Valga valla erateede uuring 2023.md 39 KB
Valga valla üldplaneeringu koostamiseks erateede avalikuks kasutamiseks määramise juhtude analüüs
Uuring
Tartu 2023
Tallinna Tehnikaülikool · Inseneriteaduskond · Tartu Kolledž
⚠️ Märkus: see on PDF-aruande (Valga_vald_teed_seletuskiri_2023-09-18.pdf) tekstipõhine teisendus. Joonised (Joonis 1–13) ja tabelite visuaalne kujundus ei kandu üle; jooniste asemele on lisatud nende pealdised. Tabelid 1–13 on taastatud tekstina.
Teave
- Uuringu tellija: Valga vallavalitsus
- Koostajad (Tallinna Tehnikaülikool):
- Nele Nutt (projektijuht, maastikuarhitekt)
- Ardo Kubjas (transpordiplaneerimine)
- Minea Kaplinski-Sauk (maastikuarhitekt)
- Tellija esindajad:
- Lenna Hingla (planeeringute juhtivspetsialist)
- Kaupo Kutsar (asevallavanem)
- Jiri Tintera (vallaarhitekt)
- Toomas Klein (liiklus- ja teedespetsialist)
Sisukord
- Üldosa
- 1.1 Töö eesmärk
- 1.2 Valga valla üldiseloomustus ja probleemi püstitus
- Metoodika ja taust
- 2.1 Teedevõrk Eesti seadusandluses
- 2.2 Uuringu metoodiline taust
- 2.2.1 Uuringu etapid ja nende sisu
- 2.2.2 Algandmed
- 2.2.3 Uuringu läbiviimine ja metoodika
- Tulemused
- 3.1 Uuringu andmemudel
- 3.1.1 Lähteandmete tabelid
- 3.1.2 Tulemuste tabelid
- 3.2 Juhend avaliku huviga teede leidmiseks
- 3.2.1 Riigiteede lisamine kaardile
- 3.2.2 Kõigi muude teede lisamine kaardile
- 3.2.3 Katastriüksuste lisamine kaardile
- 3.2.4 Muude teede grupi valimine
- 3.2.5 Teede grupi väljapääsupunktide lisamine
- 3.2.6 Juurdepääsu vajavate objektide lisamine kaardile
- 3.2.7 Piirkonna katastriüksuste jaotamine omandikuuluvuse järgi
- 3.2.8 Teede grupi jaotamine lõikudeks vastavalt teealuse maa omandiõigusele
- 3.2.9 Probleemsete teelõikude kaardistamine
- 3.2.10 Probleemseid teelõike sisaldavate katastriüksuste markeerimine ning koondtulemuste kuvamine
- 3.1 Uuringu andmemudel
- Lisad
- Lisa 1. Uuringu lähteülesanne
1. Üldosa
1.1 Töö eesmärk
Uuringuga kaetav ala hõlmab Valga valla hajaasustust, mille moodustavad 48 küla ligikaudu 725 km² ulatuses.
Uuringu eesmärk on saada ühtsetel põhimõtetel ruumiline ülevaade Valga valla erateedest, mis on vajalikud Valga valla teedevõrgu toimimise tagamiseks ja juurdepääsude parandamiseks ning mille puhul esineb avalik huvi. Erateena mõistetakse teed vastavalt lähteülesandele (vt uuringu lisa 1).
1.2 Valga valla üldiseloomustus ja probleemi püstitus
Valga vald asub Eesti lõunapiiril ning moodustus 2017. aastal Valga linna ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valla ühinemisel. Tänapäeval on tegu suure ühendvallaga, mille juriidiliseks ja sisuliseks keskuseks on Valga linn, kuhu on koondunud oluline maanteede ja raudteede sõlmpunkt. Valga linn toimib ka maakonnakeskusena ning sellele lisab väärtust eriline kaksiklinna staatus, mis toetab piiriülese koostöö arendamist.
- aasta seisuga elas Valga vallas 15 486 inimest, kellest valdav enamik on koondunud Valga linna. Valla rahvastik on vananev ning rahvaarv pidevalt väheneb.[^1] Valga valda iseloomustab suur hajaasustuse osakaal.
Valga valla uue arengukava[^2] alusel on avalike teenuste ühe võtmetegevusena määratletud „sõidu- ja kõnniteede renoveerimine ja ehitamine. Teede omandisuhete korrastamine ja teede investeerimisvajaduste jooksev hindamine lähtudes Valga valla teehoiukavast.“
Valga kohalike teede ja tänavate inventariseerimine ning teehoiukava 2020–2024[^3] koostamine viidi läbi aastal 2019. Töö eesmärgiks on kontrollida olemasolevas kohalike teede nimekirjas olevate teede andmeid ja nende vastavust tegelikkusele. Kokkuvõtvalt oli töö koostamise hetkel Valga valla kohalike teede ja tänavate nimekirjas 452 teed ja tänavat kogupikkusega 320,749 km. Seejuures, kui Valga linna tänavatest olid tolmuvaba kattega 65%, siis endiste valdade teedest, mis suuremas osas asuvad hajaasustatud territooriumil, on kruusakattega või pinnaseteed tervelt 93%. Täiendavalt selgus, et olemasolevate kohalike teede nimekirja ning tegeliku situatsiooni vahel valitsevad olulised erisused, kusjuures ühtviisi palju on nii neid teid, kus puudused vajavad kindlasti ülevaatamist ja lahendamist, kui ka neid, kus puudused tasub üle vaadata. Probleemide aluseks on valdavalt segadus erateedega ja eratee lõikudega, mis on vajalikud juurdepääsude tagamiseks, ent ei ole määratud avalikuks kasutamiseks.
