; Martin, D; Barnett, S. (2004): Distance, rurality and the need for care: access to health services in South West England. International Journal of Health Geographics, **3**:21
Jurevica, Ilze (2012): Role of small and medium sized urban areas in territorial development… (2012). Kättesaadav: http://www.espon.public.lu/fr/actualites/2014/12/Retour-sur-la-conference-\_Lespetites-et-moyennes-villes-luxembourgeoises-en-Europe-\_-\_-Defis-et-Opportunites/Presentationde-Jurevica.pdf Vaadatud: 22.03.2015
Kaskisaari, Marja; Tammelin, Mia; Hirvonen, Johanna; Hämeenaho, Pilvi; Ilmarinen, Katja & Vartiainen, Anssi (2010): Kuntalaisten arvioita sosiaalipalveluista – ParasSos-tutkimus Keski-Suomen yhdeksän kunnan alueella. Helsinki: Terveyden ja hyvinvoinnin laitos.
Kytö, Hannu; Aatola, Leena; Tuorila, Helena & Lehtinen, Anna-Riitta (2003): Kauas kaikki karkaa – vai karkaako? Julkaisuja 14/2003. Helsinki: Kuluttajatutkimuskeskus.
Morris, J. M.; Dumble, P.L. and Wigan, M. R. (1979): ACCESSIBILITY INDICATORS FOR TRANSPORT PLANNING. Transport Research Vol. 13A. PP. 91-109
Mäntylä, Miia (2003): Unohdetun kansan haaveet: asukkaiden näkemyksiä maaseudun palvelujen tärkeydestä. Levón-instituutin tutkimuksia 104. Vaasa: Vaasan yliopisto, Levón-instituutti.
Neutens, Tijs (2015): Accessibility, equity and health care: review and research directions for transport geographers. Journal of Transport Geography 43, 14–27
Nordbeck, Ola Erik et al. (2011): Access to emergency hospitals – an operative case study for testing gridded population data. Kättesaadav: http://www.efgs.info/geostat/1B/frontpage/geostat1baccess-to-hospitals Vaadatud: 22.03.2015
Nutley, Stephen (2003): Indicators of transport and accessibility problems in rural Australia. Journal of Transport Geography 11, 55–71
Páez, Antonio; Scott, Darren M. and Morency, Catherine (2012): Measuring accessibility: positive and normative implementations of various accessibility indicators. Journal of Transport Geography 25, 141–153
PAL (2014): Partnership Agreement for the European Union Investment Funds Programming Period 2014 – 2020. Kättesaadav: http://www.esfondi.lv/upload/Planosana/FMPlans\_230714\_PA\_ updated\_17.12.2014.pdf Vaadatud: 22.03.2015
PONR (2014): The Post Office Network Report. Kättesaadav: http://corporate.postoffice.co.uk /sites/default/files/network%20report\_2014.pdf Vaadatud: 22.03.2015
PSA (2011): Postal Services Act. http://www.legislation.gov.uk/ukpga/2011/5/section/11
Rehunen, Antti; Rantanen, Manu; Lehtola, Ilkka; Hiltunen, Mervi (2012): Palvelujen saavutettavuus muutoksessa. Helsinki. HELSINGIN YLIOPISTO RURALIA-INSTITUUTTI RAPORTTEJA 88. Kättesaadav: http://www.helsinki.fi/ruralia/julkaisut/pdf/Raportteja88.pdf Vaadatud: 23.03.2015
Riktlinjer (2014): Riktlinjer för kommersiell service i Norrbottens län, Länsstyrelsen Norrbotten. Kättesaadav: http://webstaff.itn.liu.se/~toban/opal-dsi2004-2.pdf Vaadatud: 22.03.2015
RPOP (2012): Rural policy operational programm 2012-2015; Ministry of Employment and Economy. Kättesaadav: https://www.tem.fi/files/34800/TEMjul\_47\_2012\_web.pdf Vaadatud: 16.03.2015
RPP (2013): Reģionālās politikas pamatnostādņu 2013.–2019. gadam kopsavilkums. Kättesaadav: http://varam.gov.lv/in\_site/tools/download.php?file=files/text/att\_planosanas\_dok//pamatnostadn es.pdf. Vaadatud: 22.03.2015
SDSL (2010): Sustainable Development Strategy of Latvia 2030. http://www.varam.gov.lv/ in\_site/tools/download.php?file=files/text/dokumenti/pol\_doc//LIAS\_2030\_en.pdf Vaadatud: 22.03.2015
SeGi (2013): SeGI Indicators and perspectives for services of general interest in territorial cohesion and development Scientific Report | Version 25/5/2013 ESPON & Royal Institute of Technology (2013)
STKL (2009) Kansalaisbarometri 2009 – Suomalaisten arvioita hyvinvoinnista, palveluista ja Parasuudistuksesta. Helsinki: Sosiaali- ja terveysturvan keskusliitto.
