Obsidian/Zotero/001_artiklid/toimepiirkondaderamine2014.md

---

category: literaturenote citekey: toimepiirkondaderamine2014 title: Toimepiirkondade määramine authors: "" year: 2014 date: 2014-00-00 2014 url: "https://www.stat.ee/dokumendid/77742" zotero_key: VZWFNBJ2 zotero_storage: NG3Z3TTI collections: magistritöö folder: 001_artiklid

status: converted

TOIMEPIIRKONDADE MÄÄRAMINE

Siseministeerium Statistikaamet

SISEMINISTEERIUM STATISTIKAAMET

TOIMEPIIRKONDADE MÄÄRAMINE

Koostajad: Anu Tõnurist, Mihkel Servinski, Ülle Valgma

ISBN 978-9985-74-559-5

Autoriõigus: Siseministeerium, Statistikaamet, 2014

Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale.

| 1. Lähteülesande kirjeldus 5 | | |-----------------------------------------------------------------|--| | 2 Analüüsi etapid 7 | | | 3. Andmeallikad 8 | | | 4. Andmeanalüüsi tegemise metoodilised lähtekohad 8 | | | 4.1 Pendelrände lähte- ja sihtkoht 8 | | | 4.2 Pendelrände ulatus 8 | | | 4.3 Peamine pendelrände sihtkoht 8 | | | 4.4 Toimepiirkonna sisemine tsoneering 9 | | | 4.5 Linnaliste asulate käsitlemine kandina 9 | | | 4.6 Toimepiirkondade liitmine 9 | | | 5. Linnalised asulad ja kandid Eestis 10 | | | 6. Kantide töörände üldiseloomustus 13 | | | 6.1Tööhõive määr ja Eestis hõivatute arv kantides 13 | | | 6.2Kandis kohapeal töötajad 15 | | | 6.3Välismaal töötajad 16 | | | 6.4Eestisisene pendelränne 17 | | | 7. Keskused Eestis 18 | | | 8. Toimepiirkondade määramine 20 | | | 8.1 Toimepiirkondade määramise peamised tulemused 20 | | | 8.2 Probleemid toimepiirkondade määramisel 21 | | | 8.2.1 Lahustükid 21 | | | 8.2.2 Pendelrände puudumine kandist linnalisse asulasse 22 | | | 8.2.3 Kandil on mitu samaväärset pendelrände sihtkohta 22 | | | 9. Toimepiirkondade määramine pendelrände ja rahvaarvu järgi 25 | | | 10. Vähemalt 10 000 elanikuga toimepiirkonnad 31 | | | 11. Gümnaasiumitaseme õpilaste haridusränne 34 | | | 12. Ettepanekud 36 | | | 12.1 Toimepiirkondade määramine 36 | | | 12.2 Teeninduskeskuste määramine 36 | | | 12.3 Ettepanekud jätkuanalüüsideks 37 | | | 13. Kokkuvõte 38 | | | Allikad 38 | | | Lisa 1. Kantide ja linnaliste asulate andmed 39 | |

KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED

• EHAK Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator.
• EHIS Eesti Hariduse Infosüsteem.
• Linnaline asula linn, vallasisene linn, alev.
• Kant (paikkond) asustussüsteemi esmane (alama astme) funktsionaalselt terviklik või ühtne osa, mille moodustab asusutusüksus või nende grupp (Juhend … 2013: 2).
• Keskus (keskuslinn, tõmbekeskus) linnaline asula, mis on peamine pendelrände sihtkoht vähemalt kolmele kandile.
• Pendelrände intensiivsus keskuses tööl käivate inimeste osatähtsus elukoha kandi Eestis hõivatute seas.
• Pendelränne tööalane liikumine elu- (kandi) ja töökoha asukoha (linnaline asula) vahel.
• Toimepiirkond keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb toimepiirkonna keskustest ja sellega funktsionaalselt seotud kohalikest keskustest ning nende tagamaal asuvatest paikkondadest, mille elanike jaoks on need keskused peamised igapäevase ja perioodilise liikumise sihtkohad (sealsamas: 1). Selles töös kasutatav definitsioon: keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb toimepiirkonna keskustest ja nende tagamaal asuvatest paikkondadest, mille elanike jaoks on need keskused peamised igapäevase töörände sihtkohad. Siin kasutatav definitsioon ei ole vastuolus juhendis toodud mõistega.
• Tööhõive määr tööga hõivatud rahvastiku osatähtsus vastavas vanuses rahvastikust (siin töös arvestatud vähemalt 15-aastaseid). Osatähtsuse arvutamisel on välja jäetud need isikud, kelle majanduslik aktiivsus (töötamine) jäi loendusel teadmata. Selliseid isikuid oli 16 689.

Kaartide kasutamise juhend

Töös on ära toodud neli kaarti, mida kasutades saab kaardikihte sisse-välja lülitada. Need on:

• Kaart 1. Eesti kandid;
• Kaart 8. Toimepiirkondade pendelränne;
• Kaart 10. Vähemalt 5000 elanikuga toimepiirkondade pendelränne;
• Kaart 17. Gümnaasiumitaseme õpilaste haridusränne.

Kaardikihte saab sisse-välja lülitada, kui vajutada kaardikihi ees asuvale silmakujulisele märgile. Kui silmaga märk on hall, ei ole vastav kaardikiht nähtav. Kui see märk on must, on kaardikiht nähtav. Kaardikihtide peitmisega saab selgema ülevaate konkreetse intensiivsusega töö- või haridusrändest. Nii on võimalik kombineerida endale vajalike rändevoogude kaarte. Tähele tuleb panna, et voogude väärtusi ja suundasid tähistavad kaardil eri kihid. Seega, kui soovite välja lülitada näiteks kõige väiksemad liikumisvood (liikujate arv <5), siis selleks, et kaardilt peidetaks ka liikujate arvud, tuleb peale selle vajutada halliks silmakujuline märk kaardikihi "Liikujate arv <5, väärtus" ees.

Kaartide legendis on sulgudes näidatud kirjete arv, st kui palju sellise väärtusega objekte on kaardil.

Kui sobivad kihid on välja valitud, on võimalik kaarti printida. Sel juhul prinditakse ainult ekraanil nähtavad kaardikihid.

Nupp "Layers" võimaldab kihte sisse ja välja lülitada. Kui tööriistariba ei ole näha, saab selle aktiveerida, tehes hiirega paremklõpsu "Show Navigation Pane buttons" peal.

Kihte on võimalik ükshaaval sisse-välja lülitada.

Plussmärk näitab, et selle rühma sees on veel kihte, vajutamine võimaldab neid avada. Miinusmärk sulgeb rühma.

Rände suund ja rändes osalevate isikute arv on eraldi kihid. Jälgida tuleb, et valitud oleks sama väärtusega kihid.

Kõik kihid on sisse lülitatud. Kui silma-märk ära võtta, ei ole enam kihid nähtavad ning alamkihte ei saa sisse-välja lülitada.

1. LÄHTEÜLESANDE KIRJELDUS

Töö käsitleb selle analüüsi tulemusi, mille Siseministeerium tellis Statistikaametilt 2014. aasta esimeses kvartalis. Lähteülesanne oli analüüsida rahvastiku pendelrännet ning määrata selle käigus toimepiirkonnad, mille piires inimesed iga päev eelkõige töö pärast liiguvad. Aruanne annab sisendi regionaalsele planeerimisele ning arendustegevusele Eestis ja siinsetes maakondades.

Analüüsi peamine lähtekoht on dokument "Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes. Tallinnas, 5.06.2013". Tegemist on maakonnaplaneeringute alusdokumendiga, kus sõnastatakse vajadus defineerida Eesti asustussüsteemi toimepiirkondade põhiselt, tuuakse mõisted ja kriteeriumid, millest lähtuvalt eristada toimepiirkondade keskuseid ning koostada toimepiirkondade sisemist tsoneeringut jpm. Juhend käsitleb Statistikaametilt tellitud töö fookuses olevast tunduvalt laiemat teemaringi.

Selle analüüsi eesmärk on koostada ühtsete kriteeriumite alusel statistiline ülevaade inimeste töö- ja haridusalase liikumise kohta kõigi Eesti maakondade kaupa. Ilmnenud liikumismustrite põhjal määratakse keskuslinnad koos nende mõjualade ehk toimepiirkondadega. Toimepiirkondadega on kaetud kogu riigi territoorium. Toimepiirkondade sees on tehtud tsoneering vastavalt etteantud kriteeriumitele.

Inimeste elukoht defineeritakse analüüsis kandi täpsusega. Liikumisintensiivsust keskustesse vaadatakse seega samuti kandi kaudu – see on üksus, mida on ka varem planeeringutes kasutatud ja see võimaldab uut planeeringut paremini siduda varem valminud sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringu tulemustega. (Juhend … 2013: 6)

Juhendi järgi saab keskus olla vaid linnaline asula. Seetõttu võetakse analüüsis vaatluse alla ainult inimeste tööalane liikumine kantidest linnalistesse asulatesse. Keskuste eristamiseks tuuakse juhendis välja järgmised kriteeriumid, millest enamikule peaks keskus vastama (sealsamas: 5):

• 1. Linnalised asulad (linnad ja alevid kui asustusüksused), mis on piisavalt suured või piirkonnas väga olulised, välja arvatud juhul, kui need jäävad suuremale keskusele liiga lähedale (alla 15 km linna piirist);
• 2. Keskusega seotud toimepiirkonnas võiks üldjuhul olla vähemalt 10 000 elanikku, erandina vähemalt 5000 elanikku;
• 3. Töökohtade ja hõivatute suhtarv (keskuses olemasolevad töökohad kokku / keskuses või mujal hõivatud inimeste arv, kes elavad keskuses) võiks olla 0,75 või üle selle – see näitab keskuse potentsiaali töökohtade pakkumisel;
• 4. Keskuses peavad olema kättesaadavad tasuta avalikud teenused, eeskätt tervishoiuteenus (perearst) ja haridus (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse nõuetele täielikult vastav põhikool, võimalusel gümnaasium);
• 5. Kaks lähestikku asuvat keskust, mille vahel on spetsialiseeritud funktsioonid jaotunud ja millel on põhiliselt sama tagamaa, saab lugeda kaksikkeskuseks, mille toimepiirkond eristatakse lähtuvalt mõlemast keskusest;
• 6. Asula peab olema vähemalt kolme piirkonna pendelrändajate esmane sihtkoht kas talvel või suvel ning elukoha ja töökoha või elukoha ja kolme olulisema sekundaarse ankurpunkti vahelises liikumises (Tartu Ülikooli mobiilpositsioneerimise analüüs).

Toimepiirkondade määramisel ei tohi maakonna ega omavalitsusüksuste piirid saada müüriks. See on ka siinse analüüsi olulisemaid tingimusi ning eesmärke – fikseerida tegelik pilt pendelrändest kogu Eesti ulatuses. Toimepiirkondi saab eristada mitmel tasandil (Juhend … 2013: 2):

• Regionaalne toimepiirkond on suur majandusrajoon, mille mõjuvälja kuuluvad väiksemad toimepiirkonnad ja mis on erilise, spetsiifilise tööjõu igapäevase või perioodilise liikumise ala (Tallinn, Tartu). Regionaalne toimepiirkond ulatub ühe maakonna piiridest märgatavalt kaugemale.

• Maakonnatasandi toimepiirkonna saab üleriigilise planeeringu "Eesti 2030+" põhjal defineerida kui funktsionaalse piirkonna, kust on võimalik jõuda tööle, kooli, igapäevateenusteni poole tunniga. See on eeskätt just töökohtade tagamaa. Üleriigilises planeeringus piirdutigi vaid maakonnatasandi väljatoomisega. Sarnane lähtekoht on ka uuel regionaalarengu strateegial (Eesti … 2014), mille järgi moodustub toimepiirkond keskusest, mis on peamine töötamise ja teenuste tarbimisega seotud pendelrände sihtkoht vähemalt kolmele ümberkaudsele

• omavalitsusele, ning piirkonnast, mis on selle keskusega pendelrände kaudu kõige enam seotud.

