Obsidian/Doktoritöö/250616 - Valga artikkel/Artikkel eesti/Introduction.md

Teede hoolduse ja selle rahastamise muudab keeruliseks tõsiasi, et hoolimata inventariseerimistest ei ole Eesti kohalike teede täpne maht endiselt teada[^1]. Probleemi juured ulatuvad juba 1990. aastate omandireformi, kui pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist toimus ulatuslik maade erastamine ning paljud väiksemad teed ja tänavad mõõdeti eraomandisse[^2]. Seetõttu ei ole kohalikud teed üksnes munitsipaalomandisse kuuluvad teed, vaid ka avalikuks kasutamiseks määratud erateed^3. Samuti on endiselt palju selliseid teelõike, mis teenindavad või peaksid praktikas teenindama mitut majapidamist, ent ei ole endiselt avalikku kasutusse määratud, mis toob kaasa nii konflikte kui kohtuvaidlusi[^4].

Kohalike omavalitsuste jaoks on kohalike teede info korrastamine olulise eelarvelise ning sisulise tähtsusega, sest kuigi teede korrashoiuks kuluvad märkimisväärsed summad, on Riigikontroll toonud välja, et teede seisundinõudeid ei suudeta täita[^5]. ==Majanduskomisjoni== kohalike teede seisundinõuete täitmise raport[^6] toob välja, et teede seisundinõuete osas tuleks lisaks kilometraažile arvestada ka liikluskoormust ning samuti on vajalik omavalitsuste teehoiukavade koostamine.

Teehoiukavade koostamise on paljud kohalikud omavalitsused viimastel aastatel algatanud ning jõutud on ka vastu võetud dokumentideni. ==Probleeme kohalike teede korrastamisega ei ole see aga lahendanud== ning siiani ei ole aga omavalitsustel kasutada ühtegi sellist tööriista, mille abil kogu haldusüksuse kohalike teede võrk terviklikult läbi analüüsida.

Eestis teedevõrgustiku teed jagunevad riigiteedeks, kohalikeks teedeks ning erateedeks[^7]. Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee. Teedevõrk on oma olemuselt hierarhiline, kus kohalikke teid kasutatakse üldjuhul riigiteedele pääsemiseks. Kohalike teede korrashoid on seadusandlikult määratud üheks kohalike omavalitsuste põhilistest ülesannetest[^8] ning moodustab ka olulise osa (aastate lõikes keskmiselt 8%) omavalitsuse tegevuskuludest[^9].

Valga valla arengukavas on avalike teenuste üheks põhitegevuseks „sõidu- ja kõnniteede renoveerimine ja ehitamine. Teede omandisuhete korrastamine ja teede investeerimisvajaduste jooksev hindamine lähtudes Valga valla teehoiukavast.“ Samas on toodud välja, et Valga valla teehoiukavas on erisused olemasoleva kohalike teede nimekirja ja tegeliku olukorra vahel. Probleemide aluseks on segadus erateedega ja eratee lõikudega, mis on vajalikud juurdepääsude tagamiseks, ent ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Paljudel kinnistutel puudub otsene juurdepääs suurematelt (riigi) teedelt ning juurdepääsu jaoks kasutatakse naaberkinnistute läbimist, mis tihtipeale tekitab naabritevahelise konflikti. Harvad, ei ole juhused, kui naaber oma maa peal asuva tee kinni paneb. Kui naabrite vahel kokkulepet ei saavutata peab sekkuma omavalitsus.

Context: Eesti teedevõrk

Eesti on väike riik pindalaga 45 300 km2 ja rahvaarvuga 1,319 miljonit (Statistikaamet, 2023), Rahvastikutihedusega 29 elanikku/km2 näitab, et Eesti on suhteliselt haja-asustatud, samas on asustus ebaühtlane. Suurimas Harju maakonnas elab 44% Eesti rahvastikust (582 556 elanikku), sealhulgas pealinnas Tallinn426 538 elanikku).

Teede arv: kohalikud teed - ca 45 tuh.tk; riigiteed – ca 2 tuh.tk. Teede pikkused: kohalikud teed - ca 36 tuh. km; riigiteed – ca 15 tuh. mm (vt joonis 1).