Teede ja tänavate korrashoiu tagamine on vastavalt kohaliku omavalitsuse seaduse § 6 lõikele 1 üks omavalitsusüksuse ülesandeid. Segadus kohalike teede juriidika ning hoolduse osas muudab omavalitsusel oma ülesannete täitmise aga väga keeruliseks. Seetõttu on äärmiselt vajalik töötada välja ühtne süsteem, kuidas kohalikud omavalitsused saaksid võimalikult kiirelt ja kuluefektiivselt oma teede andmeid korrastada ning selgitada välja, millised erateed on ühtselt toimiva teedevõrgustiku toimimiseks vajalik vormistada avalikult kasutatavateks teedeks.
Omavalitsusüksuse poolt on selle ülesandepüstituse juures oluline sõnastada teid ja tänavaid puudutavate andmete korrastamise alusena sisend, mis käsitleb järgnevaid teemavaldkondi:
- omavalitsusüksuse üldine rahvaarv ja rahvastiku paiknemine;
- nimekiri teedest, mis on juba kaetud avalikult kasutamise lepingutega;
- ülevaade, millised olulise ruumimõjuga objektid vajavad kindlasti avalikku juurdepääsu ning ülevaade nende objektide paiknemisest;
- kriteeriumid, mille alusel peab olema avalik juurdepääs tagatud (püsielanike olemasolu, elamumaa sihtotstarve vmt).
[Joonis 1. Valga valla paiknemine. Allikas: Maa-ameti geoportaal, 2020] (joonis PDF-is, ei ole siin taasesitatud)
2. Metoodika ja taust
2.1 Teedevõrk Eesti seadusandluses
Eesti teedevõrgu toimimist, ehitamist, hooldust ning teisi olulisi detaile reguleerivad väga erinevad õigusaktid, mille ülevaade on ära toodud Transpordiameti kodulehel.[^4] Neist üheks olulisemaks, mis määratleb ka teede struktuurihierarhia põhimõtted, on ehitusseadustik.
Üldiselt jagunevad teed riigiteedeks, kohalikeks teedeks ning era- ja metsateedeks. Teedevõrgu kogupikkusest ligikaudu 17 000 km kuulub riigiteede hulka, 23 600 km kohalikele omavalitsustele ning 48 800 km jaguneb eraomandis teede (39 440 km) ja metsateede (9360 km) vahel.[^5]
Üldreeglina vastutab riigiteede ehituse ning hoolduse eest Transpordiamet, kohalike teede eest kohalik omavalitsus ning erateede eest tee omanik. Riigile kuuluvate metsateede eest vastutab Riigimetsa Majandamise Keskus.
Vastavalt ehitusseadustikule on kohalik tee määratletud kui tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik tee võib seejuures olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee.
Eratee avalikes huvides omandamist ja avalikuks kasutamiseks määramist reguleerib ehitusseadustiku § 94:
- Eratee määrab avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus.
- Eratee avalikes huvides omandamise või erateele sundvalduse seadmise otsustab riik või eratee asukoha kohaliku omavalitsuse üksus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras.
- Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega lähevad riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus. Halduslepingus võib tee omanikuga kokku leppida, et teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus jäävad eratee omanikule.
- Riik või kohaliku omavalitsuse üksus esitab seitsme päeva jooksul eratee avalikuks kasutamiseks määramise otsuse jõustumisest arvates nimetatud otsuse ja masinloetaval kujul tee ruumilise ulatuse andmed maakatastri pidajale.
Kohalikele teedele esitatavad nõuded on valdavalt reguleeritud ehitusseadustikus, mille § 91 määrab, et ehitusseadustiku 11. peatüki „Tee“ nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. Ehitusseadustiku § 92 annab täiendavalt ülevaate teedega seotud terminitest:
- Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised.
- Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks.
- Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee.
- Tee võib koosneda mitmest tee liigist.
- Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.
- Riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet.
- Kohalik tee on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee.
- Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.
2.2 Uuringu metoodiline taust
2.2.1 Uuringu etapid ja nende sisu
Uuringu läbiviimine toimus kolmes etapis, mis viidi läbi perioodil mai 2023 kuni september 2023.
I Lähteülesande ja probleemide kaardistamine ning alusandmete kogumine
Etapi eesmärgiks oli saada ülevaade olemasolevatest materjalidest ning andmetest. Algandmeid koguti valdavalt avalikest andmebaasidest. Olemasoleva olukorra ning probleemi täpse sisu kaardistamisel lähtuti Valga valla sisendist.
II Teede struktuuri- ja kasutatavusmudeli koostamine
Töö teise etapi eesmärgiks oli koostada andmemudel, mis kajastab kõiki Valga valla teid vastavalt nende omandikuuluvusele (riik, KOV, eraomanik) ning eeldatavale kasutajate arvule.
III Võimaliku avaliku huviga erateede väljaselgitamiseks vajalike kaardikihtide ja tulemustabelite loomine
Uuringu kolmanda etapi eesmärgiks oli arvutada kõikidele juurdepääsu vajavatele objektidele liikumismarsruudid riigiteedele jõudmiseks ning koostada selle põhjal kaardikihid ja tulemustabelid, mis võimaldavad välja selgitada, millised erateed on juurdepääsude tagamiseks vajalik määrata avalikku kasutusse. Uuringu lõpptulemusena vormistati juhis andmekogu kasutamiseks.
2.2.2 Algandmed
Valdava osa uuringu algandmetest moodustasid avalikest andmekogudest kättesaadavad andmed. Lisaks kasutati Valga valla elukohtadega seotud andmestikke ning infot selle kohta, millised valla teed on seotud olemasolevate lepingutega.