• Maakonnatasandi tugi-toimepiirkond on maakonnatasandist väiksem funktsionaalne piirkond. Nende toimepiirkondade keskuste roll on toetada maakonnakeskusi, kui need (oma väiksuse või suurte vahemaade tõttu) üksi ei suuda pakkuda kõigile maakonna elanikele tegevust. Tugitoimepiirkondi tuleb eristada, kui selleks on vajadus. Need ei moodustu mitte kõigi vallakeskuste ümber, vaid selliste (kõrgema tasandi) keskuste ümber, mis on mitme omavalitsuse elanike igapäevase liikumise keskmes. Just tugi-toimepiirkondade sissetoomine planeeringusse aitab täita eesmärki katta toimepiirkondadega kogu Eesti territoorium.

Toimepiirkondade sisemise tsoneeringu eesmärk on selgitada välja, kui tugevalt on toimepiirkonda kuuluvad kandid keskusega seotud. Toimepiirkonna sees (keskuste ümber) tuleb eristada kolme vööndit (Juhend … 2013: 6):

• Linna lähivööndi puhul on tegemist linnalise keskkonnaga, kus vähemalt 31% inimestest on linnaga tihedalt seotud. See on eriti iseloomulik suurtele linnadele, kus lähivöönd võib ulatuda ca 20 km kaugusele linna piirist. Sellele vööndile on lähiminevikus olnud iseloomulik hoogne valglinnastumine. Lähivöönd on ka väiksematel linnadel;
• Siirdevöönd tuleb lähivööndist edasi linnaga on seotud 16−30% elanikest. Siirdeala on maakonnaplaneeringu põhisubjekt – just selle sidumine keskuse pakutavate võimalustega on otsustava tähtsusega;
• Äärelised alad, mille elanikest on ja jääb keskusega seotuks kuni 15%, on valdavalt väikesaared ja nn maismaasaared. Nende alade hea sidumine keskustega traditsioonilisi vahendeid kasutades on küsitav, mistõttu tuleb otsida mittetraditsioonilisi lahendusi.

Kokkuvõttes oli Statistikaameti ülesanne analüüsida inimeste liikumist elu-, töö- ja õppimiskoha vahel, näidata nende liikumiste suunad ning tugevused. Töö annab statistilise alusmaterjali ja lähtekoha maakonnaplaneerijatele, et töötada välja regionaalseid planeeringulahendusi.

2. ANALÜÜSI ETAPID

Lähteülesandest ja analüüsi eesmärkidest tulenevalt pandi paika töö etapid. Järgnevas on need lühidalt lahti seletatud.

Kantide nimekirjade korrastamine, vigade parandus ja töötlemiseks ettevalmistamine

Maavalitsuste ülesanne oli esitada kantide nimekirjad. Neid tuli koostöös maavalitsuste töötajatega enne lõplikku ja kõiki Eesti asustusüksusi hõlmava tulemuseni jõudmist üksjagu korrastada ning parandada. Korrastatud ja selle analüüsi aluseks olev kantide nimekiri on esitatud lisas 1.

Haridusrände andmete ettevalmistamine töötlemiseks

Andmed isiku õppimistaseme ja -koha kohta pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. Registriandmed valideeriti ning lingiti rahva ja eluruumide loenduse andmebaasiga.

Kandipõhiste näitajate arvutamine

Ametlikes klassifikaatorites kanti üksusena ei kasutata. See tähendab, et kõik andmed elukoha kohta kandi täpsusega tuli eraldi konkreetse analüüsi tarbeks arvutada. Sellised näitajad on näiteks elanike arv, hõivatute arv, Eestis hõivatute arv, kodukohas töötajate arv, hõivemäär kandis.

Peamise töörände sihtkoha, pendelrände intensiivsuse ning suundade määramine kõikidest kantidest linnalistesse asulatesse

Töörände analüüsimiseks arvutati pendelrände intensiivsus kantidest kõikidesse linnalistesse asulatesse, mis asusid oma või naabermaakonnas. Igale kandile määrati ka peamine pendelrände sihtkoht, mis näitas pendelrändes osalejate peamist liikumissuunda ning võimaldas kandi paigutada toimepiirkonda vastavalt sellele, millise keskusega ja kui tugevalt oli kant seotud.

Keskuste määramine

Kantidest töö tõttu väljapoole töölkäijate liikumissuundade järgi on võimalik eristada linnalised asulad, mis on olulised töökohtade koondumiskohad. Need linnalised asulad määrati keskusteks.

Toimepiirkondade määramine pendelrände voogude ja intensiivsuse põhjal. Tsoneering ehk toimepiirkondade vööndite eristamine

Toimepiirkondade määramiseks analüüsiti pendelrände voogusid kantidest peamisse töörände sihtkohta. Pendelrände intensiivsuse järgi peamisse pendelrände sihtkohta määrati kandile vöönd, mis näitab, kui tugevalt on kant keskusega seotud (kuivõrd sõltub keskuses asuvatest töökohtadest).

Vähemalt 5000 elanikuga toimepiirkondade eristamine ja tsoneering

Toimepiirkondade määramisel oli oluline kriteerium rahvaarv. Selles etapis vähendati toimepiirkondade arvu, liites väikesed (alla 5000 elanikuga) toimepiirkonnad suurematega vastavalt kokkulepitud metoodikale. Tehti uute toimepiirkondade tsoneering.

Vähemalt 10 000 elanikuga toimepiirkondade eristamine

Esitati toimepiirkondade jaotus vastavalt kriteeriumile, mille järgi peab toimepiirkonna rahvaarv olema vähemalt 10 000. Selle jaoks vähendati toimepiirkondade arvu veelgi, liites rahvaarvu poolest väiksemad toimepiirkonnad suurematega.

Gümnaasiumitaseme õpilaste haridusrände analüüsimine

Toimepiirkondade sisemise tugevuse ning funktsionaalselt tervikliku toimimise kontrollimiseks lisati analüüsi haridusränne. Eesmärk oli teada saada, kas kantide lapsed käivad koolis oma toimepiirkonna keskuses. Esitati gümnaasiumitaseme õpilaste õpirände vood kantidest kõikidesse sihtkohtadesse (koolide asukohtadesse).

3. ANDMEALLIKAD

Analüüs põhineb 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel. Hõiveseisundi ja töökoha asukoha andmed koguti kõigi vähemalt 15-aastaste isikute kohta.

Isiku õppetaseme ja õppimise asukoha andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS). Rahvaloendusel ei küsitud õppimise taseme ega koha andmeid. Nende andmete väljavõte saadi EHIS-est 31.12.2011 seisuga. Haridusrände analüüsiks vajalikud andmed lingiti rahvaloenduse andmebaasiga.

Kantide andmed pärinevad maavalitsustelt. Neilt saadud info põhjal jagati asustusüksused kantide koosseisu, koostati vastavustabelid asustusüksuste koodide ja kandi nimetuse vahel ning lingiti andmed rahvaloenduse andmebaasiga.

Kõik loendusel kogutud andmed kodeeriti vastavalt loendushetkel ehk 31.12.2011 kehtinud klassifikaatoritele. Elu-, töö- ning õppimiskoha kodeerimisel kasutati Eesti haldus- ja asustusüksuste klassifikaatori versiooni 3. Hiljem on klassifikaatoris tehtud muudatusi, neid siinses analüüsis arvesse võetud ei ole.

4. ANDMEANALÜÜSI TEGEMISE METOODILISED LÄHTEKOHAD

Rahvaloenduse pendelrände andmestik on väga suur, võimaldades olenevalt eesmärgist uurida töörännet eri aspektidest. Enne andmetega tööleasumist pandi paika peamised metoodilised lähtekohad, mida kasutatakse kogu töös. See võimaldab saada kogu Eesti pendelrände mustritest ühtse pildi.

4.1 Pendelrände lähte- ja sihtkoht

Pendelrändeks loetakse inimeste tööalast liikumist elu- ja töökoha vahel. Tavaliselt on elu- ja töökoha asukoht esitatud omavalitsusüksuse tasandil. Selles analüüsis uuritakse pendelrännet detailsemal tasandil, määrates inimese elukoha (pendelrände lähtekoha) kandi täpsusega. Tööalase liikumise sihtkohana vaadatakse vaid linnalisi asulaid. Kõik ülejäänud tööalased liikumised (nt kandist teise kanti) jäeti sellest analüüsist välja. Selline kitsendus tuleneb lähteülesandest, kus defineeriti, et keskused võivad olla vaid linnalised asulad.

4.2 Pendelrände ulatus

Siinses töös analüüsitakse maakonnasisest ja -ülest pendelrännet Eestis. Maakonnasisese töörände puhul vaadatakse inimeste liikumist elukoha kantidest vastava maakonna linnalistesse asulatesse. Maakonnaülese pendelrände puhul vaadatakse inimeste liikumist ainult naabermaakondade linnalistesse asulatesse. Sellise kitsenduse tingib lähteülesande kirjelduses väljatoodu – toimepiirkonnad peavad olema territoriaalsed tervikud.

4.3 Peamine pendelrände sihtkoht

Üldjuhul liiguvad ühe kandi inimesed tööle eri sihtkohtadesse. Seega on kandist väljapoole suunduvaid pendelrände voogusid palju ning tuleb otsustada, mille alusel valida kõige olulisem voog. Selles töös on peamine töörände sihtkoht linnaline asula, kuhu käib tööle kõige suurem osatähtsus kandi Eestis hõivatutest. See võimaldab siduda kanti ühe keskuse ja toimepiirkonnaga. Toimepiirkonna sisemise tsoneeringu alus on samuti pendelrände intensiivsus peamisesse töörände sihtkohta. Andmete põhjal võib üldistavalt öelda, et tavaliselt käib kandist peamisesse pendelrände sihtkohta tööle vähemalt poole võrra rohkem inimesi kui järgmisesse sihtkohta.

Analüüsi käigus tuli ette erandlikke juhuseid, kus peamist sihtkohta määrata ei saanud, sest kandist käis ühepalju inimesi mitmesse linnalisse asulasse tööle. Neid juhtumeid käsitleti eraldi reeglite alusel. Täpsemalt vt ptk 8.2.3.

4.4 Toimepiirkonna sisemine tsoneering

Toimepiirkond moodustub kantidest, mis on pendelrände kaudu keskusega seotud. Teisiti öeldes – toimepiirkond on keskuse mõjuala. Toimepiirkonna sisemine tsoneering määrab keskuse ümber vööndid vastavalt sellele, kui suur osa mingi kandi hõivatutest keskusesse tööle käib. Seega näitavad vööndid, kui tugevalt on kant keskusega töörände kaudu seotud. Vööndite määramise kriteeriumid on juhendis kirjeldatud järgmiselt:

• Linna lähivöönd vähemalt 31% inimestest on linnaga tihedalt seotud;
• Siirdevöönd linnaga on seotud 16−30% elanikest;
• Äärelised alad keskusega on ja jääb seotuks kuni 15% elanikest.

Juhend on vööndite kriteeriumite kirjeldamisel liiga üldine. Adekvaatsema tulemuse saamiseks tuleks analüüsis vööndite määramisel kasutada tööalase pendelrände intensiivsust kandist linnalisse asulasse (väljaspool kodukohta töötavate hõivatute osatähtsus kõigi selle kandi Eestis hõivatute seasa ). Esialgse juhendi kriteeriumeid täpsustati koostöös Siseministeeriumi esindaja Tavo Kikasega järgmiselt:

• Linna lähivöönd (linnastu) vähemalt 31% kandi Eestis hõivatutest käib keskuslinnas tööl;
• Siirdevöönd (tagamaa) 16−30% kandi Eestis hõivatutest käib keskuslinnas tööl;
• Äärelised alad alla 16% kandi Eestis hõivatutest käib keskuslinnas tööl.

