Analüüs: „Valga valla erateede uuring 2023" — alus järgmise artikli uurimisküsimusteks ja metoodikaks

Koostatud: 2026-08-09 · Kaust: Doktoritöö/260809 - Valga

See dokument on põhjalik analüüs uuringuaruandest „Valga valla üldplaneeringu koostamiseks erateede avalikuks kasutamiseks määramise juhtude analüüs" (TalTech, Tartu 2023) eesmärgiga koostada selle põhjal järgmise teadusartikli uurimisküsimused ja metoodika.

1. Dokumendi identifitseerimine


Pealkiri	Valga valla üldplaneeringu koostamiseks erateede avalikuks kasutamiseks määramise juhtude analüüs
Liik	Uuringuaruanne (seletuskiri)
Tellija	Valga vallavalitsus
Koostaja	Tallinna Tehnikaülikool (Inseneriteaduskond, Tartu Kolledž): Nele Nutt (projektijuht, maastikuarhitekt), Ardo Kubjas (transpordiplaneerimine), Minea Kaplinski-Sauk (maastikuarhitekt)
Aeg	Mai–september 2023; aruanne Tartu 2023
Ala	Valga valla hajaasustus, 48 küla, ~725 km² (valla pindala 750 km²)
Lähteandmed	Avalikud andmekogud (Maa-amet, Eesti Teeregister) + Valga vallalt saadud andmed
Tulemus	Andmemudel (13 tabelit) + juhend avaliku huviga teede leidmiseks

2. Probleemipüstitus ja eesmärk

2.1 Taustprobleem

Valga vald moodustus 2017. aastal Valga linna ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valla ühinemisel; 2021. aastal 15 486 elanikku, rahvastik vananev ja vähenev.
2019. aasta teehoiukava inventuur (OÜ Reaalprojekt, töö nr P19036-02): 452 teed/tänavat, kogupikkus 320,749 km; Valga linna tänavatest tolmuvaba kattega 65%, endiste valdade teedest kruusakattega või pinnaseteed 93%.
Nimekirja ja tegeliku olukorra vahel olulised erisused: segadus erateedega ja eratee lõikudega, mis on juurdepääsude tagamiseks vajalikud, kuid pole avalikuks kasutamiseks määratud.

2.2 Õiguslik raamistik (oluline artikli konteksti jaoks)

KOKS § 6 lg 1: teede ja tänavate korrashoiu tagamine on omavalitsusüksuse ülesanne.
Ehitusseadustik § 91: tee nõuded avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele.
Ehitusseadustik § 92: teede terminoloogia (tee, maantee, tänav, avalikult kasutatav tee, riigitee, kohalik tee, avalikkusele ligipääsetav eratee).
Ehitusseadustik § 94: eratee avalikuks kasutamiseks määramise kord (otsustab riik või KOV; lähevad üle teeomaniku kohustused/õigused/vastutus; teave maakatastri pidajale).
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus: sundvalduse/omandamise kord.
Teedevõrgu struktuur Eestis: riigiteed ~17 000 km, kohalikud teed ~23 600 km, eraomandis teed ~39 440 km, metsateed ~9 360 km.

2.3 Eesmärk

„Saada ühtsetel põhimõtetel ruumiline ülevaade Valga valla erateedest, mis on vajalikud Valga valla teedevõrgu toimimise tagamiseks ja juurdepääsude parandamiseks ning mille puhul esineb avalik huvi."

Eratee definitsioon (lähteülesandest): tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal ning pole kantud avalikult kasutatavate teede nimekirja.

Avaliku huvi kriteeriumid (üldplaneeringu eelnõust, vähemalt üks):

teenindab kahte või enamat aastaringselt kasutuses olevat hoonestatud maaüksust;
on osa avalikult kasutatava terviktee marsruudist / tagab ühenduse avalikult kasutatavate teede vahel;
teenindab avalikku hoonet või objekti;
on ainuke võimalus teenindada avalikes huvides ehitatud rajatist (sh tehnovõrku);
pidi kulgeb ühistranspordi või koolibussi liin;
muud kaalukad asjaolud koostoimel.

3. Metoodika analüüs

3.1 Uuringu kolm etappi

Lähteülesande ja probleemide kaardistamine + alusandmete kogumine (avalikud andmebaasid + valla sisend).
Teede struktuuri- ja kasutatavusmudeli koostamine — andmemudel kõigist valla teedest vastavalt omandikuuluvusele (riik, KOV, eraomanik) ja eeldatavale kasutajate arvule.
Kaardikihtide ja tulemustabelite loomine — liikumismarsruudid riigiteedeni + juhis andmekogu kasutamiseks.

