Tabelid ja tekst on nüüd korrektsete.md formaatina:
Leitud sammud ja nende tulemus
| Samm | Tegevus |
|---|---|
| 1 | Avati kogumik Geograafia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses (https://dspace.ut.ee/collections/4f6bfc8f-4572-4800-af2d-c96df482a0cf). |
| 2 | Siruti loetelu (222 kirjet) ja filtreeriti pealkirjade ning märksõnade alusel need tööd, mis käsitlevad väikese elanike arvuga piirkondi või teede/transporti. |
| 3 | Tuvastati neli kõige asjakohasemat bakalaureusetööd, mis annavad otsest infot küsitud teemal: • “Õppehoonete paiknemine rattateede suhtes Tallinna ja Põhja‑Tallinna linnaosa näidetel” • “Ühistransporditeenuse vastavus igapäevasele pendelrändele toimepiirkondade näitel” • “Uusasumite toponüümika Tallinna ja Tartu linnaregioonides aastatel 1998–2024” • “Kollaboratiivse planeerimisteooria kaasamismeetodite rakendamine raudteeprojektide näitel”. |
| 4 | Analüüsiti iga töö sisukokkuvõtet ja võeti välja tunnused ning uuritud teemad, mis on seotud väikese elanike arvuga piirkondade teede võrgustikuga. |
| Tunnus | Selgitus |
|---|---|
| Madal elanike tihedus, kuid olemasolev arteriaalne teevõrk – piirkonnad (kantid, “kuldsed ringid”) paiknevad tavaliselt suuremate linna‑ või regionaalsete keskustega ühendatud põhiteede ääres. | |
| Piiratud ühistranspordi kättesaadavus – sisemaa kantide ja lähedal asuvate keskuste vahel on GTFS‑andmete analüüsi kohaselt hea seotus, kuid inter‑kanti (riigipiirkondadevaheline) ühendused on nõrgemad. | |
| Mitte‑mootoriseeritud liikumise võimalused – rattatee- ja jalgrattateede olemasolu sõltub peamiselt liikluskiiruse piirangutest (≤30 km/h). Madalama kiirusega piirkondades on tihti paremad turvalised rattasõidu tingimused. | |
| Uute asulate kasv teedega kooskõlas – uusarenduste (uusalade) paiknemine keskneb peamiste tee‑korridoride (“kuldsed ringid”) lähedal; see on nähtav toponüümika analüüsi tulemustes. | |
| Kaasamise ja planeerimise protsessid – suurte infrastruktuuriprojektide (Rail Baltica, HS2) puhul rõhutatakse varajast sidusrühmade kaasamist, mis mõjutab ka väikeste kogukondade teede võrgustiku kujundamist. |
| Uuring | Asukoht (kooli/asutus) | Peamised teemad |
|---|---|---|
| Õppehoonete paiknemine rattateede suhtes Tallinna ja Põhja‑Tallinna linnaosa näidetel | Tartu Ülikool, Geograafia osakond (2025) | Koolihoonete ühendatus olemasoleva ratastega; turvalisus kiirusepiirangute kaudu; infrastruktuuri lüngad madala tiheduse piirkondades. |
| Ühistransporditeenuse vastavus igapäevasele pendelrändele toimepiirkondade näitel | Tartu Ülikool, Geograafia osakond (2025) | GTFS‑andmete analüüs; sisemaa kantide ja piirkondade ühenduvus; piiratud inter‑kanti teenused. |
| Uusasumite toponüümika Tallinna ja Tartu linnaregioonides aastatel 1998–2024 | Tartu Ülikool, Geograafia osakond (2025) | Uute asulate paiknemine teede koridoride lähedal; tänavanimed kui indikaatorid ruumilise arenguga. |
| Kollaboratiivse planeerimisteooria kaasamismeetodite rakendamine raudteeprojektide näitel | Tartu Ülikool, Geograafia osakond (2025) | Suurte infrastruktuuriprojektide mõju väikestele piirkondadele; sidusrühmade varajane kaasamine teede planeerimisel. |
Kõik ülaltoodud tööd on kättesaadavad avatud juurdepääsuga DSpace’i kogumikus: https://dspace.ut.ee/collections/4f6bfc8f-4572-4800-af2d-c96df482a0cf.
Väikese elanike arvuga piirkondade, kus on teede võrk, põhijooned on: madal tihedus + olemasolev arteriaalne tee‑võrgustik, piiratud kuid sihipärane ühistransport, turvalised mitte‑mootoriseeritud liikumisteed ning uute asulate kasv peamiselt teede lähedal. Nende tunnuste ja teemade uurimine on koondunud Tartu Ülikooli Geograafia osakonna bakalaureusetööde kogumikku, kus iga töö keskendub ühele või mitmele eespool loetletud aspektist.