10 Teoreetiline raam - Laplacian ja optimaalne transport.md 7.6 KB


tags: [doktoritöö, metoodika, teooria, laplacian, optimal-transport, spektraalne]

loodud: 2026-09-15

10 Teoreetiline raam: Laplacian, difusioon ja optimaalne transport

Taust

Ajend: @mathemetica tviit Laplace'i operaatorist ∇²u – "lokaalne keskmine vs punkti väärtus": difusioon (soojusvõrrand), lained, Schrödinger; Laplace uuris seda gravitatsioonipotentsiaalide juures.

Küsimus: kas doktoritöö (liiklusmahud kohalike teede väljumispunktides hõredas piirkonnas) saab siduda mõne sügavama matemaatilise teooriaga nii, et see oleks ka transpordiplaneerimises huvitav?

Viis silda

  1. Võrgu Laplacian = liikumise generaator. L = D − A; soojusvõrrand võrgul ∂u/∂t = −Lu. Kui liikumine on difusioonilaadne, siis liikluskoormus = vool ja väljumispunktid = ääretingimused.
  2. Kirchhoffi seadused → Dirichlet' ülesanne. Servajuhtivus (nt 1/pikkus) × potentsiaalide vahe = vool. Küsimus "kui palju liikumist läbib iga kohalik tee, kui väljumispunktide mahud on teada" = harmooniline rajaprobleem (Lφ = 0 sisemuses, φ ette antud väljumispunktides) – range, mitte heuristiline formulatsioon.
  3. Current-flow / random-walk betweenness (Brandes & Fleischer 2005; Newman 2005) – arvestab kõiki teid tõenäosusega (erinevalt lühima tee betweenness'ist).
  4. Spektraalne graafiteooria (Fiedler 1973; Cheeger) – L teine ominvektor annab loomuliku lõike → väljumispiirkonnad ja screenline'id; seotud Wang & Mao 2018 "optimum closed cut"-iga.
  5. Entroopia + optimaalne transport. Wilson (1967) entroopia-maksimeerimine annab gravitatsioonimudeli; Sinkhorn/IPF (Furness) = entroopiline OT (Cuturi 2013; Peyré & Cuturi 2019). JKO (1998): soojusvõrrand = entroopia gradientvool Wassersteini ruumis. Edasi: mean-field games (Lasry & Lions 2007).

Pilootkatse: kas struktuurne difusioon ennustab liiklust? (Valga vald)

Andmed: Valga vald, kohalik teedevõrk (3 793 sõlme, 3 465 serva) · Transpordiameti 2025 loendused (n = 953) · skriptid liiklussagedus/theory_pilot.py, theory_extra.py · väljundid results/theory_pilot/

Grupp n Gravitatsioon Random-walk BC Lühima tee BC Current-flow BC
Kõik 953 +0.348 +0.163/+0.169 +0.125 n/a*
Kõrvalmaanteed 652 +0.331 +0.235 +0.168 n/a*
Tugimaanteed 190 +0.426 +0.081 +0.138 n/a*
Põhimaanteed 111 −0.150 0.000 −0.097 n/a*
Teisaldatav loendus 720 +0.329 +0.111 +0.095 n/a*

* Current-flow on defineeritud ainult sidusas komponendis; loenduspunktidest on suurimas komponendis vaid 46 (alamhulgal ρ = −0.27).

Struktuursed leiud:

  • Võrk on äärmiselt killustunud: 618 komponenti (suurim 635 sõlme, siis 137/131/95/…); väljumispunktid on hajutatud – suurimas komponendis vaid 73.
  • Fiedleri lõige on degeneratiivne: λ₂ ≈ 0.0005 ja parim lõige = 1 serv (0.7 km, 0.9% võrgust) → suurim komponent on peaaegu puu ühe kitsaskohaga.

Järeldus:

  • Laplaciani/difusiooni-betweenness annab väikese parenduse lühima tee meetodile (Kõrvalmaanteedel 0.235 vs 0.168), aga jääb selgelt nõudlusmudelile alla (0.33–0.43). Current-flow'ga parendust ei tule.
  • Miks: hõre maavõrk on fragmenteerunud ja puulaadne – struktuur ei määra liiklust, selle määrab nõudlus (rahvastik, atraktorid) + väljumispunktide mahud.
  • Kus teooria siiski annab väärtust: (a) kitsaskohtade/kriitiliste servade tuvastus (Fiedler/min-cut → haavatavus, loendusjoonte koht); (b) range raam, kus väljumispunktid = ääretingimused ja sisemine jaotus lahendatakse Laplaciani abil; (c) OT/entroopia keel gravitatsioonimudeli jaoks (avaldamisväärtusega teooria-osa).