The speed of population loss in Estonia is comparable to other Eastern countries of the EU but slower than the other Baltic states. Estonian population has been decreasing for decades due to out-migration (mostly to Finland), urbanization and low birth rates. The three biggest cities (Tallinn, Tartu, Pärnu) and their neighbouring municipalities account for a large majority of the population. Communities outside those regions are shrinking at varying degrees, depending on their size and location. Smaller communities, further away from the Estonian capital of Tallinn, are likely to shrink more quickly than the average (Tintera et al., 2014).

Töö eesmärk

Saada ühtsetel põhimõtetel ruumiline ülevaade Valga valla erateedest[^10], mis on vajalikud Valga valla teedevõrgu toimimise tagamiseks ja juurdepääsude parandamiseks ning nende teede puhul esineb avalik huvi[^11].

Valga valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt kavandatakse avaliku huviga teedeks nimetada erateed, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:

1. Teenindab kahte või enamat aastaringselt kasutuses olevat hoonestatud maaüksust.
   
2. Tee on osa avalikult kasutatava terviktee marsruudist, tagab ühenduse avalikult kasutatavate teede vahel.
   
3. Teenindab avalikku hoonet või objekti, millele peab olema tagatud juurdepääs.
   
4. Tee on põhjendatult ainuke võimalus teenindada avalikes huvides ehitatud rajatist, sh tehnovõrku või -rajatist.
   
5. Teed pidi kulgeb ühistranspordi või koolibussi liin.
   
6. Muud asjaolud, mis koostoimel on piisavalt kaalukad, et tee avalikuks kasutamiseks määrata.
   
   

==Varasemad uuringud==

1. ==Ardo Kubjas (2018): Magistritöö== ==Pealkiri: Kohalike teede liiklussageduse hindamise metoodika tee seisunditaseme määramiseks==
   ==Sisu kokkuvõte: Väljatöötatud meetod võimaldab hinnata liiklussagedust kohalikel teedel ilma otsese loenduseta, kasutades ruumilist mikrosimulatsiooni.==
   ==Seos antud tööga:==
   ==See metoodika ja mõtteviis on eelduseks sellele tööle – teedevõrgu modelleerimine, liiklussageduse kaardistamine ja andmete põhjal otsustamine.==

2. ==Birgit Trik (2019): Bakalaureusetöö== ==Pealkiri: Erateede kasutamisega seotud maakonfliktid Eestis 2015–2017==
   ==Sisu kokkuvõte: Käsitles teedele juurdepääsuga seotud õiguslikke ja sotsiaalseid konflikte.==

3. ==Evelin Jürgenson (2017): Magistritöö== ==Pealkiri: Implementation of the Land Reform in Estonia==
   ==Sisu kokkuvõte: Analüüsis maareformi kiirust ja tagajärgi, sealhulgas maa killustatust ja institutsionaalset korraldust.==

Probleemi algpõhjused ja olemus

Ajalooliselt on Eesti maareformid mõjutanud ka maade omandisuhteid. Vene tsaaririigis kuulus maa mõisnikele, Eesti Vabariigis hakati maad jaotama õigusjärgsetele omanikele. Eesti Vabariigi maareformi (1919) käigus riigistati suurmaaomandused ning loodi riigi tagavaramaa ja uued talukohad. Reformi eesmärk oli jagada mõisamaad väikemajapidamisteks ja anda need uusmaasaajale põliseks kasutamiseks, eriotstarbelise maana haridus-, omavalitsus-, ühistegevusasutustele ja kaubandus- või tööstusettevõtetele pikaajaliseks kasutamiseks ning ka põllumajanduslikele artellidele ühiseks harimiseks. Rajati perifeersetesse piirkondadesse uudismaid ja asunduskülasid. Just viimased tingisid ulatuslikke muutuseid ka teedevõrgustikus. Kaugetesse ja mitte just kergesti juurdepääsetavatesse metsa- ja soomaadele rajatud elamukohtadele oli vaja juurde pääseda. Vahepealne nõukogudeaeg (1940-1991) riigistas nii eramaa kui ka teedevõrgu.

