Uurimisküsimused ja Tulemused - plokk.md 9.3 KB

Plokk: Uurimisküsimused ja Tulemused

Koostatud: 2026-08-09 · Kaust: Doktoritöö/260809 - Valga Alus: Valga aruanne (2023), artikli draft (250717), kirjanduse otsing, tööriista „Liiklusatlas" loogika (kood + juhendid + API)

See plokk on mõeldud artikli vastavate osade aluseks. Uurimisküsimused ja tulemused on sõnastatud nii, et need kajastavad nii Valga uuringu metoodikat kui ka tööriista (Liiklusatlas) tegelikku rakendusloogikat.


Uurimisküsimused

1. Kuidas on juurdepääs tagatud?

Juurdepääsu tagatust hinnatakse teedevõrgu struktuuri kaudu, mitte üksikute teede kaupa:

  • Kohalikest teedest moodustatakse funktsionaalne võrgustik, mille piirideks on riigimaanteed (trunk, primary, secondary, tertiary). Kohalike teede hulka arvatakse kõik maapiirkonna teenindusteed: residential, unclassified, service, track, living_street.
  • Väljapääsupunktid (exit points) on kohaliku tee ja riigitee liitumispunktid — kohaliku võrgustiku „uksed" riigimaanteele. Valga vallas tuvastati neid 1 048.
  • Iga teede sõlme jaoks leitakse lähim väljapääsupunkt (multi-source Dijkstra, võrgustiku kauguse järgi) → igal sõlmel on tagatud (või puuduv) juurdepääs riigiteedevõrku.
  • Teedegrupid (local groups): omavahel seotud kohalike teede komponendid. Valga vallas 616 gruppi (nt VAL_0001: 228 sõlme, 37,6 km). Iga grupp on iseseisev teenindusüksus, millel on üks või mitu väljapääsu riigiteele.
  • Rahvastiku jaotamine võrgule: eluruumid (aadressiga hooned OSM/ADS/EHR) omistatakse lähimale teesõlmele (max 300 m; katastriüksuse piiri kaudu taluõuede puhul). Kalibreeritakse Rahvastikuregistri ametliku rahvaarvuga (Valga 14 813).

Vastus: juurdepääs loetakse tagatuks, kui igal juurdepääsu vajaval objektil (eluruum) on ühendus kohaliku teedevõrgu kaudu vähemalt ühe väljapääsupunktini riigiteel. Tagatuse mõõdikud: kaugus väljapääsupunktini (impedance), teenindatavate sõlmede arv, teedegrupi struktuur.

2. Millised on probleemid?

Probleemid tuvastatakse võrgustiku analüüsi tulemusel, kombineerides omandisuhteid (kataster + teeregister) ja kasutusnõudlust (rahvastik, liikumised):

  • Juurdepääsu puudumine / lõksu jäämine: teelõigud ja sõlmed, millel puudub igasugune ühendus väljapääsupunktini (bridge-lõigud; eraldatud komponendid). Valga vallas 194 kriitilist lõiku, lõksus jääv rahvastik 1 638 (ADS 559).
  • Erateed avaliku juurdepääsu tagamisel: juurdepääsutee läbib eraomandis olevaid kinnistuid (tüpoloogia B ja D — naaberkinnistu läbimine); omandivormi info pärineb katastriüksuste omandist (Eraomand, Riigiomand, Munitsipaalomand, Segaomand jt) ja teeregistri omandisuhetest (ms:n_omand). Tööriist kuvab iga teelõigu omand ja omand_kat (katastri fallback).
  • Haavatavus: väljapääsupunkti või teelõigu sulgumisel tekkiv ümbersõit — mean/max detour, pct_severe_detour (>2×), daily_extra_person_km (ühiskondlik lisakulu). Isoleeritud komponendid ainsa väljapääsuga on kõige haavatavamad.
  • Ebapiisav / ebaühtlane liikluskoormuse info: kohalike teede kohta puuduvad loendused; kaudne koormus (trips, trips_per_km) on hinnatav gravitatsioonimudeliga, kuid absoluutne tase vajab kalibreerimist; põhimaanteedel domineerib transiit, mida lokaalne mudel ei hõlma (valideerimise piirang).
  • Õiguslik-praktiline segadus: erateed, mis on vajalikud juurdepääsude tagamiseks, ent ei ole määratud avalikuks kasutamiseks (EhS § 94); nimekirja ja tegeliku olukorra erisused (Valga: 452 teed/tänavat, 320,7 km; 93% kruusateed väljaspool linna).

