Teedevõrgu analüüsi metoodika ja juurdepääsetavuse tuvastamise tööriist: Valga valla juhtumiuuring

Artikkel 1 – puhastatud draft (valik pealkirja variante allpool) Allikas: Valga_teed_250717_AK.docx · Puhastatud: 2026-08-09

Sihtajakiri: Transylvanian Review of Administrative Sciences (TRAS) https://rtsa.ro/tras/index.php/tras

TRAS-i nõuded: artiklid peavad käsitlema asjakohaseid küsimusi avaliku sektori vaatenurgast ning esitama selge seose haldusteaduste valdkonnaga. Ajakiri on spetsialiseerunud ekskommunistliku ruumi, demokraatiale ülemineku protsesside, avaliku halduse reformi ja haldussüsteemide võrdleva analüüsi käsitlusele. Teemad: avalik juhtimine, avalik poliitika, haldusõigus, poliitika analüüs, regionaalareng, kogukonnaarendus, linnaplaneerimine, programmide hindamine avalikus halduses, eetika, võrdlevad haldussüsteemid jm.

Võimalikud pealkirjad

Teedevõrgu planeerimine kohalikes omavalitsustes: probleemid postsotsialistlikus riigis
Avalike teede võrgustiku omandisuhete analüüsi metoodika ja juurdepääsetavuse tuvastamise tööriist. Valga vallas, Eestis
Avalike teede omandisuhete võrgustiku analüüsi metoodika postsotsialistlikus riigis: Valga valla juhtumiuuring

Autorid

Ardo Kubjas, Minea Kaplinski-Sauk, Nele Nutt, Jiri Tintera

Abstract

Eesmärk. Kodule juurdepääsetavus mängib väga olulist rolli koduomanike jaoks. Käesoleva töö eesmärk on uurida, millised on Eesti maapiirkondade (hajaasustusega piirkondade) omavalitsuste ees seisvad probleemid, mis on seotud juurdepääsetavusega. Käesolev uuring käsitleb Valga valla omavalitsuse probleeme.

Lähenemine. Käesolevas uuringus uuriti, kuidas juurdepääsetavus on tagatud. Kohalike teede võrgustiku analüüsimiseks töötati välja esmalt digitaalsetele kaartidele rakendatav analüüsimeetod. Seejärel töötati välja mudel, mille abil on omavalitsusel võimalik määrata elamutele kõige optimaalsem juurdepääs.

Järeldused. Käesolevas uuringus selgus, et juurdepääsetavuse probleemide põhjus on kompleksne ja on alguse saanud nõukogude ajal toimunud eraomandi (maade) riigistamisest ning tsementeerunud nõukogude aja lõppemisele järgnenud maade eraomanikele tagastamisel. Järeldused näitavad, et omavalitsuste ees seisev probleem on keeruline ning vajab kompleksset lahendust, mis tagab juurdepääsu kõigile elamutele.

Originaalsus/väärtus. Selle uuringu raames väljatöötatud mudelit/meetodit saab rakendada Eesti kõigi omavalitsuste juurdepääsetavuse probleemide lahendamiseks. Väljatöötatud mudelit/meetodit rakendati Valga valla teedevõrgu analüüsimisel ning juurdepääsetavusprobleemide lahendamisel.

📌 TRAS-i jaoks vormistada abstract inglise keeles struktureerituna: Purpose / Design-methodology / Findings / Originality (eestikeelne versioon on tööversioon).

Keywords

transport planning; local authorities; methodology; road network; public interest; municipalities; planning

1. Sissejuhatus

Haldusasutustena seisavad Eesti omavalitsused igapäevaselt silmitsi suure hulga lahendamist vajavate probleemidega. Omavalitsuse hallatava teedevõrgustiku hoolduse ja selle rahastamise muudab keeruliseks tõsiasi, et hoolimata inventariseerimistest ei ole Eesti kohalike teede täpne maht endiselt teada. Probleemi juured ulatuvad 1990. aastate omandireformi, kui pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist toimus ulatuslik maade erastamine ning paljud väiksemad teed ja tänavad mõõdeti eraomandisse. Seetõttu ei ole kohalikud teed üksnes munitsipaalomandisse kuuluvad teed, vaid ka avalikuks kasutamiseks määratud erateed. Samuti on endiselt palju selliseid teelõike, mis teenindavad või peaksid praktikas teenindama mitut majapidamist, ent ei ole endiselt avalikku kasutusse määratud, mis toob kaasa nii konflikte kui ka kohtuvaidlusi.