4.5 Linnaliste asulate käsitlemine kandina

Üldreegel oli, et linnalised asulad jäeti kantide hulgast välja, sest neid käsitleti kui pendelrände sihtkohti (mitte lähtekohti). Kui aga analüüsi käigus selgus, et linnaline asula ei ole vähemalt kolme kandi peamine töörände sihtkoht, käsitleti seda edaspidi võrdväärsena kandiga – sealt liiguvad inimesed suurematesse keskustesse tööle ja linnaline asula ise ei ole töökohtade koondumispaik. Linnalised asulad, mis ei osutunud keskusteks, liideti mõne suurema keskuse toimepiirkonnaga. Linnalisi asulaid käsitleti kandina ka siis, kui väikesed toimepiirkonnad liideti suurematega.

4.6 Toimepiirkondade liitmine

Toimepiirkondade määramisel oli oluline kriteerium rahvaarv. Juhendi järgi peaks keskusega seotud toimepiirkonnas elama vähemalt 10 000 elanikku, erandjuhul 5000. Analüüsi käigus selgus, et Eestis on üksjagu toimepiirkondi, mille elanike arv jääb alla 5000. Et ületada 5000 elaniku piir, tuli väiksemad toimepiirkonnad liita suurematega. Väikeseid toimepiirkondi ei liidetud suuremaga täies koosseisus, vaid iga kandi puhul tehti eraldi otsus, millisesse suuremasse toimepiirkonda kant kuulub. Selle jaoks vaadati, milline linnaline asula on kandi hõivatute järgmine sihtkoht ehk kuhu läks suuruselt järgmine pendelrände voog. Nii võiski väikese rahvaarvuga toimepiirkond laguneda, sest kõigi toimepiirkonna kantide järgmine töörände sihtkoht ei ole sama linnaline asula.

a Vt ka kandipõhiseid Eestis hõivatute arve ptk 6.1, kaart 3.

5. LINNALISED ASULAD JA KANDID EESTIS

Analüüsis käsitleti pendelrände sihtkohana kõiki Eesti linnalisi asulaid (linnu, aleveid, vallasiseseid linnu). Eestis on 58 linnalist asulat − 33 linna, 14 vallasisest linna ja 11 alevit^a . Nende nimekiri, elanike arv ja teised olulised näitajad on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Linnalised asulad rahvaarvu, tööhõive määra, Eestis hõivatute arvu ning kohapeal ja välisriigis töötajate osatähtsuse järgi, 31.12.2011

Maakond	Linnaline asula	Rahvaarv	Tööhõive määr	Eestis hõivatute arv	Kohapeal töötajate osatähtsus	Välisriigis töötajate osatähtsus
Harju	Aegviidu alev	761	46,1	291	31,6	5,5
Harju	Kehra vallasisene linn	2 889	53,3	1 202	42,0	5,1
Harju	Keila linn	9 763	60,9	4 604	36,8	3,4
Harju	Kiili alev	1 497	68,8	703	20,5	5,6
Harju	Loksa linn	2 759	45,3	993	42,0	6,5
Harju	Maardu linn	17 524	56,7	8 022	26,5	3,0
Harju	Paldiski linn	4 085	50,8	1 665	48,3	3,7
Harju	Saue linn	5 514	61,2	2 596	24,2	3,5
Harju	Tallinn	393 222	57,4	182 879	80,9	3,4
Hiiu	Kärdla linn	3 050	53,8	1 291	68,6	6,4
Ida-Viru	Jõhvi vallasisene linn	10 775	45,3	4 136	42,8	2,0
Ida-Viru	Kiviõli linn	5 634	42,3	1 985	55,7	3,0
Ida-Viru	Kohtla-Järve linn	37 201	44,9	13 946	48,4	1,8
Ida-Viru	Kohtla-Nõmme alev	1 032	42,9	350	19,4	4,4
Ida-Viru	Narva linn	58 663	41,1	19 336	76,2	4,2
Ida-Viru	Narva-Jõesuu linn	2 632	38,8	842	37,9	4,5
Ida-Viru	Püssi linn	1 083	51,9	485	37,3	2,6
Ida-Viru	Sillamäe linn	14 252	45,0	5 386	60,1	2,2
Jõgeva	Jõgeva linn	5 501	49,0	2 052	57,8	7,0
Jõgeva	Mustvee linn	1 358	34,9	384	51,6	5,6
Jõgeva	Põltsamaa linn	4 188	49,4	1 598	58,1	7,3
Järva	Järva-Jaani alev	999	53,0	389	46,5	8,1
Järva	Paide linn	8 228	53,5	3 406	60,3	5,6
Järva	Türi vallasisene linn	5 410	47,4	2 026	44,6	6,7
Lääne	Haapsalu linn	10 251	52,9	4 279	66,1	5,9
Lääne	Lihula vallasisene linn	1 338	45,0	471	55,4	6,7
	Lääne-Viru Kunda linn	3 422	47,5	1 288	51,9	5,3
	Lääne-Viru Rakvere linn	15 264	52,9	6 313	58,3	6,0
	Lääne-Viru Tamsalu vallasisene linn	2 236	47,0	815	40,9	6,8
	Lääne-Viru Tapa vallasisene linn	5 896	47,0	2 166	48,2	5,2
Põlva	Põlva linn	5 767	51,5	2 295	61,7	5,8
Põlva	Räpina vallasisene linn	2 455	41,2	795	48,1	7,8
Pärnu	Kilingi-Nõmme vallasisene linn	1 763	39,6	520	51,9	11,5
Pärnu	Lavassaare alev	460	46,6	162	34,0	7,3
Pärnu	Pärnu linn	39 728	51,5	15 765	75,1	7,0
Pärnu	Pärnu-Jaagupi alev	1 195	49,0	474	35,0	5,5
Pärnu	Sindi linn	4 076	49,8	1 539	22,4	7,2
Pärnu	Tootsi alev	744	34,9	214	49,1	6,5
Pärnu	Vändra alev	2 355	50,8	920	59,5	8,3
Rapla	Järvakandi alev	1 273	41,7	427	67,2	5,7
Rapla	Kohila alev	3 346	55,3	1 416	32,7	4,9
Rapla	Märjamaa alev	2 821	50,3	1 112	44,2	6,4
Rapla	Rapla vallasisene linn	5 202	53,1	2 149	47,6	5,5
Saare	Kuressaare linn	13 166	56,7	5 774	72,9	6,5
Tartu	Elva linn	5 607	50,9	2 216	48,2	5,0
Tartu	Kallaste linn	852	36,7	254	55,5	5,9

a EHAK 2010 versioon 3 järgi.

Tabel 2. Linnalised asulad rahvaarvu, tööhõive määra, Eestis hõivatute arvu ning kohapeal ja välisriigis töötajate osatähtsuse järgi, 31.12.2011 Järg

Maakond	Linnaline asula	Rahvaarv	Tööhõive määr	Eestis hõivatute arv	Kohapeal töötajate osatähtsus	Välisriigis töötajate osatähtsus
Tartu	Tartu linn	97 600	53,5	41 902	78,2	3,4
Valga	Otepää vallasisene linn	1 953	45,2	727	50,8	4,3
Valga	Tõrva linn	2 729	46,6	974	48,6	8,2
Valga	Valga linn	12 261	44,0	4 128	73,1	6,3
Viljandi	Abja-Paluoja vallasisene linn	1 084	40,1	340	55,9	8,8
Viljandi	Karksi-Nuia vallasisene linn	1 573	47,5	590	51,7	7,2
Viljandi	Mõisaküla linn	825	32,5	215	34,9	9,7
Viljandi	Suure-Jaani vallasisene linn	1 039	47,9	399	27,3	5,0
Viljandi	Viljandi linn	17 473	52,6	7 120	67,4	7,1
Viljandi	Võhma linn	1 314	36,2	367	41,1	8,4
Võru	Antsla vallasisene linn	1 402	38,5	422	37,0	7,8
Võru	Võru linn	12 667	48,8	4 760	62,6	6,5

Inimeste elukohta vaadeldakse analüüsis kandi täpsusega. Kant, mis paigutub suuruse poolest küla ja kohaliku omavalitsusüksuse vahepeale, sobib üksuse suuruse poolest hästi tööalase pendelrände uurimiseks. Kõigile maavalitsustele anti ülesanne esitada Statistikaametile oma maakonna kantide nimekiri. Kandid pidid moodustuma küladest tervikuna, st ühte küla eri kantide vahel jagada ei tohtinud. Et maavalitsustele täpsemaid juhiseid andmete esitamiseks ei antud, siis varieerus Statistikaametile saadetud kantide nimekirjade esitamisstiil väga suurel määral ja nende kohendamine andmetöötluseks sobivale kujule nõudis palju lisatööd.

Kõige levinum viga oli linnalise asula lugemine eraldi kandiks. Siinses analüüsis on linnalised asulad kantide nimekirjast välja jäetud, sest linnaline asula on pendelrände sihtkoht, mitte lähtekoht (s.o kandid).

Eestis on kokku 782 kanti (tabel 2). Kandipõhise jaotamisega kaeti kogu riigi territoorium, st kõik asustusüksused paigutusid kantidesse. Eesti kandid on toodud kaardil 1 ja kirjeldatud lisas 1 toodud tabelis.

Tabel 2. Kantide arv maakonna järgi

Maakond	Kantide arv	Maakond	Kantide arv
Harju	88	Pärnu	67
Hiiu	16	Rapla	43
Ida-Viru	79	Saare	61
Jõgeva	42	Tartu	62
Järva	48	Valga	36
Lääne	42	Viljandi	47
Lääne-Viru	59	Võru	48
Põlva	44	Eesti kokku	782

6. KANTIDE TÖÖRÄNDE ÜLDISELOOMUSTUS

Eestit iseloomustab üldiselt suur tööalases pendelrändes osalejate arv. 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel on Eestis kokku 561 138 hõivatut, kellest 532 420-l on töökoht Eesti riigis. Kodumaal hõivatutest liigub üle kolmandiku töö tõttu koduvallast/-linnast kaugemale. Ka välisriigis töötajate arv on suur – ligikaudu 25 000 inimest on hõivatud väljaspool Eestit, s.o 4,4% hõivatutest. Siinses analüüsis antakse inimeste ruumilisest mobiilsusest ülevaade kandipõhiselt. Järgnevalt on välja toodud olulised kantide töörändega seotud näitajad, mida on analüüsi tulemuste paremaks mõistmiseks taustinfona vaja teada. Samad näitajad on linnaliste asulate kohta esitatud peatükis 5 tabelis 1.

6.1 Tööhõive määr ja Eestis hõivatute arv kantides

Kaardil 2 on näidatud kantide elanike tööhõive määr vähemalt 15-aastaste elanike seas. Rahvaloenduse andmetel on Eesti tööhõive määr tööealise elanikkonna hulgas 52,1%, kuid selle näitaja puhul on näha väga suuri piirkondlikke erinevusi. Kõrgeim on hõivemäär Harju- ja Tartumaa kantides, kust inimesed käivad tööle Tallinnasse ja Tartusse. Madalaimad näitajad iseloomustavad jällegi paljusid Põlva-, Valga- ja Ida-Virumaa kante.

Eestis hõivatute arv (kaart 3) näitab tööjõu paigutust maakondades ehk millistes kantides elab rohkem hõivatuid. Kaardilt on näha, et hõivatuid on vähe nendes kantides, kus on üldiselt vähe elanikke, näiteks Ida-Virumaa kaguosas, Harjumaal Polügoni kandis, Läänemaa põhjaosas ning Pärnumaa lõunaosas.

