category: literaturenote citekey: teeseisundinudedeelmine10 title: Tee seisundinõuded (eelmine versioon) authors: "" url: "https://www.riigiteataja.ee/akt/964952" zotero_key: Z48BVBI4 zotero_storage: NE4X4GPM collections: magistritöö / seadused folder: 001_artiklid

status: converted

Väljaandja: Majandus- ja kommunikatsiooniminister

Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 02.12.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.10.2011

Avaldamismärge:

Tee seisundinõuded

Vastu võetud 17.12.2002 nr 45 RTL 2003, 1, 2 jõustumine 09.01.2003

Muudetud järgmiste aktidega

Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 22.11.2005 RTL 2005, 114, 1760 02.12.2005

Määrus kehtestatakse «Teeseaduse» § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse tee seisundinõudeid (edaspidi seisundinõuded), mis kehtivad kattega teedele, kruusateedele, sildadele, tunnelitele, viaduktidele ja truupidele.
(2) Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab ohutult liigelda «Liiklusseaduse» alusel kehtestatud liikluseeskirja ning tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõudeid täites.

§ 2. Seisundinõuete täitmise kohustuslikkus

(1) Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele. Teemaal asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik.
(2) Tee seisund peab vastama vähemalt käesoleva määrusega kehtestatud tasemele. Tee omanik võib liikluskoormuse muutusest, piirkonna vajadusest või kohaliku omavalitsuse huvist lähtudes rakendada teele nõutavast kõrgemat seisunditaset.
(3) Ohutuks liiklemiseks vaba ruumi kindlustab tee omanik «Teeseaduse» § 19 lõike 2 alusel kehtestatud tee projekteerimise normide ja nõuete kohaselt.

§ 3. Seisundinõuetele mittevastav teelõik ja liikluskorraldusvahendid

(1) Teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema.
(2) Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel järgitakse Eesti standardeid EVS 613:2001 «Liiklusmärgid ja nende kasutamine», EV ST 614-92 «Teemärgised ja nende kasutamine» ning EVS 615:2001 «Foorid ja nende kasutamine». Kooskõlastatult Maanteeametiga võib katseliselt kasutada ka teisi liikluskorraldusvahendeid.

§ 4. Kiirtee seisundinõuete täitmise nõutavus

Teelõikudel, kus lubatud piirkiirus on üle 100 km tunnis, peavad olema täidetud kiirtee seisundinõuded.

§ 5. Üldised seisundinõuded

Üldised seisundinõuded on:

1) teemaa peab olema puhastatud, bussi ootekojad peavad olema koristatud;
2) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed peavad olema eemaldatud;
3) teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud;
4) nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest;
5) teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust;
6) vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse;
7) sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool;
8) defektsed tähispostid peavad olema asendatud;
9) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta;
10) paigaldatud valgustus peab pimeda ajal põlema;
11) klaashelmestega kattemärgistus peab lume- ja jäävabal sõiduteel reflekteeruma 30 m kauguselt ja olema puhas ning 90% märgistuse pindalast peab olema vigastusteta;
12) teekattesse paigaldatud helkivatest silmadest peab igal 50-meetrisel teelõigul olema töökorras vähemalt 90%;
13) tee kaitsepiirded peavad olema paigaldatud teeprojekti ja kehtestatud nõuete kohaselt, põrkepiire ei või olla roostes ja püsivust ohustavas seisundis;
14) raudteeülesõidukohal peab olema tehtud lume- ja libedustõrje vastavalt teele kehtestatud seisunditaseme nõuetele;
[RTL 2005, 114, 1760- jõust. 02.12.2005]
15) ühissõiduki peatuskohas peab sõidutee laiendus ja ooteplatvorm olema lumest puhastatud ning neil peab olema tehtud libedusetõrje;
16) tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud;
17) libeduse tõrjeks võib kasutada abrasiivpuistematerjali, mille tera läbimõõt on 2 kuni 6 mm;
18) kevadised hooldustööd liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm, samuti talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu sõiduteelt, kõnniteelt ja mujalt teemaalt peavad olema pärast kevadist lumesulamist lõpetatud iga aasta 15. maiks.