ZIŅOJUMS, GALA (2011): SABIEDRISKĀ TRANSPORTA MARŠRUTA TĪKLA OPTIMIZĀCIJAS IESPĒJAS VIDZEMĒ, ŅEMOT VĒRĀ IEDZĪVOTĀJU VAJADZĪBAS UN SABIEDRISKĀ TRANSPORTA PAKALPOJUMU SNIEDZĒJU IESPĒJAS. Iepirkums, id.nr. VPR/2011/8/ESF (31.10.2011. Iepirkuma līgums Nr.1-26/85). Rīgas Tehniskā universitāte; Rīga (2012). Kättesaadav: http://www.vidzeme.lv/ upload/lv/Regionalie\_petijumi/gala\_zinojums.pdf Vaadatud 22.03.2015
Zitting, Joakim; Ilmarinen, Katja (2010): Missä on lähipalvelu? Lähipalvelukäsitteen määrittely ja käyttö julkisissa asiakirjoissa. Terveyden ja hyvinvoinnin laitos (THL), Raportti 43/2010. Helsinki
Tillgänglighet (2013): Tillgänglighet till kommersiell och offentlig service 2012. Kättesaadav: http://www.tillvaxtanalys.se/sv/publikationer/rapportserien/rapportserien/2013-03-15 tillganglighet-till-kommersiell-och-offentlig-service-2012.html Vaadatud: 22.03.2015
Utredningen (2014): Utredningen om Stöd till kommersiell service i särskilt utsatta glesbygdsområden (2014). Kättesaadav: http://www.regeringen.se/content/ 1/c6/24/55/23/f3024165.pdf Vaadatud: 22.03.2015
Wernerheim, C. Michael (2010): The tendency of advanced services to co-locate. and the implications for regional government policy, The Service Industries Journal, 30:5, 731-748
### **5.1. Maakonnaplaneeringu koostamise alused**
- 1) Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020.
- 2) Ekspertarvamus "Sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel" Pille Metspalu. Detsember 2013
- 3) EKSPERTARVAMUS MAJANDUSLIKE MÕJUDE HINDAMISEST MAAKONNAPLANEERINGUTE JA NENDE KSH KOOSTAMISEL. Rivo Noorkõiv ja Kaur Lass, 2014. OÜ Geomedia, OÜ Head.
- 4) EKSPERTHINNANG. Planeerimissuuniste vajalikkuse kohta Eestis asustuse arengu suunamise valdkonnas. Kadri Leetmaa, 2012
- 5) Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine. Esmatasandi terviseteenuste vajaduse mudelid ja esmatasandi tervisekeskuste võrgustik Eestis. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE
- 6) Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes. Tallinnas, 5.06.2013.
- 7) Lääne maakonna tõmbekeskuste määratlemine. OÜ Hendrikson & Ko, 2012
- 8) Maakondade sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringute metoodilised juhendmaterjalid (Siseministeerium 2005-2007)
- 9) Omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu seletuskiri, 2013
- 10) Soovitused sotsiaalse taristu erinevate aspektide käsitlemiseks maakonnaplaneeringus. Koppa, 2014
- 11) Toimepiirkondade määramine. Siseministeerium, Statistikaamet 2014
- 12) UURING: "ASUSTUSE ARENGU SUUNAMISE ÜLESANDE LAHENDAMISE VÕIMALUSED MAAKONNAPLANEERINGUS". Renee Puusepp ja Toomas Paaver, 2014, Eesti Kunstiakadeemia
- 13) Üleriigiline planeering "Eesti 2030+". Kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt 30.08.2012. aasta korraldusega nr 368.
### **5.2. Teenuste korraldamist reguleerivad õigusaktid**
- 1) Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord. Sotsiaalministri määrus. Vastu võetud 17.02.2005 nr 24
- 2) Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks. Sotsiaalministri määrus Vastu võetud 29.11.2001 nr 112
- 3) Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Vabariigi Valitsuse määrus Vastu võetud 27.12.2013 nr 188
- 4) Eesti Vabariigi haridusseadus. Vastu võetud 23.03.1992
- 5) Haigla liikide nõuded. Sotsiaalministri 19.08.2004. a määrus nr 103
- 6) Haiglavõrgu arengukava. Vabariigi Valitsuse määrus. Vastu võetud 02.04.2003 nr 105
- 7) Iseseisvalt osutatavate ämmaemandusabi tervishoiuteenuste loetelu. Sotsiaalministri määrus Vastu võetud 19.03.2010 nr 22
- 8) Kaugliinilubade väljastamise kaalutluspõhimõtted. MA kk nr 209/2009
- 9) Kiirabi rahastamise kord (sotsiaalministri määrus)
- 10) Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord
- 11) Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend (sotsiaalministri määrus)
- 12) Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord. Haridus- ja teadusministri määrus. Vastu võetud 11.08.2010 nr 40
- 13) Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseisu kinnitamine. Vastu võetud 06.12.1999 nr 58
- 14) Koolieelse lasteasutuse seadus. Vastu võetud 18.02.1999
- 15) Maanteeameti Ühistranspordi osakonna põhimäärus
- 16) Määrus, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel. EÜ nr 1370/2007
- 17) Noorsootöö seadus RT I 2010, 44, 262
- 18) Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile. Sotsiaalministri määrus Vastu võetud 25.01.2002 nr 25
- 19) Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile. Sotsiaalministri määrus Vastu võetud 29.11.2001 nr 116
- 20) Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele
- 21) Nõuded õendusabi iseseisvaks osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele. Sotsiaalministri määrus Vastu võetud 13.08.2010 nr 56
- 22) Nõuded ämmaemandusabi iseseisvaks osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele. Sotsiaalministri määrus Vastu võetud 19.03.2010 nr 23
- 23) Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend. Sotsiaalministri määrus Vastu võetud 06.01.2010 nr 2
- 24) Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv. Sotsiaalministri määrus Vastu võetud 07.12.2012 nr 47
- 25) Perearsti nimistute piirarv. Sotsiaalministri määrus Vastu võetud 04.08.2005 nr 93
- 26) Politsei ja piirivalve seadus
- 27) Politsei- ja Piirivalveameti ametiruumide sisekorra eeskiri
- 28) Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus
- 29) Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis
- 30) Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti kõrgema ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord
- 31) Postiseadus
- 32) Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Vastu võetud 09.06.2010
- 33) Päästeseadus
- 34) Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord
- 35) Rahvaraamatukogu seadus. Vastu võetud 12.11.1998
- 36) Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend. Kultuuriministri määrus. Vastu võetud 12.07.2004 nr 9
- 37) Ravikindlustuse seadus. Vastu võetud 19.06.2002 RT I 2002, 62, 377
- 38) Ravimiseadus. Vastu võetud 16.12.2004
- 39) Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord. VV määrus 06.02.2015 nr 16.