3.2 Andmeallikad (täpselt kirjeldatud, reprodutseeritav)

Kiht	Allikas	Teenus/kiht
Valla piirjoon	Maa-amet	WMS `ms:omavalitsused_2023`
Teede joonandmed	ETAK	WFS `e_501_tee_j`
Teekasutuslepingud	Eesti Teeregister	WFS `ms:n_alusdokumendid_ja_lepingud`
Katastriüksused	Maa-amet	WFS `maaamet:ky_kehtiv`
Eluruumide aadressid	Maa-amet	WFS `etak:e_401_hoone_ka`
Elanike arvud	Valga vald	ESRI SHP (elukohapõhised)
Teekasutuslepingud (erateed)	Valga vald	tabel

3.3 Andmetöötluse töövoog (14 sammu) — tehniline tuum

Valla piiriga teede eraldamine kogu Eesti teedevõrgust.
Teede täiendamine avaliku kasutamise infoga (teeregister: alusdokumendid, lepingud).
Katastriüksuste eraldamine.
Katastri avaandmete topoloogiline töötlus (kattuvuste eemaldamine, tühimike täitmine).
Teede lõikamine katastriüksuste piiride järgi → teelõigud + indeks + katastriinfo.
Graafi moodustamine (servad = teelõigud, tipud = otspunktid) — pgRouting/PostGIS loogika (source, target, cost, reverse_cost).
Seotud teede grupeerimine (gid) + väljapääsupunktide leidmine riigiteedele (is_exit_eid, is_exit_vid).
Aadresside sidumine lähima teelõiguga; eluruumide arv teelõigul (num_addresses).
Lepinguinfo lisamine teelõikudele (is_agreement).
Marsruutide arvutamine igast tipust teedegrupi kõikidesse väljapääsupunktidesse (lühimad teed; agg_cost).
Parameetrite teisendus ja marsruutide kandmine teelõikudele.
Marsruutide analüüs: iga eluruumi lühim tee väljapääsuni; alternatiivide järjestus pikkuse järgi (shortest).
Tulemustabelid: eraomandis teelõigud lühimal väljapääsuteel + katastriüksused.
Juhendi koostamine.

3.4 Andmemudel (13 tabelit) — süstemaatika

Lähteandmete tabelid (1–9):

Piirkond — valla piir.
Teed — kogu teeatribuutika (ETAK, teeregister, aadressid, avalik kasutus, eluruumide arv).
Maaomand — katastriüksused (sihtotstarve, omandivorm, asustusüksus, lähiaadress).
Links — teedevõrgu servad: tee+maaomand+lepingute atribuudid + graafi väljad (cost, source, target, is_exit_eid, gid, is_deadend, num_addresses, is_agreement).
Nodes — tipud (sisenevad/väljuvad vektorid, is_exit_vid).
Nodes_rels — tippude-servade seosed.
Aadressid — eluruumide aadressid + lähim teelõik + kinnistu.
Node_exit_distance — tippude kaugused väljapääsupunktideni (agg_cost).
Link_exit_distance — servade marsruudid väljapääsudeni: marsruudi koosseis, pikkus, järjestus (shortest), eraomandis olevad lõigud ja kinnistud marsruudil (eraomand_eid_arr, eraomand_oid_arr, sum_eraomand), eluruumid (sum_addresses), tupikteed, lepingud.

Tulemuste tabelid (10–13):

Eraomand_eid — kasutusõigusi vajavad erateed (teepõhine koond).
Eraomand_oid — erateedega kinnistud (kinnistupõhine koond).
Eraomand_vid — erateede väljapääsukohad.
Eraomand_ads — erateedega seotud aadressid (eluruumipõhine).

Kõik tulemustabelid sisaldavad: start_trip_eid (kasutavad teelõigud), exit_vid, shortest (marsruudi järjestus), sum_addresses (kasutavate eluruumide arv), gid, geom.

3.5 Juhend (10 sammu) — kasutusviis praktikas

Näidisala: Pikkjärve ja Karula küla. Töövoog: riigiteede filter → muude teede filter → katastriüksused → teedegrupi valik (gid) → väljapääsupunktid (is_exit_vid=1) → juurdepääsu vajavad objektid (püsielanikega elamud) → omandikuuluvuse jaotus (7 kategooriat: avalik-õiguslik, eraomand, kinnistamata eraomand, munitsipaalomand, omandi ulatus selgitamisel, riigiomand, segaomand) → teelõikude omandijaotus → probleemsete teelõikude leidmine → kinnistute markeerimine ja koondtulemused.

Põhifiltrid probleemsete teede leidmiseks: shortest = 1 (või 2, 3…) ja sum_addresses > 0 (või > 1 jne). Põhiprintsiip: lühima marsruudi kriteerium — probleemne eratee on selline, mida juurdepääsu tagamiseks peab lisaks tee omanikule kasutama ka mõni teine püsielanik.

