Koondtulemused 2.md 8.2 KB

Üldine teaduslik kokkuvõte – “Valga artikkel / Tulemused 2”


1. Uurimisülesanne

Eesmärgiks oli luua terviklik GIS‑põhine andmemudel, mis sidub riigi teede‑ ja katastriandmed valla administratiivsete piiridega ning rikastab need õiguslike (lepingud, alusdokumendid) ja majanduslike (maksuväärtused, kasutustasud) metaandmetega. Modelleeriti ka teedevõrgu topoloogia, grupi‑tasandi ühendatud komponendid, nende väljapääsude asukohad ning lühimad marsruudid eluruumide ja kriitiliste teenuste (meditsiinikeskus, kool, sotsiaalhoolekande keskus, kriisivarustus) vahel.


2. Andmeallikad

Allikas Sisu Olulised väljad
Riiklik teede register Line‑geomeetria (road_id, road_seg_id), klassifikatsioon, liikluskoormus road_id, road_seg_id, length_m, road_class
Katastriüksuste kiht (puhastatud ja gap‑idega täidetud) Polygonid, omanik, kasutuskood, maksuväärtus parcel_id, owner_name, use_code, tax_value_eur
Valla piirjoon Administratiivne polügoon
Lepingute register & alusdokumendid Hooldus‑/rent‑lepingud, kasutuspiirangud contract_id, contract_type, party_name, start_date, end_date, fee_eur_per_year
Avaliku kasutamise register Teede avatus / piirangukoodid road_use_type, restriction_code

Kõik kihid projitseeriti ühte koordinaatsüsteemi (ETRS‑89 / EPSG 3301) ning puhastati topoloogiliselt.


3. Metoodika

Etapp Kirjeldus
Geomeetriline normaliseerimine – projektsioon, topoloogia‐parandus (lüngad, kattuvused).
Valla‑spetsiifiline teede eraldamineINTERSECTS analüüs valla polügooniga; osalised segmendid jagati sisemiseks/välimiseks.
Katastriüksuste topoloogiline puhastusST_Union, Dissolve; lünkade täitmine (gap‑parcellid).
Lepingute ja alusdokumendi sidumine – ruumiline (INTERSECTS) või ID‑põhine seos; duplikaatide eemaldamine, ajavahemike kontroll.
Teelõikude lõikamine katastriüksuste piirilline ∩ polygon; iga teelõigule lisati parcel_id ja metaandmed.
Indekseerimine / line‑referencing – järjestus (segment_index) ja kumulatiivsed kaugused (cum_dist_start_m, cum_dist_end_m).
Võrgugruppide tuvastamine – komponentanalüüs (local_group_id), exit‑node’ide (riigiteede) määratlemine.
Dijkstra / multi‑source shortest path – lühimad teed tipust exit nodeni; marsruudi rekonstrueerimine serva tasandil.
Parameetrite teisendus – kaugus → reaalne sõiduaeg, energiatarve, hoolduskulu (kasutades kiiruse‑ ja koormuste andmeid).
Avaliku huvi teede klassifikatsioon – filtrimine road_use_type = AVH; seoste loomine kriitiliste teenustega.

4. Peamised tulemused

4.1 Andmemudel

  • Lõplik geomeetriline kiht: GPKG‑vormingus, sisaldab valla teed, katastriüksuste ja lepingute atribuutide ühisandmestikku.
  • Struktureeritud tabelid (CSV/Excel) – 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13, mis hõlmavad: teelõigud, katastriüksused, lepingud, grupi‑komponendid, exit‑node’id, lühimad marsruudid, parameetrite teisendused ja avaliku huvi objektide seosed.

4.2 Topoloogiline puhtus

  • Kattuvate katastriüksuste arv 0 (pärast union/dissolve).
  • Gap‑täidetud pindala < 0,5 % kogu valla alast – täidetud automaatselt “GAP‑xxxx” parcellidega.

4.3 Teedegrupid ja väljapääsud

Local group Tippude arv Exit‑node’id Keskmine kaugus exit’ini (m)
LG‑001 9 N‑025, N‑087 1 900
LG‑002 14 3 2 340
  • Dijkstra algoritm tagas multi‑source lühimad teed kõigile tippudele; keskmine kaugus ≈ 1,9 km.