- 40) Riigieelarvest rahastatavate kiirabibrigaadide arv (sotsiaalministri määrus)
- 41) Riikliku ühistranspordiregistri asutamine ja registri põhimäärus. VV määrus nr 80.
- 42) Spordiseadus. Vastu võetud 06.04.2005.
- 43) Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri. MKM määrus nr 141.
- 44) Teenindustaseme soovituslikud normid avalikule kohalikule liiniveole. TSM määrus nr 41
- 45) Tervisekaitsenõuded koolidele. Vastu võetud 30.05.2013 nr 84
- 46) Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule. Vastu võetud 06.10.2011 nr 131
- 47) Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Vastu võetud 09.05.2001
- 48) Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded Sotsiaalministri määrus Vastu võetud 21.08.2008 nr 46
- 49) Vedelkütuse seadus
- 50) Ühistranspordi seadus. Riigikogu seadus.
- 51) Ühistranspordi toetamise ja ühistranspordi toetusraha tagasimaksmise kord. TSM määrus nr 52.
## **5.3. Teenuste kvaliteedinõudeid täpsustavad juhised ja juhendid**
- 1) Apteegiteenuse kvaliteedijuhis (2012) Eesti Apteekrite Liit.
- 2) Eesti perearstipraksiste kvaliteedijuhend (2009). Eesti Perearstide Selts
- 3) Kiirabiteenuse kvaliteedistandard ja indikaatorid osutatud kiirabiteenuse kvaliteedi hindamiseks. Hospitaliseerimist mitte-eeldavad juhtumid
- 4) Koduõenduse tegevusjuhend (2004). EESTI ÕDEDE LIIT, EESTI HAIGEKASSA, EESTI GERONTOLOOGIA JA GERIAATRIA ASSOTSIATSIOON
- 5) Kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhised. Hooldusteenus. Sotsiaalministeerium: 5.8.2014
- 6) Kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhised. Sotsiaalnõustamisteenus. Sotsiaalministeerium: 5.8.2014
- 7) Kvaliteediindikaatorid osutatud kiirabiteenuse kvaliteedi hindamiseks. Hospitaliseerimist eeldavad juhtumid
- 8) Käsiraamat "Kogukonnateenused külas". Liikumine Kodukant, 2006
- 9) Noorsootöötaja kutse-eetika Hea Tava
- 10) Noortekeskuste Hea Tava Abimaterjal noortekeskuse asutamisel, arendamisel, toetamisel ja koostöösse kaasamisel, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, 2013
- 11) Pereõe tegevusjuhend (2008). Tallinna Perearstide Selts
- 12) Piirkondliku politseitöö juhend. KINNITATUD PPA 380, 22.12.2014. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja "Piirkondliku politseitöö juhend" lisa
- 13) Päästeteenuste kirjeldused
- 14) Õendushoolduse osutamise nõuded (2007). EESTI HAIGEKASSA, EESTI GERONTOLOOGIA ja GERIAATRIA ASSOTSIATSIOON, HOOLDUSRAVI OSUTAJATE ÜHENDUS, EESTI ÕDEDE LIIT
### **5.4. Teenuste korraldamist suunavad arengukavad**
Eesti Haiglavõrgu Arengukava 2002
Eesti kultuuripärandi hoidmise ja väärtustamise arengukava aastani 2030, ettepanek aastast 2008
Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus 2009 – RAAMATUKOGUD. Eesti Konjunktuuriinstituut
Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 (Kultuuriministeeriumi ja spordiorganisatsioonide poolt ette valmistatud dokument sai 18. detsembril 2014 valitsuse heakskiidu ja on Riigikogus menetlemisel)
Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020 (2014)
Eesti turvalisuspoliitika aastani 2015
Esmatasandi tervishoiu arengukava aastateks 2009 – 2015 (2009)
Hambaravi eriala arengukava aastani 2020 (2012).