Kohalike omavalitsuste jaoks on kohalike teede info korrastamine olulise eelarvelise ning sisulise tähtsusega, sest kuigi teede korrashoiuks kuluvad märkimisväärsed summad, on Riigikontroll toonud välja, et teede seisundinõudeid ei suudeta täita. Riigikogu majanduskomisjoni kohalike teede seisundinõuete täitmise raport toob välja, et teede seisundinõuete osas tuleks lisaks kilometraažile arvestada ka liikluskoormust ning samuti on vajalik omavalitsuste teehoiukavade koostamine. [— viide majanduskomisjoni raportile —]

Teehoiukavade koostamise on paljud kohalikud omavalitsused viimastel aastatel algatanud ning jõutud on ka vastuvõetud dokumentideni. Probleeme kohalike teede korrastamisega ei ole see aga lahendanud ning siiani ei ole omavalitsustel kasutada ühtegi sellist tööriista, mille abil kogu haldusüksuse kohalike teede võrk terviklikult läbi analüüsida.

Eesti teedevõrgustiku teed jagunevad riigiteedeks, kohalikeks teedeks ning erateedeks (joonis 1). Joonisel 1 on näide probleemsetest teelõikudest: punase kolmnurgaga (märgitud numbriga 1) elukohal puudub õiguslik väljapääs riigiteele (tähistatud kollasega; väljapääsupunkt on tähistatud kollase rombiga). Probleemi olemus on selles, et kohalik tee (tähistatud sinisega) läbib osaliselt teist eramaad (heleroheline polügoon) ja punase taustaga kohaliku tee lõigud on eraomandis ning nende kasutamine on õiguslikult reguleerimata. Nii puudub vaadeldaval elukohal õiguslik väljapääs riigiteele — tegelikult puudub teedevõrgust ka juurdepääs oma kinnistule.

Joonis 1. Näide probleemsetest teelõikudest (joonis lisada)

Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee. Teedevõrk on oma olemuselt hierarhiline, kus kohalikke teid kasutatakse üldjuhul riigiteedele pääsemiseks. Kohalike teede korrashoid on seadusandlikult määratud üheks kohalike omavalitsuste põhiliseks ülesandeks ning moodustab ka olulise osa (aastate lõikes keskmiselt 8%) omavalitsuse tegevuskuludest.

Valga valla arengukavas on avalike teenuste üheks põhitegevuseks „sõidu- ja kõnniteede renoveerimine ja ehitamine. Teede omandisuhete korrastamine ja teede investeerimisvajaduste jooksev hindamine lähtudes Valga valla teehoiukavast." Samas on välja toodud, et Valga valla teehoiukavas on erisused olemasoleva kohalike teede nimekirja ja tegeliku olukorra vahel. Probleemide aluseks on segadus erateedega ja eratee lõikudega, mis on vajalikud juurdepääsude tagamiseks, ent ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Paljudel kinnistutel puudub otsene juurdepääs suurematelt (riigi) teedelt ning juurdepääsuks kasutatakse naaberkinnistute läbimist, mis tihtipeale tekitab naabritevahelise konflikti. Harvad ei ole juhused, kui naaber oma maal asuva tee kinni paneb. Kui naabrite vahel kokkulepet ei saavutata, peab sekkuma omavalitsus.

2. Kirjandusülevaade: juurdepääsetavuse uuringud

Juurdepääsuta kinnistute (ehk landlocked kinnisvara) problemaatikaga on tegelenud mitmete valdkondade teadlased. Keerulised juriidilised küsimused, mis vajavad juurdepääsetavuse puhul lahendamist, sõltuvad piirkonna (riigi) õigussüsteemist. Õigusnorme arvestava võrdleva analüüsi tulemusena on leitud, et eksisteerib kaks põhimudelit: hädavajaduse servituudid (st varasemast ühisomandist tulenevad, ilma hüvitiseta juurdepääsuõigused) ning seadusjärgsed servituudid, kus kehtib hüvitise nõue koormatud maa omanikule (Chang, 2023). Kohtuliku juurdepääsuservituudi seadmist käsitlevas teadusuuringus rõhutatakse, et seadus peab pakkuma paindlikke mehhanisme, et tagada igale kinnisomandile vajalik juurdepääs ning vältida ühiskonna arengut pidurdavaid vaidlusi (Dinsberga & Savickis, 2019).

