liiklusloendusetulemused2016aastal2017.md 106 KB
category: literaturenote citekey: liiklusloendusetulemused2016aastal2017 title: Liiklusloenduse tulemused 2016. aastal authors: "" year: 2017 date: 2017-00-00 2017 url: "https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Liiklusloendus/2016/aruanne_2016.pdf" zotero_key: UWJB7IV4 zotero_storage: FD8I72KZ collections: magistritöö / kohalikud teed folder: 001_artiklid
status: converted
Liiklusloenduse tulemused 2016. aastal
Töö nr 2017-x
Liiklusloenduse tulemused 2016. aastal
Aruande koostas: Luule Kaal
ERC Konsultatsiooni OÜ, konsultant
Aruande koostamisel osalesid: Stanislav Metlitski
AS Teede Tehnokeskus, ITS osakonna juhataja
Maret Jentson
AS Teede Tehnokeskus, A&U osak. peaspetsialist
Andres Teder
AS Teede Tehnokeskus, ITS osak. peaspetsialist
Juri Ess
AS Teede Tehnokeskus, ITS osak. spetsialist
Tiit Kaal
ERC Konsultatsiooni OÜ, konsultant
ümbruses 2016. a"
SISUKORD
| SISUKORD 1 |
|---|
| LÜHENDITE SELGITUSED 2 |
| SISSEJUHATUS 3 |
| MAJANDUS 2016 5 |
| SKP ja transpordinäitajad 6 |
| Mootorikütus 7 |
| Sõidukid 7 |
| ILMASTIK 2016 9 |
| Õhutemperatuur 9 |
| Sademed 10 |
| LOENDUSPUNKTID 11 |
| Püsiloenduspunktid 11 |
| Perioodilised loenduspunktid 13 |
| Teisaldatavad loenduspunktid 14 |
| Liiklusloenduse planeerimine teisaldatavates loenduspunktides 15 |
| LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-IKS 16 |
| LIIKLUSE MODELLEERIMINE 19 |
| LIIKLUSSAGEDUS 2016. AASTAL 22 |
| Liiklussagedus püsiloenduspunktides 22 |
| Liiklussagedus põhimaanteedel 28 |
| Liiklussagedus tugimaanteedel 32 |
| Liiklussagedus kõrvalmaanteedel 36 |
| Üle 12 meetri pikkuste sõidukite liiklussagedus 38 |
| LISAD |
| LISA 1. Loenduspunktide nimekiri ning tehtud avariihooldustööd |
| LISA 2. Püsiloenduspunktide jagunemine liikluse iseloomu järgi |
| LISA 3. Sõidukiklasside nädalakoefitsiendid |
| LISA 4. Püsiloenduspunktide gruppe iseloomustavad liiklussageduse graafikud |
| LISA 5. Püsiloenduspunktide liiklussageduse muutused 2016/2015 nädalate lõikes |
| LISA 6. Põhimaanteede kaalutud keskmine liiklussagedus aastatel 2007-2016 |
| LISA 7. Liiklussagedus põhimaanteedel seisuga 31.12.2016 |
| LISA 8. Liiklussagedus tugimaanteedel seisuga 31.12.2016 |
| LISA 9. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 31.12.2016 |
| LISA 10. Teemakaart "Teisaldatavad loenduspunktid 2016. a" |
| LISA 11. Teemakaart "Statsionaarsed loenduspunktid 2016. a" |
| LISA 12. Teemakaart "Liiklussagedus põhi- ja tugimaanteedel 2016. a" |
| LISA 13. Teemakaart "Liiklussagedus suuremate linnade ümbruses 2016. a" |
| LISA 14. Teemakaart "Üle 12 m pikkuste sõidukite liiklussagedus põhi- ja tugimaanteedel |
| 2016. a" |
| LISA 15. Teemakaart "Üle 12 m pikkuste sõidukite liiklussagedus suuremate linnade |
LÜHENDITE SELGITUSED
AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus, autot/ööpäevas
NKÖL – nädala keskmine ööpäevane liiklussagedus, autot/ööpäevas
SAPA – sõiduautod ja pakiautod [sõiduki pikkus (m) ≤ 6,0]
VAAB – veoautod ja autobussid [6,0 < sõiduki pikkus (m) ≤ 12,0]
AR – autorongid [sõiduki pikkus (m) > 12,0]
LP – liiklusloenduspunkt
PLP – püsiloenduspunkt
PerLP – perioodiline loenduspunkt
TLP – teisaldatav loenduspunkt
SKP – sisemajanduse koguprodukt
Mnt – maantee
SISSEJUHATUS
Käesolev aruanne on koostatud Maanteeameti tellimusel Liiklusloenduslepingu 2015/2016 täitmise tulemusena. Lepingu raames tehti 2016. aastal pikaajalist liiklusloendust püsi- ja perioodilistes loenduspunktides, nende loenduspunktide hooldust ning lühiajalist liiklusloendust põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteedel. Aruanne koos loendusandmete töötluse ja analüüsiga on koostatud ERC Konsultatsiooni OÜ poolt.
Liiklussageduse andmed on väga olulised teedevõrku iseloomustavad andmed. Liiklusloenduse tulemusena saadavad andmed on tähtis baasinfo teede ehituse ja remondi ning teehoolde planeerimisel, projekteerimisel ja teostamisel. Seega on ülimalt oluline, et liiklussageduse andmete kogumine ja töötlemine toimuks kindlate reeglite ning ühtse süsteemi ja põhimõtete alusel. Kindlasti peab olema tagatud tulemuste usaldatavus, järjepidevus ning võrreldavus erinevate piirkondade vahel.
Kaalutud keskmine aasta ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) Eesti riigimaanteedel oli 2016. aastal 935 autot/ööpäevas (2015. aastal oli AKÖL 895 autot/ööpäevas, muutus +4,5%). Tee liikide lõikes oli 2016. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus ja muutused võrreldes 2015. aastaga järgmised:
- põhimaanteede keskmine AKÖL 5033 autot/ööpäevas, muutus +4,7%;
- tugimaanteede keskmine AKÖL 1532 autot/ööpäevas, muutus +3,5%;
- kõrvalmaanteede keskmine AKÖL 291 autot/ööpäevas, muutus +5,0%.
Graafik 1. Põhi- ja tugimaantee liiklussageduse aastane muutus viimase 10 aasta jooksul
Kõrvalmaanteede võrgu kogupikkusest ligi 72%-l ehk 9031-l kilomeetril on liiklussagedus alla 300 auto/ööpäevas.
Üle 12 m pikkuste sõidukite (AR) liiklussageduse andmed olid vastavalt:
- põhimaanteede keskmine AKÖL 511 autot/ööpäevas, osakaal koguliiklusest 10,2%;
- tugimaanteede keskmine AKÖL 82 autot/ööpäevas, osakaal koguliiklusest 5,4%;
- kõrvalmaanteede keskmine AKÖL 10 autot/ööpäevas, osakaal koguliiklusest 3,4%.
Liikluse arengud sõltuvad erinevate transpordiliikide osakaalust ning inimeste ja kaupade liikumisvajadustest, mis omakorda sõltuvad riigi transpordi- ja maksupoliitikast, kohalikust ja regionaalsest maakasutusest, regionaalpoliitikast, kütuse hinnast, raudtee, ühistranspordi ja kergliikluse arengust jne.
Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutavad mitmed tegurid ning järgnevalt on toodud nendest mõned olulisemad:
- üldine majanduse areng;
- kütuse hinna muutus;
- erinevad maksud;
- ühistranspordi arendamine;
- kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng;
- teede läbilaskvus;
- kergliiklusteede olemasolu.
Liiklusest ja seal toimuvatest muutustest ülevaate saamiseks toimub süstemaatiline andmete kogumine ja analüüs. Läbiviidavad liiklusloendused võivad olla nii pikaajalised kui lühiajalised. Pikaajaline liiklusloendus kestab kauem kui 14 päeva ning seda tehakse ainult statsionaarselt väljaehitatud püsi- ja perioodilistes loenduspunktides (PLP ja PerLP). Püsiloenduspunktide loendustulemuste põhjal saab hinnata liikluse iseloomu loenduspunkti piirkonnas. Lühiajalise liiklusloenduse kestvus on kuni 14 päeva ja see viiakse läbi teisaldatavates loenduspunktides (TLP).
Loendustulemused teisendatakse ühtse metoodika järgi aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks loenduspunktis. Loenduspunkti liiklussageduse mõjupiirkonda laiendatakse kindlale homogeense liiklussagedusega teelõigule. Homogeense liiklusega teelõiguks loetakse teelõiku, millel liiklussagedus oluliselt ei muutu.
Aastatel 2009-2012 toimus suuremahuline liiklusloendus, mis andis peamised sisendid liiklussageduse modelleerimisele kogu riigimaanteede võrgule. 2016. a liiklusloenduse ja modelleerimise abil uuendati liiklussagedused kõigil riigimaanteede homogeensetel lõikudel.
Kokkuvõte ilmastiku iseärasustest 2016. aastal ning võrdlus eelnevate aastatega pärineb Keskkonnaagentuurist (Külli Loodla, meteoroloog).
MAJANDUS 2016
- aastal oli täheldatav mõningane majanduskasv. SKP muutused kvartalite lõikes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on olnud suhteliselt ühtlased jäädes keskmiselt 1,2% piiresse.
Tabelis 1 on toodud riigieelarvesse kütuseaktsiisi eeldatav laekumine Rahandusministeeriumi 2016. aasta suvise majandusprognoosi põhjal. Võrdluseks on tabelis toodud ka Rahandusministeeriumi 2015. aasta suvise majandusprognoosi alusel kütuseaktsiisi eeldatavad laekumismahud. Võrreldes eelnenud aastal tehtud prognoosiga eeldatakse nüüd kütuseaktsiisi laekumise kiiremat kasvu.
Tabel 1. Kütuseaktsiisi eeldatav laekumine aastatel 2016-2020.
| Aasta | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 |
|---|---|---|---|---|---|
| Kütuseaktsiis, mln eur (RM 2015. a suvise majandusprognoosi põhjal) |
486,0 | 537,0 | 581,0 | 591,0 | |
| Kütuseaktsiis, mln eur (RM 2016. a suvise majandusprognoosi põhjal) |
525,0 | 554,0 | 558,0 | 614,0 | 626,0 |
Kütuseaktsiisi tegelik laekumine oli suvel prognoositust mõnevõrra väiksem – kütuseaktsiisi laekus 2016. aastal 493,6 miljonit eurot. Aasta kokkuvõttes oli aga kütuseaktsiisi laekumise kasv 61,9 mln eurot ehk 14,3% rohkem kui 2015. aastal. Raskeveokimaksu tasuti 2016. a lõpuks 5,17 mln eurot ning võrreldes 2015. aastaga laekus raskeveokimaksu 1,8% rohkem.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 0,1%. Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimad mõjutajad oli alkohoolsed joogid ja tubakas. Suuremat mõju aastamuutusele avaldasid veel elekter, soojusenergia ja küte.
Keskmine brutokuupalk 2016. a kolme kvartali keskmisena oli 1124 eurot, mis on 7,5% rohkem kui 2015. a samal perioodil.
SKP ja transpordinäitajad
Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt 2016. aasta III kvartalis 1,3% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Võrreldes eelneva aastaga oli majanduskasv esialgsete andmete põhjal 1,2%. Järgneval graafikul on toodud SKP ja liiklussageduse muutuse omavaheline seos viimase 10 aasta jooksul.
Graafik 2. SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2002-2016
Alates 2015. a algusest võib maanteetranspordi kaubavedude osas täheldada olulist muutust – kui Eesti siseste kaubavedude mahud jätkavad kasvu (muutus +4,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga), siis rahvusvaheliste kaubavedude osas on 2015. aasta algusest alanud langus ning 2016.a kolme kvartali keskmine muutus oli -27,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Sisuliselt on rahvusvaheliste kaubavedude maht tagasi 2010. aastas.
Graafik 3. Maanteetranspordi kaubaveo näitajad aastatel 2012-2016 Statistikaameti andmete põhjal
Mootorikütus
Mootorikütuste hind hakkas oluliselt langema 2014. a viimases kvartalis ning madalaimad tasemed saavutati 2015. a teises pooles ning 2016. a alguses. Peale teatud stabiilsusperioodi võib viimasel ajal täheldada kerget muutust hinnatõusu suunas.