Avalikest allikatest leitavad andmed pärinevad Maa-ameti WMS/WFS kaarditeenustest[^6] ja Eesti Teeregistri ruumiandmete kataloogist.[^7] Uuringus leidsid kasutust järgnevad andmekihid:
- Valla piirjoon: ruumiandmete kataloogi teenuse ajaloolise haldusjaotuse (WMS) kaardikihist
ms:omavalitsused_2023. - Valla teede joonandmed: Eesti topograafia andmekogu (ETAK) vektorgraafika ruumiandmete allalaadimise WFS teenuse nähtusest
e_501_tee_j. - Andmed tee kasutamisega seotud lepingute kohta: teeregistri WFS teenuse alusdokumentide ja lepingute kihist
ms:n_alusdokumendid_ja_lepingud. - Katastriüksuse andmed (katastris registreeritud maatüki ajakohased ruumikujud): Maa-ameti vektorandmete allalaadimise WFS teenuse kaardikihist
maaamet:ky_kehtiv. - Eluruumidega seotud aadressandmed: Maa-ameti vektorandmete allalaadimise WFS teenuse kaardikihist
etak:e_401_hoone_ka, s.o elu- või ühiskondlike hoonete, kõrval- või tootmishoonete, vundamentide, varede ja ehitatavate hoonete pindobjektid.
Valga vallalt saadud andmed:
- ESRI SHP fail elukohapõhiste elanike arvudega.
- Tabeli vormis ülevaade erateedest, mille omanikega on vallal sõlmitud teekasutuse lepingud.
2.2.3 Uuringu läbiviimine ja metoodika
- Valla piirjoone abil eraldati kogu Eesti teedevõrgust Valga valla piiridesse jäävad teed.
- Teede andmestikku täiendati teeregistri alusdokumentide ja lepingute andmestiku abil teede avaliku kasutamise infoga.
- Valga valla piirjoone abil eraldati valla katastriüksuse andmed.
- Viidi läbi katastri avaandmete töötlemine ehk eemaldati kattuvad alad ning täideti katastrite vahelised tühjad alad.
- Töödeldud valla katastriüksuse piiridega lõigati valla teed osadeks (teelõikudeks). Igale teelõigule lisati indeks ning info vastava katastriüksuse kohta.
- Tekkinud teelõikudest moodustati valla koguteedevõrk (graaf). Teedevõrk koosneb servadest (teelõigud) ja tippudest (teelõikude otspunktid). Servadele ja tippudele kanti info teede ja katastriüksuste kohta.
- Teostati omavahel seotud kohalike teede grupeerimine. Leiti kohalike teede väljumispunktid riigiteedele (põhi-, kõrval- ja tugimaanteedele).
- Valla piirjoone abil eraldati valla aadressiandmed. Kõik aadressid seoti kas samal kinnistul asuva lähima teelõiguga või selle puudumisel kõige lähema teelõiguga teedevõrgust. Igale teelõigule lisati eluruumide aadresside arv.
- Teelõikudele lisati info tee kasutamise lepingu olemasolu kohta.
- Arvutati teedegruppide kõikide teelõikude marsruudid teedegrupi väljumispunktideni ehk leiti iga teedevõrgu grupis asuva tipu (teelõigu otspunkti) jaoks kaugused teegrupi kõikide väljapääsu tippude jaoks. Arvutati kaugused väljapääsudeni ning kanti marsruudid ja kaugused servadele (teedevõrgu teelõikudele).
- Lähteülesande lahendamiseks vajalikud parameetrid teisendati ning kanti marsruudid teelõikudele.
- Viidi läbi marsruutide analüüs ja töötlemine. Leiti kõikide eluruumide jaoks lühimad teed väljapääsupunktini. Mitme võimaliku väljapääsumarsruudi korral järjestati marsruudid teepikkuste järgi.
- Koostati tulemustabelid kõigi eraomanduses olevate teelõikude kohta lühimal väljapääsuteel, mida väljapääsupunktini jõudmiseks tuleb läbida. Samuti koostati tulemustabel katastriüksuste kohta, millel sellised teed asuvad.
- Koostati juhend tulemustabelite kasutamiseks.
3. Tulemused
3.1 Uuringu andmemudel
Uuringu lähteandmed ning tulemused on koondatud andmestikku, mis koosneb erinevatest tabelitest. Alljärgnevalt on ära toodud nii lähteandmete kui tulemuste tabelid koos kasutatud väljade nimede ja tüüpide ning lühikirjeldustega.
3.1.1 Lähteandmete tabelid
Tabel 1. Piirkond. Tabel valla piirjoonega.
| Välja nimi | Andmetüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
| ogc_fid | täisarv | ID number |
| onimi | tekst | Omavalitsuse nimi |
| okood | tekst | Omavalitsuse kood (EHAK) |
| mnimi | tekst | Maakonna nimi |
| mkood | tekst | Maakonna kood (EHAK) |
| geom | geomeetria | Geomeetria |
Tabel 2. Teed. Algtabel valla teedest.
| Välja nimi | Andmetüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
| id | täisarv | ID number |
| etak_id | täisarv | ETAK objekti unikaalne identifikaator |
| tyyp | tekst | Tee tüübi kood |
| tyyp_tekst | tekst | Tee tüüp tekstina |
| laius | tekst | Teekatte laius koos sõidukõlbulike teepeenardega täismeetrites |
| teekate | tekst | Tee kattematerjali kood |
| teekate_tekst | tekst | Tee kattematerjal tekstina |
| tee | täisarv | Tee number riiklikust teeregistrist |
| teeosa | tekst | Tee loogilise osa kood riiklikust teeregistrist |
| tee_synon | täisarv | Tee numbri sünonüüm (samal lõigul asuva teise tee number) |
| teeosa_synon | tekst | Teeosa sünonüüm (samal lõigul asuva teise tee teeosa number) |
| soidutee_synon | tekst | Sõidutee kood riiklikust teeregistrist |
| soidutee_synon_tekst | tekst | Sõidutee koodi sünonüüm |
| nimetus | tekst | Objekti nimetus riigi kohanimeregistris |
| ads_oid | tekst | Aadressiobjekti identifikaator aadressiandmete süsteemis |
| ads_nimetus | tekst | Objekti nimetus aadressiandmete süsteemis |
| karto_nimi | tekst | Tee (tänava) nimetus kaardile kandmiseks sobivalt lühendatud kujul |
| tahtsus | tekst | Tänava tähtsus |
| tahtsus_tekst | tekst | Tänava tähtsus tekstina |
| kasutus_kasutus_xv | täisarv | Avalik kasutus kood |
| kasutus_kasutus_val | tekst | Avalik kasutus tekstina |
| geom | geomeetria | Geomeetria |
| num_addresses | täisarv | Teelõigu lähistel asuvate eluruumide aadresside arv |
Tabel 3. Maaomand. Algtabel katastriüksuste kohta.