Ruumi- ja kinnisvarakorralduse alastes uuringutes käsitletakse juurdepääsetavuse küsimusi piirkonna spetsiifikast tulenevalt. Ajalooliselt killustunud maakasutusega riikides esinevad sarnased probleemid. Poolas peab iga maatükk omama juurdepääsu avalikule teele ja kinnistu planeerimise protsessis on planeerijad kohustatud tagama ligipääsu kavandatud uutele kruntidele; praktikas kasutatakse ka notariaalse servituudi seadmist, mis on küll paindlik lahendus, kuid millel on nii majanduslikud kui ka õiguslikud tagajärjed maaomanikele ja arendajatele (Florek-Paszkowski & Cienciała, 2016).

Probleemi suurust näitavad kvantitatiivsete uuringute tulemused. Poolas on väga suur hulk kinnistuid, millel puudub otsene juurdepääs avalikule teele: Lõuna-, Ida- ja Kesk-Poola maapiirkondades puudus 41,2% (40 649) kõigist uuritud katastriüksustest ligipääs avalikule teele. Sellistes piirkondades on juurdepääsuteede rajamine ja parandamine jätkuvalt oluline osa maa-arengu strateegiast ning seda saab andmete põhjal prioritiseerida (Kocur-Bera & Rapiński, 2024).

Ameerika Ühendriikide ülemkohtu seisukoha kohaselt peab valitsus seal, kus puudub riigimaalt juurdepääs avalikule teele, selle välja ostma, sest automaatset õigust läbipääsuks servituudi kaudu riigil ei ole (Roye, 2024).

Eesti Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud ülevaade kirjeldab viimaste aastakümnete jooksul ilmnenud juurdepääsuprobleemide põhjuseid ning rõhutab kohalike omavalitsuste rolli nende lahendamisel. Maade tagastamine ja erastamine 1990. aastatel tekitas olukordi, kus varem avalikuks kasutuseks olnud teed sattusid eraomanike kätte — uued omanikud sulgesid läbipääsu või seadsid sellele põhjendamatuid piiranguid. Justiitsministeeriumi seisukohast vastutavad omavalitsused juurdepääsude tagamise eest, sest omavalitsused olid maareformi läbiviijad ning saavad üld- ja detailplaneeringute kaudu planeerida vajalikud teed või vajadusel omandada maad juurdepääsuks.

Juurdepääsetavuse probleemi ulatuse hindamiseks on mitmeid viise. Lisaks kõige enam kasutatud liiklusloendusele on võimalik kasutada kaudseid meetodeid. Eestis on teede liiklusmahu tuvastamiseks kasutatud meetodit, mis võimaldab hinnata liiklustihedust kohalikel teedel ja põhineb ruumilisel mikrosimulatsioonil (Kubjas & Antov, 2018). Väljatöötatud meetod võimaldab liiklusmahtu tuvastada ilma liikumisi otseselt loendamata. Liiklusmahu hindamine on vajalik teehoiutasemete määramiseks transpordi- ja liiklusuuringutes ning teede renoveerimise planeerimisel (Kubjas, 2018).

3. Kontekst: Eesti teedevõrk ja Valga vald

3.1 Eesti teedevõrk

Eesti on väike riik pindalaga 45 300 km² ja rahvaarvuga 1,319 miljonit (Statistikaamet, 2023). Rahvastikutihedusega 29 elanikku/km² on Eesti suhteliselt haja-asustatud, samas on asustus ebaühtlane. Suurimas Harju maakonnas elab 44% Eesti rahvastikust (582 556 elanikku), sealhulgas pealinnas Tallinnas 426 538 elanikku.

Eesti teedevõrgu kogupikkusest kuulub riigiteede hulka ligikaudu 17 000 km, kohalikele omavalitsustele 23 600 km ning 48 800 km jaguneb eraomandis teede (39 440 km) ja metsateede (9360 km) vahel (Transpordiamet, 2023). [— märkus: draftis oli erinevad arvud (kohalikud teed ~36 tuh km, riigiteed ~15 tuh km, allikas Maanteeamet teeregister 2017) — valida üks allikas ja kasutada järjepidevalt —]

Eesti rahvastiku vähenemise kiirus on võrreldav teiste EL-i idapoolsete riikidega, kuid aeglasem kui teistes Balti riikides. Eesti rahvaarv on aastakümneid vähenenud väljarände (peamiselt Soome), linnastumise ja madala sündimuse tõttu. Kolm suurimat linna (Tallinn, Tartu, Pärnu) koos naaberomavalitsustega hõlmavad valdava enamuse rahvastikust. Väljaspool neid piirkondi asuvad kogukonnad kahanevad erineva kiirusega sõltuvalt nende suurusest ja asukohast; väiksemad, Tallinnast kaugemal asuvad kogukonnad kahanevad tõenäoliselt kiiremini kui keskmine (Tintera et al., 2014).