20. sajandi maareformid ja nende mõju

<td>Vene tsaaririik<br>(kuni 1919)</td>
<td rowspan="4" class="vertical-text">Maareformid 1919</td>
<td>Eesti Vabariik<br>(1919–1924)</td>
<td rowspan="4" class="vertical-text">Maareformid 1940</td>
<td>Nõukogude Liit<br>(1944–1991)</td>
<td rowspan="4" class="vertical-text">Maareformid 1991</td>
<td>Eesti Vabariik<br>(alates 1991)</td>

<td>Maa kuulus mõisnikele</td>
<td>Maa jagati talupoegadele</td>
<td>Maa kuulus riigile, eraomandit ei olnud</td>
<td>Maa tagastati õigusjärgsetele omanikele Eesti Wabariigi aegsetes piirides</td>

<td><img src="maareform_01.png"></td>
<td><img src="maareform_02.png"></td>
<td><img src="maareform_03.png"></td>
<td><img src="maareform_04.png"></td>

<td>Haritav maa</td>
<td>Elamumaa ja haritav maa</td>
<td>A, B – nõukogude ajal jagatud elamukrundid</td>
<td>Elamud A ja B said omale 2 ha maad. Inimesed eelistasid põllumaad teedele.</td>

Joonis 2. Maareformid

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisjärgne maareform käivitus 1. novembril 1991. aastal, kui jõustus maareformi seadus. Maareformi eesmärgiks oli heastada ülekohus, mille Nõukogude võim maa natsionaliseerimisega tekitas, ja taastada sarnane õiguslik olukord, mis oli enne 16. juunit 1940. Maareformi läbiviimise kõrgajaks said aastad 1997–1998. Maareform võttis aluseks nõukogudeaja eelse maaomandi ning tagastas krundid õigusjärgsetele omanikele nende kunagistest piirides. Nõukogudeajal ehitatud elamud koos rajatud teedega jäid kas tagastamata või tagastati osaliselt. Juurdepääsuks vajalikele teedele eraldi tähelepanu ei pööratud ning need jäid tagastatud eramaade sisse (joonis 2). Tihtipeale ei soovinud inimesed ise teid välja kruntida, et tagada enda krundile juurdepääs. Ühest küljest ei teadvustanud inimesed tekkida võivat probleemi aga teisalt ei tuldud ka selle peale, et tee kui selline võib kuuluda kellelegi teisele, kuna see oli alati kõigile kasutamiseks olnud ja kuulus (nõukogude) riigile. Samuti hinnati naabritevahelisi suhteid headeks ning ei tahetud näida tähenärijana.

Üks suurem maareformi kitsaskoht ongi kinnistule juurdepääsu võimalus. Maade tagastamisel või erastamisel tekitati olukordi, kus varem laiemalt kasutuses olnud teed hakkasid kuuluma eraomanikele, kes ei luba neid teistel enam kasutada. Kuna omanikud ei pääse enam oma kinnisasjale ligi, on tekkinud palju vaidlusi ja tülisid. Lihtsam on olukord neil omavalitsustel, kes jätsid väiksemad teed tagastatava või erastatava maa piiridest välja.

Elamutele juurdepääsetavused võib jagada nelja põhitüüpi. Eratee asub samal eramaal, kus elamu (vt joonis 3, A). Juurdepääs elamule on tagatud ja probleemi ei esine. Teine tüüp on eelmisele sarnane. Eramaal asuva juurdepääsutee üks lõik asub samal eramaal hoonega aga see ei ulatu riigiteeni vaid üks osa juurdepääsuteest paikneb naaberkinnistul (naaberkinnistutel) (vt joonis 3, B). Kolmanda tüübina esineb selliseid variante, kus elamualale võib olla mitu juurdepääsu, mis on oluliselt erineva (10-20 km) pikkusega, kusjuures lühem juurdepääs läbib naaberkinnistut (vt joonis 3, C). Neljas tüüp on olemuselt sarnane teise tüübiga (B), kuid erineb selle poolest, et riigiteele pääsemiseks on mitu alternatiivset võimalust, mis aga kõik läbivad naaberkinnistuid.