3. Kuidas neid probleeme lahendada? (mudel)

Lahenduseks on andmemudel + tööriist, mis ühendab teedevõrgu graafianalüüsi, omandisuhted ja kasutusnõudluse:

  • Graafimudel: teedevõrgustik = graaf (servad = teelõigud, tipud = ristmikud/ühenduspunktid), servadel impedants (teeklassi kaal: residential 4.0, track 5.0, tertiary 1.8 … trunk 1.0).
  • Gravitatsioonimudel (trip distribution): liikumised jaotatakse väljapääsupunktide vahel ilma sihtpunkti eelistuseta — iga sõlme jaoks parim väljapääs = argmin(impedance − α·ln(pop+1)), α = 1000 m; trips = 2,0 × rahvastik.
  • Koormamine: lõikude koormus = teenindatavate sõlmede tripide summa (all-or-nothing) → trips, trips_per_km iga kohaliku teelõigu kohta.
  • Omandi sidumine: iga teelõik seotakse teealuse katastriüksuse omandivormiga (Maa-ameti avaandmed) ja teeregistri omandisuhtega → tuvastatakse eraomandis olevad teelõigud avaliku juurdepääsu marsruutidel.
  • Väljund: tulemustabelid (teed, kinnistud, väljapääsupunktid, aadressid — eraomand_eid/oid/vid/ads loogika) + interaktiivne veebikaart (Liiklusatlas) + PDF-raport omavalitsusele → otsustustugi avalikuks kasutamiseks määramisel ja teehoolduse prioriseerimisel.

Vastus: probleemide lahendamiseks töötati välja universaalne, avalikele andmetele tuginev mudel-tööriist, mis võimaldab omavalitsusel (a) tuvastada juurdepääsuta objekte, (b) leida probleemsed (eraomandis) teelõigud, (c) hinnata liikluskoormust kaudselt ja (d) määrata elamutele kõige optimaalsem juurdepääs (lühim tee / kõige vähem kinnistuid läbiv tee).


Tulemused

1. Töötati välja analüüsimeetod

Välja töötati avalikele andmetele tuginev analüüsimeetod kohaliku teedevõrgu ja juurdepääsetavuse hindamiseks:

  • Andmeallikad (kõik avalikud): OpenStreetMap (teed, hooned, aadressid), ADS (riiklik aadressiregister), Ehitisregister (eluruumid), Maa-ameti kataster (omand, sihtotstarve), Teeregister (teede omandisuhted), Rahvastikuregister (kalibreerimine), Transpordiameti liiklusloendus (valideerimine).
  • Töövoog: võrgustiku moodustamine (OSMnx, EPSG:3301) → klassifitseerimine (riigiteed vs kohalikud) → väljapääsupunktid (kohalik ∩ riigitee) → teenindusalad (multi-source Dijkstra) → rahvastiku jaotamine (hoonepõhine, kalibreeritud) → gravitatsioonijaotus → koormamine → haavatavusanalüüs → omandi sidumine → eksport (GeoPackage/GeoJSON/PDF).
  • Valideerimine: kaudsed hinnangud võrreldi Transpordiameti 2025. aasta loendustega (n=1556): Spearman 0,287 kõik; kõrvalmaanteedel 0,316 (log-log 0,337); teisaldatav loendus 0,379/0,387; põhimaanteedel negatiivne (−0,587) — transiidi piirang.

