Trip Distribution and Assignment.md 3.5 KB

Tripide jaotust kohalikus teedevõrgus saab tõepoolest käsitleda sarnaselt veejõgi‑mudelile: algus‑ ja lõpppunktid on “kandvad” ning voog liigub läbi võrgu, millel pole eelistatud sihtkohti. Järgnevalt lühike samm‑sammuline juhend, kuidas seda idee praktiliselt rakendada:

  1. Võrgustiku defineerimine

    • Loo GIS‑andmestik, kus iga “node” on ristmik või punkt, mis ühendab kohalikku teed riikliku/peatee võrguga (need moodustavad võrgu sisendid ja väljundid).
    • Määra segmentide omadused – pikkus, ribalaius, kiirusepiirangud jms.
  2. Trip‑generatsiooni arvutamine

    • Kasuta demograafilisi andmeid (rahvastiku tihedus, töökohtade arv, maa‑kasutus) ning kehtivaid trip‑generation koefitsiente (nt t/hlk·päev).
    • Iga sisend‑ ja väljundnode jaoks saadud väärtused toimivad “allikate” ja „süüdistajate“ mahuna.
  3. Veevoogude analogia rakendamine

    • Määra igale segmendile “kanduvus” (capacity) ning arvuta sellel põhinev takistustegur (nt BPR‑funktsioon).
    • Kasutades gravitatsioonimudelit või logit‑jaotust, jaota iga alguspunkti (siseneva peatee) tripid võrgu kaudu sihtkohtadeni (väljuvad peateed), võttes arvesse takistusi. See on sarnane veejõgi‑mudeli massikontseptsiooniga: vesi voolab madalama takistusega teedele.
  4. Marsruudi määramine

    • Leida igale OD‑paarile (sisenev ↔ väljuv) minimaalne kulukus‑tee (nt aeg, pikkus või kombineeritud takistus).
    • Jaotada genereeritud tripid nende lühimate teede järgi. Seda saab teha staatilise kasutuseadeldisega (all‑or‑none assignment) või dünaamilise tasakaalu simulatsiooniga (näiteks METANET, DYNASMART-P).
  5. Võrgu laadimine

    • Summeerida kõigi OD‑paaride tripid iga segmendi kohta; see annab “voogude” intensiivsuse – sarnaselt veejärve lõikes voolukiirusele.
    • Jagada saadud kogus 365 päevaga, et saada AADT (average daily traffic) väärtused.
  6. Intersektsioonide mahutavuse hindamine

    • Intersektsioonid, kus kohalik võrk kohtub riikliku teega, on just need punktid, millele soovitakse liiklusmahtu prognoosida. Kasuta eelnevalt arvutatud segmendi AADT‑väärtusi ning liita kokku kõikide sisenevate/väljuvate segmentide voodud.
  7. Kalibreerimine ja valideerimine

    • Kui on olemas mõni käsitsi loetud või automaatne liiklusloendur, võrdle prognoositavat AADT‑väärtust tegelike mõõtmistega ning kohanda takistuste koefitsiente (BPR‑parameetrid) või trip‑generation koefitsiente.
    • Empiirilise Bayesi meetodi kasutamine võimaldab kombineerida mudeli põhjalikke prognoose ja reaalseid loendusandmeid, vähendades süsteemset viga.
  8. Tulemuste esitlus

    • Väljasta tabel või GIS‑kaardikihid, kus iga intersektsioon näitab hinnangulist igapäevast sõidukite arvu (AADT) koos usaldusvahemikega.

Kokkuvõte

  • Algandmed: demograafia + maakasutus → trip‑generation.
  • Jaotusmeetod: gravitatsioon/Logit‑mudel, mis käsitleb teed kui veekogusid (kanduvus + takistus).
  • Marsruudid: minimaalse kuluga lühimad teed määravad, kuhu tripid voolavad.
  • Võrgu laadimine: kõigi OD‑paaride summeerimine annab segmendi ja intersektsiooni liiklusmahu.
  • Kalibreerimine: reaalsete loendusandmete kasutamine vähendab prognoosi ebatäpsust.

Selle lähenemisega saad luua toimiva, veejõgi‑analoogia põhise mudeli, mis võimaldab hinnata täpseid liiklusmahte kohalike ja riiklike teede ristumiskohtades ilma ulatuslike loendusandmeteta.