Kaart 3. Eestis hõivatute arv kandi järgi, 31.12.2011

6.2 Kandis kohapeal töötajad

Määramaks, kas inimese töökoht asub kodukohas, pidi töökoha asukoht olema teada EHAK-i tasemel. Töökoha küsimuse hindasid vastajad loendusankeedis üheks raskemaks. Samuti tundus küsimus inimeste jaoks privaatsuse rikkumisena. Inimesed, kelle töökoht ei asu kindlal aadressil, ei pidanud samuti sellele küsimusele asula täpsusega vastama, mistõttu on töökoha küsimusel küllaltki palju vastamata väärtusi (9,3%). Töökoha asukoht jäi kandi tasemel määramata 67 751 isikul ehk 12,7%-l Eestis hõivatutest. Ülejäänud isikute puhul (87,3%) on võimalik võrrelda, kas nende elu- ja töökoht asuvad samas kandis.

Kaardil 4 on esitatud nende isikute osatähtsus kandi Eestis hõivatuist, kelle elu- ja töökoht asuvad samas kandis. Peamine trend, mis kaardilt välja paistab, iseloomustab pendelrände mustreid üldiselt – kohapeal töötajate osatähtsus on väiksem suurte tõmbekeskuste lähedal asuvates kantides ning suurem keskustest kaugel, pigem maakonna äärealadel asuvates kantides. Mida kaugemal asuvad kodukohast suured keskused, seda tõenäolisemalt töötavad inimesed kodukohas.

Kaart 4. Kohapeal töötajate osatähtsus kandi Eestis hõivatute hulgas, 31.12.2011

6.3 Välismaal töötajad

Eesti elanike jaoks on väga oluline pendelrände sihtkoht ka välismaa. Atraktiivsed töökohad asuvad eelkõige Skandinaavia maades, kuid nende kõrval ka näiteks Venemaal, Suurbritannias ja Saksamaal. Alltoodud kaardil 5 on näidatud välisriigis töölkäijate osatähtsus kandi hõivatutest. Taas tulevad esile piirkondlikud erinevused. Suur välismaale suunduv tööränne iseloomustab Pärnu-, Võru-, Viljandi- ja Saaremaad. Kõige tagasihoidlikum on välisriigis töötajate osatähtsus hõivatute seas aga Ida-Viru ja Harju maakonnas.

Kaart 5. Välisriigis töötajate osatähtsus kandi hõivatute seas, 31.12.2011

6.4 Eestisisene pendelränne

Eestisisest elu- ja töökoha vahelise liikumise intensiivsust väljendab see, kui palju (nii arvu kui ka osatähtsuse poolest) inimesi liigub mingist kandist teatud linnalisse asulasse tööle. Liikujate vooge saab iseloomustada nii absoluutarvudes, st kirjeldada, kui palju inimesi pendeldab, kui ka suhtarvudes, st kui suur osatähtsus kandis elavatest Eestis hõivatutesta pendeldab. Tähtis on vaadata mõlemat poolt koos, sest kui liikujate arv on väike, võimendub osatähtsus hõivatutest suureks ning see võib olla voo olulisuse valesti hindamise põhjus.

Kaardil 6 on näidatud, millisesse linnalisse asulasse käib kõige suurem osa kandi elanikest tööle. Pendelrände voogude järgi tulevad hästi esile töökohtade mõttes atraktiivsed ja vähematraktiivsed linnalised asulad. Üksjagu linnalisi asulaid on peamine pendelrände sihtkoht vaid ühele-kahele kandile või mitte ühelegi kandile. Viimaste näiteid võib leida Harju- ja Pärnumaalt. Suurte linnade kõrval on kaardil näha ka väiksemaid kohalikke aleveid ja linnu, kus ümbruskonna elanikud rakendust leiavad, näiteks Antsla, Abja-Paluoja, Karksi-Nuia ja Kilingi-Nõmme vallasisene linn. Võib eeldada, et linnalistes asulates, kuhu eriti ümberkaudsetest kantidest tööle ei käida, ei vasta tööturg inimeste ootustele – kas ei ole seal piisavalt töökohti või ei sobi kokku tööandjate ning -võtjate ootused palga või töötingimuste asjus. Põhjus võib olla ka lähemal asuv suur tõmbekeskus, mis meelitab hõivatud sinna tööle. Nende asulate ümber ei teki ilmselt ka tugevat toimepiirkonda.

Kaart 6. Peamised pendelrände vood kantidest linnalistesse asulatesse, 31.12.2011

a Kogu töös on kasutatud osatähtsust Eestis hõivatutest, v.a juhud, kus on öeldud teisiti.

7. KESKUSED EESTIS

Toimepiirkondade määramiseks tuleb kõigepealt välja selgitada, milliseid linnalisi asulaid võiks Eestis pidada keskusteks. Keskused valiti Eesti kõikide maakondade jaoks ühtsete kriteeriumite alusel. Kriteeriumi valikul lähtuti varasemates uuringutes kasutatud metoodikast. Tavaliselt tuginevad pendelrände uuringud põhimõttele, et linn on piisavalt tugev tõmbekeskus, kui see on peamine tööalase pendelrände sihtkoht vähemalt kolmele kohalikule omavalitsusüksusele. Et analüüsi fookus oli detailsem, sest uuritakse pendelrännet kandipõhiselt, siis defineeriti keskused järgmiselt:

Keskus on linnaline asula, mis on peamine pendelrände sihtkoht vähemalt kolmele kandile.

Eestis on 58 linnalist asulat. Nendest 37 on peamised pendelrände sihtkohad vähemalt kolmele kandile (vt ka kaart 6). Ülejäänud 21 linnalist asulat selle kriteeriumi alusel keskuseks ei sobi. Kaardil 7 on keskuslinnad näidatud sinise ja keskuse staatusest välja jäänud alevid ja linnad oranži tähistusega.

Linnalised asulad, mis kriteeriumi alusel keskuseks ei sobinud, samastati kandiga (vt täpsemalt ptk 4.5). Kantide puhul, mille jaoks oli peamine pendelrände sihtkoht keskuse staatusest välja jäänud linnaline asula, vaadati seda, millisesse linnalisse asulasse läheb suuruselt järgmine pendelrände voog, seejärel määrati kant selle linnalise asula toimepiirkonda.

Kaart 7. Keskused Eestis, 31.12.2011

Peale selle oli juhendis välja toodud kriteerium, mis mõõdab keskuse potentsiaali töökohtade pakkujana: töökohtade ja hõivatute suhtarv (keskuses olemasolevad töökohad kokku / keskuses või mujal hõivatud inimeste arv, kes elavad keskuses), mille väärtus peaks olema vähemalt 0,75.

Eestis on vaid kaheksa linnalist asulat, kus töökohtade arv ületab kohapeal elavate hõivatute arvu (vt joonis 1). Need on Jõhvi, Otepää, Tartu, Põlva, Rakvere, Tallinn, Pärnu ja Kuressaare. Ideaalolukorras peaks kõigile neis linnades elavatele hõivatutele leiduma kohapeal töökoht ning peale selle vajaks linn tööjõudu väljastpoolt. Nii et tegemist on tugevate keskustega, mida iseloomustab pigem tööjõupuudus – keskuses kohapeal ei ela nii palju hõivatuid, et oleks võimalik täita kõik vajalikud töökohad.

Suhtarvu väärtus alla 1 näitab aga, et kohapeal on töökohti vähem kui seal elavaid hõivatuid. Seega on küsitav, kuivõrd suur tõmbekeskus saab keskus üldse olla, kui seal ei jagu teoreetiliselt töökohti isegi keskuse elanikele. Mida madalam suhtarvu väärtus, seda vähem on keskuses töökohti seal elavate hõivatute kohta. Madalate näitajatega paistavad silma Kohtla-Järve, Järva-Jaani, Türi, Märjamaa ja Tõrva.

Joonis 1. Keskuseks määratud linnaliste asulate tööjõupotentsiaal^a

a Tööjõupotentsiaal – keskuses olemasolevate töökohtade arv / keskuse hõivatute arv

8. TOIMEPIIRKONDADE MÄÄRAMINE

Selles analüüsi etapis eristatakse reaalseid ehk mingil ajahetkel ja konkreetse, toimiva tingimuste kompleksi puhul tegelikkuses praegu toimivaid toimepiirkondi. (Juhend … 2013: 2) See tähendab, et toimepiirkonnad määrati inimeste tööalase liikumise intensiivsuse järgi keskustesse ja toimepiirkonna määramiseks ei rakendatud ühtegi kitsendavat kriteeriumit.

Tulemused kaardil 8a (vt ka kaardi kasutamise juhendit, lk 3) näitavad, et Eestis on kokku 37 toimepiirkonda ehk keskus-tagamaa süsteemi. Kaardil tähistab punane lahkmejoon toimepiirkonna piire. Iga toimepiirkonda iseloomustab sisemine jagunemine vöönditeks nii, et kollane värv tähistab linna lähivööndit, roheline siirdevööndit ja roosa äärealasid. Vood kantidest tõmbekeskustesse näitavad keskuse tagamaa suurust – mida rohkem voogusid, seda suurem on keskuse mõjuala ja seda tugevama keskusega (töökohtade koondumiskoht) on tegemist. Toimepiirkondade rahvaarv on esitatud kaardil 9. Rahvaarv näitab toimepiirkonda kuuluvate kantide ja keskuslinna elanike arvu kokku.

8.1 Toimepiirkondade määramise peamised tulemused

Toimepiirkondade rahvaarv varieerub suurel määral. Kui näiteks Tallinna mõjuala ulatub Rapla-, Järva-, Lääne- ja Lääne-Virumaa kantideni, asub Lõuna-Eestis üksjagu väikse mõjuala ja rahvaarvuga toimepiirkondi (näiteks Kilingi-Nõmme, Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia, Antsla). Suurimas toimepiirkonnas elab 565 833, väikseimas 1545 elanikku, nende vahe on 365-kordne. Niivõrd suured erinevused võivad tulevikuperspektiivis põhjustada probleeme – majandustegevus ja rikkus koguneb suurtesse toimepiirkondadesse ja väikestel toimepiirkondalel pole konkurentsivõimet.

Kahe suurima toimepiirkonna – Tallinna ja Tartu – rahvaarv on 56% kogu Eesti elanikkonnast.

Veerand Eesti toimepiirkondadest on väikse rahvaarvuga (alla 5000 elanikuga) – Lihula, Vändra, Kilingi-Nõmme, Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Antsla, Mustvee, Kunda ja Järva-Jaani.

Kui välja arvata suurimate tõmbekeskuste mõju, siis on toimepiirkonnad Eestis pigem maakonnapõhised. Maakonnaüleseid liikumisi toimub rohkem neis kantides, mis asuvad tõmbekeskusest kaugel ehk maakonna äärealadel, samuti kohtades, kust on lühem maa tööle teise maakonna keskusesse.

Kõigis maakondades (v.a saartel) asub vähemalt kaks tõmbekeskust. Maakonnakeskuste kõrval on olulised töörände sihtkohad ka väiksemad linnalised asulad. Osades maakondades pakuvad väiksemad keskused kohati isegi maakonnakeskusele konkurentsi kas töökohtade koondumiskohana või toimepiirkonna suurusega (näiteks Jõgeva toimepiirkonnas elab 12 958, Põltsamaal 9498 inimest).

Peaaegu kõigi tõmbekeskuste ümber on lähivöönd ehk piirkond, mis on linnaga pendelrände kaudu väga tugevalt seotud. Linnastut ei teki väiksemate linnaliste asulate, nagu Mustvee, Järva-Jaani, Antsla, Abja-Paluoja ümber.