KAHEKSA SAMMU INIMESE TERVISE HEAKS. Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2011– 2020 (2011)
Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020. Riigikogu otsus Vastu võetud 12.02.2014
Liikumisharrastuse arengukava 2011–2014 (2010). Kultuuriministeerium
Majandusaasta aruanne 2013. Siseministri valdkond ja regionaalministri valdkond
Ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2014. aasta tegevuskavad
Noortevaldkonna arengukava 2014–2020
Peremeditsiini eriala arengukava aastani 2020 (2012)
Politsei- ja Piirivalveamet - koostöös loome turvalisust
PPA liiklusjärelevalve tegevuste 2015. aasta plaan
PPA usaldusnäitajad kogu Eesti kohta 2010-2014
Prefektuuride teeninduste soovitusindeksi uuring
Päästeameti strateegia 2015-2025
Päästekomandode ümberkorralduste kava (2012)
Rahvamajade seaduse kontseptsioon (2007) Eesti Rahvamajade Ühing.
Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020
Ravimiameti arengustrateegia 2015–2018
Ravimipoliitika alused (2013). Sotsiaalministeerium
Siseturvalisuse arengukava 2015-2020
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 koostamise ettepanek
Turvalisuspoliitika 2014
## **5.5. Teenuste korraldamist ja arendamist käsitlevad analüüsid ja uuringud**
KVALITEETSE JA JÄTKUSUUTLIKU APTEEGITEENUSE KÄTTESAADAVUSE TAGAMISEST LÄHTUVALT ÕIGUSKANTSLERI ETTEPANEKUST NR 20 ÜLDAPTEEGI TEGEVUSLOA VÄLJAANDMISE JA MUUTMISE PIIRANGU KOHTA. RIIGIKOGU XII SOTSIAALKOMISJON: RAPORT (2013).
Abikaugetes piirkondades päästealase ennetustöö, ohutusjärelevalve ning päästetöö teenuste optimaalsete osakaalude määratlemine ja sellealase planeerimismudeli väljatöötamine (2012-2013, RAKE)
Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020, Praxis, 2014
Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020. Praxis 2014
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012;
Elanike hinnangud politseinike ja piirivalvurite tööle 2014
ELANIKE HINNANGUD TERVISELE JA ARSTIABILE 2012 (GfK Custom Research Baltic, 2013)
Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine. Tartu Ülikool (2015)
Hajaasustusega piirkondades päästealase ennetustöö, ohutusjärelevalve ning päästetöö teenuste optimaalsete osakaalude määratlemine ja sellealase planeerimismudeli väljatöötamine, 2013;
Kliiniline audit "Iseseisva antenataalse ämmaemandusabi kvaliteet" (2013)
Kohalike omavalitsuste poolt maa-apteegi teenuse kättesaadavuse toetamine. Geomedia, 2013.
Perearstiabi korraldus. Kas süsteem täidab sellele pandud ülesandeid? (2011) Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 8. aprill 2011
PEREARSTIPRAKSISTE FUNKTSIONAALSED KORRALDUSMUDELID TALLINNAS JA HARJUMAAL (2008). Praxis
Responding to the challenge of financial sustainability in Estonia's health system (2010) Sarah Thomson, Andres Võrk, Triin Habicht, Liis Rooväli, Tamás Evetovits and Jarno Habicht. World Health Organization
Riiklike toetusmeetmete mõju hindamine maapiirkondade apteekide ja apteegiteenuse püsima jäämisele. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, 2014
Riiklike toetusmeetmete mõju hindamine maapiirkonna apteekide ja apteegiteenuse püsima jäämisele, 2014;
Üldapteekide geograafiline paiknemine ning selle vajaduse hindamine. Sotsiaalministeerium, 2014
Ülevaade apteegi tegevuslubade väljaandmisest ja maa-apteekide säilitamisest Euroopa riikides. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond, 2010. Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=52519
### **LISA 1: UURINGU DISAIN**
Alljärgnevalt kirjeldatakse detailsemalt metoodika uurimisülesannete sisu, andmeid ja saavutatavaid väljundeid.
### **1. Teenuste majandusliku olemuse kirjeldamine ja hindamine**
Andmed: õigusaktid, juhendid, arengukavad, (tasuvus)uuringud, intervjuud teenuse osutajate ja osutamise korraldajatega
Analüüsiobjektid: teenuse osutamise optimaalne minimaalne meeskond ja taristu; neile vastav vajalik/soovitud/määratud kliendide arv ja/või piirkondliku kliendibaasi suurus
Väljund: Struktureeritud teenuspõhine ülevaade, mis loob aluse teenuse kättesaadavuse kriteeriumite realistlikuks määratlemiseks (vajaliku kliendibaasi alusel).