Joonis 2. Eesti teedevõrgu iseloom ja tihedus. Allikas: Maanteeameti teeregister, 2017 (joonis lisada)

Joonis 3. Valga vallas asuvad riigiteed / kohalikud teed / riigi- ja kohalikud teed (joonised lisada)

3.2 Valga vald

Valga vald (15 486 elanikku 2021. aasta seisuga) asub Kagu-Eestis Valgamaal ning piirneb Lätiga. Valla keskus on Valga linn. Väljastpoolt Valga linna on asustustihedus väga hõre. Valga valla teedevõrgu tihedus tuleneb maapinna reljeefist; teedevõrk on välja kujunenud väga pika aja jooksul ning jälgib reljeefi [— lisada andmed valla kõrguste kohta —]. Uuringu ala on Valga valla hajaasustus: Valga vallas on ligikaudu 725 km² maapiirkonda (kokku Valga valla pindala 750 km²).

Valga valla kohalike teede ja tänavate nimekirjas oli 2019. aasta inventuuri (teehoiukava 2020–2024 koostamine, OÜ Reaalprojekt) kohaselt 452 teed ja tänavat kogupikkusega 320,7 km. Valga linna tänavatest oli tolmuvaba kattega 65%, endiste valdade teedest (mis suuremas osas asuvad hajaasustatud territooriumil) on kruusakattega või pinnaseteed tervelt 93%.

3.3 Omavalitsuse vajadus ja avaliku huvi kriteeriumid

Omavalitsuse vajadus: saada ühtsetel põhimõtetel ruumiline ülevaade Valga valla erateedest, mis on vajalikud Valga valla teedevõrgu toimimise tagamiseks ja juurdepääsude parandamiseks ning mille puhul esineb avalik huvi.

Valga valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt kavandatakse avaliku huviga teedeks nimetada erateed, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:

Teenindab kahte või enamat aastaringselt kasutuses olevat hoonestatud maaüksust.
Tee on osa avalikult kasutatava terviktee marsruudist, tagab ühenduse avalikult kasutatavate teede vahel.
Teenindab avalikku hoonet või objekti, millele peab olema tagatud juurdepääs.
Tee on põhjendatult ainuke võimalus teenindada avalikes huvides ehitatud rajatist, sh tehnovõrku või -rajatist.
Teed pidi kulgeb ühistranspordi või koolibussi liin.
Muud asjaolud, mis koostoimel on piisavalt kaalukad, et tee avalikuks kasutamiseks määrata.

4. Probleemi algpõhjused ja olemus

4.1 Maareformid ja nende mõju teedevõrgule

Ajalooliselt on Eesti maareformid mõjutanud ka maade omandisuhteid. Vene tsaaririigis kuulus maa mõisnikele, Eesti Vabariigis hakati maad jaotama õigusjärgsetele omanikele. Eesti Vabariigi maareformi (1919) käigus riigistati suurmaaomandused ning loodi riigi tagavaramaa ja uued talukohad. Reformi eesmärk oli jagada mõisamaad väikemajapidamisteks ja anda need uusmaasaajale põliseks kasutamiseks, eriotstarbelise maana haridus-, omavalitsus-, ühistegevusasutustele ja kaubandus- või tööstusettevõtetele pikaajaliseks kasutamiseks ning ka põllumajanduslikele artellidele ühiseks harimiseks. Rajati perifeersetesse piirkondadesse uudismaid ja asunduskülasid. Just viimased tingisid ulatuslikke muutusi ka teedevõrgustikus: kaugetesse ja mitte just kergesti juurdepääsetavatesse metsa- ja soomaadele rajatud elamukohtadele oli vaja juurde pääseda. Vahepealne nõukogudeaeg (1940–1991) riigistas nii eramaa kui ka teedevõrgu.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisjärgne maareform käivitus 1. novembril 1991. aastal, kui jõustus maareformi seadus. Maareformi eesmärgiks oli heastada ülekohus, mille Nõukogude võim maa natsionaliseerimisega tekitas, ja taastada sarnane õiguslik olukord, mis oli enne 16. juunit 1940. Maareformi läbiviimise kõrgajaks said aastad 1997–1998. Maareform võttis aluseks nõukogudeaja eelse maaomandi ning tagastas krundid õigusjärgsetele omanikele nende kunagistes piirides. Nõukogudeajal ehitatud elamud koos rajatud teedega jäid kas tagastamata või tagastati osaliselt. Juurdepääsuks vajalikele teedele eraldi tähelepanu ei pööratud ning need jäid tagastatud eramaade sisse (joonis 4). Tihtipeale ei soovinud inimesed ise teid välja kruntida, et tagada enda krundile juurdepääs: ühest küljest ei teadvustatud tekkida võivat probleemi, teisalt ei tulnud ka selle peale, et tee kui selline võib kuuluda kellelegi teisele, kuna see oli alati kõigile kasutamiseks olnud ja kuulus (nõukogude) riigile. Samuti hinnati naabritevahelisi suhteid headeks ning ei tahetud näida tähenärijana.