Võrreldes 2015. aastaga langes kütuste hind 2016. aastal ligikaudu 2,9%. Graafikul 4 on toodud kütuste keskmiste hindade muutus viimase 5 aasta jooksul.
Graafik 4. Kütuste keskmised hinnad 2012-2016
Sõidukid
Võrreldes eelmise aastaga on mitmete sõidukiliikide esmaselt registreerimise arv kasvanud. Suuremad kasvud on veoautode, maastikusõidukite ja jetide registreerimise osas. Kasvanud on veoautode, busside ja liikurmasinate registreerimine. Sõiduautode esmaste registreerimiste arv on kasvanud 2,6%. Tabelis 2 on toodud ülevaade viimase viie aasta jooksul esmaselt registreeritud sõidukitest.
Tabel 2. Liiklusregistris 2012-2016 aastal esmaselt registreeritud sõidukid
| Aasta | Sõidu autod |
Veo autod |
Bussid | Haagi sed |
Mootor rattad |
Mopee did |
Maastiku sõidukid |
Trak torid |
Traktori haagised |
Liikur masinad |
Väike laevad |
Jetid |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2012 | 49634 | 7137 | 471 | 5452 | 4901 | 7452 | 365 | 772 | 318 | 601 | 1210 | 67 |
| 2013 | 49484 | 7484 | 478 | 5635 | 2206 | 1554 | 389 | 884 | 362 | 599 | 1303 | 66 |
| 2014 | 47253 | 7577 | 488 | 6110 | 2387 | 1499 | 276 | 704 | 303 | 390 | 1456 | 72 |
| 2015 | 46016 | 8495 | 559 | 6348 | 2294 | 1354 | 212 | 650 | 255 | 401 | 1460 | 60 |
| 2016 | 47204 | 9378 | 415 | 6774 | 2519 | 1272 | 252 | 724 | 248 | 397 | 1345 | 92 |
| Muutus 16/15 |
2,6% | 10,4% | -25% | 6,7% | 9,8% | -6,1% | 18,9% | 11% | -2,7% | -1,0% | -7,9% | 53% |
7
Graafikul 5 on toodud sõiduautode esmaste registreerimiste arv viimase kümne aasta jooksul. 2009. aastal oli sõidukite registreerimine madalaimas punktis, hiljem on sõiduautode registreerimine tasapisi suurenenud ning on praeguseks jäänud 2008. a tasemele. Üsna ühtlased on muutused uute sõiduautode registreerimise osas ning protsentuaalselt on nende osakaal veidi kasvanud – 2016. aasta sõidukite esmaste registreerimiste puhul oli 49% sõiduautodest uued (2015. a oli vastav näitaja 46% ja 2008. a oli 52%).
Graafik 5. Sõiduautode esmased registreerimised aastatel 2007-2016
Tabelis 3 on toodud sõidukite arv elanike kohta viimase viie aasta jooksul. Nii autode kui sõiduautode arv 1000 elaniku kohta on 2016. aastal suurenenud üle 3%.
Tabel 3. Sõidukite arv elanike kohta
| Autosid | Sealhulgas | Autosid 1000 elaniku kohta ** |
||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Aasta | kokku | Sõiduautod | Bussid | Veoautod | Autosid kokku |
Sõidu autosid |
| 2012 | 694 489 | 602 133 | 4 311 | 88 045 | 526 | 456 |
| 2013 | 725 243 | 628 565 | 4 496 | 92 182 | 551 | 478 |
| 2014 * | 754 190 | 652 950 | 4 618 | 96 622 | 574 | 497 |
| 2015 * | 783 132 | 676 593 | 4 770 | 101 769 | 597 | 516 |
| 2016 * | 816 206 | 703 151 | 4 838 | 108 217 | 619 | 534 |
| Muutus 2016/2015 |
4,2% | 3,9% | 1,4% | 6,3% | 3,7% | 3,4% |
Märkused:
8
* 2014-2016. a sõidukite arv sisaldab ka peatatud registrikandega sõidukeid
** Eesti arvestuslik rahvaarv on Statistikaameti andmetel 1 317 800 (avaldatud seisuga 17.01.2017).
ILMASTIK 2016
Õhutemperatuur
Kuu keskmine õhutemperatuur oli klimaatilisest normist madalam vaid kolmel kuul – jaanuaris, oktoobris ja novembris. Ülejäänud kuud olid klimaatilisest normist soojemad. 2016. aasta kõige külmem kuu oli jaanuar, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli -7,7 °C. Võrreldes klimaatilise normiga (1981-2010) oli see 4 °C ja 2015. aasta jaanuariga võrreldes 7 °C madalam. Kõige soojem kuu oli juuli ning eriliselt soojad olid nii veebruar kui ka mai. Eesti keskmisena oli veebruaris õhutemperatuur +0,7 °C. Alates 1961. aastast on veel soojemad olnud vaid kolm aastat (1990., 1989. ja 2008.). Mais oli Eesti keskmine õhutemperatuur 13,1 °C. Alates 1961. aastast on veel soojem olnud vaid 1993. aasta maikuu. Klimaatilisest normist soojem oli ka detsember – Eesti keskmine õhutemperatuur oli +0,8 °C, s.o. 3 °C normist kõrgem, kuid 2015. aasta detsembrist 3 °C madalam. Eriliselt külmaks kujunes novembri esimene dekaad – Eesti keskmine õhutemperatuur oli -2,7 °C. Alates 1961. aastast pole nii külma novembri esimest dekaadi varem olnud. Pisut soojemad on olnud 1995. a. (-2,4 °C) ja 1970. a. (-2,5 °C). Detsembri viimane dekaad kujunes aga eriliselt soojaks. Eesti keskmine õhutemperatuur oli detsembri viimase dekaadi keskmisena +3,0 °C (klimaatiline norm -3,1 °C). Alates 1961. on detsembri viimane kolmandik veel soojem olnud vaid 2013. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli + 4,4 °C.
Kõige madalam õhutemperatuur registreeriti 8. jaanuaril Tartu-Tõravere ilmajaamas, mil minimaalne õhutemperatuur langes -30,0 °C-ni. Õhutemperatuuri maksimaalseimaks väärtuseks registreeriti +32,4 °C, mis mõõdeti 26. juunil Võrus.
Tabel 4. Eesti keskmine õhutemperatuur (°C)
| Kuu | jaan | veebr | märts | apr | mai | juuni | juuli | aug | sept | okt | nov | dets | aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Norm 1981- 2010 |
-3,5 | -4,5 | -1,1 | 4,6 | 10,4 | 14,4 | 17,4 | 16,3 | 11,5 | 6,7 | 1,4 | -2,0 | 6,0 |
| 2000-2015 | -3,6 | -4,3 | -0,9 | 5,1 | 10,8 | 14,5 | 18,3 | 17,0 | 12,5 | 6,9 | 2,8 | -0,9 | 6,5 |
| 2014 | -6,3 | -0,2 | 2,1 | 5,8 | 11,0 | 13,3 | 19,6 | 17,6 | 12,9 | 6,5 | 2,4 | -0,1 | 7,1 |
| 2015 | -0,8 | -0,1 | 2,5 | 5,2 | 9,8 | 13,9 | 16,1 | 17,1 | 13,3 | 6,0 | 4,9 | 3,2 | 7,6 |
| 2016 | -7,7 | 0,7 | 0,2 | 5,3 | 13,1 | 15,5 | 17,8 | 16,3 | 13,2 | 5,0 | 0,0 | 0,8 | 6,7 |
Graafik 6. Kuu keskmised temperatuurid Eestis
Sademed
Sademete poolest oli nii neid kuid, mis olid kuivemad, kui ka neid, mis olid klimaatilisest normist sajusemad. Kõige kuivem kuu oli mai ning sademete vähesusega paistis silma ka september. Veebruar oli eriliselt sajune. Mitmel pool sadas 18. veebruaril jäätuvat vihma, mis muutis teed-tänavad liuväljadeks. Alates 1961. aastast on veebruar veel sajusem olnud vaid 1990. aastal. Väga sadude rohke oli ka juuni. Alates 1961. aastast on Eesti keskmisena veel sajusemad olnud vaid 2004. ja 1998. aasta. Tartu-Tõravere ilmajaamas sadas juunis vihmavett 206 mm (klimaatiline norm 84 mm). Pikas vaatlusreas, alates 1866. aastast, pole Tartus nii sajust juunikuud varem esinenud. Aasta kõige sajusem kuu oli august. Eesti keskmine sajuhulk augustis oli 131 mm. Alates 1961. aastast on veel sajusem august olnud viiel aastal. Kuna juuni ja august möödusid rohkete sademetega ning olid läbi aastate ühed sajusemad, siis oli ka suvi sadude poolest eriline. Eesti keskmisena oli suve (juuni, juuli, august) sademete summa 317 mm (klimaatiline norm 224 mm, 2015. a. 165 mm). Alates 1961. aastast on veel sajusem olnud vaid 1998. a., mil Eesti keskmisena sadas 350 mm. Suvised tugevad hoogvihmad põhjustasid mitmel pool üleujutusi (nt. Tartus 16. juunil ja 3. juulil, Tallinnas 10. juulil, Rakveres 28. juulil).
Viimane lumesadu oli 6. juunil Jõgevamaal, mil sadas lumekruupe ja lumelörtsi. Esimene lumesadu oli 25. oktoobri öösel ning 25. oktoobri hommikul oli mitmel pool maapind kaetud lumevaibaga.
Tabel 5. Eesti keskmine sajuhulk (mm)
| Kuu | jaan | veebr | märts | apr | mai | juuni | juuli | aug | sept | okt | nov | dets | aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Norm 1981- 2010 |
50 | 35 | 37 | 31 | 42 | 69 | 72 | 83 | 64 | 74 | 63 | 53 | 672 |
| 2000-2015 | 50 | 34 | 35 | 31 | 42 | 69 | 72 | 83 | 64 | 74 | 63 | 53 | 672 |
| 2014 | 41 | 30 | 33 | 17 | 61 | 84 | 39 | 125 | 31 | 41 | 25 | 68 | 592 |
| 2015 | 55 | 25 | 32 | 56 | 39 | 45 | 83 | 37 | 61 | 12 | 67 | 53 | 564 |
| 2016 | 58 | 69 | 20 | 47 | 16 | 107 | 79 | 131 | 28 | 39 | 70 | 28 | 691 |
Graafik 7. Keskmine sajuhulk Eestis kuude lõikes
LOENDUSPUNKTID
Püsiloenduspunktid
Püsiloenduspunkt on statsionaarne teeinfrastruktuuri ehitis, mis paikneb vahetult tee muldkeha läheduses ning on varustatud elektritoitega. Tugipostile paigaldatud seadmekapis paikneb liiklusloendusseade, mis on ühendatud teekattesse paigaldatud induktiivanduritega. Püsiloenduspunktides kasutatakse loendusseadmeid, mis võimaldavad registreerida sõidukite arvu, klassi, liikumiskiirust ja liikumissuunda.
Pilt 1. Püsiloenduspunkt
Loenduspunkti läbinud sõidukid summeeritakse iga 15 min tagant. Kogutud sõidukite loendusandmed ning loendusseadme töökorrasoleku kohta käiv info edastatakse serverisse viivitamatult uue andmepaketi moodustumisel, ent mitte harvemini kui 4 korda tunnis, kasutades edastamiseks GPRS raadio-pakettandmeside teenust ja interneti protokolli. Püsiloenduspunktides toimub liiklusloendus aastaringselt.
Püsiloenduspunktidest edastatakse saadud andmed iga 15 min tagant "Tark Tee" veebiportaalile, mille kaudu informeeritakse teekasutajat liiklusoludest riigimaanteedel.
Püsiloenduspunktide võrgustik koosneb 97-st püsiloenduspunktist, millest 59 asuvad põhimaanteedel, 35 tugimaanteedel ja 3 kõrvalmaanteedel.
- aastal toimusid püsiloenduspunktide võrgus järgmised olulisemad muudatused:
- mnt nr 2 km 82,3 "Pikaküla" PerLP ümber ehitatud püsiloenduspunktiks;
- mnt nr 2 km 191,8 "Ülenurme" PerLP ümber ehitatud püsiloenduspunktiks;
- mnt nr 4 km 15,6 "Peoleo" PerLP ümber ehitatud püsiloenduspunktiks;
- mnt nr 15 km 23,4 "Tagadi" PerLP ümber ehitatud püsiloenduspunktiks;
- mnt nr 39 km 9,8 "Lähte" PerLP ümber ehitatud püsiloenduspunktiks.