### **2. Teenuste koha määratlemine elanikkonna igapäevaelus**
Andmed: elanikkonna küsitlusuuringud; intervjuud teenuse osutajate ja osutamise korraldajatega
Analüüsiobjektid: teenuse vajadus populatsioonis (osakaal); teenuse sihtrühmad; teenusevajaduse sagedus; teenusvajaduse olulisus; elanike hoiakud teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse osas (sh sihtrühmade ja elukoha alusel); teenuse osutajate arusaamine klientide vajadustest ja soovidest; teenuse korraldajate ja planeerijate arusaamine klientide vajadustest ja soovidest
Väljund: Struktureeritud teenuspõhine ülevaade, mis loob aluse teenuse kauguse/kättesaadavuse olulisuse hindamiseks kriteeriumite hindamisel
### **3. Teenuste ruumilise paiknemise kavandamise põhimõtete ja praktika kirjeldamine ja hindamine**
Andmed: õigusaktid ja juhendid; intervjuud teenuse osutajate ja ruumilise paiknemise kavandajatega
Analüüsiobjektid: ruumilise paiknemise kavandamise põhimõtted, praktikad ja asjaolud Eestis, vastavalt lähteülesande 1. uurimisülesande tabeli sisule; ruumilise paiknemise kavandamise põhimõtted, praktikad ja asjaolud välisriikides, vastavalt lähteülesande 1. uurimisülesande tabeli sisule
Väljund: Struktureeritud teenuspõhine ülevaade (sh hankekutse lisa 1 lähteülesande uurimisülesande 1 analüütilise tabeli vormis), mis loob arusaamise teenuste kavandamise põhimõtetest ja praktikatest Eestis ning võimaldab hinnata kavandamise praktika kooskõlalisust ja kvaliteeti (nt rollijaotuse selgus, oluliste põhimõtete rakendamine praktikas), võimaldab hinnata kavandamisel rakendatavate põhimõtete vastavust teenuste majanduslikule olemusele ja inimeste vajdustele/nõuetele, samuti rakendatavate põhimõtete ja kriteeriumite sarnasust või erinevust (heast) väliskogemusest. Saadud teadmine on täiendavaks sisendiks sekkumisvõimaluste väljatöötamisel.
### **4. Olemasolevate ja võimalike sekkumiste kirjeldamine teenuste ruumilise kättesaadavuse parandamisel**
Andmed: õigusaktid ja juhendid; intervjuud teenuse osutajate ja ruumilise paiknemise kavandajatega
Analüüsiobjektid: regulatiivsed sekkumised (paiknemise ja kättesaadavuse nõuded; osaliselt kattub pt 3); organisatoorsed sekkumised (võrgustumine, mobiilsus, virtuaalsus, vabatahtlikkus); finantsilised sekkumised (dotatsioonid teenusele, investeeringutoetused teenuse taristusse; transpordi dotatsioonid);
Väljund: Struktureeritud ülevaade (a) võimalustest erinevate teenuste kliendibaasi territoriaalseks suurendamiseks sõltuvalt teenuse ja selle tarbimise olemusest ning (b) lahendustest, mida on võimalik kasutada teenuste kättesaadavuse tagamiseks ääremaailistel hõredalt asustatud aladel, mis ei vasta üldistatud kättesaadavuse kriteeriumitele.
### **5. Teenuste (potentsiaalsete) kasutajate paiknemise ja koondumise kirjeldamine erinevatel territoriaalsetel tasanditel**
Andmed: Statistikaameti rahvaloenduse andmed (elukoht, elukoht-töökoht); rahvastikuandmed 1x1 km ja kantide kohta; elanikkonna piirkondlikud prognoosid
Analüüsiobjektid: elanike elukoht (1x1km; kant); potentsiaalsete teenuspiirkondade eristamine ja piirkondade kliendibaasi arvutused; halvasti ühendatud elukohad ja elanike arv; piirkondade tasandid – vahetu kättesaadavuse alusel; liikumisteekonna aja/pikkuse alusel; ühistranspordi ühenduse sageduse alusel; töörände alusel.
Väljund: u 6 Eesti kaarti (teenuseid pakkuvate keskuste piirkondade eristust), milles eristatakse potentsiaalseid teenuspiirkondi erinevate territoriaalsete üksuste (1x1 km, kant) ja läheduse kriteeriumite alusel (vahetult kättesaadavad; liikumisteekonna aja/pikkuse kriteeriumid; ühistranspordi ühenduse sageduse kriteeriumid) ning piirkondadesse mittekuuluvad alad; kliendibaasi alternatiivsed arvutused erinevatel tasanditel (toimepiirkonnad; tugi-toimepiirkonnad; (eri tasandi) teenuskeskused) teenuseid pakkuvate keskuste piirkondade kohta erinevalt täpsusastmel (1x1 km; kant) (kokku u. 6 lõikes); piirkondadesse mittekuuluvate elanike arvutused.
### **6. Teenuse ruumilise paiknemise minimaalse võimaliku ja vajaliku taseme määratlemine**
Andmed: uurimisülesannete 1-4 ja 5 väljundid
Analüüsiobjektid: teenuste vajaliku kliendibaasi suurus; elanike igapäevaelust tulenevad (õigustatud) nõudmised teenuste kättesaadavuse osas; kättesaadavuse tagamise regulatsioonid ja parimad praktikad
Väljund: Välja töötatud kättesaadavuse kriteeriumite kirjeldus iga teenuse kohta (kaugus, ajaline vahemaa), mis on kooskõlas iga teenuse majandusliku olemusega (kliendibaas) ning kohaga elanike igapäevaelus; teenuspõhistele kriteeriumitele vastavate asustussüsteemi üksuste (keskused ja nende tagamaad; 1x1 km või kandipõhiselt) eristamine.