Üks suurem maareformi kitsaskoht ongi kinnistule juurdepääsu võimalus. Maade tagastamisel või erastamisel tekitati olukordi, kus varem laiemalt kasutuses olnud teed hakkasid kuuluma eraomanikele, kes ei luba neid teistel enam kasutada. Kuna omanikud ei pääse enam oma kinnisasjale ligi, on tekkinud palju vaidlusi ja tülisid. Lihtsam on olukord nendel omavalitsustel, kes jätsid väiksemad teed tagastatava või erastatava maa piiridest välja.

Joonis 4. Maareformid (skeem: tsaaririik → 1919 maareform → nõukogude aeg → 1991 maareform; lisada)

4.2 Juurdepääsetavuse põhitüübid

Elamute juurdepääsetavuse võib jagada nelja põhitüüpi:

A. Elamualal on üks otsene juurdepääsutee riigi maanteele. Eratee asub samal eramaal, kus elamu — juurdepääs on tagatud ja probleemi ei esine.
B. Elamualal on üks juurdepääsutee riigi maanteele läbi naaberkinnistu. Eramaal asuva juurdepääsutee üks lõik asub samal eramaal hoonega, kuid see ei ulatu riigiteeni — üks osa juurdepääsuteest paikneb naaberkinnistul (naaberkinnistutel).
C. Elamualale on mitu juurdepääsuteed riigi maanteele, millest üks on otsene. Esineb variante, kus elamualale võib olla mitu juurdepääsu, mis on oluliselt erineva (10–20 km) pikkusega, kusjuures lühem juurdepääs läbib naaberkinnistut.
D. Elamualale on mitu juurdepääsuteed riigi maanteele, mis kõik läbivad naaberkinnistuid. Tüüp on olemuselt sarnane tüübiga B, kuid erineb selle poolest, et riigiteele pääsemiseks on mitu alternatiivset võimalust, mis aga kõik läbivad naaberkinnistuid.

Variantide B ja D puhul puudub elamule juurdepääs ilma naaberkinnistut läbimata. See tähendab, et elamu omanikul tuleb sõlmida kokkulepe (seada servituut) eratee omanikuga või kehtestada juurdepääsunõue kohtu kaudu (joonis 5).

Joonis 5. Juurdepääsetavuse põhitüübid A–D (joonis lisada)

5. Metoodika

5.1 Analüüsimetoodika

Kuna kinnistutele juurdepääsude uuringuks valiti ruumiandmete uuring, võeti analüüsi aluseks järgmised Eesti Maa-ameti Geoportaali ruumiandmed: maaomand (näitab kinnistute kuuluvust), teede geoandmed, aadressandmed (elupaikade määratlemiseks). Lisaks kasutati Transpordiameti ruumiandmeid ja ühistranspordi marsruute. Andmeid täiendati Valga Vallavalitsuse asustus- ja maakasutusandmete, elanikega seotud andmete, avalikes huvides olevate rajatiste ja muude asjaoludega seotud andmetega.

Analüüsimiseks lõigati teede ruumiandmed kinnistute andmetega osadeks ja kanti igale teelõigule lisaks olemasolevatele metaandmetele katastri andmetest teelõigu omandivorm. Saadud teelõikudest moodustati teedevõrgustik ja andmeanalüüsimiseks teisendati võrgustik graafiks, mille servadeks on teelõik ja tippudeks ristmikud või eri tüüpi teede ühenduspunktid.