4.4 Lepingute ja kasutuseinfo integratsioon

Road segment Has contract? Contract type list Primary party Total fee €/yr
R01‑S001 JAH Hooldus,Rent Valla Maanteeamet 12 500
R02‑S005 JAH Ligipääs Metsamaja AS 0
  • Kõik lepingud filtreeriti aktiivsete (start_date ≤ today ≤ end_date).
  • Duplikaatide ja konfliktsete tüüpid (nt “Hooldus” + “Keeld”) tuvastati ning logiti.

4.5 Avaliku huvi teed & kriitilised objektid

Tee ID Pikkus (m) Prioriteet Seotud objekt
AVH‑001 845,2 Kõrge Meditsiinikeskus, põllumajandusmaa
AVH‑003 631,0 Kõrge Meditsiinikeskus
AVH‑006 527,9 Kõrge Kriisivarustuse ladude kompleks
  • Kokku 6 avaliku huvi teed (kokupikkus ≈ 3 8 km), millest 50 % on kõrge prioriteediga.

4.6 Parameetrite teisendus ja marsruudi analüüs

  • Reaalne sõiduaeg t_real = dist / v × (1 + 0,2·(traffic/500)).
  • Hoolduskulu h_corr = base_cost_m² × maintenance_factor (PM = 1.0, KM = 1.2, TM = 1.5, KT = 2.0).
  • Energiatarve arvutati kütuse‑tarbimise ja efektiivsuse põhjal (e_kWh = dist·fuel_consumption/100).

5. Järeldused

Punkt Tõendus
Andmete koondamine Integreeritud GIS‑mudel ühendab füüsilised teed, katastriüksused ja õiguslikud metaandmed ühtseks, topoloogiliselt korrektsesse andmekogumiks.
Topoloogia Puhas võrk (kattuvad/parcellid eemaldatud, lüngad täidetud) võimaldab usaldusväärset ruumilist analüüsi ja marsruudi optimeerimist.
Väljapääsu‑analüüs Dijkstra põhinev multi‑source lähenemine annab iga tipu jaoks objektiivse “kauguse” riigiteede (PM/KM/TM) suunas; see on aluseks hooldusprioriteetide ja infrastruktuuri arendamise planeerimisele.
Lepingute sidumine Aktiivsete lepingute koondamine teelõikude tasandil võimaldab täpselt määrata finantskohustusi, vastutuse ja kasutuspiiranguid; konfliktide tuvastamine tagab õigusliku selguse.
Avaliku huvi teed Kriitilised teenused (meditsiinikeskus, kool, kriisivarustus) on kaetud kõrge prioriteediga teedega; nende haldamine peab olema eelistatud rahastamise ja hoolduse osas.
Parameetrite teisendus Lühimad marsruudid konverteeriti reaalseteks ajaks, energiatarbeks ja kuluks – võimaldab kvantifitseerida infrastruktuuri kasutusväärtust ning optimeerida investeeringuid.

6. Soovitused edasiseks tööks

  1. Regulaarne andmete värskendus – korduv topoloogiline puhastus, lepingute ja kasutuseinfo ajakohastamine (aasta‑ või kvartali tasandil).
  2. Hooldusprioriteetide rakendamine – keskendumine “kõrge” prioriteediga teedele ning alternatiivsete marsruutide loomisele grupi‑tasandi ühenduste kaudu.
  3. Integreerimine evakuatsiooni‑ ja kriisiplaneeringuga – kasutada exit‑node’i ja lühimaid marsruute, et genereerida automaatseid evakueerimiskaarte.
  4. Finantsanalüüs – siduda total_fee_eur_per_year ja h_corr tegelike hoolduskuludega ning modelleerida kulude jaotust omanikute vahel (avalik vs eravara).
  5. Avaliku teabe portaal – visualiseerida GIS‑kiht “RoadNetwork_With_ExitRoutes.gpkg” koos värvikoodiga, et kodanikel oleks nähtav ligipääs kriitilistele teenustele.

7. Lõppsõna

Käesolev uurimus demonstreerib, kuidas integreeritud GIS‑põhine lähenemine võimaldab siduda riiklikud teed ja katastriandmed valla tasandi õiguslike ning majanduslike metaandmetega, luua täpsed topoloogilised võrgustruktuurid, arvutada lühimad marsruudid kriitiliste teenuste suunas ning tuvastada avaliku huvi teede prioriteetsed hooldus- ja investeerimisvajadused. See raamistik on skaleeritav teiste haldusüksuste jaoks ning pakub teaduspõhist alust otsustusprotsesside, eelarveplaneerimise ja kriisihalduse optimeerimiseks.