Katkestused püsiloenduspunktide töös on tingitud mitmetest asjaoludest ja sõltuvalt põhjustest on liiklusandmete registreerimine häiritud lühiajaliselt või pikema aja vältel.
Pikemaajalised katkestused on tingitud teetöödest, loenduri-, teeandurite tehnilistest riketest või loenduri elektrivarustusega seotud probleemidest, mis on omakorda valdavalt põhjustatud kas äikesest, pingekõikumistest või pikemaajalistest katkestustest elektritarnijate võrkudes.
Püsiloenduspunktid, mis olid pikemat aega rivist väljas või kus olulisel määral oli tavaliiklus häiritud:
- mnt nr 1 km 13,2 "Loo 2";
- mnt nr 4 km, 188,7 "Ikla";
- mnt nr 7 km 196,4 "Murati";
- mnt nr 10 km 46,6 "Valuste";
- mnt nr 15 km 4,6 "Kangru".
Seoses varase talvega ja teekatte madalate temperatuuride tõttu, jäid taastamata teeandurid järgmistes loenduspunktides:
- mnt nr 1 km 17,8 "Prügila rist";
- mnt nr 3 km 185,5 "Puka";
- mnt nr 45 km 12,2 "Vana-Kastre";
- mnt nr 52 km 0,8 "Viiratsi".
Lühiajalisi katkestusi tingib liiklusloenduri ja serveri vahelise ühenduse käigus loenduri kellaaja korrigeerimine, mille tulemusena võib üks 15-minutiline periood jääda andmetest tühjaks. Nimetatud toiming tehakse reeglina öisel ajal, mil liiklus on kõige väiksem. Sellised katkestused loendurite töös liiklusloenduse tulemusi ei mõjuta.
Probleemid andurite ja loenduri vahelises ühendusahelas on keskkonna- ja ilmastikupõhised ning neid avastatakse alles loendustulemuste hilisemal analüüsil.
Püsiloenduspunktide nimekiri ja kokkuvõte tehtud avariihooldustöödest on toodud Lisas 1 ning nende asukohad on Lisa 11 teemakaardil.
Perioodilised loenduspunktid
Perioodiline loenduspunkt on statsionaarselt väljaehitatud loenduspunkt, mis on ehituse poolest analoogne püsiloenduspunktile. Erinevalt püsiloenduspunktidest kasutatakse perioodilistes loenduspunktides taastuvenergia lahendusi või akutoidet. Loendusseade paigaldatakse perioodilisse loenduspunkti ainult liiklusloenduse tegemise ajaks.
Pilt 2. Perioodiline loenduspunkt
Liiklusloenduse kestvus perioodilises loenduspunktis on harilikult 4 nädalat ning sellist loendust tehakse aasta jooksul samas punktis tavaliselt 2 korda, tulenevalt tehnilistest võimalustest on osades perioodilistes loenduspunktides tehtud ka pikemaajalisi loendusi.
Perioodilised loenduspunktid on välja ehitatud suurema liiklussagedusega teelõikudele, kus voolikloenduritega loenduse tegemine on ohtlik ja/või saadavate andmete kvaliteet ei pruugi olla piisav.
- aastal ehitati viis perioodilist loenduspunkti ümber püsipunktideks ning seetõttu vähenes perioodiliste loenduspunktide arv 5 punkti võrra. Seisuga 31.12.2016 on Eesti riigimaanteedel kokku 39 perioodilist loenduspunkti, millest 21 asuvad põhimaanteedel, 7 tugimaanteedel ja 11 kõrvalmaanteedel. Perioodilistes loenduspunktides tehti liiklusloendust aasta jooksul kokku 347-l nädalal ja need jagunesid järgmiselt:
- põhimaanteedel 173 nädalat;
- tugimaanteedel 78 nädalat;
- kõrvalmaanteedel 96 nädalat.
Perioodilised loenduspunktid, mis olid pikemat aega rivist väljas või kus olulisel määral oli tavaliiklus häiritud:
- mnt nr 4 km 12,9 "Laagri";
- mnt nr 11 km 3,1 "Väo"
- mnt nr 11 km 26,1 "Juuliku";
- mnt nr 22130 km 0,7 "Ülenurme alev".
Perioodiliste loenduspunktide nimekiri on toodud Lisas 1 ning nende asukohad on Lisa 11 teemakaardil.
Teisaldatavad loenduspunktid
Teisaldatav loenduspunkt on homogeenset teelõiku iseloomustav loenduspunkt, kus toimub lühiajaline liiklusloendus kestvusega tavaliselt 7 päeva.
Alates 2009. aastast on teisaldatavates loenduspunktides kasutatud kahe voolikanduriga sõidukeid klassifitseerivaid loendusseadmeid.
Pilt 3. Voolikandurid maanteel
Voolikandurid paigaldatakse kindla vahekaugusega risti üle sõidutee ja ühendatakse loendusseadmega. Loendusseade jäädvustab voolikutelt saadavad sõidukite poolt tekitatud impulsid ning kogub andmeid sõidukite hulga, klassi, kiiruse, pikivahe, sõidusuundade ja –radade kohta.
Loendusperioodi jooksul on esinenud mitmeid juhuseid, kus liiklusloenduri voolikandurid olid lõhutud, seadmed kahjustatud ja loendustulemused selle tõttu mittetäielikud. Liiklusloenduri voolikute lõhkumise põhjuseks oli üldjuhul kas vandalism, maanteedel tehtavad teehoolde tööd või voolikandurite purunemine teelõigul oleva suure liiklussageduse tõttu.
Lühiajaline liiklusloendus viidi läbi perioodil 21 … 46 nädal ning loendust ei viidud läbi nendel nädalatel, kus liiklus võis olla tavapärasest erinev (riiklikud pühad jms).
- aastal tehti teisaldatavates loenduspunktides liiklusloendust kokku 853 korda ja need jagunesid järgmiselt:
- põhimaanteedel 70 liiklusloendust;
- tugimaanteedel 150 liiklusloendust;
- kõrvalmaanteedel 633 liiklusloendust.
Erinevatel põhjustel ebaõnnestus (ehk siis polnud võimalik saada terve loendusperioodi tulemust) 24 loendust (2,8% loendusmahust) ning jäi tegemata (planeeritud loendust polnud võimalik teha) 15 loendust. Andmete analüüsiks ebapiisava tulemuse korral tehti loenduspunktides kordusloendus.
- aastal tehtud lühiajalise liiklusloenduse nimekiri on toodud Lisas 1 ja asukohad on näidatud Lisa 10 teemakaardil.
Liiklusloenduse planeerimine teisaldatavates loenduspunktides
Liiklusloenduse planeerimine toimub kindlate reeglite ning ühtse süsteemi järgi. Loenduskava tagab liiklusloenduse tähtajalise täitmise nõutud mahus ning loendustulemuste võrreldavuse.
2015-2016. a koostati pikaajaline loenduskava järgmistel põhimõtetel:
- põhi- ja tugimaanteede homogeensed lõigud loetakse kaheaastase tsükliga;
- kõrvalmaanteede homogeensete lõikude loendamise tsükkel sõltub AKÖL-st (mida väiksem on AKÖL, seda pikem on tsükkel).
Vastavalt loenduskavale tehakse ajavahemikus 2015-2024 teisaldatavates loenduspunktides vähemalt 8000 loendust ehk minimaalselt 800 loendust aastas.
Lisaks pikaajalisele loenduskavale koostatakse iga aasta 15. aprilliks loenduskava jooksvaks loendusperioodiks ning kooskõlastatakse tellijaga.
Loendatavate lõikude nimekirja koostamise eelduseks on riigimaanteede homogeensete lõikude ning eelmistel perioodidel saadud loendustulemuste analüüs. Analüüsi käigus kontrollitakse homogeensete teelõikude vastavus riigimaanteede olemile ja liiklusele.
Konkreetse loenduslõigu valik sõltub eelkõige aastast, millal lõigul reaalselt loendust tehti. Kõrvalmaanteede puhul mõjutab valikut AKÖL, lõigu geograafiline asukoht ning lõigu asukoht maanteel.
Jooksva perioodi loenduskava koostamisel jälgitakse, et loenduslõikude jaotus maakondade lõikes ning konkreetse tee lõikes võimaldaks parema indikatsiooni liiklussageduse muutumisest maanteel.
Loenduskava võrreldakse teeremondi kavaga vältimaks selliste lõikude valikut, kus liiklus võib olla mõjutatud olulisel määral.
LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-IKS
Liiklussagedus on erinev nii ajas kui ruumis ja see on pidevas muutumises. Nii on suvine liiklussagedus suurem talveperioodi omast, öine liiklussagedus on väiksem päevasest, pühade perioodil liigub rohkem sõidukeid jne. Suuremate linnade ümbruse liiklus on aasta vältel ühtlane, suvitusrajoonide läheduses on liiklussagedus suurem suveperioodil, suusakeskustesse viivatel teedel liigub rohkem sõidukeid talvel jne. Liiklust iseloomustavad trendid muutuvad aja jooksul. Selline muutus võib olla ajutine (näiteks tingitud teeremonditöödest) või püsivama iseloomuga (uute elurajoonide väljaarendus). Selleks, et saada ülevaadet liikluses toimuvast, on vajalik kogutavaid andmeid süstematiseerida, analüüsida ja võrrelda. Liiklusloendusandmete võrdlemiseks teisendatakse loendustulemused aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks.
Esmased tulemused saadakse liiklusloenduse tegemisel loenduspunktides. Loendustulemused tuleb sõltuvalt liiklusloenduse kestvusest teisendada aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks ning seejärel kantakse tulemus konkreetsele loenduslõigule. Alates 2009. aastast on liiklusloenduse tulemuste analüüsil kasutatud ühesugust metoodikat, mida 2013. aastal täpsustati sõidukiklasside lõikes.
Liiklusloenduse tulemuste alusel leitakse püsiloenduspunktide liikluse ebaühtlustegurid ehk siis teatud ajaperioodile (päev ja nädal) arvutatakse selle perioodi liikluse koefitsient. Leitud koefitsientide graafikud aitavad määrata konkreetse püsiloenduspunkti liiklust iseloomustavat gruppi. Paljudes püsiloenduspunktides on liikluse iseloom suhteliselt sarnane, samas on aga ka püsiloenduspunkte, mida läbiv liiklus on oma iseloomult teiste liiklusloenduspunktide omast hoopis erinev. Tabelis 6 on toodud liiklust iseloomustavate gruppide kirjeldus ning Lisas 2 püsiloenduspunktide jagunemine gruppidesse liikluse iseloomu järgi.
Tabel 6. Liiklust iseloomustavad grupid ja nende kirjeldus
| | Grupp | KÖL | AKÖL | | | |----|---------------------------------|-------------------|--------------|--------------|--| | Nr | Iseloom | Suvine vs talvine | kndl kevadel | kndl sügisel | | | 1 | Tavaliiklus | 1,4-1,6 x | 13-14 | 44-45 | | | 2 | Suvine liiklus | ~2,2 x | 13-14 | 43-44 | | | 3 | Linnalähedane liiklus | 1,1-1,2 x | 14-15 | 45-46 | | | 4 | Teeremondist mõjutatud liiklus | | | | | | 5 | Ühiseid jooni mitteomav liiklus | | 12-13 | 42-43 | |
Järgnevalt tehti AKÖL-i arvutused liiklusloenduspunktide tulemustele, mis ei töötanud kogu aasta vältel. Siia kuuluvad püsiloenduspunktide tulemused, kus püsiloenduspunkti töös esinesid aasta jooksul pikemaajalised katkestused, perioodiliste loenduspunktide loendustulemused ja voolikloenduste tulemused. Selleks analüüsiti igat maanteed ja maanteelõiku ning iga loenduspunkti loendustulemusi eraldi. Analüüsi tulemusena määrati iga sellise piirkonna liikluse iseloom vastavalt eelnevalt moodustatud liikluse iseloomu gruppidele.
Lühiajaliste loendustulemuste AKÖL-i arvutamiseks koostati koefitsiendigraafikud sõidukiklasside kaupa. Sõidu- ja pakiautode (SAPA) nädalakoefitsientide peamine erinevus tuleneb vaid liikluse iseloomust – on see siis nn tavaliiklus, suveliiklus või linnaliiklus. Veoautode ja autobusside (VAAB) ning autorongide (AR) liiklus on aga SAPA omast üsnagi erinev ja seda just selles osas, et see on aasta lõikes ühtlasem ning ka gruppide vahel pole olulisi erinevusi. Vastavalt liikluse iseloomule koondati püsiloenduspunktide nädalakoefitsiendid ning vastava grupi keskmine nädalakoefitsient arvutati iga sõidukiklassi jaoks eraldi (graafikud 8-10).