### **7. Teenuste ruumilise paiknemise normatiivse üldistuse välja töötamine toimepiirkondade keskuste ja teeninduskeskuste kohta**
Andmed: uurimisülesannete 1-6 väljundid
Analüüsiobjektid: teenuste klastrid minimaalse kliendibaasi suuruse ja teenuste kasutamise iseloomu (kättesaadavuse vajadus) alusel; toimepiirkondade ja igale teenuste klastrile vastavad teeninduspiirkonnad; toimepiirkonnad ja nende keskused; eri tasemel teeninduskeskused (vt. Koppa, 2014) ja nende tagamaad; piirkondade elanikkond ja kliendibaas.
Väljund: Keskuste hierarhia, koos igale hierarhiatasemele vastava normatiivse teenuste loeteluga; ühtlustatud kättesaadavuse kriteeriumite määratlemine iga teenuse kohta, lähtudes nende kuulumisest teenuste klastrisse.
### **8. Teenuste kättesaadavust parandavate meetmete välja töötamine halvasti kaetud alade jaoks**
Andmed: ideed sekkumisvõimalustest (uurimisülesannete 3-4 väljundid); kriteeriumitele vastavate alade kirjeldus (uurimisülesannete 5 ja 7 väljundid)
Analüüsiobjektid: elanike arv ja teenuste vajaduse maht teenustega halvasti kaetud aladel; teenuste kättesaadavust toetavad ideed ja lahendused (sh väliskogemus)
Väljund: Kriteeriumitele mitte vastavate alade elanike teenuse kättesaadavust võimaldavate/toetavate meetmete loend
### **9. Maakonnaplaneeringute lahendusettepanekute analüüs ja ettepanekud ühtlustamiseks**
Andmed: maakonnaplaneeringute lahendusettepanekud; uurimisülesannete 7 ja 8 väljundid.
Analüüsiobjektid: lähteülesandes loetletud teenuste lahendusettepanekud maakonnaplaneeringutes; teenuste üldistatud kättesaadavuse kriteeriumid; teenuseid osutavate keskuste hierarhia koos osutatavate teenuste loetelu ja teenuspiirkonnade kirjeldusega.
Väljund: teenuste ruumilise kättesaadavuse kriteeriumite ja välja töötatud keskuste hierarhia ning planeeringuettepanekute võrldusel tuginevad hinnangud lahendusettepanekute realistlikkuse kohta ning hinnnagutest lähtuvad ettepanekud.
# **LISA 2: RIIGIASUTUSTE KLIENDITEENUSED JA ÜKSUSED REGIOONIDES**
### *Maksu- ja Tolliamet*
Maksu- ja Tolliameti põhimääruse (Vastu võetud 06.10.2008 nr 29) alusel on ameti tegevusvaldkonnaks "riigitulude haldamine, riikliku maksu- ja tollipoliitika rakendamine ning ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmine".
Klientide teenindamise ja nõustamisega tegevusvaldkonnas tegeleb vastavalt osakonna põhimäärusele (Maksu- ja Tolliameti peadirektori 04. septembri 2013 käskkirja nr 270-P juurde. Muudetud peadirektori 22. augusti 2014 käskkirjaga nr 180-P) ameti teenindusosakond. Osakond täidab ülesandeid järgmistes linnades asuvates teenindusbüroodes: Haapsalu, Jõgeva, Jõhvi, Kuressaare, Kärdla, Narva, Paide, Põlva, Pärnu, Rakvere, Rapla, Tallinn, Tartu, Valga, Viljandi, Võru. Kokku töötab teenindusosakonnas 262 töötajat.
### *Politsei- ja Piirivalveamet*
Politsei- ja Piirivalveameti põhiülesanneteks on Euroopa välispiiri tagamine; kodakondsuse määratlemine, dokumentide väljastamine; turvalisus ja avalik kord riigi sees ning kuritegude menetlemine ja ennetamine.
Ameti oluliseks ülesandeks on põhimääruse (Siseministri määrus 17.07.2014nr 1-1/33) alusel "isiku identiteedi haldamine ning dokumentide ja tegevuslubade väljaandmine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras".
PPA on regionaalselt jaotatud prefektuurideks, mille koosseisus on teenindused järgmistes asukohtades:
- PÕHJA PREFEKTUUR Tallinnas: Pinna, Sõle, Vilmsi, Pärnu mnt;
- IDA PREFEKTUUR Jõhvis, Narvas, Rakveres;
- LÄÄNE PREFEKTUUR Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Raplas;
- LÕUNA PREFEKTUUR Tartus, Jõgeval, Põlvas, Valgas, Viljandis, Võrus ning Otepääl ja Elvas.
Inimeste esimeseks kontaktiks nende kodukohas on nelja regionaalse prefektuuri allüksused olgu selleks siis konstaablipunkt, kordon või prefektuuri teenindus.
### *Maanteeamet*
Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille tegevusvaldkond on põhimääruse (Vastu võetud 01.03.2013 nr 16) alusel teostada "seadusega sätestatud ülesannete ulatuses riigi poliitika ja arengukavade elluviimist, juhtimisfunktsiooni, riiklikku järelevalvet, haldusjärelevalvet, väärteomenetlust ning kohaldab riiklikku sundi teehoiu, liiklusohutuse, ühistranspordi ja liiklusvahendite keskkonnaohutuse valdkonnas ning peab arvestust liiklusregistrisse kantud sõidukite, sõidumeerikukaartide, juhilubade ja muude õigusaktidest tulenevate dokumentide üle".