| Välja nimi | Andmetüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
| id | täisarv | ID number |
| tunnus | tekst | Katastriüksuse tunnus |
| hkood | tekst | Haldusüksuse kood |
| ov_nimi | tekst | Omavalitsuse nimetus |
| siht1 | tekst | Esimene sihtostarve |
| omvorm | tekst | Katastriüksuse omandivorm |
| ay_nimi | tekst | Asustusüksuse nimetus |
| l_aadress | tekst | Lähiaadress |
| geom | geomeetria | Geomeetria |
Tabel 4. Links (servad, teelõigud). Tabel teedevõrgu servadest (teelõikudest).
| Välja nimi | Andmetüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
| id | täisarv | ID number |
| eid | täisarv | Tee ID väärtus |
| etak_id | täisarv | ETAK objekti unikaalne identifikaator |
| tyyp | tekst | Tee tüübi kood |
| tyyp_tekst | tekst | Tee tüüp tekstina |
| laius | tekst | Teekatte laius koos sõidukõlbulike teepeenardega täismeetrites |
| teekate | tekst | Tee kattematerjal kood |
| teekate_tekst | tekst | Tee kattematerjal tekstina |
| tee | täisarv | Tee number riiklikust teeregistrist |
| teeosa | tekst | Tee loogilise osa kood riiklikust teeregistrist |
| tee_synon | täisarv | Tee numbri sünonüüm (samal lõigul asuva teise tee number) |
| teeosa_synon | tekst | Teeosa sünonüüm (samal lõigul asuva teise tee teeosa number) |
| soidutee_synon | tekst | Sõidutee kood riiklikust teeregistrist |
| soidutee_synon_tekst | tekst | Sõidutee koodi sünonüüm |
| nimetus | tekst | Objekti nimetus riigi kohanimeregistris |
| tahtsus | tekst | Tänava tähtsus |
| tahtsus_tekst | tekst | Tänava tähtsus tekstina |
| oid | täisarv | Maaomandi ID väärtus |
| siht1 | tekst | Esimene sihtostarve |
| tunnus | tekst | Katastriüksuse tunnus |
| omvorm | tekst | Katastriüksuse omandivorm |
| hkood | tekst | Haldusüksuse kood |
| ov_nimi | tekst | Omavalitsuse nimetus |
| ay_nimi | tekst | Asustusüksuse nimetus |
| l_aadress | tekst | Lähiaadress |
| kasutus_kasutus_xv | täisarv | Avaliku kasutuse kood |
| kasutus_kasutus_val | tekst | Avalik kasutus tekstina |
| geom | geomeetria | Geomeetria |
| cost | number | Teelõigu pikkus |
| reverse_cost | number | Tagasitee pikkus (ei ole kasutusel) |
| source | täisarv | Teelõigu alguspunkt |
| target | täisarv | Teelõigu lõpppunkt |
| is_exit_eid | täisarv | Kas on väljapääsu teelõik |
| gid | täisarv | Muude teede teedegrupi ID |
| is_deadend | täisarv | Tupiktee |
| num_addresses | täisarv | Teelõigu lähistel asuvate eluruumide aadresside arv |
| is_agreement | täisarv | Kas on kokkuleppeid teelõigu osas |
Tabel 5. Nodes (tipud, teelõikude otspunktid). Tabel teedevõrgu tippudest.
| Välja nimi | Andmetüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
| id | täisarv | ID number |
| geom | geomeetria | Geomeetria |
| cnt | täisarv | Tipuga seotud servade arv |
| chk | täisarv | Tippude arv |
| ein | täisarvude vektor | Tipust sisenevate teede vektor |
| eout | täisarvude vektor | Tipust väljuvate teede vektor |
| is_exit_vid | täisarv | Kas on väljapääsu punkt |
Tabel 6. Nodes_rels (tippude-servade seosed). Risttabel servade ja tippude seoste kohta.
| Välja nimi | Andmetüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
| vid | täisarv | Tipu ID number |
| eid | täisarv | Serva ID number |
| cnt | täisarv | Tipuga seotud servade arv |
| chk | täisarv | Tippude arv |
| is_road | täisarv | Kas on põhi-, kõrval või tugimaantee |
| is_exit_eid | täisarv | Kas on väljapääsu teelõik |
| is_exit_vid | täisarv | Kas on väljapääsu teelõigu otspunkt |
| gid | täisarv | Muude teede teedegrupi ID |
| num_addresses | täisarv | Teelõigu lähistel asuvate eluruumide aadresside arv |
| is_agreement | täisarv | Kas on kokkuleppeid teelõigu osas |
Tabel 7. Aadressid. Tabel elukoha aadresside kohta.