Lühiajaliste loendustulemuste AKÖL-iks teisendamisel kasutati 2016. aastal iga sõidukiklassi jaoks vastavalt oma nädalakoefitsienti ning sõidukiklasside tulemused summeeriti. Sellise metoodika kasutamine on eriti põhjendatud nendel maanteedel, kus on suur raskeliikluse osakaal. Kui üldine liiklussagedus on madal, siis eraldi koefitsientide kasutamisel on mõju vähene.
Graafik 8. SAPA nädalakoefitsientide graafikud 2016. aastal
Graafik 9. VAAB nädalakoefitsientide graafikud 2016. aastal
Graafik 10. AR nädalakoefitsientide graafikud 2016. aastal
Lisas 3 on toodud 2016. aasta nädalakoefitsientide arvulised väärtused sõidukiklasside kaupa.
Lisas 11 asuval teemakaardil on toodud statsionaarsete loenduspunktide asukohad ning jagunemine liikluse iseloomu gruppidesse.
LIIKLUSE MODELLEERIMINE
Liikluse modelleerimiseks kasutatakse CUBE tarkvara ning 2009. a loodud Eesti tingimustele ja vajadustele kohandatud liikluse baasmudelit. Järgnevatel aastatel on lahendatud mudeli töös tekkinud probleeme ja uuendatud mudelis liiklussageduse andmeid.
Mudeli töö põhineb olemasolevate liiklusloenduse andmete kandmisel teelõikudele ja nende baasil kogu teedevõrgu teelõikudele liiklussageduse leidmisel. Mudeli sisenditeks on riigimaanteid iseloomustavad andmed (maantee liik, pikkus, katend, kiiruspiirangud), piirkonnad (maakonnad, vallad, külad), rahvastiku ning liiklussageduse andmed.
Mudelite loomise protsess koosnes erinevatest töö etappidest:
- transpordivõrgu kirjeldamine:
- o lüli (link) kirjeldus teedevõrk jagatakse teelõikudeks (üldjuhul on teelõik ristmikust ristmikuni või asustuse piirist ristmikuni). Iga lüli otsapunktid kirjeldatakse (A ja B node). Lüli andmed sisaldavad pikkust, tüüpi, piirkiirust, paiknemise koodi jms;
- o sõlme (node) kirjeldus;
- transporditsoonide defineerimine:
- o piirkondade keskpunktide (tsentroidid) ja ühenduste kirjeldus. Tsentroid on punkt, kus liikumine kas algab või lõpeb. Tsooniühendused kirjeldatakse eraldi lingitüübina;
- eelnevate töö etappide ja tulemuste baasil korrespondentsmaatriksite koostamine;
- liikluse modelleerimine.
Kogu Eesti teedevõrgule ainult ühe liiklusmudeli loomine ei olnud võimalik, kuna loodav mudel oleks olnud liiga mahukas ja mudeli käivitamine arvutuste tegemiseks oleks kujunenud väga ajakulukaks. Seetõttu kasutati mudelis kaheetapilist tsoneerimist:
- kogu Eesti teedevõrgule üldise liiklusmudeli koostamine nn jämetsoneerimine. Sel puhul võetakse aluseks omavalitsusüksused ning tulemusena saadakse omavalitsuste piire ületav liiklusmaht;
- liiklusmudelite koostamine maakondade kaupa nn peentsoneerimine. Sel puhul võetakse aluseks linnade ja külade piirkonnad (4681 tsooni) ning tulemusena saadakse maakonna sisene liiklusmaht.
Pilt 4. Mudeli sisendandmed – 2016. a loenduspunktide asukohad
Pilt 5. Modelleeritud liiklus jämetsoneerimise tasandil
Pilt 6. Loenduspunktide asukohad ja modelleeritud AKÖL peentsoneerimise tasandil – näitena Lääne-Viru maakond
LIIKLUSSAGEDUS 2016. AASTAL
Liiklussagedus püsiloenduspunktides
Püsiloenduspunktide liiklusloenduse tulemused on analüüsitud ja teisendatud aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks. Püsiloenduspunktide viimase viie aasta AKÖL on toodud graafikutel 11-14 ning Lisas 4 olevatel graafikutel on toodud liiklussageduse muutuse trendijooned aasta jooksul põhimaanteedel olevate püsiloenduspunktide andmete põhjal.
Võrreldes eelmise aastaga on põhimaanteedel olevates püsiloenduspunktides liiklussagedus kasvanud 35-s (0,2 … 13,5%) ja langenud neljas punktis (0,6 … 4,9%). Püsiloenduspunktide andmete põhjal võib öelda, et liiklussagedus on kasvanud kõigil põhimaanteedel, vähenemised on seotud pigem teelõikudel tehtud ehitus- ja/või remonditöödega. Ka tugimaanteedel olevates püsiloenduspunktides on liiklussagedus võrreldes eelmise aastaga pigem kasvanud (1,2 … 9,1%), vähenemine oli täheldatav vaid kolmes punktis. Kõrvalmaanteedel on 3 püsiloenduspunkti ja need on kõik Tallinna ümbruses. Eelmise aastaga võrreldes on liiklussagedus neis kasvanud keskmiselt 5,2%.
Püsiloenduspunktide liiklussageduse muutusi aastate lõikes on võrreldud ainult nendes loenduspunktides, kus loenduspunkt töötas mõlemal perioodil ja suuremaid katkestusi ei esinenud (max 14 päeva). Võrreldavate tulemustega püsiloenduspunkte oli kokku 72.
Tabel 7. Liiklussageduse muutus püsiloenduspunktides 2016/2015
| Jrk nr |
Mnt nr |
Maantee nimetus | PLP nr | PLP nimi | AKÖL 2015 |
AKÖL 2016 |
Muutus 16/15 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | 1 | Tallinn - Narva | 1-73,4 | Viitna | 5771 | 6034 | 4,6% |
| 2 | 1 | Tallinn - Narva | 1-109,1 | Sämi | 5395 | 5478 | 1,5% |
| 3 | 1 | Tallinn - Narva | 1-158,0 | Kukruse | 12955 | 13040 | 0,7% |
| 4 | 1 | Tallinn - Narva | 1-195,0 | Sinimäe | 5382 | 5486 | 1,9% |
| 5 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-17,2 | Patika | 13044 | 13609 | 4,3% |
| 6 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-34,8 | Kuivajõe | 11001 | 11539 | 4,9% |
| 7 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-69,7 | Ussisoo | 8113 | 8462 | 4,3% |
| 8 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-92,9 | Mäeküla | 8539 | 8881 | 4,0% |
| 9 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-164,8 | Kärevere | 6904 | 7136 | 3,4% |
| 10 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-181,8 | Kandiküla | 5192 | 5427 | 4,5% |
| 11 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-197,1 | Tatra I | 7269 | 7653 | 5,3% |
| 12 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-238,3 | Heimtali | 3511 | 3665 | 4,4% |
| 13 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-260,5 | Tootsi | 2062 | 2125 | 3,1% |
| 14 | 3 | Jõhvi - Tartu - Valga | 3-21,7 | Mäetaguse | 2829 | 2713 | -4,1% |
| 15 | 3 | Jõhvi - Tartu - Valga | 3-62,2 | Tammispää | 1960 | 1948 | -0,6% |
| 16 | 3 | Jõhvi - Tartu - Valga | 3-125,0 | Kõrveküla | 5584 | 5824 | 4,3% |
| 17 | 3 | Jõhvi - Tartu - Valga | 3-213,1 | Paju | 2937 | 3288 | 12,0% |
| 18 | 4 | Tallinn - Pärnu - Ikla | 4-15,7 | Peoleo | 20022 | 21242 | 6,1% |
| 19 | 4 | Tallinn - Pärnu - Ikla | 4-21,1 | Kanama | 15136 | 15848 | 4,7% |
| 20 | 4 | Tallinn - Pärnu - Ikla | 4-107,8 | Are | 7720 | 8153 | 5,6% |
| 21 | 4 | Tallinn - Pärnu - Ikla | 4-123,7 | Pärnu | 11639 | 12175 | 4,6% |
| 22 | 4 | Tallinn - Pärnu - Ikla | 4-151,0 | Võiste | 4408 | 4832 | 9,6% |
| Jrk nr |
Mnt nr |
Maantee nimetus | PLP nr | PLP nimi | AKÖL 2015 |
AKÖL 2016 |
Muutus 16/15 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 23 | 4 | Tallinn - Pärnu - Ikla | 4-189,2 | Ikla | 3220 | 3655 | 13,5% |
| 24 | 5 | Pärnu - Rakvere - Sõmeru | 5-87,6 | Reopalu | 4481 | 4601 | 2,7% |
| 25 | 5 | Pärnu - Rakvere - Sõmeru | 5-94,3 | Mäo 1 | 5878 | 6138 | 4,4% |
| 26 | 5 | Pärnu - Rakvere - Sõmeru | 5-155,7 | Kadrina | 2227 | 2412 | 8,3% |
| 27 | 6 | Valga - Uulu | 6-34,7 | Helme | 1517 | 1577 | 4,0% |
| 28 | 6 | Valga - Uulu | 6-77,8 | Mõisaküla | 1518 | 1586 | 4,5% |
| 29 | 6 | Valga - Uulu | 6-107,6 | Ristiküla | 2883 | 3072 | 6,6% |
| 30 | 8 | Tallinn - Paldiski | 8-17,1 | Hüüru | 9849 | 9371 | -4,9% |
| 31 | 9 | Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla | 9-1,6 | Harutee | 6923 | 7164 | 3,5% |
| 32 | 9 | Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla | 9-38,2 | Risti | 4194 | 4440 | 5,9% |
| 33 | 9 | Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla | 9-64,6 | Herjava | 5102 | 5327 | 4,4% |
| 34 | 9 | Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla | 9-79,0 | Rohuküla | 1015 | 1017 | 0,2% |
| 35 | 10 | Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare | 10-37,3 | Lihula | 2522 | 2596 | 2,9% |
| 36 | 10 | Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare | 10-118,5 | Valjala | 2070 | 2055 | -0,7% |
| 37 | 13 | Jägala - Käravete | 13-2,3 | Jägala | 3229 | 3522 | 9,1% |
| 38 | 15 | Tallinn - Rapla - Türi | 15-34,6 | Kohila | 5367 | 5640 | 5,1% |
| 39 | 15 | Tallinn - Rapla - Türi | 15-59,6 | Kehtna | 2472 | 2456 | -0,6% |
| 40 | 17 | Keila - Haapsalu | 17-10,6 | Maeru | 4082 | 4146 | 1,6% |
| 41 | 20 | Põdruse - Kunda - Pada | 20-3,9 | Essu | 1802 | 1877 | 4,1% |
| 42 | 21 | Rakvere - Luige | 21-5,9 | Karkuse | 3524 | 3633 | 3,1% |
| 43 | 22 | Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva | 22-14,4 | Assamalla | 2436 | 2527 | 3,7% |
| 44 | 23 | Rakvere - Haljala | 23-7,9 | Haljala | 4472 | 4839 | 8,2% |
| 45 | 26 | Türi - Arkma | 26-6,0 | Raukla | 2393 | 2491 | 4,1% |
| 46 | 28 | Rapla - Märjamaa | 28-5,2 | Kuusiku | 1794 | 1779 | -0,9% |
| 47 | 31 | Haapsalu - Laiküla | 31-28,4 | Laiküla | 809 | 833 | 2,9% |
| 48 | 36 | Jõgeva - Mustvee | 36-14,2 | Laiuse | 1376 | 1397 | 1,5% |
| 49 | 37 | Jõgeva - Põltsamaa | 37-13,8 | Kaavere | 1499 | 1517 | 1,2% |
| 50 | 39 | Tartu - Jõgeva - Aravete | 39-3,4 | Maramaa | 6618 | 6907 | 4,4% |
| 51 | 39 | Tartu - Jõgeva - Aravete | 39-37,6 | Kassinurme | 2909 | 3077 | 5,8% |
| 52 | 40 | Tartu - Tiksoja | 40-4,1 | Tähtvere | 3566 | 3633 | 1,9% |
| 53 | 46 | Tatra - Otepää - Sangaste | 46-0,8 | Tatra II | 2432 | 2556 | 5,1% |
| 54 | 49 | Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia | 49-33,5 | Sürgavere | 3944 | 4080 | 3,5% |
| 55 | 49 | Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia | 49-60,6 | Loodi | 2343 | 2491 | 6,3% |
| 56 | 59 | Pärnu - Tori | 59-2,4 | Paikuse | 6851 | 7163 | 4,6% |
| 57 | 60 | Pärnu - Lihula | 60-13,1 | Audru | 2101 | 2172 | 3,4% |
| 58 | 61 | Põlva - Reola | 61-18,2 | Vastse-Kuuste | 2570 | 2800 | 9,0% |
| 59 | 64 | Võru - Põlva | 64-11,4 | Joosu | 1382 | 1450 | 5,0% |
| 60 | 67 | Võru - Mõniste - Valga | 67-33,9 | Varstu | 613 | 653 | 6,5% |
| 61 | 69 | Võru - Kuigatsi - Tõrva | 69-15,3 | Linnamäe | 1634 | 1774 | 8,5% |
| 62 | 78 | Kuressaare - Kihelkonna - Veere | 78-4,6 | Parila | 2526 | 2612 | 3,4% |
| 63 | 80 | Heltermaa - Kärdla - Luidja | 80-19,6 | Partsi | 1307 | 1363 | 4,3% |
| 64 | 85 | Liiapeksi - Loksa | 85-8,3 | Kolgaküla | 1845 | 1945 | 5,4% |
| 65 | 91 | Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa | 91-9,1 | Tõrvajõe | 4302 | 4366 | 1,5% |
| 66 | 92 | Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme | 92-17,6 | Kaimi | 3357 | 3534 | 5,3% |
| 67 | 92 | Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme | 92-69,8 | Teemeistri | 4081 | 4248 | 4,1% |
| 68 | 92 | Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme | 92-101,8 | Kanaküla | 1375 | 1483 | 7,9% |
| 69 | 93 | Kohtla-Järve - Kukruse - Tammiku | 93-9,2 | Järve | 7681 | 7608 | -0,9% |
| 70 | 11250 | Viimsi - Randvere | 11250-0,6 | Randvere | 17363 | 18289 | 5,3% |
| 71 | 11251 | Viimsi - Rohuneeme | 11251-0,8 | Rohuneeme | 7792 | 8058 | 3,4% |
| 72 | 11390 | Tallinn - Rannamõisa - Kloogaranna | 11390-3,7 | Kakumäe | 15843 | 16789 | 6,0% |
Tabelis 8 on toodud suurima liiklussagedusega täisnädala ja AKÖL-i suhtarvud püsiloenduspunktides. Nimetatud suhtarv on esitatud ainult nende püsiloenduspunktide loendustulemuste kohta, kus liiklusloenduse katkestusi esines alla 30% päevadest aastas. Püsiloenduspunktid on järjestatud vastavalt suhtarvu väärtustele selle kahanemise järjekorras. Suur suhtarv näitab liikluse ebaühtlust erinevatel aastaaegadel ning tavapäraselt on suurima liiklussagedusega täisnädal suveperioodil.