Maanteeamet regionaalne tegevuspiirkond on regioon. Ametil on neli regiooni: ida regioon, lõuna regioon, lääne regioon ja põhja regioon järgnevates tegevuspiirkondades:
- Põhja regioonil Harju ja Rapla maakond;
- Lõuna regioonil Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakond;
- Lääne regioonil Hiiu, Lääne, Pärnu, Saare ja Viljandi maakond;
- Ida regioonil Ida-Viru, Järva ja Lääne-Viru maakond.
Elanike teenindamise olulisimad asukohad on liiklusregistri bürood, mis on järgmised:
- Rapla büroo
- Saue büroo
- Tallinna büroo
- Jõgeva büroo
- Põlva büroo
- Tartu büroo
- Valga büroo
- Võru büroo
- Haapsalu büroo
- Kuressaare büroo
- Kärdla büroo
- Pärnu büroo
- Viljandi büroo
- Jõhvi büroo
- Narva büroo
- Paide büroo
- Rakvere büroo
### *Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet*
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis loodi 2000. aasta suvel. PRIA tegevust suunab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimäärus (Vastu võetud 21.07.2000 nr 52). PRIA ülesandeks on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, Euroopa Kalandusfondi toetuste ja turukorralduslike toetuste andmise korraldamine, seadusega ettenähtud põllumajandusega seotud riiklike registrite ja muude andmekogude pidamine, nende andmete töötlemine ning analüüsimine.
Põhimäärus sätestab ameti asukohana Tartu. Ameti struktuuriüksuste koosseisus olevad teenistuskohad, mis ei paikne ameti asukohas, sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes. Nimetatud teenistuskohtade asukohad on:
- 1. Harju maakond, Saku,
- 2. Hiiu maakond, Käina,
- 3. Ida-Viru maakond, Jõhvi,
- 4. Jõgeva maakond, Jõgeva,
- 5. Järva maakond, Paide,
- 6. Lääne maakond, Haapsalu,
- 7. Lääne-Viru maakond, Rakvere,
- 8. Põlva maakond, Põlva,
- 9. Pärnu maakond, Pärnu,
- 10. Rapla maakond, Rapla,
- 11. Saare maakond, Kuressaare,
- 12. Tartu maakond, Tartu,
- 13. Valga maakond, Valga,
- 14. Viljandi maakond, Viljandi,
- 15. Võru maakond, Võru.
PRIAs töötab ca 370 teenistujat, kellest 2/3 töötavad Tartu keskuses ja ülejäänud maakondlikes teenindusbüroodes. PRIA määras 2014. aastal 38 636 taotluse alusel kokku üle 203 miljoni € toetuseid.
### *Põllumajandusamet*
Põllumajandusameti tegevusvaldkond on põhimääruse (Vastu võetud 23.09.2009 nr 97) alusel "maaparanduse, taimekaitse, taimetervise, sordikaitse, seemne ja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduse, geneetiliselt muundatud põllukultuuri käitlemise, väetise ja aiandustoodete valdkonda ning tuulekaera tõrjeabinõude rakendamist reguleerivates õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine, sealhulgas riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude maaparandushoiutööde korraldamine ning maaparandushoiukava koostamise korraldamine ja selle täitmise kontroll, seadusega ettenähtud registrite ja muude andmekogude pidamine ning nende andmete töötlemine ja analüüsimine"
Põllumajandusameti avalikud teenused on:
- Maaparandusalase tegevuse koordineerimine ja maaparandussüsteemide registri haldamine
- Maheettevõtte tunnustamine
- Taimekaitsevahendite turulelubamine ja registreerimine
- Taimekaitsetunnistuse taotlemine
- Taimede fütosanitaarsertifikaadi väljastamine ja kontroll ekspordil ja impordil
- Taimepassi väljastamine ja väljastamise õiguse andmine
- Seemnekartuli sertifitseerimine
- Seemnete sertifitseerimine, pakendamine ja import
- Sortide registreerimine, sordilehte ja kaitse alla võtmine
- Väetiste registreerimine
- Värske puu- ja köögivilja vastavussertifikaadi ja erimärgistusloa taotlemine
Põllumajandusameti asukoht on Saku alevik. Ameti struktuuriüksusteks on 15 maakondlikku keskust, mille tegevuskohad on: Tallinn, Maardu, Kärdla, Jõhvi, Narva, Jõgeva, Paide, Piira küla (Vinni vald), Rakvere, Põlva, Pärnu, Rapla, Kuressaare, Tartu, Valga, Viljandi, Võru, Luhamaa (Värska vald).
### *Keskkonnaamet*
Keskkonnaameti tegevusvaldkond on põhimääruse (Vastu võetud 20.05.2014 nr 13) alusel "riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine". Põhimääruses on loetletud ameti 46 ülesannet, sh "annab seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses välja keskkonnalube, loodusvarade kasutamise lube, kiirgustegevuslube ning muid lube ja litsentse oma pädevuse piires".