4. Tulemuste olemus ja nende teaduslik väärtus

Aruanne on oma olemuselt rakenduslik metoodikaarendus + tööriist, mitte hüpoteese testiv uuring:

Kvantitatiivsed tulemused on andmemudelis (tabelites), mitte aruande tekstis kokkuvõtvalt esitatud — aruandest endast ei selgu otseselt, kui palju probleemseid teid/kinnistuid/aadresse kokku leiti. See on nii nõrkus kui ka võimalus (andmed on olemas, neid saab analüüsida).
Ruumiline mõõde: tulemustabelid on geomeetriaga (geom) — võimaldab ruumilist statistikat, klastrianalüüsi, temaatilist kaardistamist.
Universaalsus: meetod tugineb avalikele andmekogudele (Maa-amet, Teeregister) ja on põhimõtteliselt ülekantav igale Eesti omavalitsusele.

5. Seos varasemate artiklitega (artiklisarja loogika)

Materjal	Sisu	Roll
`250616 - Valga artikkel`	Tööriista väljatöötamine ja testimine Valga vallas; probleemi ulatuse kirjeldus; tööetapid (13 sammu), andmemudel	Artikkel 1: kontseptsioon + tööriist
`260118 - Valga artikkel`	GIS-töövoog (geomeetriline normaliseerimine, topoloogiline puhastus, Dijkstra/pgRouting, lepingute integratsioon, avaliku huvi teede klassifikatsioon, parameetrite teisendus)	Artikkel 2: tehniline teostus (tulemused)
`260809 - Valga` (käesolev)	Uuringuaruanne = algmaterjal, millel kogu sarja põhineb	Alus järgmisele artiklile

Järeldus: eelmised artiklid on käsitlenud kuidas tööriist töötab (metoodika, tehniline teostus). Järgmine artikkel peaks liikuma edasi mida tulemused ütlevad — st kvantitatiivne/ruumiline analüüs, valideerimine, üldistamine.

6. Aruande tugevused, nõrkused ja lüngad (artikli jaoks)

Tugevused

Täpne, reprodutseeritav andmeallikate loetelu (teenuste nimed, kihid).
Selge, loogiline andmetöötluse töövoog (14 sammu).
Graafipõhine lähenemine (pgRouting väljad: source/target/cost) — teaduslikult põhjendatud.
Tulemustabelid erinevatel agregeerimistasanditel (tee / kinnistu / väljapääs / aadress).
Praktiline juhend — tööriista kasutatavus omavalitsuses.
Õiguslik raamistik hästi kokku võetud (EhS § 91, 92, 94).

Nõrkused / lüngad (== uurimisvõimalused)

Kvantitatiivne kokkuvõte puudub — aruanne ei anna kogu valda hõlmavaid arve (mitu km probleemseid erateid, mitu kinnistut, mitu eluruumi). → Artikli võimalus: koondstatistika + ruumiline jaotus.
Valideerimine puudub — tulemusi pole võrreldud maapealse olukorra / valla eksperthinnanguga / lepingute tegeliku seisuga. → Artikli võimalus: valideerimine (nt valimikontroll, tundlikkusanalüüs).
Ühe kriteeriumi kasutus — juhend lähtub ainult lühima marsruudi kriteeriumist; avaliku huvi kriteeriume on 6 (lähteülesandes). → Artikli võimalus: mitme kriteeriumi võrdlus, skenaariod.
Tundlikkus puudub — kuidas mõjutavad tulemusi parameetrid (nt elanike arvu lävi, aadresside sidumise meetod, tupikteede käsitlus)? → Artikli võimalus: tundlikkusanalüüs.
Skaleeritavus testitud — meetod on tehtud ühele vallale. → Artikli võimalus: mitme omavalitsuse võrdlus / üldistamine.
Liikluskoormus puudub — tegelikku kasutust ega liiklussagedust ei hinnata (seos teemaga „Liiklussageduse kaudne hindamine"). → Artikli võimalus: erateede kasutuskoormuse kaudne hindamine (elanike arv, ühenduvus, teenuste kättesaadavus).
Ajaline mõõde puudub — ühekordne vaade. → Artikli võimalus: dünaamika / stsenaariumid (nt elanike arvu muutus, uued arendused).