Ida-Virumaa olukord erineb teistest maakondadest. Jõhvi ja Kohtla-Järve toimepiirkonnad on omavahel tugevalt läbipõimunud. Kui Jõhvi mõjuala moodustab enam-vähem terviku, siis Kohtla-Järve toimepiirkond koosneb paljudest lahustükkidest. Kahe linna vaheline kaugus on 15 km.

20

a Kohtla-järve linna tähistab siin ja järgmistel kaartidel Järve linnaosa. Kaardi selguse huvides teisi linnaosasid linna tähisega eristatud ei ole.

Kaart 9. Toimepiirkondade rahvaarv, 31.12.2011

8.2 Probleemid toimepiirkondade määramisel

Toimepiirkondade eristamise käigus tekkis ka probleeme, kus juhendis toodud kriteeriumeid ei saanud rakendada. Olukorrad, kus üksnes statistiliste andmete põhjal otsuseid langetada ei olnud võimalik, lahendati metoodiliste otsuste abil. Tekkinud probleemid saab jagada kolmeks: lahustükid, pendelrände puudumine kandist linnalisse asulasse ja mitu samaväärset sihtkohta.

8.2.1 Lahustükid

Üks olulisemaid kriteeriume toimepiirkondade määramisel on territoriaalse terviklikkuse nõue. Tegelikud pendelrände vood, isegi kui tingimus oli ainult oma ja naabermaakondadesse suunduva töörände analüüsimine, näitavad inimeste reaalsest tööalasest liikumisest hoopis teistsugust pilti. Kante, mis tekitavad toimepiirkonnale lahustüki, on palju. Lahustükk on toimepiirkonna osa, millega viimasel puudub ühine piir. Seda olukorda ilmestab hästi kaart 8, kus Kesk-Eesti juures on punaste lahkmejoonte rägastik, sest iga lahustükk on ääristatud punase joonega. Enim lahustükke tekkis Tallinna, Tartu ja Kohtla-Järve toimepiirkonnale, kuid sama probleemi esines vähemal määral peaaegu pooltel toimepiirkondadel. Lahustükid on hästi näha kaardil 9.

• Lahustükkide elimineerimiseks vaadatakse, millisesse keskusesse läheb kandist suuruselt järgmine pendelrände voog. Kui selle voo põhjal on kandi jaoks oluline sihtkoht mõni lähemalasuv keskus, mille toimepiirkonnaga on kandil ühine piir, siis liidetakse kant selle toimepiirkonnaga.
• Kui järgmine sihtkoht on kaugemal asuv keskus, millega kandil ei ole ühist piiri, siis vaadatakse, kuhu läheb suuruselt järgmine voog.
• Kui kandil ei ole järgmist pendelrände sihtkohta (kuhugi mujale keskusesse sealt tööle ei käida), siis liidetakse kant toimepiirkonnaga, millega kandil on ühine piir. Kui kant asub mitme toimepiirkonna ristumiskohal, eelistatakse liitmist oma maakonna toimepiirkonnaga.
• Kui kant asub mitme toimepiirkonna ristumiskohal, millest ükski ei asu kandi oma maakonnas, siis analüüsitakse kandi kõiki pendelrände voogusid (mitte ainult linnalistesse asulatesse) ja liidetakse kant selle toimepiirkonnaga, milles asuvatesse küladesse ja alevikesse kandist rohkem inimesi tööle liigub.

Näide: Ollepa kandi (Järva maakond) puhul on peamine pendelrände sihtkoht Tallinn. Sinna käib tööle 9,1% kandi hõivatutest. Kant ise asub aga Tallinnast kaugel. Ümberkaudsete kantide tõmbekeskused on pigem Türi, Paide, Vändra ja Viljandi. Nende tõmbekeskuste toimepiirkondadega on Ollepal ka ühine piir. Seepärast vaadati järgmiseks, millisesse keskusesse läheb Ollepalt järgmine pendelrände voog. Selgus, et 5,1% hõivatuist käib tööle Viljandisse. Selle alusel liideti Ollepa kant Viljandi toimepiirkonnaga.

Raporti peatükis 9 on esitatud kaart 12 ning peatükis 10 kaart 13, kus lahustükid on reeglite järgi elimineeritud.

8.2.2 Pendelrände puudumine kandist linnalisse asulasse

Eestis on ka 18 kanti, kust ei käi ühtegi inimest ei oma ega naabermaakonna keskustesse tööle. Kaardil 8 kasutatakse selliste kantide eristamiseks tähistust "Toimepiirkond määramata". Töörände puudumise põhjuseid on peamiselt kaks: a) kandis elab väga vähe inimesi ning elanikud ei osale tööhõives; ning b) tööl käiakse kohalikes ja lähedal asuvates külades ja alevikes, mitte kaugemal asuvas keskuslinnas.

Kantide puhul, kust pendelränne keskustesse puudus täiesti, kasutatakse kaardil eritähistust (valge taust, viirutatud). Kui kant asub mitme toimepiirkonna ristumiskohal, jäetakse toimepiirkonna piir selle koha pealt lahtiseks.

Et lisada kantide elanike arv toimepiirkondade rahvaarvu hulka, kasutati järgmisi reegleid:

• Kui kanti ümbritseb üks toimepiirkond, arvestatakse kandi elanikud selle toimepiirkonna rahvaarvu hulka.
• Kui kant asub mitme toimepiirkonna ristumiskohal ja need toimepiirkonnad asuvad eri maakondades, arvestatakse kandi elanike arv oma maakonnas asuva toimepiirkonna rahvaarvu hulka.
• Kui kanti ümbritseb maakonnas mitu toimepiirkonda, siis analüüsitakse kandi kõiki pendelrände voogusid (mitte ainult linnalistesse asulatesse) ja arvestatakse kandi elanike arv selle toimepiirkonna hulka, mille küladesse või alevikesse kandist rohkem inimesi tööle liigub.

Näide: Piilsi kant (Ida-Viru maakond) kuulub Lohusuu valda. Lohusuu valla kandid kuuluvad Kohtla-Järve toimepiirkonda. Piilsi kandi hõivatutest pendeldab suurem osa töö tõttu Lohusuu alevikku ja valla küladesse. Selle info alusel liideti Piilsi kandi elanike arv Kohtla-Järve toimepiirkonna rahvaarvuga.

8.2.3 Kandil on mitu samaväärset pendelrände sihtkohta

Eestis on ka kante, kust käib eri keskustesse tööle ühepalju inimesi. Kui kandil oli oma maakonna sees kaks samaväärset tõmbekeskust, määrati keskuseks linn, kuhu liikumine nõuab lühema vahemaa läbimist. Probleem tekkis aga maakonna äärealadel ning mitme toimepiirkonna ristumiskohtadel asuvate kantidega. Kaardil 8 on sellised kandid tähistatud "Toimepiirkond määramata". Kaardilt on ka näha, et kantidest läheb kaks pendelrände voogu eri keskustesse.

Kantide jaoks, millel on mitu samaväärset pendelrände sihtkohta ning mis asuvad eri toimepiirkondade ristumiskohal, kasutatakse kaardil eritähistust (värviline taust, viirutatud). Kui kant asub mitme toimepiirkonna ristumiskohal, jäetakse toimepiirkonna piir selle koha pealt lahtiseks.

Toimepiirkondade rahvaarvu arvutamisel kasutati järgmisi reegleid:

• Kui kant asub mitme toimepiirkonna ristumiskohal ja need toimepiirkonnad asuvad eri maakondades, arvestatakse kandi elanike arv oma maakonnas asuva toimepiirkonna rahvaarvu hulka.
• Kui kant asub mitme toimepiirkonna ristumiskohal ja need toimepiirkonnad asuvad eri maakondades ja ühe toimepiirkonna valimisel tekiks valitud toimepiirkonnale lahustükk, siis arvestatakse kandi elanikud selle toimepiirkonna rahvaarvu hulka, millega liitmisel lahustükki ei teki.

Kokkuvõttes võib öelda: olgugi et iga tõmbekeskust ümbritseb tagamaa, on piirkondlikud erinevused Eestis väga suured. Kui Tallinna toimepiirkond neelab enda alla suure osa teiste maakondade kantidest, siis Lõuna-Eestis on vastupidi näha just väikeste toimepiirkondade rohkus. Mida kaugemal suured keskused kantidest asuvad, seda olulisemaks muutub maakondade äärealadel väikeste linnade/alevite roll tõmbekeskustena. Et aga suurima ja väikseima toimepiirkonna rahvaarv erineb 365 korda, tekib küsimus, kas suured toimepiirkonnad ei ole mitte liiga suured ja kas väiksed toimepiirkonnad on üldse jätkusuutlikud. Selle analüüsi lähteülesandes oli toimepiirkondade määramiseks nimetatud veel üks kriteerium – rahvaarv. Juhendis toodi välja, et toimepiirkonna rahvaarv peaks olema vähemalt 10 000 elanikku, erandjuhul 5000. Toimepiirkonna suuruse ülempiiri paika ei pandud. Järgmistes peatükkides analüüsitakse, millised muutusi toob endaga kaasa rahvaarvu kriteeriumi rakendamine toimepiirkondade määramisel.

9. TOIMEPIIRKONDADE MÄÄRAMINE PENDELRÄNDE JA RAHVAARVU JÄRGI

Kui määrata toimepiirkonnad üksnes pendelrände järgi, siis on Eestis 38 keskus-tagamaa süsteemi, kusjuures üheksa puhul jäi toimepiirkonnas elavate inimeste arv alla 5000. Siseministeeriumi juhendis on välja toodud, et toimepiirkonna puhul on oluline ka selle suurus, sest Eesti rahvastikku iseloomustab endiselt vähenemise ning vananemise trend ning seetõttu ei saa toimepiirkonnad olla rahvaarvu poolest väga väikesed.

Kaardil 10 on esitatud toimepiirkonnad, mille rahvaarv on vähemalt 5000 elanikku. Väikeste toimepiirkondade – Kunda, Vändra, Järva-Jaani, Lihula, Mustvee, Antsla, Kilingi-Nõmme, Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia – kandid liideti metoodiliste reeglite alusel suuremate toimepiirkondadega. Metoodikat vaata peatükist 4.6. Liitmise põhimõtte järgi seoti kõik kandid selle keskuse toimepiirkonnaga, kuhu läks kandist suuruselt järgmine pendelrände voog. Näiteks: kui Mõisaküla kandile ei saa Abja-Paluoja olla keskus, sest Abja-Paluoja toimepiirkond on liiga väike (3004 elanikku), siis järgmine sihtkoht, kuhu Mõisaküla kandi elanikud tööle käivad, on Viljandi. Selle toimepiirkonnaga Mõisaküla ka liideti.

Kokku on Eestis 28 vähemalt 5000 elanikuga toimepiirkonda. Nende rahvaarv ja piirid on näha kaardil 11.

Harju maakonna territooriumil on kaks toimepiirkonda. Eesti kõige olulisem keskus on Tallinn, mille toimepiirkonnas elab kokku 570 074 elanikku ning selle mõju ulatub kaugele ja maakonnapiiridest väljapoolegi. Sellest tulenevalt on Talllinna toimepiirkonnal ka palju lahustükke. Näiteks on Tallinn oluline pendelrände sihtkoht Lihula ümbruses asuvatele kantidele, Raplamaa lõunaosas asuvale Kivi-Vigala, Eidapere-Lokuta, Valgu kandile ja Järvakandi alevile. Samuti kuuluvad Tallinna lahustükkidesse Ollepa, Päinurme, Karinu, Koeru kant ja Järva-Jaani alev Järvamaal ning Kiltsi-Vao, Rakke ja Piibe kant Lääne-Virumaal. Pealinna mõjule saab Harjumaal vastu vaid Keila linn, millel on oma toimepiirkond. Ent Keila linna ümber ei teki tugevat lähivööndit, mis näitab seda, et Keila toimepiirkonda kuuluvate kantide hõivatute jaoks on siiski oluline sihtkoht ka Tallinn.

