Untitled~20261026-211145.md 4.0 KB

Lühivastus: jah, adapter sobib väga hästi lõngade toonide võrdlemiseks — just selles kasutuses on ta tugevam kui absoluutse värvi mõõtmisel. Aga “tõetruu ekraanil” on eraldi teema ja seda tasub ehitada andmete, mitte ainult RGB peale.

Mida adapter annab ja mida mitte

Annab:

  • sama lõnga eri kerade/partiide võrdlemise samas valguses;
  • väikese ala (Ø10) mõõtmise — sobib kera, õmbluse, kangaproovi jaoks;
  • korratava geomeetria, kui surud lehtri igal mõõtmisel ühtemoodi;
  • ΔE00 ja 8-kanalilise spektri sõrmejälje, millest saab toone rühmitada.

Ei anna:

  • absoluutset “see on täpselt Pantone 18-1652” taset — AS7341 on 8 kanaliga, mitte spektrofotomeeter;
  • garantiid, et kaks metameerset lõnga (eri spektrid, sama visuaalne toon) jäävad kogu valguses sarnaseks.

Sinu eesmärgi — loodusvärvidega värvitud lõngade süstematiseerimine — jaoks on see aga täiesti piisav, kui salvestad õiged asjad.

Mida iga mõõtmise juures hoida

Väli Miks
sample_id, foto hiljem andmebaasist otsimiseks
taim/osa (nt sibulakoor, madar, indigo) rühmitamise alus
peits (alumiinium, raud, vask), % mordant muudab tooni kõige rohkem
kiud, lõnga number, keerd sama taim eri kiul annab eri tulemuse
värvipartii, kuupäev, pH, temperatuur jälgitavus
seade, adapter, gain/atime, valge ref ID et mõõtmised oleksid võrreldavad
toorväärtused f1–f8 + reflektaan hiljem saab ümber arvutada, mitte ainult RGB
Lab, ΔE00 võrdlusaluse suhtes sorteerimine ja “kas sama toon”

Kõige tähtsam: ära salvesta ainult rgb_hex-i. Salvesta toorandmed + mõõtmistingimused. Siis saab hiljem ekraanil kuvada ja ümber arvutada, kui kalibratsioon paraneb.

Kuidas ekraanil “suhteliselt tõetruult” näidata

  1. Reflektaan → D65 → sRGB (praegune toru teeb seda) annab päevavalguse vaates õige tooni.
  2. Ekraan peab olema korralikult kalibreeritud (või vähemalt: sRGB, max heledus, auto-heledus ja night mode väljas). Ilma selleta ei saa rääkida tõetruudusest.
  3. Valge/gamma referents ekraanil — väike hallkaart või valge ruut kõrvuti värvinäidisega aitab silmal hinnata.
  4. Ära võrdle ekraanil absoluutset heledust — lõnga puhul on oluline toon (hue/chroma), mitte sära.
  5. Kui tahad tõsisemat täpsust: hiljem ColorChecker/plaastritega kalibreeritud CCM + monitori kalibraator (nt Datacolor Spyder). See on “hiljem” teema, aga andmemudel peaks selleks valmis olema.

Kuidas lõngu rühmitada

  • ΔE00 võrdlusaluse (nt peitsimata lõng või eelmise partii) suhtes:
    • < 1 — silmale praktiliselt sama;
    • 1–2 — treenitud silm näeb erinevust;
    • 2–5 — lähedane, aga eristatav;
    • > 5 — selgelt eri toon.
  • 8-kanalilise spektri sõrmejälg (normaliseeritud f1–f8) — isegi kui ΔE on väike, näitab spekter, kas tegu on sama taimse koostisega või metameerse paariga.
  • Hiljem saab teha klastreid (nt k-means normaliseeritud spektril) ja rühmitada “indigo”, “madar”, “sibulakoor” jne — mitte ainult hue järgi.

Andmebaas ja vaatur (hiljem)

See on täiesti teostatav:

  • ClickHouse’i uus tabel varvus_sample (sample_id, taim, peits, kiud, partii, toorväärtused, Lab, ΔE, foto, seansi ID).
  • Veebis: swatch-grid, filter taim/peitsi/kuupäeva järgi, sorteerimine LCh järgi, kahe proovi võrdlus (ΔE00 + spektri overlay), eksport CSV/PDF.
  • “Värvikaart” ekraanil ja vajadusel trükitud swatch-leht.

Üks praktiline soovitus

Tee igasse mõõteseanssi referentslõng (peitsimata või fikseeritud standard) ja mõõda see esimesena. Siis on kõik hilisemad mõõtmised samasse seanssi taandatavad ka siis, kui LED-id vananevad või valgustus veidi muutub.

Kokkuvõttes: adapter + reflektaan + ΔE + spektri sähvard on loodusvärvide süstematiseerimiseks õige alus. Absoluutne värvitäpsus jääb piiratuks, aga “kas need kaks lõnga on sama tooniga ja kui kaugel need teineteisest on” — seda saab väga usaldusväärselt.