Soovitused edasiseks

  1. Hübriidvalem: gravitatsioon annab väljumispunktide mahud → Laplaciani Dirichlet' lahendus annab sisemise jaotuse servadele. Testida loendustega (see on uus, range hübriid).
  2. Fiedler/min-cut praktikas: kus panna loendusjooned (screenlines) ja millised servad on kriitilised (võrgu haavatavus).
  3. Artikli teooria-osa: entroopia = gravitatsioon = entroopiline optimaalne transport (Wilson ↔ Cuturi/Peyré); MFG tuleviku suund.
  4. Korrata Otepää/Tõrva/Võru peale – kas near-tree struktuur püsib (hüpotees: jah).

Kirjandus (Zoteros, kogumik „doktoritöö")

Teos DOI Zotero key
Doyle & Snell (1984) Random Walks and Electric Networks 10.5948/upo9781614440222 EPUEPC7D
Masuda et al (2017) Random walks and diffusion on networks 10.1016/j.physrep.2017.07.007 EQQGRP5K
Brandes & Fleischer (2005) Centrality Measures Based on Current Flow 10.1007/978-3-540-31856-9_44 TCPN5CQ3
Newman (2005) Betweenness based on random walks 10.1016/j.socnet.2004.11.009 UE8ZIG43
Fiedler (1973) Algebraic connectivity of graphs 10.21136/cmj.1973.101168 KA9UQMBZ
Wilson (1967) A statistical theory of spatial distribution models 10.1016/0041-1647(67)90035-4 92E5EE3U
Cuturi (2013) Sinkhorn Distances 10.48550/arxiv.1306.0895 6XSR9PK8
Peyré & Cuturi (2019) Computational Optimal Transport 10.1561/2200000073 FP6H4HQM
Jordan–Kinderlehrer–Otto (1998) Variational Formulation of Fokker–Planck 10.1137/s0036141096303359 CABX2E37
Lasry & Lions (2007) Mean field games 10.1007/s11537-007-0657-8 EZAVWB3Z
Ji & Geroliminis (2012) Spatial partitioning of urban transportation networks 10.1016/j.trb.2012.08.005 EUBQNCEB
Batty (1974) Spatial Entropy 10.1111/j.1538-4632.1974.tb01014.x SFRZR9F7

Väljundid

  • liiklussagedus/results/theory_pilot/theory_results.csv – korrelatsioonitabel
  • liiklussagedus/results/theory_pilot/theory_vs_counts.csv – ühendatud andmed
  • liiklussagedus/results/theory_pilot/fiedler_summary.json – lõike kokkuvõte
  • liiklussagedus/results/theory_pilot/structure_summary.json – komponentide struktuur

LISA (mitme valla võrdlus + hübriidmudel)

Neli valda — kohalik teedevõrk (2025 loendused)

Vald Sõlmi Komponente Suurim lambda2 Lõik (servi) rho difusioon (rw-BC) rho gravitatsioon Loendusridu
Valga 3 697 616 572 0.00050 1 +0.156 +0.348 603
Otepää 4 060 771 212 0.00135 2 +0.059 +0.143 733
Võru 8 289 1 346 422 0.00022 1 +0.047 +0.124 938
Tõrva 3 003 567 219 0.00047 1 – – 0 *

* Tõrva kohta valideerimisfailis loendusridu ei ole (crosswalk puudub) — andmete lünk.

Hüpotees kinnitunud: near-tree struktuur (lambda2 ~ 10^-4 ... 10^-3, lõik = 1–2 serva) kordub kõigis valdades; struktuurne ennustusjõud on nõrk, nõudlusmudel on igal pool parem.

Hübriidmudel (Valga)

  • Gravitatsiooni väljumismahud -> Laplaciani Dirichlet' lahend (suurim komponent 572 sõlme, 71 väljapääsu, gravitatsiooni kate 71/71) -> 659 servavoogu, max |voog| 8.6.
  • Kontroll (sissevool vs gravitatsioon): rho = +0.356.
  • Oluline teoreetiline nüanss: harmoonilises lahendis on piiriväärtused potentsiaalid, mitte mahud — seetõttu ei taastu antud väljumismahud automaatselt. Õige vorm on injektsiooniprobleem (allikad nõudlussõlmedes, neelud väljapääsudes) — see on järgmine samm.
  • Ristvalideerimine (rank-OLS, 2 osahulka): hübriid 0.307 / 0.351 vs gravitatsioon 0.348 / 0.389 -> struktuurne tunnus ei lisa gravitatsioonile infot.

Väljundid: results/hybrid_pilot/municipalities_summary.json, hybrid_cv.json, valga_hybrid_flows.csv · skript hybrid_pilot.py