| Välja nimi | Andmetüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
| id | täisarv | ID number |
| eid | täisarv | Teelõigu ID number |
| gid_eid | täisarv | Teede teedegrupi ID |
| eid_oid | täisarv | Teelõigu kinnistu ID number |
| aadr_oid | täisarv | Eluruumi aadressi kinnistu ID number |
| geom | geomeetria | Eluruumi geomeetriline asukoht |
| link_geom | geomeetria | Eluruumi aadressile lähima teelõigu geomeetria |
| kinnistu_geom | geomeetria | Eluruumi kinnistu geomeetria |
Tabel 8. Node_exit_distance (tippude kaugused väljapääsupunktidest). Tabel teedevõrgu tippude marsruutide kohta teedegrupi väljapääsudeni.
| Välja nimi | Andmetüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
| gid | täisarv | Teedegrupi ID number |
| path_seq | täisarv | Läbitavate tippude arv väljapääsupunktini |
| start_vid | täisarv | Algustipu ID |
| end_vid | täisarv | Väljapääsu tipu ID |
| agg_cost | number | Kaugus väljapääsupunktini |
Tabel 9. Link_exit_distance (servade kaugused väljapääsupunktidest). Tabel teedevõrgu servade marsruutide kohta teedegrupi väljapääsudeni.
| Välja nimi | Andmetüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
| exit_eid | täisarv | Marsruudi väljapääsu teelõigu ID number |
| start_trip_eid | täisarv | Marsruudi alguslõigu ID number |
| trip_eid_arr | täisarvude vektor | Marsruudi teelõikude ID väärtuste vektor |
| exit_vid | täisarv | Marsruudi väljapääsu tipu ID number |
| start_trip_vid | täisarv | Marsruudi alguspunkti ID number |
| trip_vid_arr | täisarvude vektor | Marsruudi teelõikude otspunktide ID väärtuste vektor |
| agg_cost | number | Marsruudi pikkus |
| gid | täisarv | Teedegrupi ID number |
| num_eid | täisarv | Teelõikude arv marsruudil |
| num_vid | täisarv | Teeotspunktide arv marsruudil |
| shortest | täisarv | Erinevate marsruutide pikkuste järjestus. Nr 1 on lühim teekond väljapääsuni jne |
| oid | täisarv | Marsruudi alguse kinnistu ID number |
| trip_oid_arr | täisarvude vektor | Läbitava marsruudi kinnistuse ID väärtuste vektor |
| eraomand | täisarvude vektor | Marsruudil asuvate eraomandis olevate kinnistute ID unikaalsete väärtuste vektor |
| eraomand_eid_arr | täisarvude vektor | Marsruudil asuvate eraomandis olevate teelõikude ID väärtuste vektor |
| eraomand_oid_arr | täisarvude vektor | Marsruudil asuvate eraomandis olevate kinnistu ID väärtuste vektor |
| eraomand_null_index | täisarvude vektor | Marsruudi teelõikude indeksid, mis ei ole eraomandis |
| sum_eraomand | täisarv | Marsruudil asuvate eramaadel asuvate teelõikude summa |
| omvorm | tekst | Marsruudi alguslõigu omandivorm |
| trip_omvorm_arr | tekstide vektor | Marsruudi teelõikude omandivormide vektor |
| kasutus | tekstide vektor | Marsruudi teelõikude kasutuse vektor |
| num_addresses | täisarv | Marsruudi alguslõigul asuvate elamuaadresside arv |
| addresses | täisarvude vektor | Marsruudi teelõikudel paiknevate elamuaadresside arvude vektor |
| sum_addresses | täisarv | Marsruudil asuvate elamuaadresside arv kokku |
| is_deadend | täisarv | Kas on tupiktee |
| is_agreement | täisarv | Kas on seotud lepinguga |
| geom | geomeetria | Geomeetria |
3.1.2 Tulemuste tabelid
Tabel 10. Eraomand_eid (kasutusõigusi vajavad erateed). Tulemuste tabel eraomandis olevate teede kohta.
| Välja nimi | Andmetüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
| eraomand_eid | täisarv | Eratee ID number |
| start_trip_eid | täisarvude vektor | Teelõikude vektor, mis kasutavad erateed |
| exit_vid | täisarv | Teedevõrgu väljumispunkt |
| shortest | täisarv | Marsruutide pikkuste järjestus. Kõige lühem marsruut on 1 jne |
| sum_addresses | täisarv | Erateed kasutavate eluruumide arv |
| gid | täisarv | Teedegrupi ID number |
| geom | geomeetria | Geomeetria |
Tabel 11. Eraomand_oid (kasutusõigusi vajavate erateede kinnistud). Tulemuste tabel katastriüksuste kohta, millel asuvad eraomandis olevad teed.
| Välja nimi | Andmetüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
| eraomand_oid | täisarv | Erakinnistu ID number |
| start_trip_eid | täisarvude vektor | Teelõikude vektor, mis läbivad eratee kinnistut |
| exit_vid | täisarv | Teedevõrgu väljumispunkt |
| shortest | täisarv | Marsruutide pikkuste järjestus. Kõige lühem marsruut on 1 jne |
| sum_addresses | täisarv | Erateed kasutavate eluruumide arv |
| gid | täisarv | Teedegrupi ID number |
| geom | geomeetria | Geomeetria |
Tabel 12. Eraomand_vid (kasutusõigusi vajavate erateede väljapääsukohad). Tulemuste tabel eraomandis olevate teede väljapääsutippude kohta.
| Välja nimi | Andmetüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
| eraomand_vid | täisarv | Erakinnistu ID number |
| start_trip_eid | täisarvude vektor | Teelõikude vektor, mis läbivad eratee kinnistut |
| exit_vid | täisarv | Teedevõrgu väljumispunkt |
| shortest | täisarv | Marsruutide pikkuste järjestus. Kõige lühem marsruut on 1 jne |
| sum_addresses | täisarv | Erateed kasutavate eluruumide arv |
| gid | täisarv | Teedegrupi ID number |
| geom | geomeetria | Geomeetria |
Tabel 13. Eraomand_ads (kasutusõigusi vajavate erateedega seotud aadressid). Tulemuste tabel eluruumide aadresside kohta.