Suur liiklussagedus suveperioodil või lühema aja vältel on põhjustatud inimeste tihedamast liikumisest puhkuste ajal, turismi suurenemisest suveperioodil või suurte ürituste (laat, ralli, kontsert vms) toimumisest.
Tabel 8. Suurima suvise liiklussagedusega täisnädala ja AKÖL-i suhtarvud püsiloenduspunktides
| Jrk nr |
Mnt nr |
Maantee nimetus | PLP nr | PLP nimi | AKÖL autot/ööp |
NKÖL autot/ööp |
Max nädala suhtarv |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | 92 | Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme | 92-101,8 | Kanaküla | 1483 | 3050 | 2,06 |
| 2 | 69 | Võru - Kuigatsi - Tõrva | 69-15,3 | Linnamäe | 1774 | 3528 | 1,99 |
| 3 | 9 | Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla | 9-79,0 | Rohuküla | 1017 | 1994 | 1,96 |
| 4 | 91 | Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa | 91-9,1 | Tõrvajõe | 4366 | 8492 | 1,95 |
| 5 | 31 | Haapsalu - Laiküla | 31-28,4 | Laiküla | 833 | 1496 | 1,80 |
| 6 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-260,5 | Tootsi | 2125 | 3814 | 1,79 |
| 7 | 80 | Heltermaa - Kärdla - Luidja | 80-19,6 | Partsi | 1363 | 2440 | 1,79 |
| 8 | 85 | Liiapeksi - Loksa | 85-8,3 | Kolgaküla | 1945 | 3344 | 1,72 |
| 9 | 60 | Pärnu - Lihula | 60-13,1 | Audru | 2172 | 3716 | 1,71 |
| 10 | 10 | Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare | 10-37,3 | Lihula | 2596 | 4379 | 1,69 |
| 11 | 3 | Jõhvi - Tartu - Valga | 3-62,2 | Tammispää | 1948 | 3273 | 1,68 |
| 12 | 10 | Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare | 10-118,5 | Valjala | 2055 | 3321 | 1,62 |
| 13 | 6 | Valga - Uulu | 6-107,6 | Ristiküla | 3072 | 4928 | 1,60 |
| 14 | 6 | Valga - Uulu | 6-77,8 | Mõisaküla | 1586 | 2528 | 1,59 |
| 15 | 4 | Tallinn - Pärnu - Ikla | 4-189,2 | Ikla | 3655 | 5688 | 1,56 |
| 16 | 4 | Tallinn - Pärnu - Ikla | 4-151,0 | Võiste | 4832 | 7517 | 1,56 |
| 17 | 4 | Tallinn - Pärnu - Ikla | 4-139,9 | Reiu | 9755 | 15104 | 1,55 |
| 18 | 9 | Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla | 9-38,2 | Risti | 4440 | 6821 | 1,54 |
| 19 | 13 | Jägala - Käravete | 13-42,3 | Jäneda | 1714 | 2629 | 1,53 |
| 20 | 6 | Valga - Uulu | 6-34,7 | Helme | 1577 | 2410 | 1,53 |
| 21 | 46 | Tatra - Otepää - Sangaste | 46-0,8 | Tatra II | 2556 | 3811 | 1,49 |
| 22 | 4 | Tallinn - Pärnu - Ikla | 4-107,8 | Are | 8153 | 12120 | 1,49 |
| 23 | 78 | Kuressaare - Kihelkonna - Veere | 78-4,6 | Parila | 2612 | 3876 | 1,48 |
| 24 | 37 | Jõgeva - Põltsamaa | 37-13,8 | Kaavere | 1517 | 2231 | 1,47 |
| 25 | 4 | Tallinn - Pärnu - Ikla | 4-57,4 | Vaimõisa | 7740 | 11282 | 1,46 |
| 26 | 9 | Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla | 9-64,6 | Herjava | 5327 | 7717 | 1,45 |
| 27 | 36 | Jõgeva - Mustvee | 36-14,2 | Laiuse | 1397 | 2011 | 1,44 |
| 28 | 3 | Jõhvi - Tartu - Valga | 3-21,7 | Mäetaguse | 2713 | 3881 | 1,43 |
| 29 | 9 | Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla | 9-1,6 | Harutee | 7164 | 10206 | 1,42 |
| 30 | 3 | Jõhvi - Tartu - Valga | 3-109,9 | Pataste | 2854 | 4053 | 1,42 |
| 31 | 67 | Võru - Mõniste - Valga | 67-33,9 | Varstu | 653 | 923 | 1,41 |
| 32 | 23 | Rakvere - Haljala | 23-7,9 | Haljala | 4839 | 6821 | 1,41 |
| 33 | 13 | Jägala - Käravete | 13-2,3 | Jägala | 3522 | 4961 | 1,41 |
| 34 | 17 | Keila - Haapsalu | 17-10,6 | Maeru | 4146 | 5827 | 1,41 |
| 35 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-238,3 | Heimtali | 3665 | 5091 | 1,39 |
| Jrk nr |
Mnt nr |
Maantee nimetus | PLP nr | PLP nimi | AKÖL autot/ööp |
NKÖL autot/ööp |
Max nädala suhtarv |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 36 | 4 | Tallinn - Pärnu - Ikla | 4-21,1 | Kanama | 15848 | 21965 | 1,39 |
| 37 | 28 | Rapla - Märjamaa | 28-5,2 | Kuusiku | 1779 | 2459 | 1,38 |
| 38 | 5 | Pärnu - Rakvere - Sõmeru | 5-87,6 | Reopalu | 4601 | 6274 | 1,36 |
| 39 | 26 | Türi - Arkma | 26-6,0 | Raukla | 2491 | 3396 | 1,36 |
| 40 | 4 | Tallinn - Pärnu - Ikla | 4-123,7 | Pärnu | 12175 | 16458 | 1,35 |
| 41 | 49 | Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia | 49-33,5 | Sürgavere | 4080 | 5515 | 1,35 |
| 42 | 15 | Tallinn - Rapla - Türi | 15-59,6 | Kehtna | 2456 | 3297 | 1,34 |
| 43 | 61 | Põlva - Reola | 61-18,2 | Vastse-Kuuste | 2800 | 3743 | 1,34 |
| 44 | 1 | Tallinn - Narva | 1-32,2 | Kodasoo | 11141 | 14849 | 1,33 |
| 45 | 92 | Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme | 92-17,6 | Kaimi | 3534 | 4690 | 1,33 |
| 46 | 40 | Tartu - Tiksoja | 40-4,1 | Tähtvere | 3633 | 4773 | 1,31 |
| 47 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-181,8 | Kandiküla | 5427 | 7028 | 1,30 |
| 48 | 5 | Pärnu - Rakvere - Sõmeru | 5-22,9 | Tori | 2700 | 3487 | 1,29 |
| 49 | 92 | Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme | 92-69,8 | Teemeistri | 4248 | 5484 | 1,29 |
| 50 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-197,1 | Tatra I | 7653 | 9865 | 1,29 |
| 51 | 3 | Jõhvi - Tartu - Valga | 3-213,1 | Paju | 3288 | 4221 | 1,28 |
| 52 | 39 | Tartu - Jõgeva - Aravete | 39-37,6 | Kassinurme | 3077 | 3940 | 1,28 |
| 53 | 49 | Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia | 49-60,6 | Loodi | 2491 | 3143 | 1,26 |
| 54 | 39 | Tartu - Jõgeva - Aravete | 39-3,4 | Maramaa | 6907 | 8674 | 1,26 |
| 55 | 5 | Pärnu - Rakvere - Sõmeru | 5-96,5 | Mäo 2 | 2773 | 3454 | 1,25 |
| 56 | 5 | Pärnu - Rakvere - Sõmeru | 5-94,3 | Mäo 1 | 6138 | 7614 | 1,24 |
| 57 | 11 | Tallinna ringtee | 11-15,7 | Vaela | 11564 | 14331 | 1,24 |
| 58 | 8 | Tallinn - Paldiski | 8-17,1 | Hüüru | 9371 | 11588 | 1,24 |
| 59 | 1 | Tallinn - Narva | 1-73,4 | Viitna | 6034 | 7459 | 1,24 |
| 60 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-69,7 | Ussisoo | 8462 | 10416 | 1,23 |
| 61 | 11390 | Tallinn - Rannamõisa - Kloogaranna | 11390-3,7 | Kakumäe | 16789 | 20613 | 1,23 |
| 62 | 1 | Tallinn - Narva | 1-109,1 | Sämi | 5478 | 6723 | 1,23 |
| 63 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-92,9 | Mäeküla | 8881 | 10846 | 1,22 |
| 64 | 64 | Võru - Põlva | 64-11,4 | Joosu | 1450 | 1763 | 1,22 |
| 65 | 4 | Tallinn - Pärnu - Ikla | 4-15,7 | Peoleo | 21242 | 25555 | 1,20 |
| 66 | 3 | Jõhvi - Tartu - Valga | 3-125,0 | Kõrveküla | 5824 | 6987 | 1,20 |
| 67 | 21 | Rakvere - Luige | 21-5,9 | Karkuse | 3633 | 4341 | 1,19 |
| 68 | 1 | Tallinn - Narva | 1-195,0 | Sinimäe | 5486 | 6555 | 1,19 |
| 69 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-34,8 | Kuivajõe | 11539 | 13727 | 1,19 |
| 70 | 8 | Tallinn - Paldiski | 8-39,4 | Kloogaranna | 3125 | 3709 | 1,19 |
| 71 | 22 | Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva | 22-14,4 | Assamalla | 2527 | 2989 | 1,18 |
| 72 | 5 | Pärnu - Rakvere - Sõmeru | 5-155,7 | Kadrina | 2412 | 2832 | 1,17 |
| 73 | 3 | Jõhvi - Tartu - Valga | 3-154,1 | Tõravere | 7876 | 9244 | 1,17 |
| 74 | 20 | Põdruse - Kunda - Pada | 20-3,9 | Essu | 1877 | 2197 | 1,17 |
| 75 | 11251 | Viimsi - Rohuneeme | 11251-0,8 | Rohuneeme | 8058 | 9394 | 1,17 |
| 76 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-164,8 | Kärevere | 7136 | 8308 | 1,16 |
| 77 | 15 | Tallinn - Rapla - Türi | 15-34,6 | Kohila | 5640 | 6563 | 1,16 |
| 78 | 1 | Tallinn - Narva | 1-146,1 | Varja | 5539 | 6441 | 1,16 |
| 79 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-17,2 | Patika | 13609 | 15816 | 1,16 |
| 80 | 15 | Tallinn - Rapla - Türi | 15-23,4 | 7104 | 8132 | 1,14 | |
| 81 | 59 | Pärnu - Tori | 59-2,4 | Tagadi | 8107 | 1,13 | |
| 82 | 11250 | Viimsi - Randvere | 11250-0,6 | Paikuse 7163 Randvere |
20195 | 1,10 | |
| 83 | 1 | Tallinn - Narva | 1-158,0 | Kukruse | 18289 13040 |
14395 | 1,10 |
| 84 | 93 | Kohtla-Järve - Kukruse - Tammiku | 93-9,2 | Järve | 7608 | 8376 | 1,10 |
| 85 | 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 2-7,0 | Peetri | 23143 | 23147 | 1,00 |
Lisas 4 olevatel graafikutel on esitatud näidisena viie iseloomuliku püsiloenduspunkti ööpäeva keskmise ja nädala keskmise liiklussageduse muutused.