Analüüsil lähtuti omavalitsuse poolt määratletud ühtsetest põhimõtetest valla erateede kohta, mis on vajalikud valla teedevõrgu toimimise tagamiseks. Analüüsi eesmärgiks oli selgitada välja avaliku huviga erateed: näiteks, kas eratee on ainuke ligipääs avalikes huvides kasutuses olevatele rajatistele, sh tehnovõrkudele või -rajatistele, või kas eratee on vajalik ühenduse tagamiseks avalikult kasutatavate teede vahel. Analüüsi tulemus peaks määratlema avalikuks kasutamiseks määramise ettepanekud eraldi kõikide teelõikude kohta koos avalike huvide põhjuste kategooriate väljatoomisega. Tuvastatakse samuti aastaringselt kasutuses olevad hoonestatud maaüksused. Märgitakse teed, mida kasutab ühistranspordiliin, sh koolibuss. Samuti muud asjaolud, mis on piisavalt kaalukad, et eratee avalikuks kasutamiseks määrata.

5.2 Mudel

Mudeli loomist alustati teedevõrgustikust omavahel seotud kohalike teedevõrgu gruppide (kimpude) leidmisest, mis on isoleeritud teistest kohalike teede gruppidest. Järgnevalt leiti igale kohaliku teede grupile kõik väljapääsupunktid, s.o kohad, kus asuvad väljapääsud riigiteedele. Selliseid punkte võib isoleeritud kohalike teede võrkude puhul olla üks kuni mitu. Edasi leiti kohalike teedevõrgu grupi kõikide tippude kaugused kõikide väljapääsupunktideni ja määrati neile järjestus lühima väljapääsu kauguse järgi. Iga tipu jaoks tekkis marsruut väljapääsupunktideni, mis sisaldab teavet, kas antud marsruudil asub eratee või mitte.

Edasi kanti servadele (teelõikudele) andmed väljapääsu vajavate objektide kohta, mille jaoks antud serv oli lähim või millega serv oli ühendatud. Seejärel rakendati otsingut, mis määras iga väljapääsu vajava serva jaoks tulemuse: kas lühima väljapääsu marsruudil asuvad erateed või mitte. Kui asusid, siis valiti järgmine lühim marsruut ja kontrolliti uuesti, kuni oli läbi analüüsitud kõik võimalused.

Lõpptulemusena väljastas mudel teelõigud, millel puudus teekond ühegi väljapääsupunktini, ning informatsiooni erateede teelõikude nimekirjast, mille kaudu on takistatud väljapääsuni jõudmine.

5.3 Andmed ja tööetapid

Teedest ülevaate saamiseks koostati kogu valda hõlmav andmemudel, mis sisaldas kõiki juurdepääsu vajavaid objekte (elamuid) ning valla teid vastavalt nende omandikuuluvusele (riik, KOV, eraomanik) ja eeldatavale kasutajate arvule. Andmemudeli põhjal koostati kaardikihid ja tulemustabelid, mis võimaldasid välja selgitada, millised erateed on vajalik määrata avalikku kasutusse.

Töös kasutati valdavalt avalikest andmekogudest kättesaadavaid andmeid (Maa-ameti WMS/WFS kaarditeenus ja Eesti Teeregistri ruumiandmete kataloog). Lisaks kasutati Valga valla elukohtadega seotud andmestikke ning infot selle kohta, millised valla teed on seotud olemasolevate lepingutega (vt joonis 6).

Joonis 6. Mudelis kasutatud andmekihid (joonis lisada)

Esmalt selgitati välja, milline on konkreetse juhtumi suurus ja mõju. Kui elamualal ei ole otsest juurdepääsu riigimaanteele, siis tuleb leida kõige optimaalsem juurdepääs. Optimaalse juurdepääsu kriteeriumeid oli kaks: leida lühim tee ja leida kõige vähem kinnistuid läbiv tee.

Töö etapid (vt joonis 7):