| Välja nimi | Andmetüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
| eraomand_ads | täisarv | Erakinnistu ID number |
| eraomand_ad_arr | täisarvude vektor | Samas geomeetrilises punktis asuvate aadresside väärtused |
| start_trip_eid | täisarvude vektor | Teelõikude vektor, mis läbivad eratee kinnistut |
| exit_eid | täisarv | Teedevõrgu väljumispunkt |
| shortest | täisarv | Marsruutide pikkuste järjestus. Kõige lühem marsruut on 1 jne |
| sum_addresses | täisarv | Erateed kasutavate eluruumide arv |
| gid | täisarv | Teedegrupi ID number |
| geom | geomeetria | Geomeetria |
3.2 Juhend avaliku huviga teede leidmiseks
Uuringu tulemusena koostatud andmemudel võimaldab selgitada välja avaliku huviga teed, mis on vajalikud juurdepääsu vajavate objektide teenindamiseks. Avalikuks kasutamiseks määratavate teede valikul saab juurdepääsu vajavate objektide osas tulevikus lähtuda erinevatest tingimustest nagu elamumaa olemasolu või (püsi)elanike arv, ilma et metoodiline põhialus sellest muutuks. Samuti saab valida erinevaid kriteeriume, et selgitada välja, milliste teelõikude määramine avalikuks kasutuseks on juurdepääsude tagamiseks kõige optimaalsem. Käesoleva uuringu tulemuseks olevas juhendis on lähtutud lühima marsruudi kriteeriumist.
Järgnevalt on ära toodud Pikkjärve ja Karula küla piirkonna põhjal koostatud näidisjuhend andmemudeli kasutamiseks. Valitud näidisala ja selle paiknemine on ära toodud joonistel 2 ja 3.
[Joonis 2. Näidispiirkonna paiknemine Valga vallas] (joonis PDF-is)
[Joonis 3. Juhendis kasutatav näidispiirkond Pikkjärve ja Karula külas] (joonis PDF-is)
3.2.1 Riigiteede lisamine kaardile
Piirkonda läbivad riigiteed on leitavad teede tabelitest, filtreerides andmevälja tyyp_tekst väärtusteks Põhimaantee, Kõrvalmaantee ja Tugimaantee.
[Joonis 4. Näidispiirkonda jäävad riigiteed (kollasega)] — näites: KÕRVALMAANTEE 23201 (Puurina – Lüllemäe – Litsmetsa), KÕRVALMAANTEE 23107, KÕRVALMAANTEE 23106 (joonis PDF-is)
3.2.2 Kõigi muude teede lisamine kaardile
Teiste omandikuuluvustega (kohalik omavalitsus, eraomanik) teede lisamiseks kaardile tuleb teede tabelitest filtreerida andmevälja tyyp_tekst väärtusteks kõik need väärtused, mis ei ole Põhimaantee, Kõrvalmaantee ja Tugimaantee.
[Joonis 5. Näidispiirkonda jäävad riigiteed (kollane) ning muu omandikuuluvusega teed (sinine)] (joonis PDF-is)
3.2.3 Katastriüksuste lisamine kaardile
Katastriüksuse piirid on leitavad tabelist maaomand.
[Joonis 6. Näidispiirkonna katastriüksused (tumehalli joonega). Muud teed märgitud sinisega, riigiteed kollasega] (joonis PDF-is)
3.2.4 Muude teede grupi valimine
Et alustada teede marsruutide analüüsiga, on vaja valida üks omavahel seotud muude teede grupp, kasutades tabelis andmevälja gid. See võimaldab välja filtreerida ning kaardil kuvada üksnes konkreetse teede grupiga seotud muid teid.
[Joonis 7. Valitud muude teede grupp. Kaardil on nüüd kuvatud üksnes konkreetse grupiga seotud muud teed (märgitud sinisega). Riigiteed tähistatud kollasega, katastriüksuste piirid tumehalliga] (joonis PDF-is)
3.2.5 Teede grupi väljapääsupunktide lisamine
Marsruutide arvutamiseks on esimese sammuna vajalik määrata teedevõrgu väljapääsupunktid. Väljapääsupunktidena on uuringus käsitletud väljasõite riigiteedele ning need on leitavad teede otspunktide tabelitest, kus andmevälja is_exit_vid väärtus on 1.
[Joonis 8. Teedevõrgu väljapääsu riigiteele võimaldavad otspunktid (kollased rombid). Muud teed märgitud sinisega, riigiteed kollasega, katastriüksuse piirid tumehalliga] (joonis PDF-is)
3.2.6 Juurdepääsu vajavate objektide lisamine kaardile
Järgmiseks on teedevõrgu kõrvale vaja markeerida juurdepääsu vajavad objektid. Näidises on nendeks püsielanikega elamute aadressid. Elanike arvu aluseks on Valga valla andmed, mis on leitavad aadresside tabelist, kuhu lisaks on märgitud informatsioon lähima tee ja kinnistu kohta.
[Joonis 9. Juurdepääsu vajavad objektid ehk püsielanikega elamud koos elanike arvuga, tähistatud punaste kolmnurkadega. Muud teed märgitud sinisega, riigiteed kollasega, katastriüksuste piirid tumehalliga, teede väljapääsupunktid kollaste rombidega] (joonis PDF-is)
3.2.7 Piirkonna katastriüksuste jaotamine omandikuuluvuse järgi
Et selgitada välja, milline on teede grupi ja juurdepääsu vajavate objektide alla jääva maa omandikuuluvus, on vajalik katastriüksustele lisada nende omandivormi kohta käiv info. Filtreerimise aluseks on maaomandi tabeli tunnus omandivorm ning kasutusel on järgnevad omandikuuluvused: avalik-õiguslik omand, eraomand, kinnistamata eraomand, munitsipaalomand, omandi ulatus selgitamisel, riigiomand ja segaomand.