Graafik 11 ja 12. Liiklussagedus põhimaanteede püsiloenduspunktides 2012-2016. aastal
Graafik 13 ja 14. Liiklussagedus tugi- ja kõrvalmaanteede püsiloenduspunktides 2012-2016. aastal
Liiklussagedus põhimaanteedel
Põhimaanteedel tehti 2016. aastal pikaajalist liiklusloendust 80-s püsi- ja perioodilises loenduspunktis ning lühiajalist liiklusloendust 64-s loenduspunktis. Liiklusloenduse tulemused loenduspunktides on teisendatud aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks ja tulemus on laiendatud loenduspunkti asukohas loenduslõigule.
Aasta kaalutud keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2016. aastal põhimaanteedel 5033 autot/ööpäevas. Tabelis 9 on toodud AKÖL ja selle muutused põhimaanteedel Maanteeameti regioonides.
Tabel 9. AKÖL põhimaanteedel seisuga 31.02.2016
| Põhimaanteed kokku |
Põhja regioon |
Ida regioon |
Lõuna regioon |
Lääne regioon |
|
|---|---|---|---|---|---|
| AKÖL, autot/ööpäevas | 5033 | 10421 | 4810 | 3953 | 3268 |
| Põhimaanteede pikkus, km | 1609,1 | 271,1 | 397,0 | 422,6 | 518,3 |
| Sõidukite aastane läbisõit, miljon km | 2956 | 1031 | 697 | 610 | 618 |
| AKÖL-i muutus 2016/2015 | 4,7% | 4,5% | 3,0% | 6,6% | 5,2% |
Põhimaanteede aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse muutus perioodil 2016/2015 oli +4,7%. Liiklussagedus kasvas kõigi regioonide põhimaanteedel, enim neist Lõuna regioonis.
Kaalutud keskmine aasta ööpäevane liiklussagedus põhimaanteedel ja selle muutus viimase 10 aasta jooksul on toodud tabelis 10. Graafikul 15 on toodud põhimaanteede liiklussageduse muutused sõidukiklasside kaupa perioodil 2006-2016. Siinkohal on esitatud vaid põhimaanteede koondgraafik, iga põhimaantee kohta eraldi koostatud graafikud on Lisas 5.
Tabel 10. Põhimaanteede liiklussageduse muutus aastas perioodil 2007-2016
| Aasta | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 |
|---|---|---|---|---|---|
| Põhimaanteede AKÖL, a/ööp | 4740 | 4553 | 4256 | 4054 | 4153 |
| Muutus, % | 12,7% | -3,9% | -6,5% | -4,8% | 2,5% |
| Aasta | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 |
| Põhimaanteede AKÖL, a/ööp | 4208 | 4388 | 4553 | 4809 | 5033 |
Graafik 15. Põhimaanteede kaalutud keskmine liiklussagedus sõidukiklasside kaupa aastatel 2006- 2016
Järgnevatel graafikutel on toodud liiklussageduse muutus 2006. aasta suhtes kõikide põhimaanteede kohta eraldi. Graafikul parema ülevaate saamiseks on põhimaanteed jagatud kahte gruppi.
Liiklussagedus on põhimaanteedel viimase 10 aasta jooksul muutunud keskmiselt 20%. Suurema liiklussagedusega maanteedest on liiklussagedus enim kasvanud Tallinna ringteel (32%) ja madalaim kasv on olnud mnt nr 8 Tallinn-Paldiski (5%). Teises grupis (vt graafik 17) on suurim protsentuaalne kasv olnud mnt nr 7 Riia-Pihkva (54%) ja mnt nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare (25%). Väikseim kasv on mnt nr 6 Valga-Uulu (3%).
Graafik 16. Põhimaanteede kaalutud keskmise liiklussageduse muutus 2006. aasta suhtes
Graafik 17. Põhimaanteede kaalutud keskmise liiklussageduse muutus 2006. aasta suhtes
Arvuliselt on enim sõidukeid lisandunud mnt nr 11 Tallinna ringtee (AKÖL 11441 a/ööp, kasv 5,1%) ja mnt nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (AKÖL 7854 a/ööp, kasv 5,9%). Väikseim muutus oli mnt nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare (AKÖL 2223 a/ööp, kasv 0,7%).
Sõidukiklasside kaupa on muutused järgmised – sõidu- ja pakiautode (SAPA) ning autorongide (AR) liiklussagedus on kasvanud üle 4%, veoautode ja autobusside (VAAB) klassi kuuluvate sõidukite liiklussagedus on sisuliselt sama võrreldes eelmise aastaga (muutus 0,5%). Tabelis 11 on toodud ülevaade liiklussageduse muutustest põhimaanteedel ning tabelis 16 on toodud kõigi põhi- ja tugimaanteede kaalutud keskmine liiklussagedus sõidukiliikide kaupa.
Tabel 11. Liiklussageduse muutus 2016/2015 sõidukiklasside kaupa
| Mnt nr |
Maantee nimetus | AKÖL muutus 2016/2015 |
SAPA muutus 2016/2015 |
VAAB muutus 2016/2015 |
AR muutus 2016/2015 |
|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Tallinn - Narva | 2,9% | 3,4% | 1,1% | -0,8% |
| 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 5,4% | 6,0% | 1,0% | 2,3% |
| 3 | Jõhvi - Tartu - Valga | 4,2% | 5,3% | -9,3% | -3,0% |
| 4 | Tallinn - Pärnu - Ikla | 5,9% | 5,4% | 2,4% | 8,4% |
| 5 | Pärnu - Rakvere - Sõmeru | 6,8% | 6,8% | 10,9% | 5,4% |
| 6 | Valga - Uulu | 5,3% | 4,5% | -3,0% | 15,3% |
| 7 | Riia - Pihkva | 6,0% | 7,8% | 92,9% | -12,6% |
| 8 | Tallinn - Paldiski | 4,3% | 4,2% | -8,4% | 10,9% |
| 9 | Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla | 1,8% | 2,4% | -12,4% | 1,8% |
| 10 | Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare | 0,7% | 0,8% | -4,8% | 3,3% |
| 11 | Tallinna ringtee | 5,1% | 5,0% | 13,7% | 3,0% |
| 92 | Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme | 7,2% | 6,7% | -1,2% | 25,6% |
| Põhimaanteede keskmine | 4,7% | 4,9% | 0,7% | 4,4% |
Suurem liiklussagedus on koondunud suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse. Põhimaanteede suurema liiklussagedusega teelõigud on sarnaselt varasemate aastatega Tallinna lähiümbruses (allpool on toodud kogu mainitud teelõigu kaalutud keskmine liiklussagedus):
- mnt nr 1 Tallinn-Narva teelõik Tallinn-Liiapeksi km 10-40, AKÖL 16113 a/ööp (kokku kahel sõiduteel, neljal sõidurajal);
- mnt nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teelõik Tallinn-Vaida km 6-21, AKÖL 16821 a/ööp (kokku kahel sõiduteel, neljal sõidurajal);
- mnt nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teelõik km 182-187, AKÖL 14571 a/ööp;
- mnt nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla teelõik Tallinn-Ääsmäe km 13-27, AKÖL 18758 a/ööp (kokku kahel sõiduteel, neljal sõidurajal);
- mnt nr 11 Tallinna ringtee teelõik Väo-Luige km 0-19, AKÖL 13017 a/ööp.
Lisas 7 on toodud põhimaanteede liiklussageduse andmed seisuga 31.12.2016.
Lisades 12-15 on toodud erinevad teemakaardid liiklussageduse andmetega põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteedelt.
Liiklussagedus tugimaanteedel
- aastal tehti liiklusloendust tugimaanteedel 43-s püsi- ja perioodilises loenduspunktis ja 144-s lühiajalise liiklusloendusega punktis. Sarnaselt põhimaanteedega on ka tugimaanteedel liiklusloenduse tulemused loenduspunktides teisendatud aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks ja see on laiendatud loenduspunkti asukohas loenduslõigule.
Aasta kaalutud keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2016. aastal tugimaanteedel 1532 autot/ööpäevas. Keskmine ööpäevane liiklussagedus tugimaanteedel on ligikaudu 70% väiksem põhimaanteede keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest. Tabelis 12 on toodud AKÖL ja selle muutused tugimaanteedel Maanteeameti regioonides.
Tabel 12. AKÖL tugimaanteedel seisuga 31.12.2016
| Tugimaanteed kokku |
Põhja regioon |
Ida regioon |
Lõuna regioon |
Lääne regioon |
|
|---|---|---|---|---|---|
| AKÖL, autot/ööpäevas | 1532 | 2486 | 1381 | 1499 | 1238 |
| Tugimaanteede pikkus, km | 2405,4 | 331,1 | 473,5 | 866,5 | 734,4 |
| Sõidukite aastane läbisõit, miljon km | 1345 | 300 | 239 | 474 | 332 |
| AKÖL-i muutus 2016/2015 | 3,5% | 4,0% | 1,0% | 5,0% | 2,6% |
Tugimaanteede aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse muutus perioodil 2016/2015 oli +3,5%. Liiklussagedus on kõikide regioonide tugimaanteedel kasvanud, enim neist Lõuna regioonis.
Muutused tugimaanteede liiklussageduse osas viimase 10 aasta jooksul on toodud tabelis 13 ja graafikul 18.
Tabel 13. Tugimaanteede liiklussageduse muutus aastas perioodil 2007-2016
| Aasta | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 |
|---|---|---|---|---|---|
| Tugimaanteede AKÖL, a/ööp | 1588 | 1417 | 1325 | 1269 | 1285 |
| Muutus, % | 9,4% | -10,8% | -6,5% | -4,2% | 1,3% |
| Aasta | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 |
| Tugimaanteede AKÖL, a/ööp | 1297 | 1166 | 1388 | 1481 | 1532 |
Graafik 18. Tugimaanteede kaalutud keskmine liiklussagedus sõidukiklasside kaupa aastatel 2006- 2016
Muutused liiklussageduses tugimaanteedel on maanteede lõikes erinevad. Tugimaanteedest 54-l on liiklussagedus kasvanud ja 23-l vähenenud. Liiklussageduse tõus üle 10% on 12-l tugimaanteel. Suurema aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse kasvuga on järgmised tugimaanteed:
- mnt nr 62 Kanepi-Leevaku (AKÖL 1221 a/ööp, kasv 30,3%);
- mnt nr 29 Märjamaa-Koluvere (AKÖL 1534 a/ööp, kasv 22,8%);
- mnt nr 27 Rapla-Järvakandi-Kergu (AKÖL 1212 a/ööp, kasv 21,0%);
- mnt nr 89 Põlva-Saverna (AKÖL 911 a/ööp, kasv 20,9%);
- mnt nr 90 Põlva-Karisilla (AKÖL 1109 a/ööp, kasv 17,4%).