§ 6. Omanikujärelevalve

Tee omanik korraldab tee seisundi kehtestatud seisundinõuetele vastavuse üle järelevalvet.

2. peatükk KATTEGA TEE NÕUDED

§ 7. Kattega tee

Kattega tee on tee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne), kiviparkett või munakivisillutis.

§ 8. Kattega maantee seisunditase

Kattega maantee nõutav seisunditase on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 1.

§ 9. Tänava seisunditase

Tänava nõutav seisunditase on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 2.

§ 10. Ristmikel ja erineva seisundinõuetega teede ühinemisel kehtivad nõuded

Ristmikel ja erineva seisundinõuetega teede ühinemisel kehtivad järgmised nõuded:

1) kiirendus- ja aeglustusradadele kehtivad vastava raja ulatuses kõrgema seisunditasemega tee nõuded;
2) rampidele ja ühendusteedele kehtivad kõrgema seisunditasemega tee nõuded;
3) peale- ja mahasõitude seisund peab vastama teele kehtestatud seisundinõuetele teemaa ulatuses.

§ 11. Kattega tee seisundinõuded

Kattega tee seisundinõuded on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 3.

§ 12. Augu tähistamine teel

Üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.

3. peatükk

Leht 2 / 6 Tee seisundinõuded

KRUUSATEE NÕUDED

§ 13. Kruusatee

Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest.

§ 14. Kruusatee seisunditase

Kruusateede nõutavad seisunditasemed sõltuvalt liiklussagedusest või tänava liigist on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 4.

§ 15. Kruusatee seisundinõuded

Kruusatee seisundinõuded on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 5.

4. peatükk TALIHOOLDUS

§ 16. Talihoolduse nõuete kehtivus

Talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral.

§ 17. Talihoolduses kasutatavad mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1) rasked ilmaolud lumesadu üle 10 cm lund 24 tunni jooksul, tuisk kestusega üle 6 tunni, jäite tekkimine või alla –12 ºC suurest õhuniiskusest põhjustatud libedus kestusega üle 4 tunni; [RTL 2005, 114, 1760- jõust. 02.12.2005]
2) hooldustsükli aeg ajavahemik, mille jooksul taastatakse nõutav seisunditase. Hooldustsükli aega arvestatakse maanteel alates libeduse tekkest, lumesaju või tuisu lõpust või sõidujälgede vahelise lumekihi seisundinõuetes lubatud paksuse ületamisest, tänava hooldustsükli aega arvestatakse libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest;
3) jäide vihma või suure õhuniiskuse mõjul tee pinnale, mille temperatuur on alla 0 ºC, tekkinud tihe jääkiht; 4) libedusetõrje – teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaanilise
karestamisega, või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine; 5) lumesus – teel paikneva lume iseloomustus – kohev lumi, sulalumi (märg lumi), lörts või soola ja lume segu, mis on määratletud lume paksuse ja paigutusega;
6) lumekihi kriitiline paksus lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel sõidujälgede vahel lumesaju või tuisu ajal;
7) lumetõrje lume eemaldamine teelt;
8) ohtlik koht liiklusmärkidega «Järsk lang» (145) ja «Järsk tõus» (146) tähistatud tõus või langus kaldega üle 4 % ja nendel tõusudel või langustel olevad ohtlikud kurvid, mis on tähistatud liiklusmärkidega «Ohtlik kurv» (141, 142) või «Ohtlikud kurvid» (143, 144), samuti raudteeületuskoht rööpa teljest 50 meetri ulatuses, teekitsendid, mis on tähistatud liiklusmärgiga «Teekitsend» (161–163) ja muud ohtlikud kohad, mis on tähistatud liiklusmärgiga «Muud ohud» (185) või mõni muu tee omaniku määratud ohtlik teelõik; [RTL 2005, 114, 1760- jõust. 02.12.2005]
9) puistematerjal libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud kloriididega ja kloriidide vesilahused;
10) seisunditaseme kehtivusaeg ajavahemik, mille jooksul teeolud peavad vastama nõutavale seisunditasemele;
11) talihooldus libedusetõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine.
12) haardetegur teepinna seisundi parameeter, mis iseloomustab auto ratta ja teepinna vahelist haaret. Teguri määramine toimub spetsiaalse seadmega, mis auto järsu pidurdamise korral määrab kiiruse languse kaudu vastava parameetri.