[Joonis 10. Kinnistute markeerimine vastavalt nende omandikuuluvusele. Punane tähistab eraomandit, roheline riigiomandit, must joon katastriüksuse piiri. Muud teed märgitud sinisega, riigiteed kollasega, teede väljapääsupunktid kollaste rombidega, juurdepääsu vajavad objektid punaste kolmnurkadega] (joonis PDF-is)
3.2.8 Teede grupi jaotamine lõikudeks vastavalt teealuse maa omandiõigusele
Teedegrupi eri teelõikude omandiõigus määrati teealuse maa omandivormi alusel geomeetriliste teisenduste abil. Sarnaselt katastriüksuste omandivormile on teede omandikuuluvuse kohta käiv info filtreeritav maaomandi tabelist tunnuse omandivorm abil.
[Joonis 11. Teede grupi jagamine lõikudeks vastavalt tee aluse maa omandivormile. Punasega markeeritud eraomandisse ja rohelisega riigi omandisse kuuluvad teelõigud. Punaste kolmnurkadega tähistatud juurdepääsu vajavad objektid (püsielanikega aadressid), kollasega riigiteed, tumehallide joontega katastriüksuste piirid, kollaste rombidega teede väljapääsupunktid] (joonis PDF-is)
3.2.9 Probleemsete teelõikude kaardistamine
Probleemsete teelõikude leidmise aluseks on juhendis eeldus, et nendeks on sellised erateed, mida juurdepääsu tagamiseks peab lisaks tee omanikule kasutama ka mõni teine püsielanik. Probleemsed teelõigud on leitavad tulemustabelist eraomand_eid. Kui soovitakse uurida mingit konkreetset teedegruppi, siis saab seda filtreerida eraomand_eid tabelis välja gid abil, markeerides ära kindla teedegrupi väärtuse.
Selleks, et arvutada konkreetsele püsielanikega aadressile kõige lühem teemarsruut väljapääsupunktini, tuleb seada filter shortest = 1. Kui mingil põhjusel ei ole võimalik mitme väljapääsuga teede grupis kasutada kõige lühemat marsruuti, siis tuleb seada filter shortest = 2, mis annab pikkuselt järgmise marsruudi jne. Lisaks tuleb seada filter sum_addresses > 0, mis näitab, et seda probleemset teed kasutab vähemalt üks majapidamine. Kui mingil põhjusel on vaja leida tulemusi vaid sellistele olukordadele, kus teed kasutab vähemalt 2 majapidamist, siis tuleb vastav filter seadistada kujul sum_addresses > 1 jne.
[Joonis 12. Probleemsete teelõikude kuvamine kaardile (tähistatud punase taustaga). Punasega markeeritud eraomandisse ja rohelisega riigi omandisse kuuluvad muud teelõigud. Kollasega tähistatud riigiteed, tumehallide joontega katastriüksuste piirid] (joonis PDF-is)
3.2.10 Probleemseid teelõike sisaldavate katastriüksuste markeerimine ning koondtulemuste kuvamine
Probleemsete teelõikudega kinnistute kandmiseks kaardile tuleb filtrid seadistada sarnaselt probleemsetele teelõikudele. Näiteks, kui probleemsete teelõikude juures on filtriks valitud sum_addresses > 0 ja shortest = 1, siis tuleb probleemsete kinnistute leidmiseks kasutada täpselt sama filtrit.
Koondtulemused on leitavad tabelitest eraomand_eid (teed), eraomand_vid (väljapääsu punktid), aadressandmed eraomand_ads ja kinnistuinfo eraomand_oid.
Tulemuste arvutamisel on lähtutud kõige lühema tee printsiibist ehk valitud on marsruut alusteelõigust lähima riigitee väljapääsuni. Andmestik võimaldab rakendada aga ka alternatiivseid võimalusi. Kui teelõigul on mitu väljapääsu, siis marsruutide pikkuse järjestust kajastab indeks shortest ("lühim"). Arv 1 tähistab kõige lühemat marsruuti, arv 2 järgmist jne. Kui mingil põhjusel pole võimalik valida kõige lühemat marsruuti, tuleks analüüsida alternatiivseid võimalusi.
[Joonis 13. Valitud näidisteede grupi probleemsed lõigud (punase taustaga) koos neid sisaldavate erakinnistutega (rohelisega). Punaste kolmnurkadega tähistatud juurdepääsu vajavad objektid (püsielanikega aadressid), kollaste rombidega väljapääsupunktid riigiteele, kollasega riigiteed, tumehalli joonega katastriüksuste piirid] (joonis PDF-is)
Lisad
Lisa 1. Uuringu lähteülesanne
VALGA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS ERATEEDE AVALIKUKS KASUTAMISEKS MÄÄRAMISE JUHTUDE ANALÜÜS
Lähteülesanne hinnapakkumuse tegemiseks
1. Töö eesmärk ja sisu
- Käesoleva töö eesmärk on saada ühtsetel põhimõtetel ruumiline ülevaade Valga valla erateedest, mis on vajalikud Valga valla teedevõrgu toimimise tagamiseks ja juurdepääsude parandamiseks ning nende teede puhul esineb avalik huvi.
- Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal ning mis pole kantud avalikult kasutatavate teede nimekirja. Eratee ei pea olema kantud teeregistrisse.
- Avalikuks kasutamiseks määratud eratee on kasutatav teiste isikute poolt, mida reguleeritakse õigusaktidega. Eratee avalikuks kasutamiseks määramisel lähtutakse avalikust huvist ning see toimub õigusaktides sätestatud korras (ehitusseadustik ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus).