7. Kavandatavad uurimisküsimused (järgmine artikkel)

Põhiküsimus (soovitus)

Kui suur on avaliku huviga erateede probleem Eesti maapiirkondades ja millised tegurid seda määravad? (Valga valla juhtumiuuring + üldistus)

Alaküsimused (valik, täpsustame koos)

KV1 — Ulatus: Kui palju on Valga vallas avaliku huviga erateid (pikkus, osakaal teedevõrgust), mitu kinnistut ja eluruumi jääb nende taha ning kuidas need ruumiliselt jaotuvad?
KV2 — Määravad tegurid: Millised tegurid (elanike arv, hoonestatus, tupiktee staatus, lepingute olemasolu, kaugus riigiteest, teedegrupi suurus) seletavad eratee „probleemsust"?
KV3 — Meetodi tundlikkus: Kui tundlikud on tulemused kriteeriumite ja parameetrite suhtes (lühim marsruut vs alternatiivid; elanike arvu läved; aadresside sidumise meetod)?
KV4 — Valideerimine: Kui hästi kattuvad mudeli tulemused valla tegeliku olukorra ja eksperthinnangutega (valideerimine)?
KV5 — Üldistatavus: Kas meetod on skaleeritav teistele Eesti omavalitsustele ja millised on selle eeldused (andmete kättesaadavus, kvaliteet)?
KV6 — Mõju/teenused: Milline on erateede probleemi seos avalike teenuste kättesaadavusega (kool, meditsiin, sotsiaalhoolekanne) — st mida tähendab avaliku juurdepääsu puudumine elanike igapäevaelus?

Märkus: KV6 seob töö otseselt doktoritöö laiema teemaga (liiklussageduse kaudne hindamine, teenuste kättesaadavus).

8. Metoodika kavand (järgmine artikkel)

8.1 Üldine raamistik

Uurimisstrateegia: kvantitatiivne, ruumiline juhtumiuuring (case study) + võrdlev analüüs.
Andmed: aruande andmemudeli tulemustabelid (eraomand_eid, eraomand_oid, eraomand_vid, eraomand_ads, link_exit_distance) + lähteandmed (teed, maaomand, aadressid), avalikud allikad (Maa-amet, Teeregister), valla andmed.
Tarkvara: QGIS + PostGIS/pgRouting (graafianalüüs), R/Python (statistika), QGIS (kaardid).

8.2 Analüüsi etapid

Koondstatistika: probleemsete teede pikkus/osakaal, kinnistute ja eluruumide arv, jaotus omandivormi ja teedegruppide lõikes.
Ruumiline analüüs: jaotusmustrid, klastrianalüüs, kaugusanalüüs (riigiteest, vallakeskusest, teenustest).
Statistiline modelleerimine: seoste analüüs (nt logistiline regressioon või klassifitseerimispuu „probleemse teelõigu" ennustamiseks) — sõltuv muutuja: eratee on lühimal väljapääsuteel / kasutusel teiste elanike poolt; sõltumatud: num_addresses, is_deadend, is_agreement, pikkus, teekate, kaugus riigiteest, gid suurus.
Tundlikkusanalüüs: shortest väärtuste, sum_addresses lävede ja aadresside sidumise variatsioonide mõju tulemustele.
Valideerimine: valimikontroll (maapealne/õhufoto), võrdlus valla lepingute ja eksperthinnangutega; võimalusel tundlikkus kattuvate kriteeriumite suhtes.
Võrdlus/üldistus: meetodi rakendatavuse hinnang teiste omavalitsuste andmetele (andmete kättesaadavus, töövoo korratavus).
Ühiskondlik mõju: seos teenuste kättesaadavusega (kv6) — vajadusel GIS-põhine kättesaadavusanalüüs.

8.3 Eetika ja piirangud

Kasutatakse avalikke ja anonüümseks töödeldud andmeid (aadressid eluruumide tasandil — vajadusel agregeerida).
Piirangud: ühe valla juhtum, andmete kvaliteet (aadresside sidumine, elanike registri täpsus), tulemuste üldistamisel ettevaatus.

9. Soovitatav järgmine samm

☐ Täpsustada artikli fookus (KV1–KV6 valik; soovitus: fookus KV1 + KV2 + KV3 ehk ulatus, määravad tegurid ja meetodi tundlikkus — see on ühe artikli maht).
☐ Kontrollida, kas aruande andmemudel (13 tabelit) on kättesaadav (failid vallas/TalTechis) — analüüsi teostamise eeltingimus.
☐ Koostada artikli kondikava (struktuur: sissejuhatus, meetod, tulemused, arutelu, järeldused).
☐ Otsustada sihtajakiri (TRAS jt — vt 260215 - Vilnius/Sobivad ajakirjad.md).

Seotud materjalid: 250616 - Valga artikkel/, 260118 - Valga artikkel/, Liiklussageduse kaudne hindamine/, 260215 - Vilnius/

Analüüs - uurimisküsimused ja metoodika.md 16 KB History Raw