Valla piirjoone abil eraldati kogu Eesti teedevõrgust uuritava haldusüksuse piiridesse jäävad teed.
Teede andmestikku täiendati teeregistri alusdokumentide ja lepingute andmestiku abil teede avaliku kasutamise infoga.
Uuritava haldusüksuse piirjoone abil eraldati valla katastriüksuse andmed.
Viidi läbi katastri avaandmete töötlemine: eemaldati kattuvad alad ning täideti katastrite vahelised tühjad alad.
Töödeldud valla katastriüksuse piiridega lõigati valla teed osadeks (teelõikudeks). Igale teelõigule lisati indeks ning info vastava katastriüksuse kohta.
Tekkinud teelõikudest moodustati valla koguteedevõrk (graaf). Teedevõrk koosneb servadest (teelõigud) ja tippudest (teelõikude otspunktid). Servadele ja tippudele kanti info teede ja katastriüksuste kohta.
Teostati omavahel seotud kohalike teede grupeerimine. Leiti kohalike teede väljumispunktid riigiteedele (põhi-, kõrval- ja tugimaanteedele).
Valla piirjoone abil eraldati valla aadressiandmed. Kõik aadressid seoti kas samal kinnistul asuva lähima teelõiguga või selle puudumisel kõige lähema teelõiguga teedevõrgust. Igale teelõigule lisati eluruumide aadresside arv.
Teelõikudele lisati info tee kasutamise lepingu olemasolu kohta.
Arvutati teedegruppide kõikide teelõikude marsruudid teedegrupi väljumispunktideni: leiti iga teedevõrgu grupis asuva tipu (teelõigu otspunkti) jaoks kaugused teegrupi kõikide väljapääsu tippude jaoks. Arvutati kaugused väljapääsudeni ning kanti marsruudid ja kaugused servadele (teedevõrgu teelõikudele).
Lähteülesande lahendamiseks vajalikud parameetrid teisendati ning kanti marsruudid teelõikudele.
Pärast andmetöötlust viidi läbi marsruutide analüüs. Leiti kõikide eluruumide jaoks lühimad teed väljapääsupunktini. Mitme võimaliku väljapääsumarsruudi korral järjestati marsruudid teepikkuste järgi. Koostati tulemustabelid kõigi eraomanduses olevate teelõikude kohta lühimal väljapääsuteel, mida väljapääsupunktini jõudmiseks tuleb läbida. Samuti koostati tulemustabel katastriüksuste kohta, millel sellised teed asuvad. Lõpuks koostati juhend.
Koostatud andmemudel võimaldas välja selgitada avaliku huviga teed, mis on vajalikud juurdepääsu vajavate objektide teenindamiseks.

Joonis 7. Teedevõrgustiku andmemudeli koostamise etapid (plokkskeem lisada)

6. Lahendused ja tulemused

Väljatöötatud mudelit saab kasutada kohalike teedevõrgus olevate erateede määratlemiseks. Kohalike teede võrgus asetsevate objektide määratlemisel saab leida probleemsed teelõigud, mille tõttu on piiratud juurde- ja/või väljapääs riigiteedele. Vajadusel võimaldab mudel leida ka probleemseid teelõike objektide puhul, mille jaoks marsruut väljapääsupunktini on ebamõistlikult pikk võrreldes sellega, kui oleks läbipääs mõne eratee kaudu.

6.1 Teede analüüsimismeetod

Väljatöötatud meetod võimaldab jagada teedegrupi lõikudeks, arvestades seejuures tee aluse maa omandivormi (eraomand, riigi omand) (joonis 8).

Joonis 8. Teede grupi jagamine lõikudeks vastavalt tee aluse maa omandivormile. Punasega on markeeritud eraomandisse ja rohelisega riigi omandisse kuuluvad teelõigud. Punaste kolmnurkadega on tähistatud juurdepääsu vajavad objektid (püsielanikega aadressid), kollasega riigiteed, tumehallide joontega katastriüksuste piirid, kollaste rombidega teede väljapääsupunktid (joonis lisada)

6.2 Parima juurdepääsu leidmise meetod

Mudel võimaldab alternatiivide kaardistamist ja analüüsimist ning seejärel erinevate alternatiivide võrdlemist, et selgitada välja parim võimalik juurdepääs (joonis 9). [— otsustada: mitu erinevat näidet või ülevaade kogu vallast; lisada näide ebamõistlikult pika väljapääsuteega juhtumist —]

Joonis 9. Teedegrupi probleemsed lõigud (punase taustaga) koos neid sisaldavate erakinnistutega (rohelisega). Punaste kolmnurkadega on tähistatud juurdepääsu vajavad objektid (püsielanikega aadressid), kollaste rombidega väljapääsupunktid riigiteele, kollasega riigiteed, tumehalli joonega katastriüksuste piirid (joonis lisada)

6.3 Tulemused

[— ⚠️ PUUDUB: siia tuleb esitada Valga uuringu tegelikud tulemused (ei piisa metoodika kirjeldusest). Sisesta: probleemsete erateede pikkus ja osakaal, kinnistute ja eluruumide arv, ruumiline jaotus, näited —]

7. Arutelu

Kubjase varasem töö käsitles mitme väljapääsuga võrgustike korral liikumiste jagamist väljapääsupunktide vahel proportsionaalselt või kaalude abil, mida kasutati ka tööriista väljatöötamisel.