Järgnevalt on toodud 3 kõige suurema liiklussageduse vähenemisega tugimaanteed:
- mnt nr 73 Tõrva-Pikasilla (AKÖL 951 a/ööp, langus 30,8%);
- mnt nr 42 Kärkna-Kobratu (AKÖL 536 a/ööp, langus 18,2%);
- mnt nr 50 Viljandi tee (AKÖL 3186 a/ööp, langus 15,2%).
Tabelis 14 on toodud 2016. aasta kaalutud keskmine ööpäevane liiklussagedus ja liiklussageduse muutused tugimaanteedel võrrelduna 2015. aastaga.
Tabel 14. AKÖL 2016. aastal ja muutus 2016/2015 tugimaanteedel
| Jrk nr | Mnt nr | Maantee nimetus | AKÖL 2015 autot/ööp |
AKÖL 2016 autot/ööp |
AKÖL muutus 2016/2015 |
|---|---|---|---|---|---|
| 1 | 12 | Kose - Jägala | 1299 | 1411 | 8,6% |
| 2 | 13 | Jägala - Käravete | 2031 | 1966 | -3,2% |
| 3 | 14 | Kose - Purila | 759 | 827 | 9,0% |
| 4 | 15 | Tallinn - Rapla - Türi | 4459 | 4611 | 3,4% |
| 5 | 17 | Keila - Haapsalu | 1699 | 1604 | -5,6% |
| 6 | 18 | Niitvälja - Kulna | 1844 | 1866 | 1,2% |
| 7 | 20 | Põdruse - Kunda - Pada | 1306 | 1381 | 5,7% |
| Jrk nr | Mnt nr | Maantee nimetus | AKÖL 2015 autot/ööp |
AKÖL 2016 autot/ööp |
AKÖL muutus 2016/2015 |
|---|---|---|---|---|---|
| 8 | 21 | Rakvere - Luige | 1173 | 1198 | 2,1% |
| 9 | 22 | Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva | 2078 | 2110 | 1,5% |
| 10 | 23 | Rakvere - Haljala | 4715 | 5165 | 9,5% |
| 11 | 24 | Tapa - Loobu | 1141 | 1162 | 1,8% |
| 12 | 25 | Mäeküla - Koeru - Kapu | 957 | 914 | -4,5% |
| 13 | 26 | Türi - Arkma | 2048 | 2110 | 3,0% |
| 14 | 27 | Rapla - Järvakandi - Kergu | 1001 | 1212 | 21,0% |
| 15 | 28 | Rapla - Märjamaa | 1635 | 1636 | 0,0% |
| 16 | 29 | Märjamaa - Koluvere | 1249 | 1534 | 22,8% |
| 17 | 31 | Haapsalu - Laiküla | 998 | 1069 | 7,2% |
| 18 | 32 | Jõhvi - Vasknarva | 1151 | 1131 | -1,8% |
| 19 | 33 | Jõhvi - Kose | 2534 | 2276 | -10,2% |
| 20 | 34 | Kiviõli - Varja | 2413 | 2490 | 3,2% |
| 21 | 35 | Iisaku - Tudulinna - Avinurme | 427 | 412 | -3,7% |
| 22 | 36 | Jõgeva - Mustvee | 1429 | 1447 | 1,2% |
| 23 | 37 | Jõgeva - Põltsamaa | 1737 | 1751 | 0,8% |
| 24 | 38 | Põltsamaa - Võhma | 1149 | 1020 | -11,2% |
| 25 | 39 | Tartu - Jõgeva - Aravete | 2373 | 2472 | 4,2% |
| 26 | 40 | Tartu - Tiksoja | 3566 | 3633 | 1,9% |
| 27 | 41 | Kärevere - Kärkna | 850 | 958 | 12,7% |
| 28 | 42 | Kärkna - Kobratu | 655 | 536 | -18,2% |
| 29 | 43 | Aovere - Kallaste - Omedu | 1047 | 1147 | 9,6% |
| 30 | 44 | Aovere - Luunja | 1092 | 1161 | 6,3% |
| 31 | 45 | Tartu - Räpina - Värska | 1755 | 1941 | 10,6% |
| 32 | 46 | Tatra - Otepää - Sangaste | 1681 | 1673 | -0,5% |
| 33 | 47 | Sangla - Rõngu | 597 | 658 | 10,2% |
| 34 | 49 | Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia | 2677 | 2693 | 0,6% |
| 35 | 50 | Viljandi tee | 3758 | 3186 | -15,2% |
| 36 | 51 | Viljandi - Põltsamaa | 780 | 812 | 4,1% |
| 37 | 52 | Viljandi - Rõngu | 1300 | 1451 | 11,6% |
| 38 | 53 | Laidu tee | 1846 | 1855 | 0,5% |
| 39 | 54 | Karksi-Nuia - Lilli | 268 | 280 | 4,3% |
| 40 | 55 | Mõisaküla tee | 529 | 523 | -1,1% |
| 41 | 57 | Mudiste - Suure-Jaani - Vändra | 1063 | 962 | -9,5% |
| 42 | 58 | Aluste - Kergu | 707 | 726 | 2,7% |
| 43 | 59 | Pärnu - Tori | 2079 | 2141 | 3,0% |
| 44 | 60 | Pärnu - Lihula | 2267 | 2414 | 6,5% |
| 45 | 61 | Põlva - Reola | 2884 | 3067 | 6,4% |
| 46 | 62 | Kanepi - Leevaku | 937 | 1221 | 30,3% |
| 47 | 63 | Karisilla - Petseri | 615 | 539 | -12,4% |
| 48 | 64 | Võru - Põlva | 2041 | 2048 | 0,3% |
| 49 | 65 | Võru - Räpina | 846 | 892 | 5,4% |
| 50 | 66 | Võru - Verijärve | 3216 | 3353 | 4,3% |
| 51 | 67 | Võru - Mõniste - Valga | 789 | 849 | 7,6% |
| 52 | 68 | Mõniste - Ape | 411 | 436 | 6,1% |
| 53 | 69 | Võru - Kuigatsi - Tõrva | 1044 | 1061 | 1,6% |
| 54 | 70 | Antsla - Vaabina | 1003 | 1019 | 1,6% |
| 55 | 71 | Rõngu - Otepää - Kanepi | 960 | 937 | -2,4% |
| 56 | 72 | Sangaste - Tõlliste | 1070 | 1137 | 6,3% |
| AKÖL 2015 | AKÖL 2016 | AKÖL muutus | |||
|---|---|---|---|---|---|
| Jrk nr | Mnt nr | Maantee nimetus | autot/ööp | autot/ööp | 2016/2015 |
| 57 | 73 | Tõrva - Pikasilla | 1373 | 951 | 1,5% |
| 58 | 75 | Tumala - Orissaare - Väike väin | 1047 | 1019 | -2,7% |
| 59 | 76 | Kuressaare ringtee | 1552 | 1676 | 8,0% |
| 60 | 77 | Kuressaare - Sääre | 916 | 981 | 7,1% |
| 61 | 78 | Kuressaare - Kihelkonna - Veere | 895 | 948 | 5,9% |
| 62 | 79 | Upa - Leisi | 802 | 917 | 14,4% |
| 63 | 80 | Heltermaa - Kärdla - Luidja | 925 | 980 | 5,9% |
| 64 | 81 | Kärdla - Käina | 910 | 823 | -9,5% |
| 65 | 82 | Lehtma sadama tee | 376 | 365 | -2,9% |
| 66 | 83 | Suuremõisa - Käina - Emmaste | 598 | 640 | 7,0% |
| 67 | 84 | Emmaste - Luidja | 211 | 240 | 13,5% |
| 68 | 85 | Liiapeksi - Loksa | 1766 | 1783 | 1,0% |
| 69 | 86 | Kuressaare - Võhma - Panga | 500 | 429 | -14,2% |
| 70 | 87 | Põlva ringtee | 1834 | 2050 | 11,8% |
| 71 | 88 | Rakvere - Rannapungerja | 638 | 616 | -3,3% |
| 72 | 89 | Põlva - Saverna | 753 | 911 | 20,9% |
| 73 | 90 | Põlva - Karisilla | 944 | 1109 | 17,4% |
| 74 | 91 | Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa | 2475 | 2447 | -1,1% |
| 75 | 93 | Kohtla-Järve - Kukruse - Tammiku | 3305 | 3021 | -8,6% |
| 76 | 94 | Muuga sadama tee | 5249 | 5446 | 3,8% |
| 77 | 95 | Kõrveküla - Tartu | 7980 | 7850 | -1,6% |
Lisas 8 on toodud tugimaanteede liiklussageduse andmed seisuga 31.12.2016.
Liiklussagedus kõrvalmaanteedel
Teeregistris on käesoleva hetke seisuga 1796 kõrvalmaanteed, mis on omakorda jagatud 3079-ks homogeenseks teelõiguks. Loenduspunktide asukoha määramiseks koostati pikaajaline loenduskava aastateks 2015-2024, mille alusel jaotati kõrvalmaanteede võrk liiklussageduse järgi kolme klassi. Igale klassile määrati loenduste tsükkel aastates (vt tabel 15). Loendatava teelõigu valiku puhul arvestati viimati reaalselt toimunud loendust ning et oleks tagatud loenduspunktide võimalikult ühtlane jaotus üle kogu Eesti.
Tabel 15. Loenduste jaotus pikaajalise loenduskava põhjal aastateks 2015-2024
| Klass | AKÖL, a/ööp | Teelõikude arv | Loenduste tsükkel, aastat |
|---|---|---|---|
| III | 0-99 | 1276 | 10 |
| II | 100-2499 | 1749 | 4 |
| I | ≥2500 | 43 | 2 |
- aastal tehti liiklusloendust kõrvalmaanteedel 621-s loenduspunktis ning saadud tulemuste põhjal modelleeriti kõrvalmaanteede liiklussagedus. Tabelis 16 on toodud seisuga 31.12.2016 kõrvalmaanteede liiklussageduse arvutustulemused.
Tabel 16. AKÖL kõrvalmaanteedel seisuga 31.12.2016
| Kõrvalmaanteed kokku | Põhja regioon |
Ida regioon |
Lõuna regioon |
Lääne regioon |
|
|---|---|---|---|---|---|
| AKÖL, autot/ööpäevas | 291 | 720 | 309 | 184 | 190 |
| Kõrvalmaanteede pikkus, km | 12477,0 | 1944,9 | 2170,5 | 4603,7 | 3757,9 |
| Sõidukite aastane läbisõit, miljon km |
1326 | 511 | 245 | 310 | 261 |
| AKÖL-i muutus 2016/2015 | 5,0% | 5,1% | 2,9% | 6,0% | 5,5% |
Liiklussageduse muutus maakondade lõikes on toodud graafikul 19.
Maakondade teedel liikuvate sõidukite arv on otseses seoses maakonna elanike arvu, suurte linnade olemasolu ja tööstuse paiknemisega maakonnas. Mõjutatuna Tallinna lähiümbruse kõrvalmaanteede suurest liiklussagedusest on kogu Harju maakonna kõrvalmaanteede keskmine AKÖL tunduvalt suurem teiste maakondade omast (~1000 autot/ööpäevas).
Kõrvalmaanteede võrgu kogupikkusest ligi 72%-l on liiklussagedus alla 300 auto/ööpäevas, liiklussagedus vähemalt 5000 autot/ööpäevas on 59-l kilomeetril teelõikudest, mis moodustab ligikaudu 0,5% kõrvalmaanteede kogupikkusest.
AKÖL üle 10 000 auto/ööpäevas on kõrvalmaanteedest viiel teelõigul (mnt nr 11250 on 4 sõidurajaga teelõik, ülejäänud 2 sõidurajaga):
- mnt nr 11250 Viimsi-Randvere km 0,0-0,8 (AKÖL 18289 autot/ööp);
- mnt nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-6,4 (AKÖL 16789 autot/ööp);
- mnt nr 11303 Jüri-Aruküla km 0-0,4 (AKÖL 10268 a/ööp);
- mnt nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 6,4-8,3 (AKÖL 11321 autot/ööp);
- mnt nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 8,3-9,3 (AKÖL 11272 autot/ööp).