- Valga valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt kavandatakse avaliku huviga teedeks nimetada erateed, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
- Teenindab kahte või enamat aastaringselt kasutuses olevat hoonestatud maaüksust.
- Tee on osa avalikult kasutatava terviktee marsruudist, tagab ühenduse avalikult kasutatavate teede vahel.
- Teenindab avalikku hoonet või objekti, millele peab olema tagatud juurdepääs.
- Tee on põhjendatult ainuke võimalus teenindada avalikes huvides ehitatud rajatist, sh tehnovõrku või -rajatist.
- Teed pidi kulgeb ühistranspordi või koolibussi liin.
- Muud asjaolud, mis koostoimel on piisavalt kaalukad, et tee avalikuks kasutamiseks määrata.
- Uuringu ala on Valga valla hajaasustus. Valga vallas on ligikaudu 725 km² maapiirkonda (kokku Valga valla pindala 750 km²).
2. Uuringu metoodika
- Uuring on läbi viidud arvestades järgnevat:
- Kaardianalüüsi teostamine (Maa-ameti Geoportaali ruumiandmed, Transpordiameti ruumiandmed, Valga Vallavalitsuse asustus ja maakasutusandmed).
- Analüüsi tulemusena selgunud andmete süstematiseerimine ja analüüs.
3. Uuringu ajakava
- Uuringu vormistamise lõpptähtaeg on 4 kuud peale lepingu sõlmimist.
4. Tellija ja töövõtja koostöö
- Uuringu läbiviimiseks luuakse Valga Vallavalitsuse esindajatest ja Pakkuja esindajatest töörühm.
- Töörühm kinnitab uuringumetoodika ja läbiviimise täpse ajakava.
- Töörühm kinnitab uurimisülesannete täitmise tulemuste vastavuse uuringu eesmärgipüstitusele ning annab vajadusel täiendavaid juhiseid ja selgitusi.
- Pakkuja peab töö teostamise perioodil arvestama vähemalt järgnevate koosolekute ja esitluste vajadusega:
- Avakoosolek hiljemalt 5 tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Avakoosolekul tutvustab Pakkuja oma meeskonda ja Tellija omapoolset meeskonda. Tellija selgitab uuringu koostamise vajadust, eesmärki ja ootusi uuringule. Pakkuja tutvustab uuringu läbiviimise metoodikat.
- Vahekoosolek, kus Pakkuja tutvustab kaardianalüüsi, valimi koostamise põhimõtteid. Kooskõlastatakse valim uuringu läbiviimiseks.
- Uuringu lõpliku vormistamise eelne koosolek, kus Pakkuja tutvustab uuringut ning Tellija teeb omapoolsed märkused ja ettepanekud ning otsustatakse aruande heakskiitmine.
- Koosolekuteks ja esitlusteks vajalikud materjalid valmistab ette Pakkuja ning esitab need Tellijale tutvumiseks vähemalt 2 tööpäeva enne töökoosolekut või esitluse päeva.
5. Uuringu vormistamine
- Töö vormistatakse tekstilises ja jooniselises vormis, mis täiendavad üksteist.
- Pakkuja peab esitama töö eesti keeles, korrektselt vormistatult ja keeleliselt toimetatult.
- Uuringu lõpparuanne sisaldab vähemalt järgmist:
- Valimi lõpliku nimekirja koos ruumikujuga ja koostamise selgitust;
- analüüsitud ja koostatud kaardikihte.
- Lisaks uuringu aruandele vormistatakse uuringu lühikokkuvõte (2–3 lk).
- Uuring antakse Tellijale üle digitaalselt ja järgnevas vormistuses:
- Tekstiline osa ja andmebaasid peavad olema vormistatud masinloetaval kujul (vabavaraline tarkvara või Word, Excel programmis avatavana);
- joonised on soovitav esitada ArcGIS programmi geoandmebaasi või kaardikihtidena või mõnes muus levinud GIS- või CAD-tarkvara formaadis.
- Kogu töö komplekteeritakse üheks PDF-failiks.
6. Nõuded hinnapakkumuse vormistamisele
- Hinnapakkumus peab olema vormistatud Valga Vallavalitsusele ja saadetud e-posti aadressile lenna.hingla@valga.ee.
- Hinnapakkumusel peavad olema pakkumuse esitaja rekvisiidid (pakkuja ärinimi, rg-kood, aadress, e-post ja kontakttelefon).
- Pakkumus peab kehtima 90 päeva alates pakkumuse esitamise tähtajast.
- Hinnapakkumus peab sisaldama tööde kirjeldust, toodete visualiseeringut ja kasutatavate materjalide spetsifikatsiooni.
- Hinnapakkumuses tuleb eraldi välja tuua projekteerimise hind, elementide hind, ehitus- ja paigaldustööde hind.
- Hinnapakkumuses tuleb välja tuua lõpphind koos käibemaksuga.
Allikad
[^1]: „Valga valla arengukava 2021–2035. Eelnõu“, 2020. [^2]: „Valga valla arengukava 2021–2035“. [^3]: „Valga valla kohalike teede ja tänavate inventariseerimine ja teehoiukava 2020–2024 koostamine.“ OÜ Reaalprojekt, töö nr P19036-02. [^4]: Transpordiameti koduleht: õigusaktid. 2023. juuni seisuga. https://www.transpordiamet.ee/oigusaktid#item-1 [^5]: Transpordiameti koduleht: Eesti teedevõrk. 2023. juuni seisuga. https://transpordiamet.ee/eesti-teedevork [^6]: Maa-ameti geoportaali WMS/WFS kaarditeenus. 2023 seisuga. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Avalik-WMS-teenus-p65.html [^7]: Eesti Teeregistri ruumiandmete kataloog. 2023 seisuga. https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/maanteeamet_teeregister