Andmemudel on universaalne ning dünaamiline ning seda on võimalik kasutada kohalikes omavalitsustes avalikuks kasutamiseks määratavate teede analüüsimisel. Valikul saab juurdepääsu vajavate objektide osas tulevikus lähtuda erinevatest tingimustest, nagu elamumaa olemasolu või (püsi)elanike arv, ilma et metoodiline põhialus sellest muutuks. Samuti saab valida erinevaid kriteeriume, et selgitada välja, milliste teelõikude määramine avalikuks kasutuseks on juurdepääsude tagamiseks kõige optimaalsem. Käesoleva uuringu tulemuseks olevas juhendis on lähtutud lühima marsruudi kriteeriumist.

Teed on läbi aja jagunenud erinevateks tasanditeks, kusjuures need tasandid on muutuvad: esimese tasandi teest võib saada teise tasandi tee ja vastupidi. Selline pidev muutumine ei võimalda käsitleda teedevõrgustikku staatilisena, vaid see on oma olemuselt ajas pidevalt muutuv. Muutuste põhjuseid on mitmeid: iga uus sotsiaalmajanduslik formatsioon võib muuhulgas tuua kaasa ulatuslikke muutusi ka teede tasemetes.

[— täiendada: metoodika tugevused ja piirangud (millal saab kasutada ja millal mitte) —]

8. Kokkuvõte

Käesolevas artiklis tutvustatud tööriist võimaldab saada ülevaate elamutele juurdepääsetavuse probleemi ulatusest ja paiknemisest. Tööriist võimaldab välja pakkuda mitmeid alternatiivseid juurdepääsuvõimalusi, mille omavahelise võrdluse tulemusena saab leida neist kõige sobivama. Väljatöötatud meetod on rakendatav liiklussageduse hindamiseks ilma liiklusloendust läbi viimata, teeseisundi taseme mõttes kohalikel teedel.

Artikkel kirjeldab metoodikat, mis on vajalik teede omandisuhte seisukorra hindamiseks kohalikus omavalitsuses. Antud metoodikat hakati kasutama ka selle juhtumiuuringuga seotud kohalikus omavalitsuses — Valgas — ning see on ekspertide ja ametnike poolt heaks kiidetud.

Probleemide lahendamiseks, mis on peamiselt seotud eraomandiga ning vajavad KOV-i tasandil lahendust, pakuti välja etapid, kuidas seda probleemi lahendada: näiteks regulatsiooni abil saaks teed määratleda valla üldplaneeringu tasandil. Samas, enne seda on vajalik teed nõuetekohaselt kaardistada.

Kasutatud kirjandus

[— vormistada korrektsed viited; allpool toorandmed draftist —]

Chang, Yun-chien (2023). Access to landlocked land. Property Law (Cambridge).
Dinsberga, J. & Savickis, V. (2019). [Kohtuliku juurdepääsuservituudi seadmine — õiguslikud aspektid ja praktikad]. SHS Web of Conferences.
Florek-Paszkowski, R. & Cienciała, A. (2016). [Notariaalse servituudi seadmine Poolas].
Kocur-Bera, K. & Rapiński, J. (2024). [Kinnistute juurdepääs avalikule teele Poolas]. MDPI Sustainability 16(2):835.
Kubjas, A. & Antov, D. (2018). [Liiklustiheduse hindamine kohalikel teedel ruumilise mikrosimulatsiooni abil].
Kubjas, A. (2018). [Liiklusmahu hindamine].
Roye, M. (2024). [Landlocked property, USA ülemkohus]. Texas Law Review.
Tintera, J. et al. (2014). [Rahvastiku vähenemine Eestis].
Statistikaamet (2023). [Rahvastikunäitajad].
Transpordiamet (2023). Eesti teedevõrk. https://transpordiamet.ee/eesti-teedevork
Justiits- ja Digiministeerium. Juurdepääs kinnistutele. https://www.justdigi.ee/juurdepaas-kinnistutele
Maa-ameti geoportaali WMS/WFS kaarditeenus. https://geoportaal.maaamet.ee
Eesti Teeregistri ruumiandmete kataloog. https://metadata.geoportaal.ee

Märkused: [— —] tähistavad kohti, mis vajavad täiendamist (tulemused, viited, joonised). Koodid (andmeväljade nimed) on eemaldatud vastavalt autori soovile — tekst ja tabelid jäävad.

Artikkel 1 - puhastatud draft (250717).md 30 KB Riwayat Mentahan