Graafik 19. Keskmine liiklussagedus kõrvalmaanteedel maakondade lõikes
Ülevaate aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse tasemest kõrvalmaanteedel annab graafik 20.
Graafik 20. Kõrvalmaanteede võrgu jagunemine liiklussageduse vahemike järgi
Lisas 9 on toodud kõrvalmaanteede liiklussageduse andmed seisuga 31.12.2016.
Üle 12 meetri pikkuste sõidukite liiklussagedus
Teeregistris kasutatava sõidukite klassifikatsiooni järgi jagatakse sõidukid kolme klassi – sõidu- ja pakiautod (SAPA), veoautod- ja autobussid (VAAB) ning autorongid (AR).
Autorongide klassi arvatakse üle 12 meetri pikkused sõidukid. Maanteede koormatuse seisukohalt on oluline teada autorongide keskmist ööpäevast liiklussagedust ja osakaalu kogu ööpäevasest liiklussagedusest.
Autorongide osakaal koguliikluses on põhimaanteedel keskmiselt 10,2%, tugimaanteedel 5,4% ja kõrvalmaanteedel 3,4%. Maanteeameti regioonide lõikes on autoronge koguliikluses keskmiselt 2…12%. Arvuliselt liigub üle 12 m sõidukeid kõige rohkem Põhja regiooni maanteedel. Järgnevatel graafikutel on toodud autorongide arv ja osakaal põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteedel keskmiselt ning regioonide kaupa eraldi.
Graafik 21. Autorongide AKÖL ja osakaal koguliikluses põhimaanteede võrgul ja Maanteeameti regioonides
Graafik 22 ja 23. Autorongide AKÖL ja osakaal koguliikluses tugi- ja kõrvalmaanteede võrgul ja Maanteeameti regioonides
Graafikutel 24 ja 25 on toodud autorongide liiklussageduse muutuse trend põhimaanteedel perioodil 2006-2016. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga sõidab mnt nr 11 Tallinna ringteel aastas keskmiselt 718 autorongi ja mnt nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla keskmiselt 542 autorongi rohkem.
Graafik 24 ja 25. Autorongide kaalutud keskmise liiklussageduse muutus põhimaanteedel perioodil 2006-2016
Maanteede lõikes on autorongide klassi kuuluvate sõidukite AKÖL ja osakaal koguliikluses erinev. Arvuliselt liigub raskeid sõidukeid kõige rohkem maanteel nr 11 Tallinna ringtee, maanteel nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ja maanteel nr 94 Muuga sadama tee. Raskete sõidukite osakaal koguliikluses on suurim maanteel nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla, mnt nr 7 Riia-Pihkva ja mnt nr 20 Põdruse-Kunda-Pada. Arvuliselt alla 10 raskesõiduki liigub neljal maanteel, nendest kõige vähem, keskmiselt 3 autorongi/ööpäevas, maanteel nr 86 Kuressaare-Võhma-Panga. Raskete sõidukite arvu ja osakaalu kohta liikluses on andmed toodud tabelis 17.
Tabel 17. AKÖL sõidukiklasside lõikes ja autorongide osakaal põhi- ja tugimaanteede liikluses
| Mnt nr |
Maantee nimetus | AKÖL autot/ööp |
SAPA autot/ööp |
VAAB autot/ööp |
AR autot/ööp |
AR % |
|---|---|---|---|---|---|---|
| PÕHIMAANTEED | ||||||
| 1 | Tallinn - Narva | 7873 | 6940 | 294 | 639 | 8% |
| 2 | Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa | 7189 | 6239 | 246 | 705 | 10% |
| 3 | Jõhvi - Tartu - Valga | 3190 | 2868 | 91 | 231 | 7% |
| 4 | Tallinn - Pärnu - Ikla | 7854 | 6174 | 263 | 1418 | 18% |
| 5 | Pärnu - Rakvere - Sõmeru | 2702 | 2384 | 85 | 233 | 9% |
| 6 | Valga - Uulu | 1915 | 1657 | 58 | 200 | 10% |
| 7 | Riia - Pihkva | 784 | 608 | 41 | 135 | 17% |
| 8 | Tallinn - Paldiski | 6746 | 6143 | 156 | 447 | 7% |
| 9 | Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla | 4452 | 4154 | 145 | 153 | 3% |
| 10 | Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare | 2223 | 2038 | 80 | 105 | 5% |
| 11 | Tallinna ringtee | 11441 | 9207 | 540 | 1694 | 15% |
| 92 | Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme | 2833 | 2619 | 78 | 136 | 5% |
| TUGIMAANTEED | ||||||
| 12 | Kose - Jägala | 1411 | 1325 | 31 | 54 | 4% |
| 13 | Jägala - Käravete | 1966 | 1741 | 48 | 177 | 9% |
| 14 | Kose - Purila | 827 | 785 | 17 | 25 | 3% |
| 15 | Tallinn - Rapla - Türi | 4611 | 4341 | 104 | 166 | 4% |
| 17 | Keila - Haapsalu | 1603 | 1515 | 47 | 42 | 3% |
| 18 | Niitvälja - Kulna | 1866 | 1580 | 56 | 230 | 12% |
| 20 | Põdruse - Kunda - Pada | 1381 | 1011 | 54 | 316 | 23% |
| 21 | Rakvere - Luige | 1198 | 1109 | 33 | 56 | 5% |
| 22 | Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva | 2110 | 1869 | 66 | 175 | 8% |
| 23 | Rakvere - Haljala | 5165 | 4751 | 132 | 282 | 5% |
| 24 | Tapa - Loobu | 1162 | 1104 | 26 | 31 | 3% |
| 25 | Mäeküla - Koeru - Kapu | 914 | 826 | 25 | 63 | 7% |
| 26 | Türi - Arkma | 2110 | 1874 | 61 | 175 | 8% |
| 27 | Rapla - Järvakandi - Kergu | 1212 | 1122 | 22 | 68 | 6% |
| 28 | Rapla - Märjamaa | 1636 | 1511 | 42 | 83 | 5% |
| 29 | Märjamaa - Koluvere | 1534 | 1465 | 28 | 42 | 3% |
| 31 | Haapsalu - Laiküla | 1069 | 1008 | 32 | 29 | 3% |
| 32 | Jõhvi - Vasknarva | 1131 | 1056 | 21 | 54 | 5% |
| 33 | Jõhvi - Kose | 2276 | 2088 | 79 | 109 | 5% |
| 34 | Kiviõli - Varja | 2490 | 2244 | 100 | 146 | 6% |
| 35 | Iisaku - Tudulinna - Avinurme | 412 | 353 | 19 | 40 | 10% |
| 36 | Jõgeva - Mustvee | 1447 | 1326 | 36 | 85 | 6% |
| 37 | Jõgeva - Põltsamaa | 1751 | 1468 | 65 | 218 | 12% |
| 38 | Põltsamaa - Võhma | 1020 | 875 | 36 | 108 | 11% |
| 39 | Tartu - Jõgeva - Aravete | 2472 | 2268 | 59 | 145 | 6% |
| 40 | Tartu - Tiksoja | 3633 | 3388 | 111 | 134 | 4% |
| 41 | Kärevere - Kärkna | 958 | 755 | 35 | 168 | 18% |
| 42 | Kärkna - Kobratu | 536 | 433 | 12 | 91 | 17% |
| 43 | Aovere - Kallaste - Omedu | 1147 | 1076 | 26 | 46 | 4% |
| 44 | Aovere - Luunja | 1161 | 983 | 21 | 157 | 14% |
| 45 | Tartu - Räpina - Värska | 1941 | 1834 | 52 | 55 | 3% |
| 46 | Tatra - Otepää - Sangaste | 1673 | 1597 | 32 | 44 | 3% |
| 47 | Sangla - Rõngu | 658 | 590 | 13 | 55 | 8% |
| Mnt | AKÖL | SAPA | VAAB | AR | AR | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| nr | Maantee nimetus | autot/ööp | autot/ööp | autot/ööp | autot/ööp | % |
| 49 | Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia | 2693 | 2405 | 80 | 208 | 8% |
| 50 | Viljandi tee | 3186 | 3035 | 81 | 70 | 2% |
| 51 | Viljandi - Põltsamaa | 812 | 752 | 20 | 40 | 5% |
| 52 | Viljandi - Rõngu | 1451 | 1350 | 35 | 67 | 5% |
| 53 | Laidu tee | 1855 | 1650 | 51 | 154 | 8% |
| 54 | Karksi-Nuia - Lilli | 280 | 260 | 5 | 15 | 5% |
| 55 | Mõisaküla tee | 523 | 485 | 18 | 20 | 4% |
| 57 | Mudiste - Suure-Jaani - Vändra | 962 | 877 | 30 | 55 | 6% |
| 58 | Aluste - Kergu | 726 | 660 | 20 | 46 | 6% |
| 59 | Pärnu - Tori | 2141 | 2027 | 57 | 57 | 3% |
| 60 | Pärnu - Lihula | 2414 | 2209 | 75 | 130 | 5% |
| 61 | Põlva - Reola | 3067 | 2814 | 75 | 178 | 6% |
| 62 | Kanepi - Leevaku | 1221 | 1156 | 27 | 38 | 3% |
| 63 | Karisilla - Petseri | 539 | 439 | 14 | 86 | 16% |
| 64 | Võru - Põlva | 2048 | 1935 | 53 | 60 | 3% |
| 65 | Võru - Räpina | 892 | 832 | 26 | 33 | 4% |
| 66 | Võru - Verijärve | 3353 | 3242 | 71 | 39 | 1% |
| 67 | Võru - Mõniste - Valga | 849 | 760 | 20 | 70 | 8% |
| 68 | Mõniste - Ape | 436 | 377 | 9 | 50 | 11% |
| 69 | Võru - Kuigatsi - Tõrva | 1061 | 942 | 29 | 90 | 8% |
| 70 | Antsla - Vaabina | 1019 | 958 | 35 | 26 | 3% |
| 71 | Rõngu - Otepää - Kanepi | 937 | 854 | 28 | 55 | 6% |
| 72 | Sangaste - Tõlliste | 1137 | 1015 | 32 | 90 | 8% |
| 73 | Tõrva - Pikasilla | 951 | 884 | 26 | 40 | 4% |
| 75 | Tumala - Orissaare - Väike väin | 1019 | 971 | 34 | 14 | 1% |
| 76 | Kuressaare ringtee | 1676 | 1574 | 28 | 73 | 4% |
| 77 | Kuressaare - Sääre | 981 | 955 | 10 | 16 | 2% |
| 78 | Kuressaare - Kihelkonna - Veere | 948 | 883 | 22 | 44 | 5% |
| 79 | Upa - Leisi | 917 | 873 | 21 | 23 | 2% |
| 80 | Heltermaa - Kärdla - Luidja | 980 | 941 | 18 | 21 | 2% |
| 81 | Kärdla - Käina | 823 | 809 | 8 | 5 | 1% |
| 82 | Lehtma sadama tee | 365 | 345 | 8 | 12 | 3% |
| 83 | Suuremõisa - Käina - Emmaste | 640 | 622 | 12 | 6 | 1% |
| 84 | Emmaste - Luidja | 240 | 231 | 5 | 4 | 2% |
| 85 | Liiapeksi - Loksa | 1783 | 1669 | 90 | 24 | 1% |
| 86 | Kuressaare - Võhma - Panga | 429 | 421 | 5 | 3 | 1% |
| 87 | Põlva ringtee | 2050 | 1837 | 39 | 174 | 8% |
| 88 | Rakvere - Rannapungerja | 616 | 578 | 12 | 27 | 4% |
| 89 | Põlva - Saverna | 911 | 832 | 20 | 58 | 6% |
| 90 | Põlva - Karisilla | 1109 | 993 | 21 | 95 | 9% |
| 91 | Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa | 2447 | 2385 | 49 | 13 | 1% |
| 93 | Kohtla-Järve - Kukruse - Tammiku | 3021 | 2852 | 96 | 73 | 2% |
| 94 | Muuga sadama tee | 5446 | 4422 | 159 | 865 | 16% |
| 95 | Kõrveküla - Tartu | 7850 | 7465 | 146 | 239 | 3% |
Lisades 14 ja 15 olevatel teemakaartidel on toodud ülevaade üle 12 m pikkuste sõidukite aasta keskmisest liiklussagedusest maanteedel ja suuremate linnade ümbruses.