[RTL 2005, 114, 1760- jõust. 02.12.2005]

§ 18. Rasked ilmaolud

(1) Raskete ilmaoludega piirkonna kehtestab tee omanik talihooldust teostava isiku ettepanekul.
(2) Raskete ilmaoludega piirkonnas pikeneb hooldustsükli aeg tee omaniku poolt määratud aja võrra.
(3) Rasketest ilmaoludest teatamine toimub «Teeseaduse» §-s 31 sätestatud korras.

§ 19. Tee talvine seisunditase

Tee nõutav talvine seisunditase on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 6.

§ 20. Tänava talvine seisunditase

Tänava nõutav talvine seisunditase sõltuvalt tänava liigist on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 7.

§ 21. Tee talvised seisundinõuded

Tee talvised seisundinõuded on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 8.

§ 22. Lumevallid

(1) Linnade, alevite ja alevike piires peab lumevallide vahe teel olema iga sõiduraja kohta vähemalt 3 m.
(2) Lumevalli lubatud kõrgus, mõõdetuna teekatte pinnast, on ristmikel ja ohutussaartel kuni 70 cm. [RTL 2005, 114, 1760- jõust. 02.12.2005]

§ 23. Lume paigutamine kõnniteele

Lund võib paigutada kõnniteele juhul, kui liiklejale jääb vähemalt 1,1 m käimisruumi.

§ 24. Talvise seisunditaseme muutus

Talvise seisunditaseme muutus teel võib toimuda ristmikel, asula piiril või kattega tee üleminekul kruusateeks, kuid mitte ohtlikes kohtades või teelõikudel.

§ 25. Teerajatise talvine seisunditase

Teerajatise – ristmik, sild, ühissõiduki peatuskoht, väljak – talvine seisunditase peab olema vähemalt samaväärne tee seisunditasemega, kus teerajatis asub. Parkla peab vastama vähemalt käesoleva määrusega kehtestatud minimaalsele seisunditasemele.

§ 26. Lume äravedu

Lume äraveo korraldab vajadusel tee omanik.

§ 27. Hooldustsükli aeg

Hooldustsükli aeg on arvestatuna tundides esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 9.

§ 28. Lume või lörtsi eemaldamine lumesaju või tuisu ajal

Lumesaju või tuisu ajal alustatakse lume või lörtsi eemaldamist hiljemalt seisunditaseme nõuetes määratletud lume- või lörtsikihi seisundinõuetes lubatud paksuse ületamisel.

§ 29. Seisunditaseme kehtivusaeg

Tee omanik peab tagama nõutava seisunditaseme kehtivusaja järgmiselt:

1) kiirteel ja 4. seisunditasemega teel kogu ööpäeva jooksul kõigil nädalapäevadel;
2) 3. seisunditasemega teel kõigil nädalapäevadel kell 6.00–22.00. Muul ajal on lubatav 2. seisunditase;
3) 2. seisunditasemega teel kõigil nädalapäevadel kell 7.00–21.00. Muul ajal on lubatav 1. seisunditase;
4) 1. seisunditasemega teede seisunditaseme kehtivusaja määrab tee omanik.

§ 30. Talihoolduse päevik

Hooldustööde teostaja on kohustatud pidama talihoolduse päevikut.

5. peatükk SILLA NÕUDED

§ 31. Sild

(1) Sild on ühe- või mitmeavaline rajatis, mida mööda tee kulgeb üle veetakistuse (jõe, järve, oja, kraavi, mere jms) ja millel on vähemalt üks puhas ava pikkusega 3,0 m või rohkem.
(2) Käesoleva määruse mõistes käsitatakse sillana ka viadukti, tunnelit ja truupi.

Leht 4 / 6 Tee seisundinõuded

(3) Viadukt on ühe- või mitmeavaline rajatis, mida mööda tee kulgeb üle kuivamaa takistuse (ristuva tee, raudtee, kodu- või metsloomade liikumistee, jalgratta- ja jalgtee jms) ja millel on vähemalt üks puhas ava pikkusega 3,0 m või rohkem.
(4) Tunnel on ühe- või mitmeavaline rajatis jalakäijate, kariloomade jt läbilaskmiseks tee alt.