Hiiu ja Saare maakonda need muudatused ei puudutanud, sest seal alla 5000 elanikuga toimpiirkondi ei ole. Mõlemal saarel asub üks linnaline asula, mis on ka sealne suurim tõmbekeskus. Kärdla linnaga on kõige tugevamalt seotud Palade-Hellemaa kant, kust käib keskusesse tööle üle 100 inimese. Kärdla lähivööndisse kuulub veel Tubala-Nõmba ja Malvaste kant. Kuressaare linnastu koosneb 26 kandist. Kõige suurem osatähtsus hõivatutest käib Kuressaarde tööle Laheküla, Kudjape, Laivere kandist. Taaliku kandist ei liigu aga maakonnakeskusesse tööle ühtegi inimest. Ilmselt on sealsetele elanikele oluline tööandja hoopis Orissaare alevik.

Ida-Viru maakonna pendelrände mustrid on kõige keerulisemad. Maakonna territooriumil on kuus toimepiirkonda. Narva, Sillamäe ja Kiviõli toimepiirkond on geograafilise ulatuse poolest küllaltki väiksed, territoriaalselt ühtsed (linnade mõjuala ei koosne lahustükkidest) ja rahvaarvult suured. Kohtla-Järve ja Jõhvi toimepiirkond on aga läbipõimunud. Kohtla-Järve linnale ei moodustu kantidest ühtset ja terviklikku toimepiirkonda. Andmed näitavad, et paljudel juhtudel läheb Kohtla-Järvega seotud kantidest tugevuselt järgmine pendelrände voog Jõhvi poole ning Jõhvi mõjualasse kuuluvatel kantidel jällegi Kohtla-Järvele. Sellest tulenevalt peaks Jõhvi ja Kohtla-Järve linna käsitlema kui kaksikkeskust. Aseri, Rannu ja Koogu kant kuuluvad Rakvere toimepiirkonda.

Jõgeva maakonna territooriumist hõlmab kolmandiku Tartu toimepiirkond. Sellest hoolimata asub maakonnas veel kaks toimepiirkonda. Maakonnakeskuse Jõgeva lähivööndisse kuulub kolm kanti (Jõgeva ümbrus, Siimusti ja Kassinurme) ja kokku elab toimepiirkonnas 13 073 elanikku. Jõgeva mõjualasse kuulub ka Salla kant Lääne-Virumaalt. Kudina kant tekitab Jõgeva toimepiirkonnale ühe lahustüki. Jõgeva kõrval on maakonnas oluline tõmbekeskus ka Põltsamaa linn. Arvu järgi käib kõige rohkem inimesi Põltsamaale tööle Põltsamaa ümbrusest (97 hõivatut) ning Lustivere (64 hõivatut) ja Adavere (67 hõivatut) kandist. Põltsamaa toimepiirkonda kuuluvad ka Pilistvere ja Kõo kant Viljandimaalt. Mustvee toimepiirkonda kuulunud kandid jagunesid Jõgeva, Kohtla-Järve ja Tartu toimepiirkondade vahel. Raja kandi ja Mustvee linna tähtsuselt järgmine pendelrände sihtkoht oli Tartu; Kalma-Vilusi ja Ulvi-Adraku jaoks Kohtla-Järve ning Võtikvere inimesed liiguvad Jõgevale.

Järva maakond on jagatud kolme toimepiirkonna – Tallinna, Paide ja Türi – vahel. Järva-Jaani toimepiirkonna kandid liideti Paide ja Tallinna mõjualaga. Pealinn on peamine tõmbekeskus maakonna põhjaosa kantidele. Maakonnkeskuse Paide ümber ei teki ulatuslikku lähivööndit, kuid linna toimepiirkond on keskmise suurusega – 16 047 elanikku. Paidest vaid 13 km kaugusel asub Türi vallasisene linn, millel on samuti olemas iseseisev 8123 elanikuga toimepiirkond. Türi toimepiirkonnal on kaks lahustükki – Kabala ja Valasti kant. Olenemata Paide ja Türi lähedusest ei ole linnade toimepiirkonnad läbipõimunud.

Lääne maakond jaguneb kahe toimepiirkonna vahel. Suurim osa maakonna territooriumist kuulub Haapsalu toimepiirkonda, mille elanike arv koos linnarahvastikuga on 18 253. Arvu poolest liigub kõige rohkem inimesi Haapsallu tööle Uuemõisa (265 hõivatut) ja Taebla kandist (160 hõivatut). Kokku kuulub aga maakonnakeskuse linnastusse (lähivöönd) 11 ja tagamaale (siirdevöönd) 6 kanti. Maakonna idapoolsete äärealadeni ulatub Tallinna toimepiirkonna mõju. Lihula toimepiirkonda kuulunud kandid jäävad nüüd samuti Tallinna mõjualasse. Siin on ilmselt põhjus Lihula mugav transpordiühendus (maantee) Tallinnaga. Ka Lihula vallasisese linna enda peamine tõmbekeskus on Tallinn. Pealinna liigub sealt tööle 34 hõivatut.

Lääne-Viru maakonna territooriumile ulatub nelja keskuse – Rakvere, Tapa, Tallinna ja Jõgeva – tagamaa. Maakonna tähtsaim keskus Rakvere seob endaga töörände kaudu suurema osa maakonna kantidest, kuid linna lähivöönd on pigem keskmise suurusega. Sinna kuulub kaheksa kanti. Toimepiirkonna elanike arvult (49 351 elanikku) on Rakvere Eestis viiendal kohal. Rakvere kõrval moodutab iseseisva toimepiirkonna Tapa vallasisene linn koos lähiümbruse kantide ja ühe lahustükiga (Pikevere kant). Maakonna loodenurgas asuvad Loksa, Võsu, Palmse, Võhma, Loobu-Viitna ja Vergi kandid kuuluvad Tallinna toimepiirkonda.

Põlva maakonna territooriumil on neli toimepiirkonda. Maakonnakeskust Põlvat ümbritseb tugev, 12 kandist koosnev lähivöönd. Elanikke on toimepiirkonnas 15 107. Räpina toimepiirkonna rahvarv on napilt üle 5000, kuid linn on see-eest lähedal asuvatele kantidele oluline pendelrände sihtkoht. Maakonna põhjaosa ja kagupiiri-äärsed Setomaa kandid kuuluvad Tartu mõjualasse. Lepassaare ja Orava jäävad Võru toimepiirkonda.

Pärnu maakonnas kuuluvad peaaegu kõik kandid Pärnu linna toimepiirkonda. 82 511 elanikuga toimepiirkond katab peaaegu kogu maakonna territooriumi, ainult üks maakonna idapiiril asuv kant – Kanaküla – on töörände kaudu seotud Viljandiga. Pärnu linnastusse kuulub 22 kanti. Kilingi-Nõmme ja Vändra toimepiirkonda kuulunud kantide jaoks oli olulisuselt järgmine töörände sihtkoht samuti maakonnakeskus (v.a Kanaküla kant).

Rapla maakonna territooriumil on kolm toimepiirkonda. Suurim neist on Rapla, mille rahvaarv on 14 510 elanikku. Rapla erineb teistest maakonnakeskustest selle poolest, et linna ümber ei teki tugevat linnastut, vaid suurem osa Raplaga seotud kante kuulub keskuse siirdevööndisse. Põhjus on siin Tallinna tugev mõju – palju kantides hõivatuid liigub tööle pealinna. Rapla kõrval on väiksema kohaliku toimepiirkonnana oluline veel Märjamaa (6054 elanikku). Peaaegu pool maakonna territooriumist jääb Tallinna mõjualasse. Kõige tugevamalt on Tallinnaga seotud Kohila ümbrus. Hageri, Hagudi, Kohila, Härgla ja Rabivere kant on pealinna lähivööndi osad.

Tartu maakond on üks kahest maakonnast, kus kohalike keskuste mõjuala ulatub maakonnapiiridest väljapoole. Tartu tõmbekeskuse mõju on Lõuna-Eestis väga suur. Toimepiirkonna rahvaarv ulatub 156 648 elanikuni. Tartu on peamine töörände sihtkoht paljudele Jõgeva ja Põlva maakonna kantidele. Linna lähivööndisse kuulub 46 kanti. Tartul on ka mõned lahustükid, näiteks Valguta, Konguta ja Palupera kant ning Lilli kant Viljandimaal. Suurim lahustükk asub Setomaal (Matsuri, Saatse ja Värska kant). Tartu maakonnas asub ka Elva toimepiirkond, mille elanike arv on 12 874 ning mis on töörände kaudu seotud nii linna ümbruses asuvate Tartumaa kantide kui ka põhjapoolsete Valgamaa kantidega.

Valga maakond eristub selle poolest, et maakonnas tekib kolme linnalise asula ümber iseseisev toimepiirkond. Suurima mõjualaga on Valga toimepiirkond, kus elab 17 346 inimest. Tõrva toimepiirkonna ümber lähivööndit ei teki, mis näitab seda, et ümberkaudsete kantide jaoks on Tõrva linna kõrval ka teisi olulisi töörände sihtkohti. Otepää on rahvaarvu poolest väikseim (5051 elanikku) toimepiirkond, kuid on see-eest Otepää kandile väga oluline tööandja. Sinna pendeldab tööle 152 kandi hõivatut. Maakonna põhjaosa Puka ja Aakre kant kuuluvad Elva toimepiirkonda ning Palupera kant Tartu mõjualasse.

Viljandi maakonnas on ainus suur keskus Viljandi linn. Viljandi on mõju poolest suuruselt neljas tõmbekeskus Eestis. Keskusega seotud toimepiirkonnas elab 46 884 elanikku ning linna lähivööndisse kuulub 18 kanti, mis näitab, et linn on tugev tõmbekeskus ja oluline tööandja. Abja-Paluoja kui Karksi-Nuia toimepiirkondadesse kuulunud kandid liideti Viljandi toimepiirkonnaga.

Võru maakonna ainus keskus on Võru linn. Kagu-Eesti olulisema tõmbekeskusena on Võru linnal suur linnastu, mis koosneb 11 kandist. Toimepiirkonnas elab 33 911 inimest ja selle mõjuala ulatub ka Põlvamaale, haarates enda alla Lepassaare ja Orava kandi. Antsla toimepiirkonda kuulunud kantide jaoks on tähtsuselt järgmine pendelrände sihtkoht samuti maakonnakeskus. Toimepiirkond liideti täisulatuses Võruga.

Kaart 11. Vähemalt 5000 elanikuga toimepiirkondade rahvaarv, 31.12.2011

Lähteülesandes oli toodud, et toimepiirkonnad peavad moodustama territoriaalse terviku. Nagu eelnevatest tulemustest näha (kaart 11), tekkisid mitmele toimepiirkonnale lahustükid. Lahustükkide kaotamiseks kasutati sama metoodikat nagu väikeste toimepiirkondade liitmisel suurematega – lahustükkides asuvate kantide puhul analüüsiti, millisesse keskusesse läheb sealt suuruselt järgmine pendelrände voog. Ühise piiri olemasolul liideti kant selle toimepiirkonnaga. Kui järgmine töörände sihtkoht puudus, siis liideti kant toimepiirkonnaga, millega tal on ühine piir. Täpne metoodika on kirjeldatud peatükis 8.2.1. Kahel juhul tehti lahustükkide käsitlemisel erandid: a) Keila toimepiirkonda ei liidetud Tallinnaga, sest Keilal on elanike arvu poolest suur tagamaa ning selle liitmine pealinna tagamaaga suurendaks veelgi Tallinna ulatuslikku mõjuala; b) Kohtla-Järve lahustükke ei kaotatud, vaid Jõhvi ja Kohtla-Järve toimepiirkonnad liideti, käsitledes linnu kaksikkeskusena. Tulemused on toodud kaardil 12.