2. Kirjeldati probleeme ja koostati klassifikatsioon

Probleemistik kaardistati ja klassifitseeriti süstemaatiliselt:

  • Juurdepääsetavuse põhitüübid (A–D): A — otsene juurdepääs riigiteele; B — juurdepääs läbi naaberkinnistu (üks tee); C — mitu teed, üks otsene; D — mitu teed, kõik läbi naaberkinnistute. Variandid B ja D vajavad servituuti/kohtulahendit.
  • Probleemsete teelõikude klassifikatsioon: kriitilised (bridge) lõigud — eraldavad sõlmi; teisejärgulised kriitilised — suur ümbersõit; isoleeritud komponendid — ainus väljapääs (lõksu jäämine); eraomandis lõigud avaliku juurdepääsu marsruudil.
  • Kvantitatiivne pilt (Valga vald): 1 048 väljapääsupunkti, 616 teedegruppi, 6 779 kohalikku teelõiku, 194 kriitilist lõiku, lõksus jääv rahvastik 1 638 (ADS 559), haavatavad väljapääsud 30 (+356 isoleeritud), lisainim-kilomeetreid ~2 248/päev.
  • Avaliku huvi kriteeriumid (6): teenindab ≥2 hoonestatud maaüksust; ühendus avalikult kasutatavate teede vahel; avalik objekt; ainuke võimalus tehnovõrgu teenindamiseks; ühistranspordi/koolibussi liin; muud kaalukad asjaolud.

3. Töötati välja mudel, mille abil omavalitsusel on võimalik määrata elamutele kõige optimaalsem juurdepääs

  • Mudel ühendab teedevõrgu graafi, omandisuhted ja rahvastikuandmed; on universaalne ja dünaamiline — kriteeriume (elamumaa olemasolu, püsielanike arv jt) saab vahetada ilma metoodilist põhialust muutmata.
  • Optimaalse juurdepääsu kriteeriumid: lühim tee (põhikriteerium) ja kõige vähem kinnistuid läbiv tee; alternatiivsete marsruutide järjestus (shortest = 1, 2, …) mitme väljapääsu korral.
  • Rakendus: interaktiivne veebikaart (Liiklusatlas — MapLibre + FastAPI; valla valija, kihid: riigiteed, kohalikud teed, väljapääsupunktid, teedegrupid, katastriüksused) + PDF-raport (kriitilised lõigud, koormus, omand) + masinloetavad tabelid (CSV/GeoPackage).
  • Kasutus: Valga vallas tööriist on kasutusel ning kinnitatud ekspertide ja ametnike poolt; meetod on ülekantav teistele Eesti omavalitsustele (Otepää, Võru, Tõrva analüüsitud; 79 KOV-i registris).

Kuidas see ühendub eelneva materjaliga

Materjal Panus siia plokki
Valga aruanne (2023) 14-sammuline töövoog, andmemudel (13 tabelit), juhend, tüpoloogia, kriteeriumid
Draft (250717) Artikli struktuur, abstract'i loogika (Eesmärk/Lähenemine/Järeldused/Originaalsus)
Liiklusatlas (tööriist + kood) Graafi/gravitatsiooni/koormuse/haavatavuse loogika, omandi sidumine, veebirakendus, valideerimine
Kirjanduse otsing Õiguslik raamistik (landlocked property), võrdlus (Poola 41,2% — allikas kontrollida), uudsusväide

Märkused edasiseks

  • Uurimisküsimuste ja tulemuste ploki ingliskeelne versioon TRAS-i jaoks vormistada hiljem (struktureeritud abstract).
  • Kinnitus: 41,2% (40 649) Poola figuuri allikas veel lahtine — vt Kirjanduse otsing - sarnased publikatsioonid.md.
  • Tulemused vajavad täpseid arve Valga uuringust (kui on saadaval), et asendada näitlikud väärtused.