§ 32. Silla seisundinõuded

Silla vastavuse seisundinõuetele määrab silla üksikute konstruktsioonielementide seisund. Konstruktsioonielemendid peavad vastama järgmistele nõuetele:

1) sõidutee katte laius peab olema võrdne silla pealesõitude katte laiusega. Juhul kui laius ei ole võrdne, peab tee kitsenemine olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega. Katte tasasus ei tohi erineda pealesõitude katte tasasusest ja kate peab olema märgistatud vastavalt maantee märgistusele;
2) piirde puudumisel peab silla algus olema tähistatud püstmärgistega, piirde algus tähispostidega või ohtlikust kohast teavitava liiklusmärgiga;
3) kõnnitee peab olema eraldatud sõiduteest teekattemärgistuse, äärekivide või piirdega;
4) käsipuude asetus peab olema paralleelne silla äärega, selle kõrgus kõnnitee katte pinnast ja tihedus peab kogu ulatuses olema ühtlane, postide kinnitus silla pealisehitise külge peab olema tugev, detailid ei tohi olla deformeerunud, värvkate peab olema terve ning metalldetailid ei või olla roostes, käsipuudel peab olema tagatud temperatuuripaisumise võimalus;
5) hüdroisolatsioon ja deformatsioonivuugid peavad olema vettpidavad;
6) sildeehitise aluspinnal ei tohi esineda märgumisnähte;
7) silla tugiosad (laagrid) ei tohi olla deformeerunud ega metalltugiosad roostes ja värvkate peab olema terve;
8) joatorude sissevooluavadel peavad olema restkatted, neis ei tohi olla ummistusi, metallist veeviimarid ei tohi olla roostes ega ummistunud;
9) betooni karboniseerumine ei tohi olla jõudnud armatuurini, armatuur ei tohi olla nähtav;
10) teraselementide pind peab olema värvitud ja puhas ning värvkate peab olema terve, elementides ning nende keevisühendustes ei tohi olla pragusid ning poltühendustel defekte;
11) kandvate puitelementide pind peab olema puhas ja ilmastikumõjude eest kaitstud, neil ei tohi olla silla kandevõimet vähendavaid pehkimisnähte;
12) sildeehitis tervikuna peab olema defektideta, ei tohi esineda elementide läbivajumisi ega omavahelisi nihkumisi;
13) sammastel ei tohi esineda deformatsioone ja vajumisi, sammaste riiglid, istepadjad ja tiivad peavad olema puhtad;
14) sõidutee katendi profiil peab tagama vee juhtimise veeviimaritesse ja vältima elementide märgamist sillalt valguva vee poolt, silla otstes peavad olema veeviimarid mulde uhtumise vältimiseks;
15) mulde koonused peavad olema kindla geomeetrilise kujuga, puhtad rohust, võsast ja puudest, uhtumisi ei tohi esineda, koonuste kindlustus peab olema terviklik, betoonist või kivipuistest kindlustuse tugi ei tohi olla vajunud;
16) sillaalune voolusäng ei tohi olla risustatud;
17) truubid peavad olema vähemalt 75% läbimõõdust puhtad, truubi kohal teekattes ei tohi olla auke ega läbivajumisi, mis viitavad konstruktsiooni lagunemisele;
18) sild peab olema puhastatud lumest ja tee kohal ei tohi olla jääpurikaid.

§ 33. Silla seisundi kontrollimine

Silla seisundit kontrollitakse:

1) regulaarselt hooldustöid ja hooldustööde järelevalvet teostava töötaja poolt;
2) üks kord kolme aasta jooksul üldülevaatusel, mille teostamise aja ja korra ning dokumenteerimise vormid kehtestab tee omanik.

6. peatükk RAKENDUSSÄTE

§ 34. Määruse kehtetuks tunnistamine

Teede- ja sideministri 1. novembri 1999. a määrus nr 63 «Tee seisundinõuete kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks.

Leht 6 / 6 Tee seisundinõuded

teeseisundinudedeelmine10.md 18 KB Байнгын холболт Түүх Анхны өгөгдөл