Lahustükkideta toimepiirkondi on Eestis kokku 27 (Jõhvi ja Kohtla-Järve muudeti kaksikkeskuseks). Nende piirkondade elanike vanusstruktuur on toodud joonisel 2. Rahvaarvu kõrval on oluline näitaja ka tööealise elanikkonna suurus ja osatähtsus toimepiirkonna rahvastikus. Eestis moodustavad 15– 64-aastased inimesed rahvastikust 66,8%. Toimepiirkondade seas on ligi pooltel see näitaja kõrgem, teistel madalam. Kõige paremas seisus on Keila, Tallinn, Tartu ja Sillamäe, kus elanikkonnas on tööealisi 68%. Teises äärmuses on aga Elva ja Tõrva toimepiirkonnad, kus tööealisi vaid 62% rahvastikust. Toimepiirkonna jätkusuutslikkuse puhul on oluline ka see, et elanike hulgas oleks võimalikult palju pealekasvava põlvkonna liikmeid. Laste osatähtsus on suurim Keila toimepiirkonnas – 17% elanikkonnast (Eesti keskmine 15,4%). Üheksas toimepiirkonnas on lapsi toimepiirkonna rahvastikus 16%. Kõige vähem lapsi elab Kiviõli, Sillamäe, Kohtla-Järve – Jõhvi ja Räpina toimepiirkonnas.

Joonis 2. Laste, töö- ja vanemaealise elanikkonna osatähtsus lahustükkideta ja vähemalt 5000 elanikuga toimepiirkondade rahvastikus

Kokkuvõttes võib öelda, et kui toimepiirkondade määramisel rakendada vähemalt 5000 elaniku kriteeriumi, liituvad väiksed toimepiirkonnad enamasti maakonnakeskustega. Üksikjuhtudel oli järgmine pendelrände sihtkoht kaugem keskuslinn (näiteks Lihula toimepiirkonna kantidel Tallinn). Andmeid tõlgendades tuleb aga meeles pidada, et suurte keskustega liidetud kandid sõltuvad tegelikult enim kohapealsest tööturust, sest kõige suurem osa hõivatuist liigub tööle kodukandile lähemal asuvasse väiksemasse keskusesse. Tugevad tõmbekeskused asuvad Harju, Tartu, Viljandi, Lääne-Viru ja Võru maakonnas. Nende maakondade toimepiirkondades elab palju inimesi. Rahvaarvu kriteeriumit rakendades vähenesid elanike arvu puhul veidi küll piirkondlikud erinevused toimepiirkondades, kuid need on endiselt suured.

10. VÄHEMALT 10 000 ELANIKUGA TOIMEPIIRKONNAD

Kui lähtuda juhendis etteantud kriteeriumitest, peaks toimepiirkonnas elama vähemalt 10 000 inimest. Selles analüüsi etapis antakse ülevaade, milline oleks Eesti toimepiirkondade jaotus, kui lähtuda nimetatud kriteeriumist. Ainus erand oleks sel juhul Kärdla mõjuala, kus elab 8482 elanikku ja mille toimepiirkonda ei muudeta, sest tegemist on saarega. Toimepiirkondade moodustamiseks ja lahustükkide elimineerimiseks kasutati metoodikaid, mis on kirjeldatud peatükis 4.6 ja 8.2.1.

Tulemusi saab näha kaardil 13. Vähemalt 10 000 elanikuga toimepiirkondi on Eestis 19. Üldiselt jääb igasse maakonda alles maakonnakeskus, rahvaarvult väiksemaid toimepiirkondi enam ei eksisteeri. Mitu toimepiirkonda säilib vaid Harjumaal (Keila ja Tallinn), Tartumaal (Elva ja Tartu) ja Ida-Virumaal (Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe ja Narva). Toimepiirkondade rahvaarv varieerub 12 740-st kuni 574 295 elanikuni.

Suurim muutus, mida võib täheldada võrreldes omavahel vähemalt 5000 elanikuga toimepiirkondade kaarti siinsete tulemustega, on see, et Tallinna ja Tartu mõjuala on veelgi suurenenud. Tallinn on näiteks järgmine pendelrände sihtkoht Märjamaa toimepiirkonna kantide jaoks. Tartusse liiguvad tööle Põltsamaa ja Otepää kandi hõivatud. Niisiis näitavad tulemused, et kui toimepiirkondade rahvaarvu kriteeriumi miinimumpiiriks seada 10 000 elanikku, võidavad sellest kaks Eesti suurimat toimepiirkonda – Tallinn ja Tartu. Regionaalarengu strateegia eesmärkides on seatud siht, et maakonnatasandi toimepiirkonnad ja tugitoimepiirkonnad ei tohiks tühjaks joosta ning neis piirkondades peaks säilima eelkõige avalike teenuste funktsioonid, st tuleb vältida nende loovutamist regionaalsetele toimepiirkondadele. 10 000 elaniku kriteerium toimepiirkonna moodustamiseks seda eesmärki ei toeta.

Kaart 13. Vähemalt 10 000 elanikuga toimepiirkonnad ilma lahustükkideta, 31.12.2011

Väga suurte toimepiirkondade moodustamisel on veel üks negatiivne aspekt – raske on planeerida inimeste vajadustele sobivat ühistranspordivõrku. Siseministeeriumi juhendis on välja toodud, et inimesed peaksid töö ja kodu vahelise teekonna saama läbida 30 minutiga (kehvemal juhul 45 minutiga). Kaardilt 14 on näha piirkonnad, kust on võimalik jõuda 30-minutilise autosõiduga keskuse linnapiirini. Sõiduaeg on võetud linnapiirist, arvestades, et maanteel on sõidukiirus 90 km/h ja kruusateel 70 km/h. Arvesse võetud on ka seda, et linnalistest asulatest läbi sõites peab kiirust piirama 50 km/h-ni.

Selgub, et Eestis jõuab suuremast osast kantidest keskuse linnapiirini 30 minuti pikkuse autosõiduga. Peaaegu täielikult suudab sõiduraadius katta Lõuna-Eesti maakonnad Võru, Valga ja Põlva. Suuri heledaid alasid (30 minuti sõidualast väljapoole jäävad kandid) on kaardil näha Pärnu maakonnas, kus tsoonist jääb välja maakonna põhjaosa (Vändra toimepiirkond), ja Lääne maakonnas, kust lähimasse keskusesse ei jõua mõistliku sõiduajaga Lihula ümbruse kantide hõivatud. Suurem on probleem ka Harju maakonna idaosas, kust Tallinnasse sõitmine võtab inimestelt liiga palju aega, ning Ida-Virumaa lõunaosas, kus jääb 30 minuti alast välja Avinurme/Iisaku ümbrus. Üldtendents on, et 30-minutilise sõiduaja raadiusest jäävad välja maakondade äärealad, mistõttu on seal elavad inimesed töökohtade asjus sõltuvamad kohalikest väiksematest asulatest.

Suurima ajakulu tekitab aga linnaliikluse läbimine, eriti suurtes linnades, kus tuleb arvestada ka hommikuste ja õhtuste ummikutega. Seetõttu on kaardil 15 näidatud, millised oleksid 30-minutilise autosõidu alad keskuste ümber juhul, kui sihtkoht oleks linna keskus^a . Tulemustest on näha, et olukord muutub probleemsemaks just suurtesse linnadesse tööle jõudmisega. Pärnu, Tallinna ja Tartu linna ümber kahanes märgatavalt piirkond, kust on võimalik 30 minutiga tööle jõuda.

Kaart 14. Ala, kust jõuab keskuse piirini 30-minutilise autosõiduga

a Keskuse puhul on mõeldud asula ruumikuju keskust, mitte reaalset kesklinna osa / teenuste koondumispaika linnas.

Kaart 15. Ala, kust jõuab keskusesse 30-minutilise autosõiduga

11. GÜMNAASIUMITASEME ÕPILASTE HARIDUSRÄNNE

Toimepiirkonnad peaksid peale töökohtade ja avalike teenuste tagama juurdepääsu ka kvaliteetsele haridusele. Igas toimepiirkonnas võiks asuda gümnaasium. Selgitamaks välja, kas õppimisega seotud liikumine toetab selliste toimepiirkondade moodustamist nagu eelnenud analüüsis välja pakutud, uuritakse gümnaasiumitaseme õpilaste haridusrännet. Tulemused on esitatud kaardil 16.

Andmed näitavad, et õpirände peamine sihtkoht on tavaliselt kodu lähedal asuv kool. Maakonna ega toimepiirkonna piirid ei ole liikumisel takistus, kui teises maakonnas või toimepiirkonnas asuv kool asub kodukohale lähemal kui oma maakonna gümnaasium. Olukord on mõnevõrra erinev vaid Tallinna, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Võru ja Rakvere toimepiirkonnas, kust liigub keskuslinnadesse õppima ka kaugemate kantide ja teistes maakondades elavaid noori. Arvu poolest on kaugemalt suurematesse keskustesse kooliskäijaid siiski vähe. Ent ka suurtes toimepiirkondades on näha, et erinevalt töörändest, kus inimesed liiguvad selgelt keskuse suunas, valivad noored kooli pigem väiksemas asulas, sest gümnaasium asub kodule lähedal.

Toimepiirkondade piiril asuvatesse koolidesse liiguvad õpilased ka teistest toimepiirkondadest. Selline on näiteks Mustvee linn (Tartu toimepiirkond), kuhu käib õpilasi kooli nii Jõhvi – Kohtla-Järve, Jõgeva kui ka Tartu toimepiirkonnast, ja Kadrika alevik, kus õpivad nii Tallinna, Rakvere kui ka Tapa toimepiirkonna kantidest pärit noored.

Eraldi võib käsitleda Rapla, Lääne ja Lääne-Viru maakonna territooriumil asuvat Tallinna toimepiirkonda. Kuigi sealsete kantide hõivatud liiguvad töö tõttu Tallinna poole, käivad lapsed koolis oma maakonnas asuvates koolides: Rapla linnas, Kullamaa külas Läänemaal ja Kadrina alevikus ning Rakvere linnas Lääne-Virumaal. Seega kui toimepiirkonnad peaks määrama haridusrände mustrite järgi, siis ei kuuluks Kaiu, Kädva, Käru ja Lelle kant Raplamaal, Kullamaa, Koluvere ja Liivi kant Läänemaal ning Vergi, Võsu, Palmse ja Loobu-Viitina kant Lääne-Virumaal Tallinna toimepiirkonda.

Kokkuvõttes võib öelda, et haridusrände analüüsi tulemused kinnitavad tugevate tõmbekeskuste mõju – seal käiakse koolis peaaegu kõikidest maakonna kantidest. Eriti tugeva tõmbejõuga on Tallinna ja Tartu koolid. Kaugemalt käiakse kooli ka riiklikesse gümnaasiumitesse (Noarootsi, Nõo). Ent kõige olulisem õpirännet määrav tendents on kooli kaugus kodukohast. Suurem osa noori õpib kodu lähedal väiksemas keskuses asuvas koolis ja ei pendelda pikki vahemaid. Õpirände suundumused näitavad väikeste keskuste olulisust, tuues esile asulad, mis töörände seisukohalt tõmbekeskuseks ei sobinud, kuid kus asuv gümnaasium kasvatab sealset päevarahvastikku suurel määral. Haridusrände põhjal eristunud väiksemad keskused võiksid olla alus teeninduskeskuste defineerimisele mitmetasandilises keskus-tagamaa süsteemis.