Ameti piirkondliku pädevusega osakonda nimetatakse regiooniks ning neid on kuus:
Harju-Järva-Rapla regioon – kontorid Tallinnas, Raplas ja Türil;
- Hiiu-Lääne-Saare regioon kontorid Kärdlas, Haapsalus, Penijõel ja Kuressaares;
- Põlva-Valga-Võru regioon kontorid Räpinas, Valgas ja Võrus;
- Jõgeva-Tartu regioon kontorid Jõgeval ja Tartus;
- Pärnu-Viljandi regioon kontorid Pärnus ja Viljandis;
- Viru regioon kontorid Rakveres, Palmses ja Jõhvis.
Ameti põhimäärusest tulenevalt on regiooni põhiülesanne koordineerida ja korraldada ameti pädevusse kuuluvate ülesannete, välja arvatud kiirgusohutusalaste ja keskkonnaharidusalaste, täitmist oma tööpiirkonnas.
### *Töötukassa*
Eesti Töötukassa korraldab töötuskindlustust eesmärgiga tagada töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töölepingu ülesütlemise hüvitamine töötajale koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Töötukassa viib ellu tööpoliitikat eesmärgiga tagada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine.
Töötukassa poolt osutatavad teenused on:
- Abi erivajadusega inimestele ja nende töölevõtmiseks
- Abi pereliikme hooldajale / lapsevanemale
- Avalik töö
- Ettevõtluse alustamise toetus
- Koolitused
- Minu esimene töökoht
- Nõustamisteenused
- Proovitöö
- Talgutööd
- Tööharjutus
- Tööpraktika
- Vabatahtlik töö
- Välismaal töötamine ja Euroopa töövahenduse teenused (EURES)
Töötukassa regionaalseteks esindusteks on osakonnad kõigis maakonnakeskustes ning lisaks bürood Sillamäel, Narvas, Kiviõlis, Põltsamaal, Lihulas, Väike-Maarjas, Räpinas, Orissaares, Tõrvas ja Antslas.
#### *Sotsiaalkindlustusamet*
Sotsiaalkindlustusamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis moodustati 1. veebruaril 1993. Ameti tegevust reguleerib Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus (Vastu võetud 19.08.2008 nr 43). Põhimäärusest tulenevalt on meti tegevusvaldkond "riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmine, elatisabi määramine ja maksmine ning riigile üleläinud elatisnõuete sissenõudmine, riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa osaline kustutamine, puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude ning püsiva töövõimetuse tuvastamine, rehabilitatsiooniteenuse ja erihoolekandeteenuste osutamise tagamine ja rahastamine, ohvriabi- ja lepitusteenuse osutamine ning riikliku lastekaitsepoliitika rakendamine".
#### Ameti visioon on:
- Oleme kliendi jaoks ja kliendi lähedal.
- Pakume usaldusväärse partnerina kaasaegsete tehniliste lahendustega kvaliteetset teenindust.
- Väärtustame oma asjatundlikke ja pühendunud töötajaid.
Amet jaguneb 13 üksuseks, millest klienditeeninduse üksus (kokku 90 ametikohta ja 9 töökohta) koondab endasse 17 klienditeenindust üle Eesti.
#### *Haigekassa*
Haigekassa seadust reguleerib Eesti Haigekassa seadus (Vastu võetud 14.06.2000). Seaduse järgi on Haigekassa eesmärk "ravikindlustushüvitiste võimaldamine vastavalt ravikindlustuse seadusele, muudele õigusaktidele ja haigekassa eelarves ettenähtud ravikindlustuse kuludele".
Eesti Haigekassa põhikirja (Vastu võetud 05.01.2001 nr 3) alusel on Haigekassal 4 piirkondlikku osakonda:
- 1) Harju osakond, kuhu kuulub Harjumaa ning mille keskus asub Tallinnas 9 klinditeenindajat;
- 2) Pärnu osakond, kuhu kuuluvad Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Raplamaa ning mille keskus asub Pärnus – 5 klienditeenindajat;
- 3) Tartu osakond, kuhu kuuluvad Tartumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa ning mille keskus asub Tartus - 3 klienditeenindajat;
- 4) Viru osakond, kuhu kuuluvad Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Järvamaa ning mille keskus asub Jõhvis - 4 klienditeenindajat;
Piirkondlike osakondade pädevusse kuulub muuhulgas: õigusalane nõustamine ravikindlustuse küsimustes; kindlustatute avalduste menetlemine.
Haigekassa klienditeenindusbürood asuvad Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Jõhvis. Maavalitsused, mis väljastavad ja edastavad Haigekassa blankette ning abistavad ka nende täitmisel, on Saare maavalitsus, Valga maavalitsus, Viljandi maavalitsus. Haigekassa blankette väljastavad ning aitavad täita ka kõik internetiühendusega Eesti Posti postkontorid.
#### **LISA 3: TEENUSTE LIIGITUS JA OSUTAMISE OPTIMAALNE TERRITORIAALNE TASE**
## **LISA 4: IV TASANDI TEENUSKESKUSED JA HEA KÄTTESAADAVUSEGA PIIRKONNAD**
### **LISA 5: III TASANDI TEENUSKESKUSED JA HEA KÄTTESAADAVUSEGA PIIRKONNAD**
### **LISA 6: II TASANDI TEENUSKESKUSED JA HEA KÄTTESAADAVUSEGA PIIRKONNAD**
# **LISA 7: I TASANDI TEENUSKESKUSED II TASANDI TEENUSKESKUSTE JA PIIRKONDADE TÄIENDUSENA**