Variantide B ja D puhul puudub elamule juurdepääs ilma naaberkinnistut läbimata. See tähendab seda, et elamu omanikul tuleb sõlmida kokkulepe (seada servituut) eratee omanikuga või kehtestada juurdepääsunõue kohtu kaudu (joonis 3).

![[access_road_01.png]]	![[access_road_02.png]]
A. Elamualal on üks otsene juurdepääsutee riigi maanteele.	B. Elamusalal on üks juurdepääsutee riigi maanteele läbi naaberkinnistu.
![[access_road_03.png]]	![[access_road_04.png]]
C. Elamualale on mitu juurdepääsuteed riigi maanteele, millest üks on otsene juurdepääsutee.	D. Elamualale on mitu juurdepääsuteed riigi maanteele, mis kõik läbivad naaberkinnistuid.

Figure 3. Types of residential access.

Valga valla kirjeldus

Käesolev artikkel käsitleb Valga valla juhtumiuuringut.

Valga vald (16 000 in) asub Kagu – Eestis Valgamaal ning piirneb Lätiga. Valga valla keskus on Valga linn (12 000 in). Väljastpoolt Valga linna on asustustihedus väga hõre. (joonis ).. Valga valla teedevõrgu tihedus tuleneb maapinna reljeefist. Valla kõrguste vahe on … m, kõige madalam koht on merepinnast ja kõige kõrgem… merepinnast. Teedevõrk on välja kujunenud väga pika aja jooksul ning jälgib reljeefi. Vt kaart (reljeef ja teedevõrk). Uuringu ala on Valga valla hajaasust us. Valga vallas on ligikaudu 725 km2 maapiirkonda (kokku Valga valla pindala 750 km2).

Nii Valga kui ka Valka elanikkond vähenes 2000.–2011. aasta rahvaloenduse vahelisel ajal oluliselt (vastavalt 12% ja 19%). 2021. aasta andmetel on alla kuni 17. aastaseid 17,0%, 18-64 aastaseid 58,5% ning 65 ja vanemad 24,5% elanikkonnast[^12].

Eesti statistikaamet ennustab Valga rahvaarvu edasist kahanemist 2040. aastaks 9000 inimeseni (Projektsioon koostatud Statistikaameti poolt). Võrreldes 2021. aasta rahvaarvu protsendilist jaotust ja statistikaameti rahvastikuprognoosi aastaks 2040. aastal, on näha arvestatav vananeva rahvastiku osakaalu suurenemine (Tabel 1).

[^1]: Tiit Kaal et al., „Kohalike teede teehoiu rahastamisvajadus ja eelarve stsenaariumite mõjud: lõpparuanne“, 2021. [^2]: Evelin Jürgenson, „Implementation of the Land Reform in Estonia: Institutional Arrangement, Speed of Implementation and Land Plot Fragmentation“ (Thesis, Eesti Maaülikool, 2017), https://dspace.emu.ee//handle/10492/3695.

[^4]: Birgit Trik, „Erateede kasutamisega seotud maakonfliktid Eestis 2015 - 2017“ (Tartu, Eesti Maaülikool, 2019). [^5]: Riigikontroll, „Kohalike teede hoiu korraldamine“, 29. september 2010. [^6]: Tiit Metsvahi ja Kaido Rosin, „KOHALIKE TEEDE TEESEISUNDI NÕUETE TÄITMINE JA JÄRELEVALVE“, 2015. [^7]: „Ehitusseadustik“ (2015), https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv. [^8]: „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus“ (1993), https://www.riigiteataja.ee/akt/1048161?leiaKehtiv. [^9]: Riigikontroll, „Kohalike teede ehitus- ja remonditööde kvaliteedi tagamine“, 14. aprill 2022. [^10]: Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal ning mis pole kantud avalikult kasutatavate teede nimekirja. Eratee ei pea olema kantud teeregistrisse [^11]: Avalikuks kasutamiseks määratud eratee on kasutatav teiste isikute poolt, mida reguleeritakse õigusaktidega. Eratee avalikuks kasutamiseks määramisel lähtutakse avalikust huvist ning see toimub õigusaktides sätestatud korras (ehitusseadustik ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus). [^12]: Statistikaamet – Rahvaloendus 2021, RL21001