Kaart 16. Gümnaasiumitaseme õpilaste haridusränne, 31.12.2011

12. ETTEPANEKUD

12.1 Toimepiirkondade määramine

Eestis on 38 keskuslinna, mille ümber tekib juhendis toodud töörände kriteeriumite alusel toimepiirkond. Nende toimepiirkondade elanike arv varieerub suures ulatuses (1545-st kuni 565 833 elanikuni). Märgatavalt erinev on ka nende toimepiirkondade pindala. Juhendis ei ole kriteeriumeid toimepiirkonna pindala minimaalse suuruse kohta. Küll on esitatud kriteerium minimaalse elanike arvu kohta: vähemalt 10 000 elanikku, erandkorras mitte vähem kui 5000 elanikku. Elanike arvu kriteeriumitele vastavate toimepiirkondade saamiseks kasutati töörände andmeid. Vastav metoodika on eespool kirjeldatud. Tulemused on toimepiirkondade puhul erinevad sõltuvalt sellest, kas võtta aluseks 10 000 või 5000 elaniku kriteerium.

Vähemalt 5000 elanikuga toimepiirkondi on Eestis 27 (kaart 12).^a

Tulemus. Juhendi töörände ja toimepiirkonna vähemalt 5000 elaniku kriteeriumitele vastavad Eesti toimepiirkonnad on Tallinn, Tartu, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu, Pärnu, Viljandi, Valga, Võru, Põlva, Jõgeva, Paide, Rapla, Rakvere, Jõhvi – Kohtla-Järve kaksikkeskus, Keila, Märjamaa, Türi, Tapa, Kiviõli, Sillamäe, Narva, Põltsamaa, Elva, Tõrva, Otepää, Räpina.

Kaks toimepiirkonda 27-st (Tallinn ja Tartu) on regionaalse toimepiirkonna tunnustega. Ülejäänud toimepiirkonnad on maakonnatasandi toimepiirkonnad või siis maakonnatasandi tugi-toimepiirkonnad. Juhendi ideoloogia järgi peavad toimepiirkonnad katma kogu Eesti territooriumi. Sellest võib järeldada, et ka regionaalsed toimepiirkonnad peaksid sisuliselt katma kogu Eestit. Laiendatud regionaalsete toimepiirkondade määramiseks ei ole juhendis kriteeriumeid. Kui lähtuda toimepiirkondade määramise loogikast, saab teha ettepaneku regionaalsete toimepiirkondade üle-eestiliste piiride määramiseks.

Ettepanek. Laiendatud regionaalsed toimepiirkonnad koosneksid järgmistest maakonnatasandi ja nende tugi-toimepiirkondadest: Tallinna regionaalne toimepiirkond: Haapsalu, Kuressaare, Kärdla, Jõhvi – Kohtla-Järve, Kiviõli, Sillamäe, Narva, Keila, Paide, Türi, Rakvere, Tapa, Rapla, Märjamaa, Pärnu, Tallinn, Viljandi. Tartu regionaalne toimepiirkond: Elva, Jõgeva, Põltsamaa, Põlva, Räpina, Tartu, Valga, Tõrva, Otepää, Võru.

Toimepiirkondade piirid, rahvaarv ning sisemised tsoneeringud on näidatud kaardil 10, 11 ja 12.

Toimepiirkondadesse kuuluvate kantide nimekirja koos andmetega leiab lisast 1.

Vähemalt 10 000 elanikuga toimepiirkondi on Eestis 19 (kaart 13).

Tulemus. Juhendi töörände ja toimepiirkonna vähemalt 10 000 elaniku kriteeriumitele vastavad Eesti toimepiirkonnad on Tallinn, Tartu, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu, Pärnu, Viljandi, Valga, Võru, Põlva, Jõgeva, Paide, Rapla, Rakvere, Jõhvi – Kohtla-Järve kaksikkeskus, Keila, Sillamäe, Narva, Elva.

12.2 Teeninduskeskuste määramine

Osa töörände ja rahvaarvu kriteeriumite alusel leitud toimepiirkondi ei vasta toimepiirkonna keskuse kauguse kriteeriumile: mitte igast toimepiirkonna punktist pole ettenähtud ajaga võimalik keskusesse jõuda. Arvestades töörände voogusid, on keeruline tekitada lisakeskusi, mille ümber oleks võimalik määrata rahvaarvu kriteeriumit rahuldav toimepiirkond.

Ettepanek. Toimepiirkondades, kus pole täidetud keskuse kauguse kriteerium, rakendada teeninduskeskuste ideoloogiat.

Välja tuleb töötada statistilised kriteeriumid teenuskeskuste määramiseks – juhendis selliseid kriteeriumeid pole.

a Algselt oli toimepiirkondade arv 28, kuid kuna Kohtla-Järvet ja Jõhvit käsitletakse kaksikkeskusena, on lõplik toimepiirkondade arv 27.

12.3 Ettepanekud jätkuanalüüsideks

Siinse analüüsi käigus selgus vajadus veel mitme aspekti uurimise ning nendega selle töö tulemuste täiendamise järele.

Pendelrände keskuste määramine rahvaarvu kriteeriumit kasutades

Praegu oli lähteülesandes keskus defineeritud kui linnaline asula, kuid Eestis leidub ka alevikke, mille rahvaarv on suur ning mis on maakonnas tähtsad töökohtade koondumiskohad. Analüüsi võiks täiendada, kasutades keskuste eristamisel linnalise asula asemel hoopis asula rahvaarvu kriteeriumit. Näiteks vaadata, kui suur osa vähemalt 1000 elanikuga alevikest, alevitest ja linnadest võiksid olla olulised keskused Eestis. Analüüs näitas muidugi, et väiksemate alevite ümber tekkiv tagamaa on üldjuhul rahvaarvu poolest liiga väike, et neid määrata iseseisvateks toimepiirkondadeks, kuid mõni alevik võib olla alevist tugevam tõmbekeskus. Samuti aitaks saadud tulemused määrata toimepiirkondade kõrvale teeninduskeskusi.

Teeninduskeskuste määramine

Mitmetasandilises keskus-tagamaa süsteemis on kõige alumine tasand määratud teeninduskeskustega. Teeninduskeskuste eristamine ei olnud selle analüüsi fookuses, kuid et analüüsis käsitletut võimalikult efektiivselt planeerimisel rakendada, tuleks määrata ühtsed kriteeriumid ka teeninduskeskuste eristamisele kogu riigis.

Toimepiirkonnapõhine statistika

Peale rahvaarvu oleks tarvis toimepiirkondi iseloomustada ka teiste oluliste (sotsiaal-demograafiliste) näitajate abil. Näiteks tööhõive määr eri vanuses elanike hulgas toimepiirkonnas, rahvastiku jaotus majandusliku aktiivsuse järgi, toimepiirkondade elanike haridusjaotus jpm.

Rahvastikuprognooside koostamine vähemalt 10 000 elanikuga toimepiirkondade kohta

Maakonnapõhised rahvastikuprognoosid avaldas Statistikaamet veebruaris 2014. Järgmises etapis tuleks koostada prognoosid ka toimepiirkondadele. See töö on Statistikaametil plaanis pärast toimepiirkondade määramise analüüsi avaldamist.

Juhendi täiendamine

Juhendis puuduvad kriteeriumite valimise põhjendused. Need tuleks juhendisse lisadena juurde panna. Hea oleks, kui juhendisse lisataks ka teeninduskeskuste määramise kriteeriumid.

13. KOKKUVÕTE

Toimepiirkondade määramine kandipõhise pendelrände alusel on töörände andmete käsitlemisel täiesti uus lähenemine. Tulemused annavad palju kasulikku infot inimeste tegeliku liikumisintensiivsuse ja suundade kohta, võimaldades sel viisil kindlaks määrata keskus-tagamaa süsteemid ehk toimepiirkonnad, mis juba praegu toimivad funktsionaalse tervikuna.

Inimeste tööalase liikumise põhjal võib Eestis eristada 38 keskust, kuhu ümberkaudsete kantide hõivatud iga päev liiguvad, kuid ligikaudu kolmandikul neist keskustest on väga väike tagamaa, mille elanike arv jääb alla 5000. Toimepiirkondadena tuleks käsitleda suurema rahvaarvuga piirkondi: juhendi järgi vähemalt 10 000 elanikku. Suurema elanike arvuga toimepiirkondade puhul võib eeldada, et jätkuv rahvastiku vähenemine ja rändeprotsessid maalt suuremate linnade poole ei vii olukorrani, kus mõnekümne aasta pärast toimepiirkond jätkusuutlikkuse oleks kaotanud.

Vähemalt 5000 elanikuga toimepiirkondi on Eestis 27, neist kaks (Tallinn ja Tartu) on regionaalsed toimepiirkonnad, nii on paika pandud juba üleriigilises planeeringus (Üleriigiline … 2013).

Ka vähemalt 5000 elanikuga toimepiirkondade puhul varieerub piirkondade rahvaarv suuresti – 5045-st (Räpina) kuni 558 853-ni (Tallinn, lahustükkideta). Tallinna ja Tartu toimepiirkondades elab kokku 56% Eesti elanikkonnast. Selline olukord ei soodusta tõenäoliselt Eesti tasakaalustatud arengut. Suuremad keskused koos tagamaaga arenevad kiiremini, sinna tekib juurde atraktiivseid töökohti, mis meelitavad inimesi liikuma sinna tööle aina kaugemalt. See on oht väikeste toimepiirkondade jätkusuutlikkusele. Probleemi lahendamisega tuleb edasi tegeleda: siinse tööülesande püstitus lubab vaid probleemile viidata.

Saame öelda, et lahendus ei ole olukord, kus Eestis oleks vaid vähemalt 10 000 elanikuga toimepiirkonnad: toimepiirkondade suur rahvaarvu erinevus jääb ikkagi püsima. Autorite arvates tuleb sisulist lahendust otsida mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemi arendamisest. See võimaldaks lahendada ka rahvaarvu kriteeriumile vastavate toimepiirkondade keskuse kauguse probleemi, st kui kaugel on keskus toimepiirkonna äärealadest.

Haridusrände analüüsi tulemused kinnitavad tugevate tõmbekeskuste mõju. Suurtes maakonnakeskustes käivad keskharidust omandamas ka kaugemate kantide noored. Peamised liikumismustrid on aga haridusrändes osalejatel teistsugused kui töö tõttu liikujatel – kool valitakse elukoha lähenduse järgi ning seetõttu ei lange õpi- ja töörände suunad tihti kokku. Toimepiirkondade äärealadel asuvatesse koolidesse liigub õpilasi ka teistest toimepiirkonna kantidest. Erinevused töö- ja haridusrände voogude suundades näitavad jällegi, kuivõrd keeruline on tegelikult paika panna toimepiirkondade piire.

Et kandipõhine pendelrände uurimine ning toimepiirkondade määramine on uus ja esmakordne ettevõtmine, siis on selge, et seda analüüsi tuleb edasi arendada. Esiti tuleks paika pandud toimepiirkondi sotsiaal-demograafiliste jm näitajate kaudu iseloomustada ning seejärel astuda samm edasi, pannes paika mitmetasandilise keskus-tagamaa süsteemi. Järgmises etapis tuleb kokku leppida ühtsetes teeninduskeskuste eristamise kriteeriumites ja seejärel need ka määrata.

Allikad

Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020. (2014). [www]

https://www.siseministeerium.ee/public/Eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf. (1.04.2014)

Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes. (2013). Regionaalministri valitsemisala. Tallinn.

Üleriigiline planeering Eesti 2030+. (2013). Regionaalministri valitsemisala. Tallinn. [www] http://eesti2030.files.wordpress.com/2014/02/eesti-2030.pdf. (31.03.2014).

Lisa 1. Kantide ja linnaliste asulate andmed

Lisamaterjali vaatamiseks vajuta siia.